Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Modelling of Construction Information (BIM)" järgi
Näitamisel1 - 20 22-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Arhitektuurse mudeli alusel energiatõhususe modelleerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kalja, Kätlin Kristin; Hamburg, AntiLõputöö peamiseks eesmärgiks on teada saada arhitektide valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Üha enam kasutatakse ehitussektoris BIM modelleerimist, eesmärgiga kogu protsessi kiirendamine ja efektiivistamine ning sellega seoses sooviti teada, milliste puudustega puutuvad energiatõhususe spetsialistid kokku ning kas arhitektid on valmis tegema koostööd. Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017. Osa 16 – BIM“ on öeldud, et energiaanalüüsi aluseks on arhitektuurne mudel, kust peab pärinema kogu informatsioon ning seal ei tohi esineda ebakõlasid [3]. Eelnevalt toodud juhendmaterjalis on toodud, et lisaks antud juhendile tuleks lähtuda ka COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhendist [3]. COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhend 2012 näeb samuti ette, et lähtuda tuleks arhitektuursest mudelist [5]. Juhendis on toodud, et energia-analüüsidele esitatavad nõuded on toodud üpris üheselt mõistetavad, kuid sellegipoolest on arhitektide poolt kasutatud modelleerimistarkvarades olnud tõsiseid puudujääke [5]. Eelnevad juhendid ei anna täpseid lahendusi BIM mudeli koostamisel, et energiatõhususe spetsialistid saaksid neid oma töös kasutada. Mudelite kvaliteedi tõstmiseks tuleks luua täiendavad juhendid, mis käsitleks täpsemalt energiaanalüüsideks kasutava BIM mudelile esitatavaid lahendusi. Töö esimene osa keskendub arhitektide valmisolekule teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Selleks koostati küsimustik, mis sisaldas endas 14 küsimust. Küsimustik edastati Eesti Arhitektide Liidule ning vastuseid tuli kokku 28. Küsimustiku analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et arhitektidel on olemas valmisolek koostööks. Uuringus selgus, et 26-l arhitektil on eelnevalt tulnud teha koostööd energiatõhususe spetsialistiga ning sellest tulenevalt uuriti, kas arhitektid soovivad koostöös midagi energiatõhususe spetsialistidega muuta. Eelkõige sooviti, et koostöö algaks juba eskiisi faasis ning sellele järgnes soov, et energiatõhususe spetsialist oskaks mudelit ka iseseisvalt lugeda. Kuna RKAS-i poolt loodud juhendmaterjalides ei ole täpselt toodud, mida peab sisaldama energia-analüüside teostamiseks kasutatav mudel, siis tuleks anda energiatõhususe spetsialistidel selle kohane teave arhitektidele. Sellega seoses tekkis lõputöö autoril KOKKUVÕTE 50 küsimus, kas arhitekt peaks koostama mudeli sellises kvaliteedi astmes, et energiatõhususe spetsialist saaks seda koheselt kasutada või peaks teatud osa tegema energiatõhususe spetsialist. Töö teises osas viiakse läbi arhitektuurse mudeli importimine tarkvarasse IDA ICE, et teada saada milliseid puudusi tekib IFC sissetoomisel energiasimulatsiooni programmi. Esialgu saadakse arhitektilt IFC, mille sissetoomisel IDA ICE tarkvarasse ilmneb palju puudusi ning avatäited ei tule üle. Probleemist antakse arhitektile teada ning koostöös eksporditakse läbi ArchiCad translaatorite uus IFC, mis avaneb IDA ICE keskkonnas. Saadud IFC on tunduvalt parema kvaliteediga ning sisaldab endas energiatõhususe spetsialistile juba rohkem vajalikke parameetreid. Siiski esineb mudelis veel puudulikke elemente, mis vajaksid ülevaatamist ning vajalike lahenduste loomist. Sellest lähtuvalt tuleks välja töötada eraldi Eesti sisene translaator IFC eksportimiseks, mis on mõeldud energia-analüüside teostamiseks. Selle loomiseks tuleks eelnevalt koostada vähemalt üks pilootprojekt, kuhu oleks kaasatud nii arhitekt, energiatõhususe spetsialist, RKAS, andmetöötlus spetsialist ja õppeasutus. Kokkuvõttes on arhitektide poolt olemas valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega, kuid see eeldab pidevat omavahelist suhtlust juba eskiisi faasist alates ning täpseid ootusi energiasimulatsioonide läbiviimiseks vastavates tarkvarades. Lisaks ei pruugi mudel ka seejärel probleemideta käivituda ning eeldab energiatõhususe spetsialisti poolt omapoolset mudeli parandust.Nimetus Piiratud juurdepääs BIM tehnoloogia rakendamine ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nigumann, Eero; Alt, AivarsEuroopa ja Eesti ehituse valdkonnas on järjest populaarsust kogunud BIM tehnoloogia kasutusele võtmine. Paljud projekteerimise ettevõtted reklaamivad just mudelprojektide koostamist ning tööturul otsitakse BIM spetsialiste ja koordinaatoreid, keda ollakse nõus ka ise välja koolitama. BIM on lühend terminist Building Information Modeling (ehitusinfo modelleerimine). BIMst räägitakse ehitustööstuses viimasel ajal üha rohkem, aga kui selle kohta küsida, siis võib saada erinevaid seletusi.[1] Mõned ütlevad, et BIM on teatud tüüpi tarkvara. Mõned ütlevad, et BIM on hoonete virtuaalne 3D mudel. Teised ütlevad, et BIM on protsess või BIM pole midagi enamat kui struktureeritud andmebaasina organiseeritud kõikide ehitusandmete kogum, millest on lihtne teha "visuaalseid" ja "arvulisi" päringuid. Mida tähendab BIM lihtsas keeles? Kõik saab alguse hoone digitaalsest 3D mudelist. See mudel on enam, kui geomeetria ja visualiseerimiseks peale pandud ilusad materjalid. Tõeline BIM mudel koosneb tegeliku hoone ehitamiseks kasutatud ehitusdetailide virtuaalsetest vastetest. Nendel elementidel on kõik omadused - füüsilised ja loogilised - vastavalt nende reaalselt eksisteerivatele versioonidele. Need intelligentsed elemendid on füüsiliste ehituselementide nagu seinad, postid, aknad, uksed, trepid jne digitaalsed prototüübid. Need võimaldavad arvuti keskkonnas hoonet testida ja mõista selle käitumist veel enne, kui tegelik ehitamine algab. Koos mobiilsete tehnoloogiate saabumisega on BIM muutunud kättesaadavaks ka väljaspool kitsast professionaalide ringi. Tellijad, hoonete omanikud ja kasutajad omavad läbi oma mobiilsete seadmete juurdepääsu üha enamatele BIM mudelitele ilma vajaduseta installeerida selleks spetsiaalseid BIM rakendusi. Sellised muutused tõstavad BIM kasutamise uuele tasemele ning ehituseriala professionaalidel pole enam võimalik BIM kasutamist ignoreerida.[1] Antud lõputöös „BIM tehnoloogia rakendamine ettevõttes”, selgitatakse, milliseid organisatoorseid muudatusi tuleb ettevõttes rakendada, et kasutada BIM tehnoloogiat efektiivselt, mis on komistuskiviks olnud paljudes ettevõtetes. Üldine ülevaade on antud ehitatavuse analüüsist, mudeli projekteerimisest ning mudelis olevate elementidega kaasnevas informatsioonist. Üheks peamiseks aluseks, et kasutada BIM tehnoloogiaid efektiivselt on protsessiskeemid, mis aitavad välja tuua ettevõtte siseseid kitsaskohti ja raisatud ressursse. Antud lõputöös on protsessiskeemide põhimõtetest ja koostamisest põhjalik selgitus. Samuti on ülevaatlik näide BIM tehnoloogia rakendamisest ettevõttes. Lisas 1 antakse ülevaade maailmas enim kasutatavatest BIM tarkvaradest ning nende kasutamise valdkondadest. BIM tehnoloogia kasutusele võtmine ei ole ainult uue tarkvara soetamine, see on uut moodi mõtlemine tervele ettevõttele, milles igal töötajal on roll ja panus. Et BIM tehnoloogiaid kasutades saavutada maksimaalne tulemus on vaja juhtiva personali initsiatiivi ja julgustust, samuti on vaja paika panna uus visioon ning seda uuendada vastavalt vajadusele. Juhul kui ettevõttes on BIMi alaseid teadmisi vähe, kuid on soov seda rakendada, tasub investeerida konsultanti, kes on BIM ala spetsialist. BIM konsultantidel on piisavalt kogemust ja juhendamise oskust, et aidata ettevõttel alustada BIM tehnoloogia kasutusele võtmist. Väga hea näide on 2012 aasta Londoni Olümpia, kus sooviti kasutada BIM tehnoloogiat, kuid vähene kogemus ning standardite puudumine tõi kaasa väljakutsed, mis aeglustasid protsessi märgatavalt. Väga vajalik osa on õige tarkvara leidmine, mis on tõsine väljakutse. Tarkvarade tootjaid ning tarkvarasid on palju, määrava tähtsusega on ettevõtte vajaduste kaardistamine. Tarkvara valikul tuleks arvestada ettevõtte tegevusriikide üldlevinud tarkvara platvormidega, mis võib saada määravaks endale sobiva tööriista soetamisel. BIM tehnoloogia kasutusele võtmisel peab koolitama töölised vastavale tasemele ning hoidma ennast kursis BIM arengu suundadega. Suurte organisatoorsete muudatuste puhul on protsessiskeemid suureks abiks, kui mitte öelda hädavajalikud. See annab kõikidele töötajatele ülevaate protsessi tervikpildist ning töötaja rollist selles protsessis. Juba protsessiskeemi koostamise käigus avastatakse palju kitsaskohti ning arenemise võimalusi, mis on kõikidele osapooltele selged ja arusaadavad, samuti tekitab see suuremat ühtsuse tunnet ning annab ülevaate töölise panusest ettevõttes. Mudelite projekteerimisel tuleb võimalikult projekti algstaadiumis koostada projekteerimise rakenduskava, mida täiendatakse jooksvalt terve projekti vältel. Rakenduskava eesmärkideks on kirjeldada mudelprojekteerimise ulatust, mudeli elementide detailsuse/andmesisu taset erinevates etappides, informatsiooni vahetust, tuvastada ülesannete täitmiseks vajaminevaid protsesse, rakenduskava loomise väljundiks on dokument, mis on kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad. Ehituse projekteerimisel ja organiseerimisel on vajalik teostada ehitatavuse analüüs, mis kõrvaldab võimalikud vasturääkivused projektis ning tagab ökonoomilised lahendused. Ehitatavuse analüüs tagab lühema ehitamise perioodi ning vähendab ressursi raiskamist nii kontoris kui ka platsil.