Teedeehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teedeehitus Märksõna "Construction--Road Construction--Road Design" järgi
Näitamisel1 - 20 23-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs BIM ja RoadBIM areng Eestis ja soovitused Maanteeametile RoadBIM kasutuselevõtuks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kulland, Annely; Puust, Märt; Rene PruunsildTöö pealkiri on "BIM ja RoadBIM areng Eestis ja soovitused Maanteeametile RoadBIM kasutulevõtuks. Ehitusinformatsiooni modelleerimine (BIM) üha rohkem populaarsust koguv ja kiiresti arenev valdkond. Selle arendamisest on huvitatud paljud riigid ning ka Eestis on jõutud arusaamisele, et BIM on vajalik platvorm teostamaks ehitust, sealhulgas teedeehitust, efektiivsemalt, säästes ressursse ja vältides vigu. Töös selgub, et BIM-ile üleminek nõuab kõigilt osapooltelt investeeringuid ning koostööd, kuid saadavaks kasuks nähakse kvaliteetsemat ja kiiremat tulemust. Töös uuritud BIM-i arendamisest on nii ettevõtted kui ka avalik sektor huvitatud, mis tõestas töö koostamise aktuaalsust. Töös on antud ülevaade ehitusinfo modelleerimise kontseptsioonist ning on esitatud erinevaid tõlgendusi BIM definitsioonile. Töös esitatud protsessi kirjeldused ning BIM sisu on ülevaatlikud, liigselt detailidesse ja tehnoloogiasse minemata. Välja on toodud olulised aspektid, mis on vajalikud BIM tehnoloogia juurutamiseks. Töös on põhirõhk ehitise elutsükli kirjeldamise kasutusvõimaluste uurimisel teedesektoris. Töös on leitud vastused küsimustele: millised on Eesti ehitussektori, kitsamalt teedesektori arengusuunad, kas ja millal on Eesti valmis rakendama BIM tehnoloogiat ning milline peaks olema eesmärgistatud tegevus teedesektori innovatiivsuse saavutamiseks. Töö koostamisel on lähtematerjalide ja info kogumisel kasutatud lisaks publikatsioonidele ja uuringutele ka otsekontakte BIM valdkonnas tegutsevate inimestega. Eesmärgiks oli saada antud töö raames võimalikult mitmekülgne ja avar pilt BIM valdkonnas toimuvast, kuna tegemist on pidevalt ja kiirelt areneva teemaga. Kõik intervjueeritavad olid arvamusel, et teedesektor vajab uuendamist ja arendamist ning Eestil on hea võimalus BIM -i kasutama hakata, kasutades eeskujudena teiste riikide juhendeid ja kogemusi. Käesolevas töös on antud ülevaade tähtsamatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, kus tegeletakses BIM-i arendamisega ja tehakse pidevat koostööd valdkonna parendamisel ja probleemide lahendamisel. Töös on tutvustatud BIM valdkonna juhtivaid riike, Soome Vabariiki ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkunigriiki (Ühendkuningriik) - kuidas nemad on BIM-ini jõudnud, mida nad on tänaseks saavutanud, millised on tulevikueesmärgid ning mida oleks Eestil nendelt õppida. Arvesse võttes eeltoodut on selgitatud, kuidas saavutada kiire ja sujuv üleminek BIM tehnoloogiale Eestis. Maanteeamet on peamine teetööde tellija ning sellest tulenevalt võiks olla ka nimetatud valdkonna arenduse eestvedajaks. Kõike eeltoodut arvesse võttes esitati töös soovitavad juhised ja tähelepanekud Maanteeameti kujunemisel teede taristu eestevedajaks BIM arendamisel. Kokkuvõtvalt on töö autor seisukohal, et Eesti ei ole teemakäsitluses maha jäänud, sobiv aeg on koostööd teha teiste riikidega. Tuleb teha pingutusi ning arengutega kaasa minna. Koordineeritud tegevuse korral on reaalne RoadBIM tehnoloogiale üleminek 5-10 aasta jooksul.Nimetus Piiratud juurdepääs Katendi arvutus tee nr 2 Tartu ümbersõidu I ehitusala tehnilise projekti näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lensment, Indrek; Sova, VelloKatendiarvutus on väga lai teema ja sellega võib tegeleda erineval tasemel. Väiksema projekti puhul võib piirduda katendiarvutuse käsitlemisega ainult projekti üldises seletuskirjas, kuid suuremate projektide puhul tuleb teha eraldi uurimus eraldiseisvas kaustas. Kuni 2012 aastani puudus katendiarvutuseks ühtne tarkvara ja arvutusi tehti vastavalt erinevatele arvutusprogrammidele ning projekteerija enda tõlgendusele Maanteeameti juhendmaterjalist elastsete katendite projekteerimise kohta. Katendiarvutust tegid enamasti vähesed sellele spetsialiseerunud projekteerijad. Peale uue KAP katendiarvutuse programmi kasutuselevõttu on teekonstruktsiooni tugevusarvutuste tegemine muutunud lihtsamaks ja üheselt mõistetavaks. Lõputöös on käsitletud katendiarvutuse teemat läbi konkreetse katendiarvutuse projekti näite ja