Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KT) Märksõna "Environmental Technology--Laws and Regulations--Regulation of Waste Treatment and Preparation of Waste Projects" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Alajõe valla jäätmekava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kuusik, Maria; Ikkohainen, KristinaTöö eesmärgiks oli analüüsida Alajõe valla prügimajanduse seisundit ja koostada jäätmekava, mis vastaks tänastele oludele ja nõuetele. Alajõe valla jäätmekäitluse olukord jätab soovida. Valla elanikud on kirjutanud mitmeid kaebuseid seoses prügikäitlusega, kuid kahjuks enamus neist pole ise midagi teinud, et olukord muutuks paremaks. Suvisel ajal on lihtne süüdistada probleemses prügimajanduses turiste aga just talvisel ajal paistab Alajõe elanike endi vähene keskkonnateadlikkus välja. Liikudes vallas ringi võib külade ümbruses metsas tihti kohata ehitus- või teisi probleemjäätmeid. Töö esimene peatükk kirjeldab Alajõe valla geograafilist asendit, infrastruktuuri, ettevõtlust ja sotsiaalsfääri. Samuti kirjeldatakse valla varustamist elektri ja veega ning reoveekäitlust. Ttöö põhiosa põhineb teadmistel seadusandlusest ja kasutati jäätmekavade alusdokumente. Kirjeldatakse praegust jäätmekäitluse olukorda valla territooriumil. Selgitati välja kuidas toimub valla territooriumil prügivedu küladest ja kuhu kogutud prügi viiakse, samuti uuriti, kas oleks võimalik sorteerida prügi kohapeal. Arengukava alusel koostati tabel kus on näha muutused jäätmete kogustes ajavahemikul 2008-2013. Järgmistes põhiosa alapunktides puudutati konkreetseid probleeme jäätmekäitluses ja pakutakse välja ka võimalikud lahendused probleemidele. Nagu selgus on vallas viis põhiprobleemi, millede ignoreerimisel probleemide arv mitmekordistub. Seepärast vajavad need probleemid kõik kiiret sekkumist ja kõrvaldamist. Kirjeldatakse ka tulevikuplaane ja anti soovitusi kuidas saaks Alajõe vald olla prügimajanduses edukam. Põhilised arengusuunad millega parandada olukorda jäätmekäitluses on • elanike keskkonnateadlikkuse edendamine; • järelevalve; • prügikonteinerite lisamine, jäätmekoguse ja nende ohtlikkuse vähendamine; • koostöö teiste omavalitsusega; • korraldatud jäätmeveo rakendamine. Töö kirjutamise käigus sai veendumus, et iga iseseisev kohalik omavalitsus vajab kehtivat ja ajale vastavat jäätmekava kinnitust. Pole mõeldav, et prügi majandamine ilma jäätmekavata valla ulatustes on võimalik. Kuna Alajõe vallas pole eelnevalt kunagi olnud kehtivat jäätmekava siis koostatud lõputöö võiks olla esimeseks sammuks Alajõe valla jäätmekava koostamiseks. Vallale jäätmekava rakendamisel saaksid lahendatud ka praegused probleemid ja seataks sihid tuelevikuks.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitluse juhendmaterjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ploompuu, Grethe-Johanna; Vilms, Monica; Marit LiivikTervishoiuasutuses jäätmekäitluse toimimiseks on vajalik kõiki töötajaid eelnevalt juhendada, seda aitab teha korraliku juhendi olemasolu. Antud lõputöö raames on kokku pandud materjal Eesti riikliku juhendmaterjali koostamiseks tervishoiul tekkivate jäätmete käitluseks. Antud materjal on leitav lõputöö lisast, kuna juhend on koostatud ühiselt koos Katrin Vene-ga sisaldades andmeid ja lõike nii antud lõputööst kui tema omast. Töö sisulise osa moodustab seletuskiri juhendmaterjalile. Selles on välja toodud olulisemad õigusaktid, mis reguleerivad tervishoiul tekkivate jäätmete käitlust nii Eestis kui Euroopa Liidus. Iga õigusakti juures on kirjas olulisemad punktid, millele tuleb tähelepanu pöörata. Enamuse tervishoiuasutustes