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine ravila silla tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sarapuu, Elari; Kiisa, MarttiLõputöös kajastatud teemad on praegusel ehitusmaastikul väga aktuaalsed, käsitledes endas BIM projekteerimist ja selle visualiseerimist virtuaal-,liit- ja segareaalsuses. Viimase kümnendiga on antud valdkond teinud hüppelise arengu ning saanud kättesaadavaks ka tavakasutajale. Antud töös püstitatud eesmärgi jaoks katsetati erinevaid võimalusi, et kaardistada silda fotogramm-meetrilisel viisil ning sellest moodustada rikastatud IFC mudel. Antud meetod sai valituks, sest see on võrreldes laserskannerimisega soodsam ning kiiremini teostatav. Lisaks sellele loob see võimaluse edasi arendada praegust info arhiveerimise meetodit, mida kasutatakse rajatise ülevaatus uuringutel. Töö käigus kasutati erinevaid tarkvarasid ning prooviti nende ühilduvust teiste programmidega. Esmalt loodi võrkmudel Agisoft tarkvaras, mis viidi edasi Rhiocerosesse. Kasutades tarkvara lisa Grasshopper konverteeriti mudel Tekla Structurisse. Teklas rikastati mudel silla ülevaatuse käigus kogutud andmetega ning selle tulemusel valmis IFC formaadis mudel, mida on võimalik visualiseerimisprogrammidega ja virtuaalreaalsuses vaadelda. Parima tulemuse arvutipõhisel mudeli vaatlusel andis Solibri ja virtuaalreaalusustarkvaradest Revizto programm. Mõlemad aplikatsioonid suutsid kuvada täielikult külge modelleeritud informatsiooni ning avada veeblilinki. Tuleb välja tuua, et kvaliteetse mudeli koostamiseks kasutatavad meetodid on tänapäeva tehnoloogia juures võimalikud, kuid selleks läheb vaja väga võimekat arvutit. Töö tulemusena valmis protsessi kirjeldus, mis seletab, kuidas koostada fotogramm-meetrilist mudelit ning kuidas see konverteerida IFC failiks. Kirjeldati ära ka erinevad kitsaskohad ja probleemid, mis katsetamise käigus tekkisid. Lõputöö täitis eesmärgi, kuid kvaliteetsema tulemuse saavutamiseks oleks vaja teha muudatusi Grasshopperi koodireas või kasutada võimsamat arvutit.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kütt, Kerdo; Rannamäe, Ranno; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit“ on välja töötatud meetod silla tehnilise seisukorra hindamise käigus fikseeritavate defektide kaardistamiseks, visualiseerimiseks ja arhiveerimiseks. Selleks on kasutatud kaasaegseid meetodeid, mille käigus laserskaneerimise ja fotogramm-meetria abil koostatud ehitusinfo mudeleid rikastatakse vastava informatsiooniga. Selleks töötati läbi praegusel hetkel kasutatavad ülevaatusmeetodid ja erinevad virtuaalreaalsuse tehnilised lahendused. Nende analüüsimisel kaardistati kitsaskohad ning töötati välja lahendus, mis oleks alternatiivne variant ülevaatussüsteemi parendamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks. Töö käigus katsetati erinevaid tarkvarasid, millega on mudelit võimalik luua, muuta ja vaadelda. Seejuures ei olnud esmaseks prioriteediks mitte mudelist atraktiivse visuaali loomine, vaid toimivate tegevusprotsesside ja lahenduste väljatöötamine. Töö tulemusena selgus, et praegust ülevaatussüsteemi on võimalik parendada ja muuta protsesse efektiivsemaks. Töötati välja protsessikirjeldus, kus nii fotogramm-meetria kui ka laserskaneerimise teel saadud mudelitesse on Autodesk Reviti tarkvara kasutades võimalik salvestada vajalikku lisainformatsiooni ning seejärel läbi erinevate visualiseerimistarkvarade seda ka teiste protsessis osalejateni viia. Revitis modelleeriti sillamudelile juurde täiendav element, mis iseloomustab kahjustuse asukohta ja millele lisati omakorda kahjustuse informatsioon. Selliselt rikastatud ehitusinfo mudel on mõnes visualiseerimistarkvaras edukalt vaadeldav ja funktsionaalselt kasutatav (mudelis on võimalik ringi liikuda ning näha kahjustustega seotud informatsiooni). Eriti head ülevaadet on võimalik saada virtuaalreaalsusprille kasutades, mis tekitavad realistliku kohalolekutunde ja võimaldavad keskkonna tõetruud kogemist. Virtuaalreaalsuse tarkvaradest andis prille kasutades funktsionaalsuselt parima tulemuse Fuzor, kuna seal on võimalik avada mudelisse lisatud veebilinke. Nn arvutipõhistest ekraani abil kasutatavatest visualiseerimistarkvaradest eristus teistest Solibri Model Viewer, kuna selle funktsionaalsus võimaldab lisaks veebilinkidele avada ka kaustalinke. Telefonirakendustest andsid võrdväärse funktsionaalsuse BIM 360 Team ja StreamBIM, kus oli võimalik veebilinke avada. Tuleb eraldi rõhutada, et paljude testitud tarkvarade korral ei olnud funktsionaalsus antud kontekstis piisav ja neid põhjalikumalt edasi ei vaadeldud. Suurima probleemina kogu vaadeldava protsessi juures saab välja tuua asjaolu, et visuaalselt väga tõetruu lõpptulemuse saavutamine jääb enamikel juhtudel arvutite ebapiisava jõudluse taha. Sisendandmete mahtu punktipilve näol tuli alati protsessi käigus kärpida, et mudelite töötlus ajalises mõttes jääks mõistlikkuse piiridesse. Kuid tark- ja riistvara kiire arengu tõttu on sellelaadsed probleemid järjest lahenemas ja on väga suur tõenäosus, et juba lähitulevikus saab oluliselt tõsta mudelite visuaalset kvaliteeti. Püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud, kuna vajalikud tegevused suudeti tervikprotsessina läbi viia ja tulemus on juba praegu reaalselt kasutatav. Edasise töö käigus on võimalik protsesse veelgi optimeerida, kuna arvutite jõudlus ja visualiseerimistarkvarade funktsionaalsus areneb jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Dünaamilise energiasimulatsiooni teostamine kasutades eelseadistatud IFC mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Salo, Greteliis; Parts, Egert-RonaldKäesoleva lõputöö raames teostati analüüsitavale korterelamule dünaamiline energiasimulatsioon kasutades selleks eelseadistatud IFC mudelit. Töö teostamise aluseks ning peamisteks lähteandmeteks oli olemasolev hoone arhitektuurne IFC mudel ning arhitektuurse osa tööprojekt. Lisaks kasutati kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekti ning energiatõhususe osa eel- ja tööprojekti andmeid. Töö esimene osa nägi ette olemasoleva arhitektuurse IFC mudeli ümber seadistamist selliseks, et mudel oleks asjakohane kasutamaks energiaanalüüsi teostamise tarbeks simulatsioonitarkvaras IDA ICE. Mudeli ettevalmistamiseks kasutati töös mitmeid erinevaid tarkvarasid, kuid põhiline osa tööst tehti ära kasutades Simplebim tarkvara. Kõnealune tarkvara osutus mudeli seadistamise mõttes küllaltki väärtuslikuks. Tarkvara kasuks räägib kindlasti asjaolu, et selles on võimalik ära seadistada vastavalt oma soovidele ning IDA ICE programmi poolt esitatavatele nõuetele template fail, mis võimaldab samade seadistuste alusel erinevatest mudelitest kiirelt ebaoluline eemaldada ning säilitada vaid asjakohane ja kohandatud info. Samuti võib positiivse küljena tuua välja programmi võimekuse väljastada valideerimisaruanne, mis kajastab kas töös olev mudel vastab IDA ICE-i nõuetele või mitte. Valideerimisaruande väljastamise näol on näiteks energiatõhususe spetsialistil lihtne ning kiire võimalus edastada arhitektile info, millist teavet peaks arhitektuurne mudel endas sisaldama, et seda saaks efektiivselt kasutada ka simulatsioonimudelina energiaarvutuste teostamise tarbeks. Antud töös näiteks puudusid esialgsest mudelist simulatsiooni mõistes väga vajalikud ruum-elemendid, mida pidi nüüd tagantjärgi sinna lisama hakkama, kuid tegelikult oleks võinud arhitekt need mudeli tegemise hetkel juba palju lihtsama vaevaga ära sisestada, kui oleks tehtud koostööd eneriatõhususe inimesega juba hoone projekteerimise algstaadiumis. Pärast IFC mudeli seadistamist ning kohandamist IDA ICE tarkvara poolt esitatavatele nõuetele, imporditi IFC mudel IDA ICE keskkonda. Üldjoontes võib saadud tulemustest järeldada, et info ülekandmine IFC mudelist simulatsioonitarkvarasse õnnestus küllaltki hästi. Miinustena võib tuua välja impordi käigus akende detailsuse kaduma mineku avatavuse osas. Samuti ei õnnestunud IFC-st üle tuua akende sügavust seina suhtes. Antud parameeter on simulatsiooni teostamise seisukohast aga oluline ära määrata. Natukene lisatööd põhjustas ka asjaolu, et impordi käigus läks kõrguslikult paigast ära hoone soklikorrus, mistõttu tuli antud korrusele tsoonid lisada manuaalselt. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et impordi käigus kandusid IFC mudelist simulatsioonimudelisse üle aknad ja uksed õigete mõõtude ning kõrgusliku paiknemisega. Lisaks oli kerge tänu sisestatud ruum-elementidele luua tsoone ning neid seejärel vastavalt korteritele ning üldkasutatavatele pindadele üheks simulatsioonitsooniks kokku liita. IFC mudeli importimise järgselt teostati vastavalt loodud simulatsioonimudelile ning sisestatud lähteandmetele hoonele energiasimulatsioon. Energiasimulatsiooni teostamise tulemusena saadi vajalikud arvulised väärtused, millele vastavalt arvutati hoonele energiatõhususarvud tuginedes erinevatele soojusallika liikidele. Soojusallikatena analüüsiti käesolevas töös kaugkütet, tõhusat kaugkütet, pelletikatelt, gaasikatelt, kondensatsioonikatelt, maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa. Lisaks leiti hoone ETA-d vastavalt kahele erinevale määrusele – mittekehtivale majandus- ja taristuministri määrusele nr 55 ning kehtivale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. Kahe erineva määruse põhjal saadud tulemuste võrdlusest võib järeldada, et üleüldises plaanis on energiatõhususe miinimumnõuded kehtiva määrusega karmistunud, kuid kui lähtuda korterelamute lõikes madalenergia- ja liginullenergiahoone piirmäärade saavutamisest, siis võib öelda, et energiatõhususe miinimumnõudeid on kehtiva määruse kohaselt lihtsam saavutada, sest muutusid mõnede energiakandjate kaalumistegurite väärtused, täpsustus arvutusmetoodika soojuspumpade osakaalu arvestamisel, täpsustusid soojuspumpade soojustegurite määratlemise põhimõtted ning ETA’de piirmäärasid suurendati 5 ühiku võrra. Lisaks leiti iga soojusallika liigi kohta ka vajalik lokaalse taastuvenergia vajadus saavutamaks vastavalt algsele ETA-le kas madalenergiahoone piirväärtust või liginullenergiahoone piirväärtust. Saadud tulemustest ei olnud paljud variandid realistlikud, kui võtta arvesse maksimaalselt vajalikku PV-paneelide kogust ning olemasolevat katusepindala, kuhu taastuvenergia allikaid paigutada. Seetõttu võiks laiemaks sihiks ning eesmärgiks olla siiski hoone võimalikult energiatõhusaks projekteerimine ilma taastuvenergiatehnoloogia poolt pakutavate lahenduste kasutamiseta.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitatavuse analüüs ehitusprotsessis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kroon, Kenet; Saidla, SiimEhitusvaldkond on kasutamas uusi meetodeid ja tehnoloogiaid tööde teostamiseks, parandamaks töö efektiivsust ning kvaliteeti. Tehnoloogia pidev areng ja uued rakendused, toovad uusi võimalusi ning muudavad ehitusvaldkonda. Saamaks uutest võimalustest maksimaalselt kasu vajavad töötajad uusi oskusi ja teadmisi. BIM tehnoloogia kasutamine ehituseprotsessides loob võimaluse ehitada hooneid/rajatisi, mis vastavad tellijate ootustele ja ühiskonnanormidele. Tehnoloogia kasutamisel annab see võimaluse kõikidel projektiosapooltel olla kaasatud alates projekti algusest kuni selle valmimiseni. Kasutades oma eriala spetsiifilisi tööriistu saavad osapooled luua, mõjutada ning kontrollida vastavalt olukorrale oma tööd, samas teha tihedamat koostööd teiste osapooltega ning siduda töid tervikuks. Olemasolevad tööriistad automatiseerivad tegevusi ja muudavad töö tegemise kiiremaks, mis võimaldab vähendada projektidele planeeritavaid tähtaegu. Lisaks tehnoloogia kontrollimeetodid tagavad kvaliteetsema lõpptulemuse saavutamise ning vähendab ehituses tähtaegade ületamisi. Selle kõige rakendamine eeldab uusi lähenemisi tööprotsessidele ja oskust tehnoloogia võimalusi kasutada oma töös. Ehitatavuse kontroll, kui üks BIM tehnoloogia meetodist on abiks projekti osapooltele, lahendamaks probleeme võimalikult varajases projektistaadiumis. Kuna projektis olevate osapoolte arv on suur ning nende erinevate tööde sidumine projekteerimisefaasis on tähtis, vähendamaks võimalikke probleeme ehitusplatsil. Selle meetodi kasutusele võtmiseks on vajalik osapoolte eelnev kogemus töötamaks BIM tehnoloogiaga projekti teostamisel, sest nõuab head koordineerimise ja kommunikatsiooni toimivust osapoolte vahel, vastasel korral ei anna meetod soovitud lõpptulemust. Eestis teostavad visuaalset ehitatavuse kontrolli peamiselt projekteerimise ettevõtted. Vajalik oleks sellesse protsessi ka ehitaja kaasatus, kes koostöös projekteerijaga, suudaks jagada oma mõtteid ja probleeme. Laserskaneerimine omab suurt väärtust objektide jäädvustamisel ja detailsete algandmete kogumisel. Laseskaneerimine on muutunud tavapraktikaks, sest on mõistetud selle laialdasi kasutusvõimalusi nii ehitusinformatsiooni kogumisel, ehituse dokumenteerimisel kui ka kvaliteedi kontrollis. Suurt väärtust omab tehnoloogia renoveeritavate hoonete puhul, kus tihti puuduvad tööks vajaminevad joonised või on nad ebatäpsed. Eestis kasutatakse laserskaneerimist paljude erinevate objektide ja nende probleemide lahendamiseks, aga enamasti spetsiifiliste probleemide puhul objektil. Vajalik oleks siiski kehtestada riiklikul tasandil kohustus kasutamaks laserskaneerimist ehitusinformatsiooni kogumiseks. Oluline oleks see peamiselt renoveeritavate objektide puhul. Tulevikus kasutada laserskaneerimist ka teostatud töö kontrollimiseks ja teostusmudeli koostamiseks. Näiteobjekti tööst selgus, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, vajab Eesti ehitusvaldkond muudatusi. Praegused hanke- ja lepinguvormid ei toeta projekti erinevate osapoolte vahelist koostööd ja suhtlust. Vaja oleks projektikesksemat ülesehitust, kus erinevad osapooled on kaasatud protsessi projekti algusest kuni lõpuni, mis vähendaks probleemide delegeerimist, mis hetkel ehituses on tavaks. Probleemiks oli projektide, eriti 3D projektdokumentatsiooni, halb kvaliteet. Töö sisaldas vasturääkivusi erinevate osamudelite vahel, mis ei andnud ehitajale usaldusväärset informatsiooni, mida kasutada tööks. Töö tõi välja informatsiooni puudulik liikumise ehitusel peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel. Vajalik informatsioon ei jõudnud lõpuks töö teostajani, sest osapooltel puuduvad vajalikud oskused kasutada uusi tehnoloogiaid ja rakendusi jagamaks informatsiooni omavahel. Eesti ehitussektoril on vaja teha samme automatiseerimaks oma tegevusi ja parandamaks ehitiste kvaliteeti, samas vähendades raiskamist ja eelarvepuudujääke. Vajaminevad vahendid on olemas, nende kasutamiseks on vaja ehitajatel investeerida oma töötajate koolitamisele ja nõuda uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ka oma koostööpartneritelt. Suur osa protsessi kiirendamiseks on tellijatel ja riigil, kelle nõudmisel peaksid ehitajad rohkem investeerima uutesse meetoditesse, et uutele nõudmistele vastu tulla ja saavutada konkurentsi eelis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitise infomudeli rakendamine ehitusplatsil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lääne, Rasmus; Saidla, SiimLõputöö eesmärk oli analüüsida infomudelite kasutamist ehitusplatsil ning tuvastada võimalikud probleemid, mis takistavad nende rakendamist. Ehitise infomudelil on ehitusplatsil palju võimalikke kasutusalasid, milleks enamlevinud ja praegugi kasutatavad on mudeli kvaliteedi kontroll, mudeliinfo lugemine, visualiseerimine, mahtude arvutamine ja vastuolude kontroll. Vähem kasutatakse infomudeleid tööde koordineerimiseks, 4D simulatsiooniks ning teostusinformatsiooni kokkupanemiseks. Lõputöö raames läbi viidud küsitluse põhjal välja tulnud peamisteks probleemideks olid ehitusplatsil oleva isikkoosseisu vähene BIM alane väljaõpe ning üldised teadmised mudeli kasutamise