analüüsitud lisaks täiendavalt katendi konstrueerimisega seotud teemasid nagu muldkeha konstrueerimine, dreenkihi arvutus ja geosünteetide kasutamine. Uut KAP programmi on suthteliselt lihtne kasutada, kuid see eeldab, et projekteerija omab alusteadmisi, mille alusel ta algset katendit konstrueerib. Antud lõputöö läbitöötamise tulemusena saab projekteerija või ehitaja aimu, kuidas konstrueerida esialgset katendi konstruktsiooni ja teha sellele kontrollarvutus katendiarvutuse programmiga KAP. Käesolevas uurimustöös on kokku seotud praktikast võetud katendiarvutuse projekti materjal ja lisaks eraldi peatükkides lahti seletatud täiendavad teemad ja juhendmaterjal, millega tuleb arvestada. Uue katendi konstrueerimisel peab projekteerija olema kursis teekonstruktsioonis kasutatavate materjalide nõuetega. Uut katendit ei saa paika panna lihtsalt mõne näidise järgi. Peab tundma kohalikke olusid ja määrama katendisse killustiku ning dreenkihti materjalid, mis on arvestades materjalide nõudeid ja karjääride lähedust optimaalseimad. Lisaks peab katendi konstrueerimisel teadma, mis seisus on olemasolev mulle või millisele aluspinnasele uus konstruktsioon rajatakse. Head katendiarvutust ei saa teha kui puuduvad tõesed geoloogilised andmed ja suurte objektide puhul liiklusuuring prognoositava koormussageduse saamiseks. Suuremate objektide puhul peaks projekteerija katendit konstrueerides rohkem süvenema ka muldkeha konstrueerimisse. Kasutades nõuetekohaseid materjale ja kihipaksusi ning olles teinud kõik projekteerimistingimustes ettenähtud lisauuringud, ei pruugi kahekümneks aastaks vastu pidama määratud katend siiski nii kaua kesta. Tehtud uuring dreenkihi arvutuse kohta näitas, et näitena kasutatud projektis määratud dreenkihi paksus pole vastavalt arvutusele sulamisvee ärajuhtimise suhtes kevadisel sulamisperioodil piisav. Kasutada tuleks nõutud 1,0 m/ööp filtaratsioonist tunduvalt suurema filtratsiooniga dreenkihi materjali.Nimetus Piiratud juurdepääs Kopli-suunalise trammiliini taristu rekonstrueerimise IV ehitusetapi töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kokk, Keit; Prous, Urmo; Julija ŠommetKäesolevas lõputöös käsitleti Kopli suunalise trammiliini taristu rekonstrueerimise IV ehitusetapi ehitustööde korralduse protsesse. Töö eesmärgiks oli koostada rekonstrueerimise korraldamise projekt, mille aluseks on K-Projekt AS poolt koostatud Kopli suunalise trammiliini taristu IV ehitusetapi tööprojekt. Kirjeldused on toodud kõikidele töödele, mida on antud ehitusetapis vaja teostada ning samuti on välja toodud ajakulu. Kõik tööd on teostatud alltöövõtu korras ning vajalik ressurs ja tootlikkus on eelnevalt kokkulepitud, kuna antud ehitustingimustes pole võimalik arvestada enamjaolt ehitustehnika tehniliste parameetritega. Ajaarvestamise ja kalendergraafiku koostamise jaoks on kõigi alltöövõtjatega käidud objektil, et saada reaalne hinnang tööde teostamisele. Lisaks sellele on kasutatud õppetöö käigus omandatud teadmisi ja isiklikke kogemusi. Välja on toodud valemid ajakulu arvestamiseks ning seoses nendega ka ajakulu tabelid. Ülevaate saamiseks on koostatud ressursi vajaduse tabelid ning kalendergraafik. Kalendergraafik on koostatud programmis Microsoft Project, kus on toodud tööde teostamise lõik ning teostatavad tööd, mis on ajaliselt määratletud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunda linnas Pargi, Pargi põik ja Tähe tänavate teekatete rekonstrueerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mäekivi, Magnar; Rämmel, TarmoKäesoleva lõputöö projekti „Kunda linnas Pargi, Pargi põik ja Tähe tänavate teekatete rekonstrueerimise projekt“ raames on püütud leida optimaalne lahendus teede rekonstrueerimiseks Kunda linnas Pargi, Pargi põik ja Tähe tänavatel. Lagunenud seisukorras teede uus lahendus on käsitlenud ka sademevee probleemi, parandanud liiklusohutusega seotud probleeme ning parandanud võimalusi liiklemiseks kergliiklejatele. Projekt on koostatud järgides Eesti Vabariigis kehtivaid norme, nõudeid ja standardeid. Eelkõige on projekti koostaja juhindunud tellija tingimustest, probleemi sisust ning valmis saanud põhiprojekti staadiumis projektile esitatud nõuetele vastava töö. Lõputöö koostamisel on projekti autor kasutanud kaasaegseid programme ja projekteerimise praktikaid võimalikult optimaalse ja ka majanduslikult ökonoomse lahenduse välja töötamiseks. Jooniste ja sealjuures ruumilise mudeli konstrueerimiseks