tekkivatest jäätmetest moodustavad tavalised olmejäätmed, kuid tähtsa osa moodustavad ohtlikud jäätmed, mis jagunevad mitmeks eri liigiks, milleks on teravad ja torkivad, potentsiaalselt nakkusohtlikud, anatoomilised, keemilised, tsütostaatilised, radioaktiivsed ning ravimijäätmed. Need ohtlikud jäätmed vajavad erikäitlust ning kõik jäätmeliigid tuleb eraldi koguda. Jäätmete käitlemine jaguneb kolme etappi, milleks on sortimine, kogumine ja töötlemine. Iga etapp tuleb korraldada läbimõeldult, et jäätmete käsitsemine oleks viidud miinimumini. Tervishoiujäätmete ohutu käitlemine peab hõlmama endas kõiki tegevusi alates jäätmete tekkimisest kuni nende lõpliku kõrvaldamise või töötlemiseni. Oluline on sortida jäätmeid võimalikult lähedal tekkekohale, et vältida hilisemat uuesti sortimist. Iga jäätmeliik peab jõudma ettenähtud pakendisse, mis on valitud vastavalt jäätmeliigile ning on märgistatud nõuetekohaselt. Kokkupuude jäätmetega tuleb viia miinimumini ning asutuste jäätmeruumid peavad olema piiratud ligipääsuga. Läbivalt on töös toodud näiteid Eesti tervishoiuasutuste kohta, milleks saadi informatsiooni haiglaid külastades ning sealsete jäätmekäitlust korraldavate inimestega suheldes. Enamikes külastatud haiglates oli sarnaselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud juhendmaterjalides välja toodud soovitustele kasutusel värvikoodid, ohumärgised ja kirjad. Väga kõrgel tasemel on jäätmekäitlus korraldatud Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on suuresti eeskujuks ka teistele Eesti tervishoiuasutustele. Lõputöö käigus kogutud materjal ja sellest lähtuvalt koostatud juhendmaterjal aitab seada üldised raamnõuded Eesti tervishoiuasutustes tekkivate jäätmete käitlemiseks. Kui eelnevalt toimisid tervishoiuasutused kõik enda loodud eeskirjade järgi, mis alati ei pruugi olla kõige efektiivsemad, siis koostatud juhendmaterjali eeskujuks võttes saab süsteeme ühtlustada ning tõhustada jäätmete käitlust. Samuti töötab tervishoiuasutuste personal sageli mitmes eri asutuses samaaegselt, seega lihtsustab ühine juhendmaterjal sortimist ning ei tekita segadust. Lõputöö raames kogutud andmed ja materjal antakse Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, mis töötab edasi selle nimel, et juhendmaterjal kinnitataks riiklikul tasandil ning jõuaks kasutusse. Selleks on vaja juhend kooskõlastada ministeeriumitega ning teha vastavad parandused.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettepanekud Eesti tagasitäite määruse koostamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lubi, Kaidi; Grents, Kalle; Matti ViisimaaLõputöö eesmärgiks on uurida tagasitäite määruse olulisust ning erinevate riikide tagasitäite nõudeid ehitus- ja lammutusjäätmetest väljasorditud taaskasutatavale mineraalfraktsioonile, mida saab kasutada karjääritäitena. Kogutud informatsioon tuleb analüüsida eesmärgiga leida rakendust Eesti tagasitäite reguleerimisel. Töö tulem on ettepanekud Eesti tagasitäite määrusele ehk mida peaks antud teemal reguleerima.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekavas seatud eesmärkide täitmise suutlikkuse analüüs Eesti kaitseväe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Salus, Liisa; Vipper, MeriliKaitseväe prioriteet number üks on riigikaitse ja selle võimekuse tagamine. Ajateenijate koolitamisega ja õppuste korraldamistega kaasnevad aga suured kogused jäätmeid. Sellest tulenevalt seati kaitseministri 09.08.2010 käskkirjaga 292 „Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja keskkonnategevuskava aastateks 2011-2014“ p. 5.1 Kaitseväele kohustuslikuks koostada jäätmekava. 