võimalustest. Infomudelite kasutamise nõuete ja BIM standardi puudumine leiti olevat ka üheks suurimaks põhjuseks, mis takistab mudelite levikut ehitusplatsidele. Seoses standardi puudumisega toodi välja ka üleüldised projekteerimisfaasi puudujäägid, mis tähendab, et platsil puudub kindlus mudeliinfo vastavuse kohta. Sellest tulenevalt ei kasutata mudeleid ehitusplatsil piisavalt ning puuduvad ka erinevad digitaalehtituse vahendid, mis aitaksid efektiivsemalt ehitada. Küsitluses osalejate arvamus infomudelite kasutusele võtmiseks ehitusplatsil oli üheselt positiivne ning toodi välja erinevaid põhjendusi nende vajalikkusest. Mudel aitab läbi visualiseeringu selgitada objektil keerukaid sõlmi ning annab selge ülevaate hoonest, mida ehitatakse. Mudelist erinevate vastuolude ja vigade varajane avastamine aitab säästa nii raha kui ka aega ning tööde juhtimine ja planeerimine on mudeli abil oluliselt kiirem. Lahendusena peamisele probleemile, milleks on teadmiste puudumine, on lõputöö uurinud pakutavaid koolitusi. Eestis olevad kõrgkoolid, kes pakuvad arhitektuuri- ja ehituserialasid, on BIM lahenduste algõppe igasse õppekavasse sisse viinud ning tudengid, kes koolist tulevad, satuvad tööturule algteadmistega, et edaspidi neid rakendades ning ennast koolitades saada uue tehnoloogia keskel hakkama. Täiendkoolituste osakaal BIM tutvustamisel on hetkel samuti piisav ning kellel vähegi huvi, leiab enda jaoks vastava tasemega koolituse. Kutsekoolide abi ehitusmudelite ja BIM tutvustamisel on aga puudulik, sest õppekavades puudub 3D mudelite käsitsemist õpetav aine. See valdkond vajab arenguhüpet, kuna kutsekool koolitabki ehitustöölisi, kes platsil peamiselt tööd teevad ning kelle jaoks võiks mudelite kasutamine ehitusplatsil tööd kiiremaks ja lihtsamaks muuta. BIM standardi puudumine on Eestis endiselt probleem. Selle puuduse lahendamiseks on välja arendatud juba kaks mudelprojekteerimise juhendit, mis kindlasti annavad BIM arengule hoogu juurde. Kuna tegemist on aga soovituslike materjalidega, siis lahenduseks ei ole need üksi kindlasti piisavad. Digitaalehituse abivahendite puudumise kohta platsil on lahendusena näha võimalikud tahvelarvutitele ja nutitelefonidele mõeldud rakendused, mille kasutamine peaks aitama ehitusprotsessi kiiremaks ja arusaadavamaks muuuta. Samuti toovad mõned innovaatilised ehitustarkvarad välja omapoolseid lahendusi ehitise erinevate osade lihtsamaks mahamärkimiseks mudelite abil ning ka vastupidi, kontrollitakse juba ehitatud hoone vastavust mudelile. Digitaalehituse vahenditest on oluline märkida ka BIM kioski olemasolu ja selle võimalikku mõju ehitusobjektile, kus antud toode on kindlasti üks võimalikest laendustest viimaks mudelid reaalselt ehitusplatsile. BIM lahenduste kasutamine on Eestis ehitusvaldkonnas juba üsnagi tavapärane ja kõik võimalused selle tendentsi jätkumiseks on olemas. Probleeme ja arenguvõimalusi, mida lahendada ja kuhu välja jõuda, on veel piisavalt, kuid eeldused selleks on juba loodud. Seega ettevõte, kes soovib tänapäeval olla edukas, peab mõtteviisi muutma ning tegutsema kui tehnoloogiaettevõte, kes teostab ehitusprojekte, mitte kui tavaline ehitusettevõte. [18]Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinfo mudelid ehituse eelarvestamisel – tänane praktika ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Puusepp, Laura; Karafin, MiinaKäesoleva diplomitöö „Ehitusinfo mudelid ehituse eelarvestamisel – tänane praktika ja tarkvarade analüüs“ eesmärgiks oli anda ülevaade eelarvestuses kasutatavate mudelikäsitlemise tarkvarade võimalustest ning eelistest ja analüüsida, milline informatsioon peab olema mudelis esitatud, et tagada eelarvestamise jaoks piisav sisend. Teema käsitlus sisaldas traditsioonilise eelarvestamise metoodikat ning selle kitsaskohti, andes ülevaate ehituse eelarvestamisest ning sellega seotud kohustustest ja korraldusest. Reflekteeriti eelarvestamise ajalugu ning infotehnoloogia arengu mõju ehituse hinnakujundamisele. Käsitleti 3D mudelite kasutamist ehituse ettevalmistuses, tuues välja võimalikud eelised ja puudused rakendatavast metoodikast ning andes hea ülevaate mudelite kasutamise vajadusest ja sellega seotud võimalustest. Lõputöö raames valmis praktilise uuringu põhjalik võrdlus kolme mudelikäsitlemise tarkvara kohta. Selleks võeti aluseks Haapsalu põhikooli 3D konstruktiivne projekt. Oluline oli valida sobiv mudel, kus on põhjalikult esitatud elemendid ja informatsioon. Võrreldavateks tarkvaradeks valiti Solibri Model Checker, Simplebim ja Bimvision. Hinnati tarkvarade käsitlemist, mahutabeli vormistamist, mahtude arvutamist, informatsiooni usaldusväärsust ning andmete väljundit tarkvarast. Võrreldi projekti tellija poolt esitatud mahtusid tarkvaradest kalkuleeritud tulemustega ning toodi välja programmide eelised ja puudused. Lõpuks esitati praktilise töö tulemused ja järeldused, mis reastati analüüsiks valitud parameetrite alusel. Lõputöö autori poolt viidi läbi intervjuu ehitusettevõtte Nordecon AS, kus uuriti vastutavate eelarvestajate kogemusi ja seisukohti 3D mudelite rakendamisest ehituse hinnakujundamises. Koguti arvamusi ja soovitusi mudelprojektide koostamisele ja mudelite kasutusvõimalustest ehituse ettevalmistusel. Tarkvaradest kõige paremad tulemused analüüsitud parameetrite alusel saavutati Simplebimiga. Solibri Model Checker tagas ligilähedase tulemuse Simplebimiga, mis oli eeldatav, kuna tarkvarad on sarnaselt ülesehitatud. Bimvision tarkvara kasutusala võrreldes Solibri ja Simplebimiga on kehvem, kuna vastavaid mugavusi ja võimalusi programmis ei esine ja infotöötlemine on manuaalne. Bimvisioni kasutamisel tuleb olla tähelepanelik ning info põhjalikult läbi töötada, et tagada usaldusväärne tulemus. Järeldusena esitati, et mudeli käsitlemise tarkvarade tase on väga hea ning võimaldavad teostada vajalikke arvutusi ja mõõdistusi eelarve koostamisel. Süsteemi toimimiseks on oluline ka mudelite hea kvaliteet ning projekteerijapoolne järjepidevus elementide modelleerimisel. Mudelis esitatud informatsioon ei vasta täies ulatuses ehituse ettevalmistuses arvestatavatele tingimustele ja meetoditele, sellest tingitult ei ole võimalik veel täielik mudelprojektipõhine eelarvestamine. Tarkvarade mahutabeli analüüsis esitatud tulemused on heaks näidiseks, andes ülevaate kindlate elementide arvestamisega esinevaid probleeme. Oluline on tekitada ühine arusaam, kuidas elementide mahte arvestatakse ning selle põhjal tekivad ka nõuded informatsiooni esitamisele mudelites. Eestis on ehitusmudelite kasutamine pidevas arengus. Hangetes olevatele projektidele esitatakse üha täpsemaid ja detailsemaid mudeleid. Edasise uuringu võimalustena on lõputöö autori poolne soovitus koostada sarnane praktiline analüüs aastaid hiljem, et näha aja jooksul tekkinud erinevusi. Arvestades kui kiiresti infotehnoloogia areneb võib tulemus olla märkimisväärne. Teiseks uuringu võimaluseks on välja töötada BIM mudelile esitatavad nõuded, mis kajastavad projekt detailset informatsiooni ning elementide mahuarvestuse korrektseid ühikuid. Lõputöö andis autorile kogemust mudeli käsitlemise tarkvarade rakendamisest ja võimalustest. Tagas hea ülevaate mudelis esinevatest ohtudest ning informatsioonist. Samuti andis diplomitöö palju juurde erialasele arengule ehituse eelarvestamises ning praktilise väärtusena andis Nordecon AS-le põhjaliku ülevaate erinevate tarkvarade iseärasustest ning võimalikest kasutusvõimalustest tulevikus.