on autor kasutanud Microstation InRoads tarkvara ning konstruktsioonide arvutamisel Eestis laia kasutust leidnud KAP katendi arvutusprogrammi. Lahendused on välja töötatud teede projekteerimise valdkonnas kogenud juhendaja Tarmo Rämmeli juhendamisel ja toel, kelleta poleks käesolev lahendus sellisel kujul valminud. Projektiga on lahatud üksikasjalikult probleemis sisu, kirjeldatud olemasolevat situatsiooni ja selgitatud projektiga lahendatavad eesmärgid. Selle põhjal on valminud teede-ehituslik ja selle sademevett käsitlev projektlahendus selle juurde kuuluva vajaliku vertikaalplaneeringuga, plaaniliste, pikiprofiilsete ja muude joonistega, mille abil on võimalik teostada ka töid objektil. Projektlahendus kirjeldab üksikasjalikult ka töös kasutatavaid materjale, nende nõudeid ning juhiseid sellest, kuidas töid läbi viia. Lõputöö juurde kuuluvad kõik põhiprojektiga ette nähtud joonised, tabelid ning seletuskiri, mille abil on võimalik teha ka kalkulatsioon tööde maksumuseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Maanteedel kergliiklejate ohutuse tagamise meetmete rakendamise analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liblik, Kristel; Oden, IndrekKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli asulavälistel teedel kergliiklejate seisukohast üles leida erinevad võimalikud riskid, mis on tingitud teest ning selle juurde kuuluvatest erinevatest infrastruktuuri objektidest. Töö teooria peatükis selgus mitmeid erinevaid meetmeid, kuidas on kergliiklejate liikluskeskkonda asulavälistel teedel võimalik muuta ohutumaks. Ühe lõputöö raames ei ole võimalik käsitleda kõiki erinevaid kujunduselemente ning parameetreid, mida peaks järgima ja kaaluma kergliiklejate liikumiskeskkonda kujundades, kuid siiski annab käesolev töö teatava ülevaate võimalikest ohutust tõstvatest meetmetest. Lisaks selgus, et Eestis on hetkel asulaväliselt teedel kergliiklejatele mõeldud infrastruktuuri objektide kujundamiseks juhendmaterjale vähe. Sellest tulenebki olukord, kus kergliiklejate liikumiskeskkond on Eestis asulavälistel teedel praegu veel küllatki segane ning süsteemseid lahendusi, mida kasutatakse on pigem vähe. Tinglikult tekib olukord, kus näiteks ühte jalgratta- ja jalgtee trassi rajatakse mitmes järgus ning iga etapi projekteerija lähtub oma parimatest teadmistest ning praktikast ja tulemuseks võib olla trass, kus puudub igasugune ühtsus. Kui erinevad kergliiklejatele mõeldud meetmed oleks paremini kirjeldatud juhistes või tekiks üks komplektne juhis, siis saaks neid meetmeid ka rakendada süstemaatilisemalt ja rakendatavatest meetmetest tekiks teatav loogika nii kergliiklejate kui ka mootorsõidukite jaoks. Kergliiklejatele mõeldud liikumiskeskkonna kujundamise juhendid peaksid tähelepanu pöörama nii teele endale kui ka liikluskorraldusele, valgustusele, viitade süsteemile ja kõigele muule, mis kuulub veel sinna juurde. Antud elemente tuleks vaadata koos ja süstemaatiliselt, sest ainult nii saab lõpuks kujundada ühe ohutu ja atraktiivse kergliiklejale mõeldud liikumiskeskkonna. Õnneks antud valdkonnas pole jalgratast vaja nullist leiutada. Ka antud töö raames on viidatud mitmetele erinevatele juhenditele millest lähtutakse Eesti lähiriikides. Loomulikult ei pruugi kõik meetmed olla sobilikud Eestisse üks- ühele üle võtmiseks, kuid siiski saab nendest juhenditest korraliku põhja, millele üles ehitada Eesti oma asulaväliste jalgratta- ja jalgteede kujundamise juhendi.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu linna A.H.Tammsaare pst rekonstrueerimise tee-ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Hollas, Martin; Toome, MatiAntud lõputöö hõlmas endas Pärnu linnas, Rannarajoonis asuva A.H.Tammsaare rekonstrueerimise tee-ehituskorraldusliku projekti koostamist. Lõputöö : “Pärnu linna A. H. Tammsaare pst rekonstrueerimise tee-ehituskorralduse projekt” eesmärk oli välja arvutada kõige otstarbekam ja mõistlikum tööaeg ning ressurss antud projekti elluviimisel. Lõputöö koostamise aluseks oli Pärnu linnavalitsuse poolt tellitud ja Landverk OÜ koostatud tee-ehitusliku osa põhiprojekt, Empower OÜ poolt koostatud tänavavalgustuse ning sidekanalisatsiooni ümbertõstmise põhiprojektid. Lõputöö koosnes seitsmest alapeatükist. Esimeses osas tõi autor välja objekti hetkeolukorra, mida illustreeris pildimaterjaliga. Teises osas projekteeritud teedeehitusliku lahenduse, kolmandas tänavavalgustuse- ning neljandas