2012. aastal hakati kava koostama, mille tulemusena valmis jäätmekava ning jäätmekava lisa 1 Kaitseväe jäätmekava tegevuskava 2013-2017. Tegevuskavas on kuus põhitegevust, mis jagunevad omakorda täiendavateks tegevusteks. Tegevused on liigitatud prioriteetsemateks ja vähem prioriteetseteks. Põhitegevused on paika pandud lähtuvalt jäätmekavast ning seal seatud peamistest eesmärkidest. Kaitseväe jäätmekava üldine eesmärk on jäätmekäitluse edendamine, et see oleks keskkonnaohutum, paremini korraldatud ning majanduslikult põhjendatud. Lisaks soovitakse parandada koostööd organisatsiooni partneritega. Töö koostaja andis töö esimeses osas ülevaate jäätmekavast ja seal seatud eesmärkidest. Teises osas analüüsis jäätmekava tegevuskava ning leidis teostatavad ja teostamatud eesmärgid. Kolmandas osas on toodud ettepanekud tegevuskava paremaks ellurakendamiseks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tegevuskava on väga hästi koostatud. Seatud eesmärgid on reaalsed ning mitmed punktid on juba praegu täidetud. Näiteks on täidetud tegevused „1.6. kasarmutes ja kontorites ohtlike jäätmete kogumiseks (akud, patareid, tahmakassetid) väikeste kogumiskastide paigaldamine“, „1.9. meditsiinipunktides kehavedelikega kokkupuutunud sidumismaterjalile ning teravatele ja torkivatele esemetele kogumiskohtade loomine“ ja „2.5. Kaitseväe harjutusväljade kasutuseeskirjade ühtlustamine jäätmekäitlust käsitlevas osas“. Samuti on haldurid täitnud enamus ülejäänud tegevustest, mis puudutavad jäätmete sorteerimist ja selleks võimaluste loomist. Plaanis on kujundada ja paigaldada infotahvlid, mis edastaksid infot prügi sorteerimise ja prügikastide asukoha kohta erinevatel Kaitseväe territooriumitel. Harjutusalade keskkonnaspetsialisti Merili Vipperi sõnul on see üks esimesi tegevusi, mille jaoks on ressursid 2014. aastal leitud. Samuti on esmane prioriteet üldiste ja üksuste põhiste jäätmehoolduseeskirjade väljatöötamine ja kehtestamine. Merili Vipper on välja töötanud ka keskkonnaalased õppematerjalid ajateenijatele ja töötajatele. Jäätmekava kinnitamise järel saab muuta õppepäevad kõigile kohustuslikuks ning tõsta sellega keskkonnateadlikkust. Eelneva põhjal saab öelda, et juba täidetud või esmajärjekorras täitmist ootavad tegevused tagavad efektiivsema jäätmete sorteerimise, mis on kogu jäätmemajanduse parema toimimise aluseks. Teostamatud eesmärgid on suures osas seotud sellega, et jäätmekava ootab siiani kinnitamist. Mitme eesmärgi puhul on määrav see, et kava pole veel kinnitatud ning puuduvad ressursid. Samuti pole hetkel sellist ametikohta nagu Logistikakeskuse keskkonnanõunik. Tegevused, mis puudutavad erinevaid tasuvusuuringuid ning uurimistöid on vähem prioriteetsed ning samuti autori arvates teostamatud, sest hetkel puudub konkreetne inimene selleks ja on palju olulisemaid tegevusi. Autor on arvamusel, et kõik seatud prioriteetsed eesmärgid saavad täidetud. Seatud tähtajad võivad edasi liikuda mõne aasta võrra, kuid tulenevalt tegevustest 2.8. ja 2.10. tuleb need üle vaadata ning täiendada. Vähem prioriteetsed tegevused tuleb üle vaadata ning vajadusel nende sõnastust muuta. Töö lõpus tehti ettepanekud, kuidas tegevuskava efektiivsemalt rakendada. Kokkuvõtvalt on ettepanekud järgnevad: • kaaluda sorteerimiseks lahtritega prügikastide ning ohtlike jäätmete jaoks survevalu-polüetüleenist konteinerite ostmist või rentimist; • vaadata üle tegevused 2.6., 3.1. ja 3.2. ning neid täpsustada; • muuta töötajatele ja ajateenijatele keskkonnaalased infopäevad kohustuslikuks. Lähtuvalt analüüsist, tehtud järeldustest ning ettepanekutest tegevuskava efektiivsemaks rakendamiseks