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinfo mudelite kasutamine ehituse ettevalmistusel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Urbel, Johan; Alt, AivarsKäesoleva lõputööga „Ehitusinfo mudelite kasutamine ehituse ettevalmistusel“ käsitleti eelarvestamisel kasutatavate mudelprojektidega seonduvaid võimalusi ja puudusi. Analüüsiti mudelprojektide andmesisu ning modelleerimise täpsust, mis mõjutavad ehituse eelarve koostamise protsessis ehitise visualiseerimist ning ehitismahtude arvutamist. Teemakäsitlus sisaldas pakkumisfaasis olevate mudelprojektide probleemide analüüsi vastavate andmesisu nõuete vastu. Analüüsides lähtuti vastavalt Riigi Kinnisvara AS ning Merko Ehitus Eesti AS lähteülesannete dokumentidest. Uuringus kajastati nõutud tööriista järgi modelleerimist, infosisaldust ning üldehituslikku ehitatavust. Lisaks analüüsile pakuti ka välja ka lahendusi ning modelleeriti näidismudel, mis on hea pakkumisfaasi mudel. Töö raames viidi läbi küsitlus Eesti suuremate peatöövõtule suunatud ehitusettevõtete eelarvestamise osakondade seas, et selgitada välja mudelprojekteerimise kasutamise aktiivsus eelarvestajate hulgas. Küsitluse tulemusena selgus, et mudelprojekte kasutatakse ehitise visualiseerimiseks ning ehitusmahtude arvutamiseks, kuid usalduse tase mudelprojektide vastu on pigem madal, seega eelistatakse kahemõõtmelistelt joonistelt mõõtmist kolmemõõtmistele projektidele. Töös kajastati ka kahe välisriigi BIMi nõudeid. Töös käsitleti 5D BIMi läbi eelarvestamise protsessi. Korterelamule koostati graafik tarkvaraga Navisworks Simulate, mille eesmärk oli analüüsida selle kasutegurit ehituse ettevalmistuse faasis. Graafiku koostamise käigus kirjeldati töömeetodit, mis võiks anda ainet ettevõttesisese 5D graafiku juhendmaterjali koostamiseks. Samuti on graafikult võimalik jälgida ja planeerida rahavoogu. Graafiku koostamise aluseks kasutati arhitektuurset, konstruktiivset, kütte, ventilatsiooni, veevarustuse, kanalisatsiooni ning elektri osamudeleid, mis ühendati koondmudelis. Mudelprojektide analüüsi tulemusena selgus, et üks suurimaid puudusi on vale tööriista kasutamine modelleerimisel. See tekitab segadusi automaatsetel kategoriseerimistel ning ehitismahtude arvutamisel. Samuti on probleemne koht modelleerimise tarkvarast IFC formaati eksportimine, mille tagajärjel esineb nii info puudust, üleküllust kui ka elementide kadumist mudelist. Autori töö analüüside ning järelduste põhjal koostatakse olemasolevale ettevõtte lähteülesandele lisa juhendmaterjal nõuetekohase IFC faili eksportimiseks, et eelarvestamises kasutatav mudel sisaldaks vajalikku informatsiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinfo mudelite kasutatavus ehitustegevuseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Tonissoo, Priit; Alt, AivarsBIM- tehnoloogia kasutamine projektide läbiviimisel on Eestis jõudsalt kasvamas. Üha enam ettevõtteid otsib võimalusi oma meeskonna BIM- tehnoloogia alase kompetentsi tõstmiseks. Tulenevalt ettevõtete suurest huvist BIM tehnoloogia vastu on vaja julgemalt panustada kogu ehitusvaldkonna BIM teadlikkuse ja kompetentsi tõstmisele. BIM- tehnoloogia rakendamine annab võimaluse ehituses kõik projekti osapooled liita üheks meeskonnaks. Kogu töötsükkel alates projekteerimisest lõpetades hoone ülalpidamisega on lihtsam jälgitav ja hallatav tänu ehitusinfo mudelile. Oluline on mõista, et BIM ei tähenda lihtsat kolmemõõtmelist mudelit. BIM-i idee seisneb mudelis peituvas informatsioonis. Erinevat laadi ja erinevaks otstarbeks orienteeritud infot on väga palju. Mudeli osad liigitatakse korrektselt kõigile üheselt mõistetavalt. Sõltuvalt sellest mis otstarbeks tahetakse hakata mudelit kasutama, peab otsustama mudelite detailsuse üle. Liigset informatsiooni mida kellelgi vaja ei ole mudelitesse ei sisestata. Liigne informatsioon koormab mudelit ja teeb selle haldamise raskemaks. Infomahtude optimeerimiseks on hea võimalus kasutada sarnaselt Ameerikas välja töötatud LOD süsteemile ka eesti mudeli osade arengutasemeid. Kus on hoolega läbi mõeldud geomeetria ja informatsiooni sidumine. Mudelite detailsus astmed tuleb osapooltel kokku leppida ennem mudelite loomist. Hoone osade liigitamine mudelis ja mudelite detailsuse nõuded on kirjeldatud RKAS kodulehel. Kuna kogu ehitussektor on pidevas arengus nii materjalide kui tehnoloogiate poolest, siis on ka informatsiooni mida ehitustegevuse käigus hallata palju. Suure info hulga haldamiseks ja tööde koordineerimise lihtsustamiseks on vaja luua projekti põhine protsessiskeem. Protsessiskeem on tööde ja ülesannete graafiline kujutamine. Protsessiskeemide koostamiseks on koostatud ka kõigile kättesaadavad juhendid. Protsessiskeem aitab meeskonna liikmetel mõista oma ülesandeid ja nende piire. Lisaks on tekkinud vajadus projekti meeskondadesse lisada uus ametikoht, kelleks on BIM koordinaator. BIM koordinaatori ülesandeks on kogu mudelitega seonduva informatsiooni tõese ja kiire kättesaadavuse tagamine erinevatele osapooltele. Kontrollida mudelites vajaliku detailsuse olemasolu ja muudatuste kajastamist mudelites. Mudelite õigsuse tagab koondmudeli vastuolude kontroll, mille teostuse ja kvaliteedi eest vastutab samuti BIM koordinaator. 48 Kogu projekti kasumlikult lõpetamise üheks eelduseks on kogu projekti dokumentatsiooni veatu haldamine. Tänased dokumendihaldus rakendused võimaldavad dokumentidele ligipääsu kõigile projekti osapooltele sõltumata ajast ja asukohast. Eelduseks on vaid interneti ühendus. Kui soovime mudelit kasutada ka hoone hoolduseks ja halduseks pärast ehitustööde lõppu on vajalik info selleks mudelisse sisestada. Eesti on IT arengutaseme poolest maailmas kõrgel kohal. IT riigile kohaselt peaks suunama seda infotehnoloogilist tarkust ka teistesse valdkondadesse, seal hulgas ehitusvaldkonda. Uuenduslike ideedega kaasas käimine on kogu ettevõtluses oluline. Ettevõtted peavad pidevalt oma projektide läbiviimisi analüüsima ja leidma kohad kus saab efektiivsust tõsta. Eesti ehitussektori arenguks ja konkurentsivõime tõstmiseks rahvusvahelisel ehitusturul on uute tehnoloogiate kasutamine hädavajalik. Efektiivsuse tõstmiseks peab kogu sektor panustama tööjõu koolitustesse ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitusinfo mudelite visualiseerimine virtuaalreaalsuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Algo, Christin; Parts, Egert-RonaldKäesolevas lõputöös vaadeldi virtuaalreaalsuse prille Oculus Rift ja HTC VIVE, mida saab kasutada ehitussektoris BIM mudelite visualiseerimisel ning nende kasutamiseks vajalike visualiseerimistarkvarasid Enscape 2.2.3, Fuzor 2018 Educational 4.0 ja IrisVR Prospect 2.1.1. Visualiseeringu kvaliteeti ja tarkvara funktsionaalsust katsetati enamlevinud projekteerimistarkvarade Autodesk Revit 2018 ja Graphisoft ARCHICAD 21 ning kolme erineva mudeli abil. Lisaks oli väga tähtsaks aspektiks kasutuskogemuse hindamine. Tänu VR visualiseerimistarkvaradele nagu Enscape 2.2.3, Fuzor 2018 Educational 4.0 ja IrisVR Prospect 2.1.1 on BIM mudelitest lihtsalt ja kiirelt võimalik luua visualiseeringuid. Loodud virtuaalreaalsuse keskkondade ühisteks joonteks on navigeerimise viisid: teleporteerumine, kõndimine ja lendamine ning võimalus muuta kellaaega, mis on ka nende tarkvarade ainsad ühisosad. Lõputöö koostamise jooksul oli näha, et tarkvarade arendus käib hoogsalt, sest iga kuu toimusid tarkvarade uuendused, millega täienesid nende tarkvarade funktsionaalsused või kasutatavus (nt mitme kasutajaga korraga samas VR keskkonnas viibimine ja parem renderdamise kvaliteet). Kindlasti jätkub nende tarkvarade kiire areng ka lähitulevikus ja võib eeldada, et need muutuvad oma funktsionaalsuselt järjest sarnasemaks. Enscape 2.2.3 eeliseks on see, et tal on võrreldes teiste lõputöös kasutatud tarkvaradega kõige tõetruum visualiseeritud keskkond. Lisaks saab visualiseeritavasse keskkonda viia muudatusi samaaegselt, kui virtuaalne keskkond on kuvatud kasutades projekteerimistarkvaras olevat liidest. Visualiseeringut on võimalik salvestada .exe formaati, mis tähendab, et seda on võimalik jagada nii, et teine kasutaja saab mudelit vaadata oma VR-prillides või arvutis ilma vastavat tarkvara omamata. IrisVR Prospect 2.1.1 on kiirelt arenev ja mõõduka funktsionaalsusega visualiseerimistarkvara. Selle suurimaks plussiks on võimalus pidada kuni 12 osalejaga virtuaalseid koosolekuid mudeli läbivaatuseks. VR koosoleku ajal näevad kasutajad teineteist avataridena ning viibides erinevates asukohtades on neil võimalik omavahel suhelda kasutades VR prillide mikrofone ning kõrvaklappe. 