sidekanalisatsiooni ümbertõstmise lahenduse. Viies peatükk hõlmas endas teetööde tehnilist kirjeldust, kuues töödeks vajamineva ressursi leidmist ning seitsmendas osas arvutas autor välja töödeks vajamineva aja, mis sai aluseks kalendergraafikule. Tööde teostamiseks kuluv aeg on kogu lõputöö vältel arvutatud täispäevadeks, mis antud objekti keerukust arvestades oli kõige mõistlikum lahendus. Käesolev lõputöö saab olema hankedokumendi koostamise aluseks. Autor sai selge ülevaade kaua ehitustööd antud projekti raames kestavad. Läbi sai töötatud erinevad tööetapid ning nendega kaasneda võivad probleemid. Töödeks kuluv aeg on igati mõistlik, mis ei tohiks üleliigselt häirida kohalikke elanikke ega ka suvekuudel linna külastavaid turiste. Autor ei väida, et tema poolt pakutud lahendus on lõplik ja ainuõige, aga töövõtjale on see kasulikuks orientiiriks. Käesoleva projekti valmides, saab Pärnu linn endale juurde ühe rekonstrueeritud teelõigu, kus on suurenenud liiklusohutus, paranenud sõidumugavus ning liiklus on muutunud sujuvamaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 194,7-196,6 asuva liiklusohtliku koha likvideerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kermes, Kristo-Martin; Reier, MikkPõhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264) km 194,7-196,6 asuva liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekt Käesoleva lõputöö raames on koostatud projekt Jõhvi-Tartu-Valga km 194,7-196,6 asuva liiklusohtliku koha lahendamiseks. Lõigul aset leidnud rasked liiklusõnnetused on selged indikaatorid ümberehituse vajalikkusest. Projekteeritud kurvide õgvendustega antud lõigus viiakse maantee lähtetase vastavusse ettenähtuga. Pikiprofiili püstkõveriku langetamise ja bussipeatuse ümberpaigutamise tõttu Killinge-Lota ja Jõhvi-Tartu-Valga ristmikul paraneb kõnealuses alas nähtavus ja liiklemine selles piirkonnas muutub ohutumaks. Lõputöös on planeeritud ning kirjeldatud vajalikke töid maanteelõigu rekonstrueerimiseks. Projekti realiseerimine mõjub positiivselt antud ala liikluse ohutumaks muutmisele ning üleüldise sõidumugavustaseme tõstmisele.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhimaantee 7 Riia-Pihkva lõigu Tsiiruli-Missokülä km 195,565-205,800 ja km 207,800-209,200 rekonstrueerimise ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Nairis, Allar; Toome, MatiKäesolevast lõputööst saab hea ülevaate nii ressursside, kui ka aja jagunemisele kogu ehitustööde kestel. Mõlemad on väga olulise tähtsusega, et objekt valmiks õigeaegselt ja eraldatud vahendid ei ületaks eelarvet. Lõputöö eesmärgiks oli vaja leida ehituseks vajalikud ressursid ning aeg, mis kulub ehitustööde teostamiseks. Garanteerida, et töökorraldus ehituse vältel oleks sujuv ning kulgeks ilma probleemideta. Lõputöö autori püstitatud eesmärgid saavutati. Lõputöö on jagatud nelja sektorisse. Esimeses osas saab ülevaate olemasolevast olukorrast, teises osas uuringute kohta, mis on enne ehitustööde algust teostatud, kolmandas on toodud välja erinevate etappide kirjeldused ja nõuded neile ning neljandas ressursside jagunemine. Lisades on kalendergraafik, mis koostati neljanda peatüki alusel. Autori poolt koostatud arvutused on loodud ideaaltingimustes, kuid tegelikkuses tuleb arvestada mitmete erinevate faktoritega.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhimaantee nr 1 Aaspere-Haljala teelõigu ümberehituse ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Reismann, Tanel; Hallimäe, MartKäesolevas lõputöös annab autor ülevaate Eesti Vabariigi Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 78,55-87,60 Aaspere-Haljala 2+2 maanteeks ümberehituse tehnilisest ja ehituskorralduslikust projektist. Sisuliselt on töö jaotatud kolmeks lõiguks, millest esimeses antakse ülevaade objekti asukohast ning olemasolevast olukorrast. Lisaks on ülevaade läbiviidud uuringute tulemustest ning ehitusega kaasnevatest mõjudest. Teine lõik annab ülevaate projektlahendusest ning läbiviidavatest töödest, samuti nende tööde kirjeldused ja nõuded. Kolmandas töö lõigus selgitab autor välja töödeks vajamineva ressursi ja aja kulu. Arvutused on puhtalt teoreetilised ja tuginevad autori varasemale kogemusele ning teenusepakkujate konsultatsioonidele. Tehtud arvutuste tulemusel on valminud väga algeline kalendergraafik, mille abil saab jämedalt planeerida põhitee ehitamist mitte arvestades rajatiste ja kogujateede ehitust, erinevates etappides töötamist või muid töid pärssida võivaid olukordi.Nimetus Piiratud juurdepääs Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 142,2-146,9 Pikknurme-Puurmani 2+1 möödasõidualade ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Inno, Janar; Toome, MatiKäesolevas lõputöös annab autor ülevaate Eesti Vabariigi ühe tähtsama põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 142,2-146,9 paikneval Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ehituse tehnilisest ja ehituskorralduslikust projektist.