leiab töö koostaja, et tegemist on kergesti mõistetava, suuremas osas teostatava ja rakendatava jäätmekavaga ning jäätmekava tegevuskavaga.Nimetus Piiratud juurdepääs Korraldatud jäätmeveo rakendumine Saare maakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põldemaa, Grete; Koppel, KatrinAjaloost on teada, et Nõukogude perioodil ei pööratud siinmail keskkonnakaitsele tähelepanu. Eesti riigi taasiseseisvumise algusaastatel tegelesid okupatsioonist puutumatud lääneriigid jätkusuutliku jäätmemajanduse väljatöötamisega. Euroliidu liikmesriikidele kehtivad aga ühtsed kohustused ning seetõttu näeme lähiaastatel üha karmistuvaid nõudeid jäätmekäitlusele ja suurenevaid jäätmetasusid, et jõuda järele lääneriikide tasemele ja saavutada eesmärk taaskasutada aastaks 2020 vähemalt pool tekkivatest olmejäätmetest. Jäätmehieararhiaga on kõrgeimaks eesmärgiks seatud jäätmetekke vältimine. Nende eesmärkide saavutamiseks on Eestis alates 2005. aastast tiheasustusaladel KJV kohustus Saare maakond hõlmab pindalalt 2922 km² Lääne-Eesti saari. Piirkonnas elab 34836 inmest. KJV Saare maakonnas on jaotatud kuue eri piirkonna vahel: Kuressaare linn; Pihtla ja Kaarma vald; Kärla vald; Lääne-Saaremaa ühinenud vallad; Ida-Saaremaa ühinenud vallad ja Muhu saar; Ruhnu saar. Piirkondades kehtivad erinevad jäätmeveo hinnad. Enamus piirkondades pakub olmejäätmeveo teenust KJV korras kohalik firma OÜ Prügimees. Ida-Saaremaa ja Muhu ühinenud jäätmeveo piirkonnas pakub teenust tuntud Rootsi kontsern AS Ragn-Sells. Ruhnu saare jäätmeveo teenust pakub eraisik. KJV küsitluse tulemusena selgus, et Saare maakonna elanikud kasutavad enim 240 l prügikonteinerit. Suurimal protsendil vastanuist toimub jäätmevedu majapidamistest üks kord nelja nädala jooksul. Olmeprügist sorditakse enim patareisid. 86% küsitletute arvates hoiab KJV kohustus ära keskkonna prügistamist Inimesed on üha enam positiivselt meelestatud keskkonnahoidlike tegevuste suhtes, kuid teadmistest, eriti maapiirkondades, jääb vajaka. Probleemideks on ahjuküttega eramutes jäätmete põletamine, ühiskonteinerite ümbruse ülekoormamine suurjäätmetega ning tülikas KJV-st vabastuse taotlemine. Hästi toimiva jäätmehooldusega riikidest on käesolevas töös näidetena kirjeldatud Belgias, Hollandis ja Rootsis toimivad süsteeme. Saarelist eripära arvesse võttes on töös võrdlusena esitatud Hiiumaa ja Gotlandi jäätmehooldussüsteem. Eriti heaks eeskujuks võib pidada Gotlandi saart, kes lähedal asuva saarena on Saare maakonnale sarnane ka elanike arvu ja pindala poolest. Gotland on Rootsi omavalitsustest üks eesrindlikumaid jäätmehoolduse suunajaid. Saare laiemaks eesmärgiks on saavutada iseseisev energiaga varustatus. Jäätmete valdkonnas tehakse tööd selle nimel, et olmejäätmete täielik käitlemine toimuks saare piires. Autori hinnang KJV-le Saare maakonnas toob välja, et kehtiv süsteem vajab kaasajastamist. Otstarbekam oleks Saare maakonna käsitlemine ühtse jäätmeveopiirkonnana. Elanike teadlikkuse tõusule jäätmehoolduse vallas saavad kaasa aidata huvigruppide initsiatiivid ja infomaterjalide koostamine jäätmeveo piirkondade lõikes. Jäätmeveo hinnapoliitika peaks selgelt soodustama majapidamistes prügi sortimist. Seadust eiravad jäätmevaldajad peaksid seisma silmitsi karmima järelevalvesüsteemiga, sealhulgas korduvatele rikkujatele peaks olema määratud arvestatav rahaline trahv. Autori nägemuse kohaselt peaks ühtse jäätmehoolduspiirkonna arendamiseks kutsuma kokku töögrupi, mille liikmed oleksid kirjeldatud visiooni eestvedajad maakonnas. KJV teemalise uurimistöö käigus koostatud küsitluse tulemusi on võimalik kasutada Saare