51 Fuzor on proovitud visualiseerimistarkvaradest kõige suurema funktsionaalsusega. Selle suurimaks eripäraks on võimalus teha muudatusi visualiseerimise käigus nii VR keskkonnas, kui ka mudelprojekteerimise tarkvaras. Keskkonnas navigeerides on võimalik kasutada ehitise korruse plaane ning nende kaudu selles liikuda. Lisaks on tarkvaral hea renderdamise kvaliteet. Fuzor toetab ka mitme kasutajaga samaaegselt mudelis viibimist, kuid seda polnud lõputöö teostajal võimalik proovida. Enne, kui on võimalik mudelit VR prillides vaadelda, tuleb see viia visualiseerimistarkvarasse. Seejuures võib tekkida probleeme, mis on tingitud mudeli formaadist või koondmudeli puhul osamudelites olevate identsete või ülekattega elementide vahel. On formaate, millesse salvestamisel lähevad kaduma materjalide värvid ning tekstuurid (näiteks Autodesk Revit 2018-st faili .fbx formaati salvestamisel). Informatsiooni kao vältimiseks tuleb eelistada mudelprojekteerimistarkvara põhiformaadi kasutamist ning mudeli käivitamist VR tarkvaras kasutades vastavat liidest. Visualiseerimise käigus võib selguda, et elemendi värv on muutunud või materjali pind kuvatakse läbipaistvana. Võib ka juhtuda, et visualiseerimise käigus lähevad elemendid kaduma või muudavad asukohta. Suurte koondmudelite puhul tuleb arvestada nende aeglustavat mõju vaatluse kaadrisagedusele. Selle vältimiseks võib teha hoonest lõike või vähendada visualiseerimisel osamudelite arvu või elemente. Kasutuskogemust hinnati nii visualiseerimistarkvara kui ka VR prillide põhjal. Mida reaalsem on visualiseerimistarkvara poolt kuvatav pilt, seda parem on VR keskkonnas viibida. Seejuures halveneb kasutuskogemus mudeli mahu suurenedes. Samuti tuleks silmas pidada, et virtuaalkeskkonnas liiga kaua viibimine ei ole mõistlik ning võib tekkida raskusi virtuaalse ja reaalse maailma eristamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte Timbeco Woodhouse OÜ hetkeolukorra analüüs ja digipöörde teekaardi koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rak, Daniel; Miilits, Karl-Johannes; Ergo, Pikas; Kerdt KarlAntud töös käsitleti puitmajatootja näitel ehitusprotsesside digipöördeks vajalike lähtekohtade täpsustamist, vajaduste kaardistamist ja teekaardi koostamist. Töö on oluline laiemalt, kuna Eesti puitmajatootjad kokku on üks suurimaid Euroopa puitmajade eksportööre ja soovides seda trendi hoida, peavad need ettevõtted muutuma teadus- ja teadmispõhiseks. See nõuab igapäevast arendustöö tegemist, et pakkuda tihedas konkurentsis paremaid teenuseid ja tooteid ning seeläbi arendada sektorit tervikuna. Konkreetsemalt, käesoleva lõputöö eesmärgiks oli puitmajatootja Timbeco Woodhouse OÜ äriprotsesside kaardistamine ja analüüsimine, ettevõtte digitaliseerimise taseme hindamine ning digipöörde teekaardi väljatöötamine tuleviku eesmärke silmas pidades. Antud töö lähtekoht oli, et see töö peab olema kasulik ettevõttele järgmiste sammude teostamiseks digipöörde läbitegemisel. Eesmärgi täitmiseks sõnastati neli küsimust, millele otsiti läbi nelja peatüki vastuseid. Selleks kasutati juhtumiuuringu meetodit koos mitmete teiste erinevate meetoditega, näiteks kirjanduse ülevaadet, fookusgrupi intervjuusid, dokumentide analüüsi jms. Lõputöö esimeses osas, kirjanduse ülevaates käsitleti ehitusvaldkonna olulisemaid trende, industrialiseeritud ehituse põhimõtteid ja eeliseid. Lisaks kirjeldati ehitusinformatsiooni modelleerimise ning teabehalduse protsesse. Samuti uuriti ehitusmaksumuse kujunemist ja sellega kaasnevaid protsesse. Teises peatükis analüüsiti hetkeolukorda. Selleks vaadeldi Timbeco äriprotsessist müügi ja projekteerimise staadiumeid ning projektijuhtimise valdkonda. Analüüsi käigus selgusid lisaks ülevaatele olulisemad kitsaskohad, mis takistavad ettevõttel saavutada visiooniks seatud tuleviku väljavaateid. Kolmandas peatükis viidi läbi intervjuud Eesti puitmajasektori erinevates organisatsioonides ja valdkondades töötavate spetsialistidega, mis võimaldas teha valdkonna kohta käivaid üldistusi. Täpsemalt uuriti industrialiseerimise ning digitaliseerimise üldiseid trende: hetkeolukorda Eesti puitmajasektoris, valdkonna suurimaid väljakutseid ja olulisemaid arengusuundasid. Kolm esimest peatükki olid sisendiks neljandas peatükis ettevõttele digipöörde teekaardi väljatöötamiseks. Järgnevalt esitatakse uurimistöö alguses püstitatud küsimustele kokkuvõtlikud vastused: 1. Millised on valitud ettevõtte kasutusele olevad protsessid, tööviisid ja töövahendid? Viisime ettevõttes läbi fookusgrupi intervjuusid ja tegime dokumendi analüüsi protsesside määratlemiseks. Näiteks kasutasime olukorra hindamiseks konsultatsiooniettevõtte poolt koostatud protsessikaarte, mille põhjal tuletasime ülevaate hetkeolukorrast, millised on põhiprotsessid, tegevused, sisendid ning väljundid, milliseid tarkvarasid nendest tegevustes ja kelle poolt kasutatakse. 2. Millised on suurimad väljakutsed? Fookusgrupi intervjuude käigus, kus küsitleti erinevaid osapooli tulid välja ettevõtte kontekstis suurimad väljakutsed müügi ja projekteerimise etapis ning projektijuhtimisevaldkonnas. 3. Millised on puitmajatootjate trendid ja digitaliseerimise suunad laiemalt ning Eestis? Sellele küsimusele vastamiseks tehti põhjalik kirjanduse ülevaade ja samuti küsiti viielt spetsialistilt intervjuudes nende arvamust. Eesti puitmajade sektoris on hetkel olukord hea, sest Eesti on oma geograafilise asukoha tõttu avatud suurematele turgudele ning see annab hea võimaluse ekspordiks. See omakorda kasvatab majandust ja loob väljakutseid pakkuvaid töökohti. Üheks oluliseks kasvusuunaks hetkel on puidust kõrghooned, mis on alles väljakujunev uus turg. Samuti nähakse ka olemasolevate hoonete renoveerimisel kasu puidust, mis on sektori jaoks uus oluline väljakutse. Uuringu tulemusel selgus, et digitaliseerimise tase Eesti puitmajatootjate sektoris on hetkel veel madal. Samas saadi kinnitust, et enamus ettevõtted on hakanud sellega juba tegelema ning igapäevaselt tehakse arendustööd, selleks et langetada paremaid otsuseid tulevikus. Samuti uuritakse ning testitakse erinevaid tarkvaralisi lahendusi, mis peaksid aitama tõhustada tööviise. Lisaks on hakatud rohkem rõhku pöörama automatiseerimisele ehk ettevõtted on tellimas endale tehastesse roboteid, mis muudavad senise töötegemise efektiivsust ja see annab neile konkurentsieelise. Samuti hindasime töös väljakutseid puitmajasektoris laiemalt. Selleks viisime läbi intervjuusid valdkonna viie spetsialistiga. Nende hinnangul suurimaks väljakutseks on ühise standardi puudumine, iga riik võib esitada omapoolseid seadusandlusest tulenevaid nõudeid, mis muudab kogu protsessi keeruliseks. Samuti tuleb turul püsimiseks tegeleda tootearendusega, mis paljudele ettevõtetele pole harjumuspärane tegevus. Tootearendusega tegelevad pigem puitmajatootjad ja -ettevõtted, mis annab neile konkurentsieelise. Samuti on väljakutseks oskamatus läheneda ning majandada tööstuslikult ehitades. Tehases toimuvat ei osata hinnata kinnisvara hindajate ja pankade poolt, mille tõttu on eeltoodetud sektori finantseerimine raskendatud. Probleemiks on ka pädevuste dubleerimine, mis muudab tööstusliku ehitamise lõppkliendile kalliks. Majatehasel on kompetents pakkuda võtmeid kätte lahendust, ehk ehituse peatöövõtjal ei ole vaja endal üleval hoida inimressurssi. Lisaks on väljakutseks kujunenud kasvavad tööjõu kulutused, mis raskendavad kasumlikult toimetamist. 4. Mida, miks ja kuidas peaks ettevõte digipöörde läbimiseks tegema? Digipööre on protsess, mis nõuab aega ning ei ole pelgalt uue tarkvara kasutusele võtmine. Digipöörde sammud peavad olema läbi mõeldud, põhjalikult analüüsitud ja kaalutletud. Erinevad staadiumid peavad olema kirjeldatud ning ajaga määratletud, sest digipööre on investeering ettevõtte tulevikku. Lisaks on inimestel vaja aega uute harjumuste juurutamiseks, proovimiseks ja kohandumiseks. Digipöörde eduka läbiviimise aluseks on visualiseeritud teekaart, mis sisaldab endas ajaga määratletud eesmärke, konkreetseid tegevusi ja samme. Samuti on määratletud erinevad vaheetapid valdkondade kaupa ning lõpptulemus kuhu poole püüeldakse.Nimetus Piiratud juurdepääs Integreeritud projektijuhtimine – varjatud potentsiaal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Bugajenko, Danil; Leonova, Margarita; Enn TammaruTöö koostamise käigus sain palju uut teavet uuendusliku projektijuhtimise lähenemisviisi kohta. Kindlasti võib öelda, et see metoodika on suure ja tänapäeval veel varjatud potentsiaaliga. Ehitusettevõtete juhtkonnal ja projektijuhtidel on veel palju tööd teha, et uued reeglid IPD firmade käitumismallidesse sisse kirjutada. Praegu on aga selge, et meie valduses on mitmekülgne ja pidevalt arenev tehnoloogia, mis on kasulik igale ettevõttele. Lõputöös käsitletud ettevõtte probleemid said lahenduse lean metoodika tööriistade abil, mis eeldab, et firma tulevikus areneb ja IPD juurutamine on täiesti võimalik. Selleks on ettevõttel vaja astuda mõni uuenduslik samm. Oleks loogiline soovitada nii väikeettevõtetele kui ka suurtele ehitusorganisatsioonidele oma arengus mitte peatuda. Pidevalt tekivad uued võimalused, mis tuleb ära kasutada, ja need, kes proovivad minna uut teed pidi, leiavad ühel päeval enda ettevõttes hulga uusi võimalusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Konstruktsioonimudeli andmesisu vajadused ehitusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Alas, Erki; Hanikat, KaidoUuringu