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigimaantee nr 11202 Angerja-Urge teelõigu km 23,0–26,937 rekonstrueerimise töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Adamson, Allar; Muruväli, AlanLõputööna valminud riigitee nr 11202 Vaida-Urge km 23,000–26,937 Angerja-Urge lõigu rekonstrueerimise ehituskorralduse projekti saab kasutada nimetatud teelõigu rekonstrueerimisel, tagamaks tööde teostamise efektiivsus. Lõpustöös on välja arvutatud tööde teostamise ajaline kestus ning vajaminevad ressursid. Lõputöös on ehitustööde masinapargi valikus ning ehitustöödega seotud tootlikkuste ja ajakulu arvutamisel lähtutud töö autori isiklikest kogemustest analoogse riigitee number 19278 Sindi-Lodja-Silla rekonstrueerimisel. Märkimist väärib, et teostatud arvutused on ligikaudsed, kuna tegelik ajaline kulu sõltub töös käsitlemata teguritest (nt karjääri kaugused teelõigust, masinate jõudlus). Lõputöös on analüüsitud Angerja-Urge teelõigu rekonstrueerimisega seotud ehitustöid. Töös on välja arvutatud järgmiste ehitustööde ajaline kulu ja vajaminev ressurss: raadamine, freesimine, ehituseks sobimatu pinnase kaevamine, astmete lõikamine, muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest, truupide ja geovõrgu paigaldamine, uute kraavide kaevamine, killustikaluse ehitamine, kompleksstabiliseerimine, äärekivide paigaldamine, asfalteerimine, teepeenarde ehitamine, haljastamine ja uue liikluskorralduse paigaldamine. Angerja-Urge lõigu rekonstrueerimise ajakulu leidmiseks on programmiga Microsoft Project tehtud kalendergraafik. Kalendergraafiku andmetel, alustades ehitustöödega 1. augustil 2019, on tööde lõpetamise tähtaeg 25. oktoober 2019. Lõputöö on käsitletav kui lähtematerjal Angerja-Urge teelõigu rekonstrueerimisel. Lõputöö autor on seisukohal, et ajalise kulu ja vajamineva ressursi arvutused on sobivaks aluseks tööde juhtimisel, planeerimisel ja teostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 13,0-13,7 Veskitammi liiklussõlme ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Talts, Silver; Toome, MeelisLõputöö eesmärgiks oli leida vajalikud ressursid ning ehitustööde ajalised kestused. Mõlemad neist on väga suure tähtsusega, kuna objekt peab valmima etteantud tähtajaks ning seda eelarve piirides. Arvestama peab ka sellega, et saadud ajakulud on kõik ideaaltingimustes. Lõputöö annab hea ülevaate ehitusprojektist, tööde mahtudest ning nende tootlikusest ning lisades on välja toodud teostavate tööde ajagraafik. Ajagraafikus on välja toodud vaid eelnevalt käsitletud tööd – välja on jäetud kergliiklustunnelite, Jälgimäe-Topi kogujatee ning Urda tee ehitus. Selle tõttu on lõputöös saadud ehituskestvuseks 214 päeva.Nimetus Piiratud juurdepääs "Riigitee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu km 32,868-38,132 rekonstrueerimise tee-ehituskorralduse tööprojekt"(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Mesikäpp, Ott; Toome, MatiLõputöö eesmärk oli määrata valitud objektile vajaminevad ressursid ning ehitustööde ajalised kestused, et töökorraldus oleks sujuv ning objekt valmiks õigeaegselt. Koostatud ajagraafik vastab tellija poolt ette nähtud ajalis nõuetele, seega võib öelda, et püstitatud eesmärk saavutati. Töö annab hea ülevaate autorile, kui ka tulevikus vajadusel objektimeeskonnale tööde teostamiseks. Töödeajakuluarvutustelselgus,ettöö teostamisekskulub95tööpäeva.Koostatudkalendergraafiku kohaselt alustatakse objektil töödega 30.04.2018 ning tööde lõpp graafiku alusel on 11.09.2018. Vastavalt ajagraafikule on võimalik projekt lõpetada ilma, et peaks kasutama nädalavahetustel tö ö tegemist. Juhul kui peaks tekkima vä ga suuri mahumuudatusi või muid tõrkeid saab tö ö de teostamisel kasutada ka nädalavahetusi. Lõputöös esitatud töökorraldus ning ajalised kulud on autori isiklik nägemus, mis suuresti tugineb isiklikele kogemustele. Võib juhtuda, et tööde käigus tuleb ette probleeme, mis sunnivad