maakonna omavalitsuste jäätmemajandusalaste arengukavade koostamiseks. Edaspidi tuleks analüüsida erinevate Saare maakonna omavalitsuste jäätmealaste õigusaktide erinevusi ja leida võimalikke kompromisslahedusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumine praktikas Harku valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tappel, Kristjan; Reiman, LembeKäesoleva töö raames sai uuritud korraldatud jäätmeveo seadusandluse rakendumist Harku valla näitel. Teisisõnu uurisin kuidas korraldatud jäätmevedu toimib, millised on sellega seotud probleemid ja kuidas neid lahendada. Korraldatud jäätmeveo rakendumist kohaliku omavalitsuse ja jäätmetekitajate tasandil sai uuritud läbi Harku valla praktika ja valla haldusterritooriumile kuuluvate kinnistute kasutajate seas läbiviidud küsitluse alusel. Lisaks sai analüüsitud kohtulahendite alusel korraldatud jäätmeveo seadusandlust, selgitades, miks ei tohi jäätmeid ühest omavalitsusest teise viia, miks ja mille alusel peab korraldatud jäätmeveoga liituma ja miks esitatakse jäätmevedajate poolt teenuse eest arveid, kuigi teenust ei ole lepinguga tellitud. Töö käigus selgus, et on puudujääke korraldatud jäätmeveo järelvalves ja seega oleks vaja seda tõhustada ilma, et seataks kohalikele omavalitsustele veelgi suuremaid kohustusi. Üheks väljatoodud ettepanekuks on luua riiklike institutsioonide ja kohalike omavalitsuste vahel ühine järelevalve süsteem, mis tõhustaks kontrolli jäätmevaldajate üle kes veavad jäätmeid ühest omavalitsusest teise, kasutavad kinnistut ilma korraldatud jäätmeveoga liitumata jne. Kohtupraktika analüüsi käigus selgus, et kinnistuid võib vabastada korraldatud jäätmeveost vaid siis, kui kinnistut ei kasutata ja seal mitte elamine ei ole vabastamiseks piisav argument. Praeguses Jäätmeseaduse redaktsiooni § 69 lg 4 sõnastusest saab välja lugeda, et vabastust on võimalik ka taotleda siis, kui kinnistul ei elata. Seega tuleks teha sõnastuses muudatus ja viia see kohtupraktikaga kooskõlla. Lisaks leidsin, et nõuet mille seab Jäätmeseaduse § 69 lg 5, et kinnistu omanikud kes on saanud korraldatud jäätmeveost vabastuse peab iga aasta saatma omavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistut ei ole aasta jooksul kasutatud, ei ole praktikas vajalik kui peetakse jäätmevaldajate registrit ja teostatakse järelvalvet. Küsitluse käigus selgus, et praegust korraldatud jäätmeveo süsteemi toetab alla poole küsitluses osalenutest. Pooled vastajad soovisid saada ise oma jäätmevedajat valida ja samuti pooled soovisid, et korraldatud jäätmevedu oleks vabatahtlik. See näitab kodanike rahulolematust. Tulemusi analüüsides selgus, et suurt mõju rahulolule avaldab kodanike teadlikus ja jäätmevedajate teenuse kvaliteet. Kodanike arusaama tõstmiseks, korraldatud jäätmeveo vajaduse ja võimaluste osas, on üheks lahenduseks riiklik teavituskampaania ja informatsiooni kokkuvõtva, lihtsate ja arusaadavate seletustega veebikeskkonna loomine. Selleks, et teha põhjalikemaid järeldusi, milline on jäätmevedajate teenuse kvaliteet ja kuidas see mõjutab kodanike korraldatud jäätmeveoga rahulolu, oleks vaja teostada põhjalikum uuring ja seejärel saab teada kas ja milliseid meetmeid oleks vaja rakendada. Tulemustest võib järeldada, et on vaja leida lahendusi järelevalve tõhustamiseks, kodanike rahulolu suurendamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks oleks vaja korrigeerida korraldatud jäätmeveo seadusandlust. Käesoleva töö tulemused on liiga üldsõnalised, et teha väga põhjalike järeldusi, kuid seda on võimalik kasutada edaspidiste uuringute tarvis, et seada uurimisobjekt ja tulemuste