tulemusena selgus, et ehitusettevõtetes kasutatakse konstruktsioonimudeleid enamjaolt visualiseerimiseks, vastuolude kontrolliks ning mahtude väljavõtmiseks. Kui hankeprotsessis kasutatakse mudeli omadusi edukalt ära, siis ehitusplatsil on sellepealt veel piisavalt arenguruumi. Ehitustööde juhtimisel kaasatakse infomudelit peamiselt geomeetriliste kitsaskohtade visualiseerimiseks, kuid informatsiooni, mida mudel võimaldaks, ära ei kasutata. BIM 3D-mudelist edasi arendatavad ajagraafik, maksumuse hindamine, halduse planeerimine, ehitusplatsi plaan ning mudelisse kaasatud ohutusmeetmeid on reaalselt kasutust leidnud osaliselt ainult mudelipõhise ajagraafikuna. Autori poolt läbiviidud intervjuude põhjal selgusid järgevad kitsaskohad: mudelite kesine informatsiooni tase; IFC formaati eksportides läheb arvestataval määral andmesisu kaotsi; erinevate modelleerimist võimaldavate ettevõtete mudelite erisused. Kui ehitajad on konstruktsioonimudeli geomeetrilise andmesisu osaga rahul ning öeldud ka, et see on üks parimaid mudeleid, siis mittegeomeetrilist informatsiooni üldjuhul ideaalseks ei peeta. Intervjuude põhjal koostas autor ettepanekuna tabeli 1, milles on välja toodud andmesisu informatsiooni tase, mida hetkel ehitusettevõte mudelprojektidest eeldab. Originaalformaadist eksportimisel IFC formaati võib tarkvara mittetundmisel või programmide erisuste tõttu minna arvestaval määral andmesisu kaotsi. Selle vältimiseks peavad projekteerijad enne majast välja saatmist kontrollima IFC mudelite õigsust ning vajadusel kõrvaldama vead. Ehitajatele saabuvad vastavalt projektile erineva ülesehitusega mudeleid. Mudelite süsteemsus erineb erinevate firmade vahel, kuna igal ettevõttel on loodud omad standardid lähtuvalt BIM nõuetest. Lahendusena tuleb luua rohkem ühtseid BIM standardeid, mis paneksid paika infomudelite süsteemsuse ning ülesehituse, mida oleks mugav kasutada kõikidele osapooltele.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu renoveerimis- ja laiendusprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mitt, Marchello; Kaasik, Kennet; Kuningas, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks on välja selgitada olemasoleva korterelamu seisukord, koostada katusekorruse välja ehitamiseks konstruktiivne projekt ning koostada korterelamu renoveerimiseks ja katusekorruse välja ehitamiseks eelarve. Renoveerimis- ja laiendusprojekt on koostatud stalinistliku arhitektuuriga korterelamule Nõmmel, millele kehtivad muinsuskaitse eritingimused. Lõputöö kajastab korterelamu olemasoleva olukorra kirjeldust, renoveerimise ettepanekuid, arhitektuurset põhiprojekti, konstruktiivset projekti, ehitusinfomudelit, eelarvet ja eeldatavat ajagraafikut, mistõttu on lõputööl kaks autorit. Lõputöös on eelarve koostamiseks on kasutatud EKE NORA andmebaasi ja ehitusinfo mudeli mahte. Koormuste ja konstruktsioonide arvutamisel on lähtutud konstruktsioonide ainekava konspektidest. Projekti koostamisel on kasutatud koolis õpetatud ehitustarkvara lahendusi. Lõputöös tuginetakse eelnevalt valminud arhitektuursele eelprojektile ja tehnosüsteemide projektidele. Renoveerimis- ja laiendustööde käigus ehitatakse olemasolev pööningukorrus elamispinnaks, mille raames renoveeritakse või ehitatakse välja järgmised osad [1]: • välisseina krohv koos viimistlusega (sh. aknaplekkide vahetus); • olemasolevate rõdude ja varikatuste taastamine; • katusekontsruktsioon koos vintskappide ja vihmaveesüsteemidega (sh. lumetõkked, käiguteed, vihmaveesüteem jne); • olemasolevate sisetreppide taastamine ja uute treppide rajamine pööningu korrusele; • pööningukorrus koos avatäidetega; • kütte- ja ventilatsioonitööd; • vee- ja kanalisatsioonitööd; • trepikodade korrastamine; • ventilatsioonilõõride puhastus; • elektritööd. Renoveerimis- ja laiendustööde perioodiks on hinnatud 8,5 kuud ning ehitustööde tulemusel lisandub 314 m2 elamispinda. Hoone renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumuseks on EKE NORA andmebaaside tulemusel saadud 705 349 eurotNimetus Piiratud juurdepääs Liit- ja virtuaalreaalsuse rakendatavus ehitusvaldkonna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kompus, Henri; Lellep, Karin; Egert-Ronald PartsKäesolevas lõputöös käsitleti liit- ja virtuaalreaalsust ning nende kasutatavust ehitusvaldkonnas olemasolevate lahenduste näitel. Lõputöös uuriti liit- ja virtuaalreaalsuse olemust ning tööpõhimõtteid. Segunenud reaalsuse vorme on kokku kuus: vähendatud reaalsus ja -virtuaalsus, muudetud reaalsus ja –virtuaalsus ning liitreaalsus ja -virtuaalsus. Virtuaalreaalsusi on neli: süübe-, töölaua-, CAVE - ja simulatsiooni virtuaalreaalsus. Keskkond kuvatakse sise- või välitingimustesse nutitelefoni, tahvelarvuti, liit- ja virtuaalreaalsuse prillide ning peakomplektidega. Keskkondade vaatlemiseks on vaja positsioneerida seade, et rakendus saaks arvutada mudeli ettenähtud asukohta ning kuvada ekraanile. Nutiseadme GNSS positsioneerimise katsel saadi seadme asukoha täpsuse mediaaniks 4,2 meetrit, millest parim oli 0,88 meetrit. Uuringu autorid valisid välja ehitusvaldkonnaga seotud liitreaalsuse rakendused, mille kohta tehti teste ning parimatega viidi läbi täiendavad testid. Parimate rakenduste (Augment, Urbasee ja ARMedia Player) testimiseks kasutati nelja erinevat mudelit, mida katsetati sisetingimustes markeril ja välitingimustes GNSS abil. Erinevate mudelite katsetamisel saadi teada, et rakendused toimivad markeril väga hästi ning välitingimustes olenes tulemus seadme tehnilistest näitajatest. Töös on kirjeldatud mudeli formaatide üleviimist liitreaalsuse rakendustesse. Virtuaalreaalsuse rakendused on mõeldud peamiselt jooniste ja mudelite vaatamiseks või joonestamiseks. Kui hetkel arendusfaasis olevad tunnusepõhised märkimisväärsete tehnoloogiliste uuendustega jälgimismeetodid (nt sügavuse tajumine, reaalajas keskkonna skaneerimine jne) ja nendel baseeruvad seadmed saavad tavakasutajale kättesaadavaks, siis on oodata hüppelist arengut liit- ja virtuaalreaalsuse kasutatavuses ehitusvaldkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Mudelinfo kasutamine ehitusel Eesti Rahva Muuseumi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kuuskla, Timmo; Alt, AivarsBIM tehnoloogia üha laienev kasutuselevõtt projekteerimisvaldkonnas on kaasa toonud arengu ehitusplatsil. Projekteerimise osapoolte- konstruktsiooni, arhitektuuri ja eriosade mudelid on koondatud ühtsesse koondmudelisse, mida kasutatakse ehitusplatsil projektdokumentatsiooni toetava osana. BIM võimaldab teostada projekti visualiseerimist, kontrollida ehitatavust, arvutada mahtusid ja maksumust ehitushangetel, korraldada ehitustegevuse organiseerimist ja kasutada infomudeli andmeid toodete valmistamiseks. Infomudeliga töötamiseks on tarvis IFC formaati toetavaid tarkvarasid ja programmide nõuetele vastavat riistvara. Mudeli kasutamiseks ehitusplatsil on autor võrrelnud seitsme erineva arendaja välja töötatud tarkvarasid. Ehitusplatsile üks sobivamaid tarkvarasid on vabavaraline Tekla BIMsight, mis võimaldab teostada kokkupõrgete kontrolli ja luua koondmudelit. Programmi tööriistariba on lihtne kasutada võrreldes Autodesk- i või Solibri tarkvaradega. Teistest töös vaadeldud vabavaralistest IFC vaaturitest võimaldab Tekla teostada rohkem toiminguid. Infomudeliga töötamiseks on kirjeldatud ehitusplatsil peatöövõtja meeskonda kuuluva mudeli haldaja töökohustusi. Täpsemalt on kirjeldatud mudeli haldajale esitatud nõudeid, igapäevaselt infomudeliga tehtavaid toiminguid ning antud ametikohaga kaasnevat vastutust ja kohustusi. Kogu projekti järgselt valmivale ehitisele avaldab suurt mõju tehtavad muudatused. Loetletud on muudatuste juhtimisega kaasnevaid toiminguid ja kirjeldatud dokumenteerimise protsessi. Lõputöös on autor toonud näiteid Eesti Rahva Muuseumi ehitamisel koostatud muudatuste juhtimise protsessist.Nimetus Piiratud juurdepääs Mudelprojekteerimise protsessid praktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Aavere, Kert; Mill, TarvoLõputöös „Mudelprojekteerimise protsessid praktikas“ käsitleti mudelprojekteerimises tehtavaid protsesse Novarc Group AS teostatud projektide näidetel. Sealjuures toodi välja lõputöö lahendamise ajal kasutusel olevate nõuete, juhendite ja standardite kasutuse. Lisaks saadi hinnanguline aeg, kui palju kulub aega ühe ruutmeetri täielikule mudelprojekteerimisele. Lõputöö lahenduse käigus selgus, et mudelprojekteerimise parema kvaliteedi tagamiseks tuleks kasutada RKAS poolt