tegema kalendergraafikus muudatusi. Sellegi poolest annab koostatud kalendergraafik hea ülevaate töökorraldusest objektil.Nimetus Piiratud juurdepääs RMK Saare metskonna Tika tee rekonstrueerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vallau, Ago; Toome, MatiLõputööna koostatud projekt on tehtud vastavalt lähtetülesandes välja toodud III järgu metsatee seisundinõuetele ning B3 projekteerimistasemele. Uurimistöö käigus on leitud esmaseid lahendusi võsa eemaldamiseks, truupide parandamiseks, tee katte parandamiseks ning pinnavee paremaks ärajuhtimiseks. Üleliigse võsa saab ladustada tee ääres olevatele lageraide aladele. Kraavide puhastamisest tuleva materjali võib ladustada kraavi äärde metsa alla. Uurimistööde käigus on leitud, et vanad truubid on täielikult kokku varisenud, mille tulemusel tuleb vanad r/b truubid asendada. Uuteks truupideks on 400 mm ja 500 mm läbimööduga plasttruubid (MAOK). Kõrgvee taset saab vähendada, pannes reservide ning teekraavide vahele truubid. Samuti tuleb välja kaevata osa teekraavi peal olevast maapinnasest, muutes kaevatud ala kraaviks. Väljakaeve toimub kohtades, kus maapinda ei kasutata mahasõiduna metsa-alale. Sel tulemusel on pinnaveel ning kraavis oleval veel vaba pääse voolata teekraavist ning küvetist olemasolevatesse maaparanduskraavidesse. Uurimise käigus on näha, et poolel olemasolevast teest puudub korralik kruuskate. Selle tulemusel võib tee kaotada oma kandevõime. Eriti juhul, kui teed kasutatakse märjal ajal. Tee kandevõime vähenemise vältimiseks leidis lõputöö ning projekti koostaja, et piisab ainult uue ning korraliku kruuskatte ehitusest. Seda sellepärast, et tee muldkeha on vana ning seoses sellega tugev. Aluspinnaseks on liivsavi ning savi. Lisada tuleb 10 cm liivakiht, mille peale tuleb NGS geotekstiil. Eelnimetatud kihtide ülesandeks on läbi katte tulev vesi vastu võtta ning läbi enda dreenida teekraavi või küvetti. Sealt edasi voolab vesi omasoodu. Geotekstiilile tuleb peale vastava paksusega kruusasegud. Keskkonnaamet ei leia koostatud projektis ohtu keskkonnale. Sellest tulenevalt, ei ole toodud välja erinõudmisi või kitsendusi rekonstrueerimisprojekti koosamiseks. Objekti vahetusläheduses puuduvad kaitsealad, looduspargid ning ohu all olevad taime- ning loomaliigid. Töö koosataja on lõputöö koosseisu välja toonud tee hooldamiseks sobiliku info, mida projekteeritava tee omanik peaks jälgima peale tee valmimist. Jälgida tuleb seda, et teed kasutatakse metsatee seisundinõuetele ning projekteerimistasemele vastavalt. Tee omanik peab tegema regulaarset kontrolli tee seisukorra jälgimiseks. Töö autor on seisukohal, et antud projekt on koostatud tee seisukohast vaadatuna õigeaegselt. Rekonstrueeritav tee ei ole veel ära kaotanud oma kandevõimet. Sellest võib välja lugeda, et teed ei ole valel aastaajal kasutades kuritarvitatud. Tänu sellele ei pea läbi viima ulatuslikku muldkeha parandust ning seoses sellega väheneb ka objekti maksumus.Nimetus Piiratud juurdepääs Sangaste-Keeni kergliiklustee eelprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Paas, Ergo; Tarto, RaimoLõputöö tulemusena valmis Sangaste-Keeni kergliiklustee eelprojekt, mille realiseerimisel on võimalik lahendada ohutusega seotud probleemid antud lõigul. Antud projekti realiseerimisel saavad inimesed edaspidi turvaliselt bussijaama ja koolimajja kõndida. Lõputöö koostamisel sai algusest lõpuni läbi töötatud projekteerimise punktid. Jälgima pidi kõiksuguseid pisikriteeriume ja punkte, et miski ei jääks ebaselgeks ega mainimata. Väga palju sai loetud erinevate projektide seletuskirju. Kasutasin nii eelnevalt valminud objektide kui ka hetkel veel mitte ehitatud objektide seletuskirju. Valmisolevatest objektide seletuskirjadest lugesin just neid, mille ehitamisel olen ise olnud töödejuhataja või objektijuht. See oli mulle väga palju kasuks selle projekti tegemisel. Lõputöö autori arvates ei ole projekteerimine nii raske. Vähemalt mitte seletuskirjade koostamine. Lugesin läbi kümneid seletuskirju ja enamuses nendes on sarnased punktid, laused ja ülesehituse osad. Teisalt jällegi on kõik need mingid mõttes erinevad ja tuleb ikkagi jälgida igat pisidetaili. Keerulisemaks võib isegi pidada AutoCAD`iga joonestamist. Oman küll algtaseme sertifikaati ja olen läbinud koolis AutoCAD`i kursused, kuid reaalses elus üksi nendest kogemustest ei piisa. Ilma juhendajapoolse abita joonestamisega veel hakkama ei saaks. Tööde kirjeldamisel lähtusin palju enda isiklikest kogemustest ning headest ehitustavadest. Kirjeldasin endale kõige olulisemaid töid ja punkte. Ülesehitusel lähtusin teistest seletuskirjadest, millest ammendasin ideid.