eeldused. Kindlasti võiks edasi uurida jäätmevedajate teenuse kvaliteedi ja kodanike rahulolu vastastiku mõju.Nimetus Piiratud juurdepääs Kuusalu valla jäätmeteke aastatel 2008-2018(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Truu, Birgit; Vilms, MonicaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tutvustada Kuusalu valda ning luua ülevaade jäätmetekkest aastatel 2008-2018. Samuti vaadeldi valla jäätmehooldus hetke olukorda ja võrreldi kehtivat jäätmehoolduseeskirja eelnevalt kehtinud eeskirjaga. Anti ülevaade vala rahvastiku muudatustest aastatel 2009-2019 ja elaniku keskmisest jäätmetekke kogusest. Kuusalu vald on suurim Harju maakonnas paiknev vald, kus asub kolm alevikku – Kuusalu, Kiiu ja Kolga. Valla kogu pindala suuruseks on 707,93km² ja rahvaarv 1.märtsi 2020.a seisuga 6467. Valla teeb omanäoliseks suur looduskaitseala protsent, tänu millele on rahvastiku tiheduseks 9,1in/km² 01. jaanuari 2018.a seisuga. See teeb Kuusalu vallast kõige hõredamalt asustatud omavalitsus üksuse Harju maakonnas. Rahvastiku muutust vaadeldi perioodil 2009-2019. Perioodi alguses oli Kuusalu valla elanikkonna suurus 6867 inimest, mis jagunes enam-vähem võrdselt meeste ja naiste vahel. Suurima osakaaluga vanusegrupiks oli 26-54 aastased, kes moodustasid 41% kogu elanikkonnast. Väikseim osakaal kuulus 16-18 aastaste vanusegrupile .Aastal 2019 oli Kuusalu vallas elanikke 6521, seega langes elanikkond 10 aasta jooksul 5%. Suurima languse läbis 19-25 aastaste elanike vanusegrupp. Peaaegu võrdselt suurenesid 7-15, 55-64 ja 65+ elanike vanusegrupid. Kuusalu vallas hetkel kehtiv jäätmehoolsuseeskiri jõustus 31. oktoobril 2012 ning see asendab 2005. aastal vastuvõetud eeskirja. Jäätmehoolduseeskiri on kirjutatud tuginedes jäätmehierarhiale ja pidades silmas riikliku jäätmeseadust. Eeskiri sätestab nõudeid jäätmete kogumisele, sorteerimisele ja ladestamisele nii eraisikutele kui ettevõtetele. Samuti on paika pandud nõuded, mis puudutavad jäätmekonteinerite tühjendamissagedust, paiknevust ja mahutite suurust. Vallas paikneb 134 avalikku jäätmekonteinerit, millest 54 on segapakendite kogumismahutid, 65 vanapaberi kogumismahutit, 16 klaastaara ja pandipakendi vastuvõtupunkti. Ülejäänud avalikud jäätmekonteinerid on mõeldud kasutatud patareide kogumiseks. Kuusalu valla ainus jäätmejaam paikneb Kiius. Riikliku jäätmearuandluse infosüsteemist saadud andmete ja nende analüüsi põhjal tekkis Kuusalu vallas 2008-2018. aastal 107 242 tonni jäätmeid, millest 12% moodustasid olmejäätmed ja 4% pakendijäätmed. Vaadeldava perioodi raames kasvas jäätmeteke stabiilselt kuni 2014. aastani, kus jäätmeteke kasvas 43% ja 2017.a aastal koguni 72%. Jäätmekogu tekke kasvu põhjuseks oli jäätmenimistus koodnumbriga 17 jäätmeliik. Aastal 2008 tekkis olmejäätmeid elaniku kohta 177 kg samal ajal kui riiklikul tasandil tekkis 392 kg. Aastal 2018 tekkis Kuusalu vallas tekkis neid jäätmeid elaniku kohta 201 kg ja riiklikul tasemel 405 kg. Kuusalu valla elaniku kohta kasvas olmejäätme teke 12%, riiklikul tasemel ainult 3%. Pakendijäätmete teke kasvas vaadeldava perioodi raames ligi kaks korda. Aastal 2008 tekkis pakendijäätmeid Kuusalu vallas 224 tonni, 2018. aastal 461 tonni. Põllumajandusjäätmeid tekkis vaadeldava perioodi raames 511 tonni, kusjuures 383 tonni kogutekkest tekkis perioodi esimesel kolmel aastal. Hilisematel aastatel on antud jäätmeliigi teke olnud 4-18 tonni vahel. Jäätmeliigi suureks languseks peetakse kahe suurema põllumajandusettevõtte komplekslubade piirnormide muutust. Kiiu mõisa lammutus tööd 2014. aastal ja hilisemad ehitustööd 2017. aastal põhjustasid ehitus- ja lammutusprahi jäätmeliigi hüppelise kasvu, millega kaasnes ka järsk tõus kogu jäätmetekkes. Varasemalt paarisaja tonni asemel tekkis 2014. aastal 3950 tonni ja 2017. aastal 31 627 tonni ehitus- ja lammutusprahti. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmeliigi kogutekkest oli vaadeldava perioodi raames stabiilselt 10%. Kokkuvõtvalt saab väita, et Kuusalu valla elanike jäätmesorteerimis harjumus pole aastatega märgatavalt muutunud ning suurenenud jäätmeteke elaniku kohta on tingitud ehitustöödest ning mitmete ettevõtete jäätmetekke mahu kasvust.Nimetus Piiratud juurdepääs Ohtlike jäätmete kogumissüsteem Sindi linnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reiman, Mirko; Vilms, MonicaKäesolev lõputöö annab ülevaate eelkõige Sindi linna ohtlike jäätmete kogumissüsteemi toimimisest ning linna korraldatud jäätmeveost. Lõputöös tulevad välja Sindi linna ohtlike jäätmete kogumissüsteemi kitsaskohad ning autoripoolsed soovitused hetkeolukorra parendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tuli koguda palju andmeid ning informatsiooni Sindi linna jäätmekoguste ja –majanduse kohta, et hiljem oleks võimalik analüüsida tulemusi ja näha süsteemis probleemseid kohti. Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi hindamiseks vajaminevaid andmeid oli autoril võimalik saada tänu Sindi linna keskkonnaspetsialisti ja OÜ Paikre töötajate abile. Jäätmetega majandamist reguleerib Eestis Jäätmeseadus. Ohtlike jäätmete omavalitsuste tasandil kogumise kohta ütleb Jäätmeseaduse §65 lg 2, et kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. [8] Alates 13.03.14 on Sindi linna kodulehel teated, et ohtlike jäätmete kogumine jäätmekogumispunktis on ajutiselt peatatud. 10.02.15 seisuga on samad teated üleval ja elanikelt jäätmete kogumist ei toimu. Seega hetkel pole võimalik ohtlike jäätmeid ära anda, välja arvatud patareid poodi ja ravimeid apteeki, samuti ei toimu kogumisringe. Ohtlike jäätmete kogustest tuleb välja, et kogumispunkti töös hoidmine oli ebavajalik ja tulevikus kogumispunkti käitamine oleks ebapraktiline, kuna linnaelanikud ei kasutanud seda aktiivselt. Aastatel 2011-2014 toodi sinna vaid 850 kg jäätmeid. 2011. aasta kogumisringi näitel, kus koguti 3451 kg jäätmeid, on selge, et osa elanikest kasutaks ohtlike jäätmete kogumisringe. Sindi linnas kogumisringide korraldamisega tekiks võimalus jäätmed üle anda sellele osale elanikkonnast, kel pole võimalust oma jäätmeid prügilasse viia. Ilmselt poleks neil võimalik ka neid kogumispunkti transportida, kuid tänu kogumisringidele saaks need siiski jäätmekäitlejale seaduslikult üle anda. 30 Linna kogumispunkt oli mõeldud jäätmete kogumiseks, sealt saadeti jäätmed edasi käitlemiseks OÜ Paikre prügilasse. Ohtlike jäätmete kogumise jätkamiseks kogumispunktis on vaja jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, mida mõni aasta tagasi veel ei nõutud ja Sindi linnavalitsus korraldas ohtlike jäätmepunkti haldamist omal jõul. Kodumasinaid ja -elektroonikat kogumispunktis vastu ei võetud, kuna puudusid vastavad tingimused ning ruum oli väike. Elektroonikajäätmeid oli ettenähtud koguda kogumisringide käigus. Autor pakub ohtlike jäätmete kogumissüsteemi parendamiseks järgmised variandid: 1. Mitte tegeleda kogumispunkti töös hoidmise ja sinna teenusepakkuja otsimisega, mida on edutult tehtud 2014. aasta algusest. Lahenduseks oleks otsida hanke korras kogumisringide teenusepakkuja, kes korraldaks Sindi linnas kogumisringe, mille käigus linnaelanikud saaksid lihtsalt ja mugavalt oma jäätmed ettenähtud kohtades käitlejale üle anda. Kogumispunkti töös hoidmiseks on vajalik maksta