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinn- Tartu- Võru- Luhmaa km 198,025- 201,1 tee- ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kivimaa, Kristjan; Toome, MeelisKäesolevas lõputöös on koostatud põhitee nr 2 Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa km 198,025- 201,1 ja tugimaantee nr 46 Tatra- Otepää- Sangaste km 0,0- 0,12 ehitustööde korraldamise projekt. Analüüsitud on teetööde korraldust, vajaminevat masinaparki ja inimressursse. Täpsemalt on analüüsitud tehnilisest projektist kogutud andemeid ja mahtusid. Töökorraldusprojekt on abiks tööde planeerimisel, ehituseelarve koostamisel ja tööde läbiviimisel, võimaldades muuta kogu ehitusprotsess efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Lõputöö esimeses peatükis on kajastatud teelõigu hetkeolukorda ja prognoositavat liiklussagedust aastani 2035. Välja on toodud tee tehnilised parameetrid, mille alusel on võimalik määrata katendite parameetrid. Teises peatükis on välja toodud tehtavate tööetappide kirjeldused ja kasutatavad tehnoloogiad. Käsitletakse objekti ettevalmistustöid, kavandatavaid mullatöid, veeviimarite- ja katendite ehitust, bussipeatuste ning jalgteede lahendusi ja liikluskorraldusvahendite paigaldust. Kolmandas peatükis on analüüsitud etappide kaupa töömahtusid, mille alusel saab määrata tööks kuluva aja. Neljandas peatükis on arvutatud tööks kuluv aeg, inimressursid ja mehhanismide arv tulenevalt kolmandas peatükis välja toodud mahtudele. Koostatud on kalendergraafik (Lisa 2) koos inimressursidega, lisaks eraldi välja toodud tehtavad tööd etappide kaupa, mehhanismide vajadus vastavalt tööde iseloomu ning mahtusid silma pidades. Kalendergraafikus on välja toodud erinevad tööetapid õiges järjekorras, arvestades, et osadel lõikudes jääb tee avatuks liiklusele. Graafiku koostamisel on arvesse võetud seda, et iga järgneva tööetapi tegemiseks ei pea olema eelnev tööetapp lõpetatud, vaid teatud töid saab teha paralleelselt. Tööde alguskuupäev paika pandud orienteeruvalt ja prognoositav töödeks kuluv aeg on 87 tööpäeva. Arvestatud ei ole võimalike ilmastiku või materjalide tarnimisega ette tulevate probleemidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Tänava rekonstrueerimise projekti- ja ehitusprotsessi analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ojasalu, Ivari; Toome, MatiAutor on lõputöös uurinud tänava ehitust ning rekonstreerimist korralduslikust seisukohast.Uuritavaks objektiks oli manufaktuuri tänava ehitus milles kirjeldakse erinevaid ehitusprotsesse.Uuritavad ehitusprotsessid olid muldkeha ehitus,killustikaluse ehitus ning asfalteerimistööd. Peale tööde analüüsimist suutis autor valida parimad lahendused ning tehnikapargi mida kasutada töödel.Tööde teostamisel tuleb esimeseks prioriteediks seada kvaliteet ning järgnevaks prioriteediks objekti kasum.Kvaliteedi arvelt ei tohi tulla objekti kasum.Objekti kasum tuleb saavutada kvaliteetse juhtimise ning parima tehnilise lahenduse leidmisega.Kvaliteedi ja kasumi saavutamise juures on oluline täpsus ning detailideni läbi mõeldud eelarve, sellepärast ongi iga peatüki juures tehtud arvutused iga töö maksumuse kohta. Lõputöö andis suurepärase kogemuse kuidas on võimalik hästi planeerides saavutada nii objekti kasum ning mitte seda saavutada kvaliteedi arvelt.Tänased insenerid peavad olema suutelised mõtlema ja leidma suurepäraseid lahendusi ning oskama võimalikult efektiivselt ehitada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tapa kaitseväelinnaku tee-ehitustööde korralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Kõomägi, Henry; Toome, MatiLõputöö eesmärgiks oli koostada Tapa kaitseväelinnaku teedeehitusliku osa ajagraafik läbi tootlikkuse arvutuse. Käesoleva lõputöö raames valminud graafikust lähtub Peatöövõtja Tapa kaitseväelinnaku teedeehitusliku osa rajamisel. Nagu igal teisel, siis on ka käesoleval objektil väga oluline jõuda töödega valmis tähtaegselt, kuna sellest sõltub Eesti Vabariigi kaitsevõimekus. Antud taristu rajatakse nii Eesti kaitseväe kui ka NATO liitlaste parema väljaõppe tagamiseks. Lõputöös on kirjeldatud teostatavaid teedeehituslike töid Tapa kaitseväelinnaku taristu rajamisel. Välja on toodud objekti geoloogilised ja liikluskorralduslikud nüansid mis mõjutab teedeehitusliku ajagraafikut. Samuti on töös välja toodud mõned näited, kuidas ehitusperioodil või vahetult enne seda otsustatakse erinevate projektimuudatuste kasuks, mis on osapooltele mõistlikum lahendus nii praktilises kui majanduslikus mõttes. Lõputöö tulemusena on autor seisukohal, et mida täpsemalt ja detailsemalt on ajagraafik läbi mõteldud, seda väiksem on ebameeldivate üllatuste risk ning seda suurem on tõenäosus lõpetada tähtaegselt või enne seda. Käesoleva objekti ajagraafikus on arvestatud ajalise puhvriga kuna teedeehituslik osa sõltub väga palju hoonete ehitusest, tehnovõrkude rajamise graafikust püsimisest ning ilmastikust, seetõttu võib tunduda, et teedeehituslike masinate tootlikus on etapiti üsna madal. Graafik on üles ehitatud selliselt, et oleks võimalik kogu objekt järjest asfalteerida. Kokkuvõttes leiab autor, et teedeehitusliku osa ajagraafikut koostades läbi mehhanismide tootlikkuse arvutuste on võimalik ehitusplatsil töid üsna täpselt ja planeeritult teostada. Autori arvates on käesoleva objekti ehitusplatsil väga oluline, et koostöö erinevate ehitusvaldkondade vahel sujuks ning üksteist takistamata suudetakse töid teostada.Nimetus Piiratud juurdepääs Tartus asuva tänava põhiprojekti ehitusjärgne analüüs ja soovitused projekteerijale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Ereline, Piret; Kaseleht, Rein; Rene PruunsildLõputöö sisu oli koostada tänavate rekonstrueerimise koos eriosadega põhiprojekti(de)le ehitusjärgne analüüs ning anda tagasiside/ soovitused projekteerijatele projektdokumentatsiooni parendusettepanekutena.Nimetus Piiratud juurdepääs Teedefektide analüüs Teeregistri põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kanarbik, Lauri; Kisseljov, ViktorKäesolevas töö eesmärk oli tutvustada Eesti Riiklikus teeregistris inventeeritavaid andmeid, nende andmete inventeerimise protsessi, võrrelda Eesti Teeregistrit Rootsi teeregistri PMSV3 – ga, analüüsida põhimaanteedel tekkivaid defekte seoses liiklussageduse ning teekattematerjaliga, anda ülevaade remondimeetoditest katteliikide lõikes ning tutvustada Eesti teede hetkeolukorda ja teehoiupoliitikat. Eesti Teeregistris olevate andmete hulk on mahukas, andmeid inventeeritakse samadel põhimõtetel kui Rootsis. Rootsi teeregister on kaasaaegsem ning kasutajaliides mugavam pakkudes rohkem võimalusi andmeväljundite moodustamiseks. Põhimaanteede lõikudest analüüsitakse nr. 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kilomeetritel 27,99 – 36,69; nr. 1 Tallinn – Narva kilomeetritel 163,70 – 167,51; nr. 10 Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare kilomeetritel 80,07 – 82, 48. Lõikude kattematerjal on vastavalt tiheasfaltbetoon, killustikmastiksasfalt ja mustsegu. Lõike vaadeldi ehitamisest kuni esimese pindamiseni ning sealt edasi 5. aastase ekspluatatsiooniperioodi vältel. Analüüsiks kasutati järgmisi teede põhinäitajaid - E-moodul, tasasus, roopa sügavus ja defektide summa. Defektide summa leidmisel arvestatakse kõigi käesolevas töö punktis 3.3 kirjeldatud defektidega. Defektide omavaheliste seoste leidmiseks kasutati korralatsioonitegureid, mis iseloomustavad seose tugevust ja positiivset või negatiivset mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et 5. aastat peale katte ehitust esines kõige vähem teekattedefekte põhimaanteel, millel oli kasutatud tihedat asfaltbetooni AC. Samas oli ka vaadeldava lõigu kandevõime kõige suurem ning tasasuse näitajad aja möödudes kõige paremad. Samasugune muster jätkus ka peale esimesi pindamistöid. Selgus ka, et kuigi defektide summa leidmisel teeroopaga ei arvestata, omab see tugevat negatiivset seost defektide summaga. Saab järeldada, et roopa arengul kasvab kõigi teedefektide summa, mis näitab kui oluline on õigeaegne rooparemont. Tiheda asfaltbetooni kasutamine võrreldes teiste kattematerjalidega, arvestades defektide tekkimise hulka ja summat on tee omanikule kõige otstarbekam. Analüüsi käigus esineb Teeregistri kasutamisel ka vastuolusid, mis on seotud kas Eesti Teeregistri andmete puudumise või usaldusväärtusega. See tähendab, et Eesti Teeregister vajab arendamist ja uuendamist. Teeregister peab olema põhiline tööriist Teehoiukava koostamisel ja maanteede remondisageduse ning meetodite määramisel. Investeering Teeregistrisse tasub ennast ära õigeaegselt ja väiksemate kuludega hooldatud ning remonditud teede näol.