palka teenusepakkujale, kogumispunkti elektri- ja soojusarved, mis oleks kokkuvõttes kordades kallim, kui kaks korda aastas korraldada kogumisring veoautoga läbi Sindi linna, mille pindala on 5,01 km². 2. Teine võimalus, mis on autori arvates kõige sobivam Sindi linna jaoks, on osta kogumisringide teenus linnale lähedal asuvast OÜ Paikre prügilast. Kuna hetkel on OÜ Paikre prügila Sindi linnavalitsuse lepinguline partner, kes võtab linnaelanikelt tasuta ohtlikud jäätmed vastu, siis peaks tegema lepingu uuenduse ning lisama, et OÜ Paikre korraldaks Sindi linnas ohtlike jäätmete kogumisringi kaks korda aastas. OÜ Paikrel on kõik eeldused - veoautod, litsentsid, load olemas, et kogumisringe korraldada. 3. Koostada projekt asbesti jäätmete tasuta vastuvõtuks. Asbest moodustab enamuse kogu viimaste aastate ohtlike jäätmete kogusest, mis on tulnud eterniit katusematerjali välja vahetamisest Sindi linna majadel. Asbesti kogumise projekt lahendaks probleemi, mis tekkis 2014. aastal, kus Sindi linnavalitsuse nimel anti prügilasse üle 2340 kg peremehetuid asbesti jäätmeid. Töös esitatud andmetest ja informatsioonist võib järeldada, et Sindi linnavalitsus on tegelenud ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga, kuid seni pole toimivat lahendust leitud. Autoripoolseid lahendusi kasutades oleks võimalik Sindi linna ohtlike jäätmete kogumissüsteem kõikide osapoolte jaoks toimima panna.Nimetus Piiratud juurdepääs Rae valla jäätmekava 2015-2020(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Šavrak, Anna-Liisa; Parmas, BirgitTöö käigus selgus, et jäätmehooldusega seotud keskkonnaprobleemid Rae vallas on võrreldes eelmise perioodiga (2010-2014) jäänud üsna samaks: ebaseaduslikud jäätmete mahapanekukohad, suvilapiirkondade jäätmehooldus, ebaseaduslikud ehitised Soodevahe külas ja jäätmete äraveo puudumine, tööstusjäätmete kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid ning avalike vanapaberi- ja pakendikonteinerite ümbruse prügistamine ja muude jäätmete (nt segaolmejäätmete) konteinerisse panemine. Samuti selgus, et aastast 2010 on segaolmejäätmete osakaal olmejäätmetes järk järgult vähenenud, vaatamata elanikkonna ja ettevõtluse kasvule, mida võib seostada jäätmete liigiti kogumise suurenemisega. Valla elanike seas läbi viidud jäätmete sortimise teemaline küsitlus näitas, et paljude elanike jaoks on jäätmete liigiti kogumise olemus jäänud endiselt segaseks. Samas võib väita, et jäätmete liigiti ära andmise võimaluste suhtes on küsitluses osalenud valla elanikel huvi siiski olemas – tehti ettepanekuid olukorra parandamiseks (näiteks kuhu ja kuidas võiksid olla paigutatud avalikud pakendi- ja vanapaberikonteinerid, kuidas oleks tõhusam inimesi teavitada erinevate jäätmeliikide ära andmise võimaluste kohta jms). Jäätmehoolduse olukorra parandamiseks vallas ning Riigi jäätmekava poolt püstitatud eesmärkide täitmiseks tehti autori poolt ettepanek rakendada mõningaid meetmeid, näiteks: valvekaamerate paigaldamine avalike pakendi ja vanapaberi kogumiskohtade juurde, kus on prügistamise probleemid kõige suuremad; pukkide paigutamine avalike vanapaberi- ja pakendikonteinerite juurde, et lapsed ulatuksid jäätmeid konteineritesse asetama; erinevate meisterdamisringide korraldamine haridusasutustes, kus lastele tutvustatakse korduskasutuse olemust jms. Lõputöö peamine eesmärk – Rae vallale uue ja reaalselt kasutust leidva jäätmekava koostamine aastateks 2015 -2020 sai täidetud. Töö valmimise hetkel antakse jäätmekavale viimaseid lihve Rae vallavalitsuse keskkonnaspetsialistide poolt, et järgnevalt see avalikustada ja saata avalikule arutelule.