väljastatud nõuete dokumente. Sealjuures tasub märkida, et RKAS väljaantud nõuded kehtivad ainult RKAS tellitud projektides. Seega hetkeseisuga pole Eestis ühtset mudelprojekteerimiseks mõeldud standardit, mida tuleks rakendada igas mudelprojektis. Selle nimel teeb RKAS koostöös mudelprojekteerimisele spetsialiseerunud ettevõtetega (nagu Novarc Group AS, AruCAD) hetkel tööd. AruCAD Süsteemid on loonud ühise alusfaili, mis on üheks suuna aluseks, et mudelprojekteerimine üle Eesti toimuks samade aluste järgi. Novarc Group AS projekte uurides selgus, et vahemikus 2015-2016 polnud mudelprojekteerimine niivõrd levinud ja seetõttu oli ka elementide info sisaldus küllaltki väike. Andmed sisaldasid enamasti väga üldist infot, kuid nende põhjal oli siiski aru saada elementide suurustest ja mahtudest. Oluline on teada, et antud aastatel polnud tellijate teadmised mudelprojekteerimisest suured ning sellest tulenevalt puudusid ka oskused esitada selleks kindlaid nõudeid. Mudel oli rohkem abiks visualiseerimisel. Sealjuures oli mudelis palju abi projekteerijatele, kes said anda hinnanguid olukordade lahendamisele. Lõputöö viimases osas selgus, et osaliselt rekonstrueeritava ja uue hoone projekteerimisel algusest lõpuni on ajaline vahe märgata. Osaliselt rekonstrueeritava hoone puhul saadi hinnanguliseks algusest lõpuni projekteerimise ajaks 1,278 h/m2 ning uue hoone puhul oli see 0,998 h/m2. Muudatuste osakaalu hinnates selgus, et muudatused on kogu protsessi üks osa ning see toimub paralleelselt koos mudeldamisega. See tähendab, et ei ole võimalik välja tuua hinnangulist ajakulu muudatuste sisseviimisele, vaid saame käsitleda muudatusi ja mudeldamis ühtse tervikuna. Kogu mudelprojekteerimise protsessi saame kokkuvõtvalt nimetada hoone eluea läbi simuleerimiseks. Selles protsessis hinnatakse kogu hoone eluea kulutused ning kuidas toimib hoone aastate pärast. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi ning hinnata hoone eluea kvaliteeti.Nimetus Piiratud juurdepääs Mudelprojekteerimise võimalused omanikujärelevalve töös(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kängsep, Maiko; Alt, AivarsTulenevalt ettevõtte sisestest BIMi kasutamise vajadustest ning eesmärkidest on BIMi mõistet määratletud mitmeti erinevalt. Sageli puudub selgus ja ühine arusaamine sellest, kus kohast alustada, mida teha ja mis erinevus on BIMi rakendaval projektil ja traditsioonilisel projektil. Ühtse rahvusvahelise standardi puudumine ning määratlus tegevuste kohta, mida tuleks projekti raames hankida ning ellu viia, tekitab avaliku sektori hankijate ja erasektori tarnijate seas segadust ja erimeelsusi, mis omakorda takistab edukat BIMi rakendamist. BIMi rakendamise näiteid ning kogemusi on paljudel ettevõtetel mitmeid ning kogemuste varamu täieneb iga aastaga. Peab mõistma, et hea BIM projekti edukaks rakendamiseks peab olema eelnevalt põhjalikult läbimõeldud ja ettevalmistatud BIM rakenduskava. Hetkel pole rakenduskava kasutamine ning infosisu riiklikult reguleeritud, mis annab võimaluse igale ettevõttele kehtestada ettevõtesisesed nõuded ning kasutusalad. Mudelite kasutamise otsustab töövõtja oma äranägemise järgi, mistõttu puudub omanikujärelevalvel võimalus kaasa rääkida rakenduskava koostamisel ning selle rakendamisel. Lõputöö koostamisel on läbi töötatud mitmed ehituse peatöövõttu tegevate ettevõtete BIM rakenduskavad. Ettevõtete AS Merko Ehitus, Nordecon AS ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS rakenduskava näidete ning Riigi Kinnisvara AS poolt pakutavate juhiste põhjal on lõputöö ühe osana valminud ettevõttepõhine BIM rakenduskava. Rakenduskava on koostatud koostöös ettevõttega Conviso OÜ, kelle põhitöö valdkonnaks on omanikujärelevalve. Rakenduskava on üles ehitatud omanikujärelevalve tegevusi ning vajadusi arvestades.Nimetus Piiratud juurdepääs Projekteerimise kommunikatsiooni ja teabehalduse parendamine ühise andmehalduskeskkonna abil: Nordecon ehitusettevõtte juhtum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kask, Oliver; Pikas, ErgoAntud töös käsitleti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ning sellega seonduvat kommunikatsiooni ja teabehaldust. Teema on aktuaalne kuna ehitussektoris on muutumas projektid järjest keerukamaks ja mahukamaks ning osapoolte töö järjest enam killustatumaks. Seega on projektide õnnestumiseks oluline selgelt määratletud kava kommunikatsiooniks ja teabehalduseks. Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, kus saadud vastustele põhinedes analüüsiti projekteerimise protsessi ja kommunikatsiooni hetkeolukorda projekteerimise projektijuhtimises. Koguti seisukohti hetke probleemidest ja soovitusi, mida oleks vaja parandada ja parendada, et tõsta projekteerimise efektiivust. Antud töö keskendub nendest ühele, kommunikatsiooni ja teabe haldamise parima praktika puudumisele ning pakub välja potentsiaalseid lahendusi sellele kitsaskohale. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendust projekteerimise protsessis koostöö edendamiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks on leitud ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu projekteerimises kommunikatsiooni ja teabe haldamiseks. Selleks on koostatud hindamisraamistik funktsioonidest, mida see lahendus peaks võimaldama ning seda võrreldud hetkel pakkuda olevate tarkvaralahendustega. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik tehniline lahendus ühine andmehalduskeskkonna tarkvara, mis tulenevalt Nordeconi projekteerimise projektijuhtimise probleemidest, võiks sobida nende leevendamiseks või lahendamiseks. Järgnevalt esitatakse uurimistöö alguses püstitatud küsimustele kokkuvõtlikud vastused: 1. Milline on ehituse projekteerimise kommunikatsiooni haldamise hetkepraktika? Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, mille tulemusena analüüsiti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ja osapoolte vahelise kommunikatsiooni haldamist. Intervjuudest selgus, et peamine probleem kommunikatsiooni haldamises on kindla kommunikeerimise praktika puudumine. Suureks kitsaskohaks on projekti vältel tekkiv KOKKUVÕTE JA ARUTELU 70 informatsiooni üleküllus, mis on tingitud ühiselt kokkulepitud praktika puudumises, kuidas hallata projektis andmeid ja kommunikatsiooni. 2. Mismoodi võiks olla kujundatud teabehaldus projekteerimise protsessis? Selleks, et ehitisega seonduvat informatsiooni koguda ja hallata tuleb otsustada juba projekteerimise algstaadiumis, kuidas kogu informatsiooni talletatakse ja kuidas seda struktureeritakse. Oluline on, et lõpptulemusena oleks osapooltele saadav informatsioon ainult sel kujul ja mahus, mis on neile vajalik. Selleks, et ehituse kavandamise käigus kogutaks ja hallataks informatsiooni sedasi, et seda saaks edukalt rakendada ehitusprojekti informatsiooni mudelis ja ka tulevases haldusmudelis, tuleb koostada ja järgida kindlaid nõudeid kogu protsessi jooksul. Lõputöös käsitletud CDE kontseptsioonis on informatsioon struktureeritud peamiselt kolme gruppi, milleks on vastavalt informatsiooni staadiumile: 1. Töösolev informatsioon; 2. Jagatud informatsioon; 3. Kinnitatud informatsioon. Kindlaks määratud kategooriaga informatsiooni on võimalik paremini hallata ja see loob ühtse süsteemi, kuidas informatsioon on struktureeritud. Selleks, et kõik osapooled saaks ühisest informatsiooni halduse mudelist aru, on vaja juba projekteerimise alguses määratleda paika reeglid, kuidas informatsiooni hallata sedasi, et sellest oleks kasu kõigis etappides ja lõpptulemus oleks andmekogu, kus on kõik vajalik informatsioon talletatud. 3. Milliseid vahendeid, meetodeid ja funktsioone peaks kasutama projekteerimise kommunikatsiooni ja andmehalduse tõhustamiseks? Tulenevalt intervjuude vastustest ja kirjanduse analüüsist pakuti välja üheks võimalikuks lahenduseks projekteerimise protsessis edukamaks teabehaldamiseks CDE ehk ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu. See on projekti osapoolte jaoks ühine keskkond info kogumiseks, haldamiseks ning omavahel jagamiseks, mis teeb võimalikuks kõigil projekti osapooltel pääseda infole ligi, olenemata ajast ja asukohast. Teavet, mida sinna kogutakse on võimalik struktureerida ja filtreerida vastavalt osapoolte soovidele. Lisaks võimaldab CDE selgelt määratleda töövoogu, kuidas ja millal informatsiooni liigub ühelt osapoolelt teisele. 71 Lõputöö akadeemiliseks kasuks võib pidada ühise andmehalduskeskkonna funktsioonide hindamisraamistiku välja töötamist. Lõputöö piiranguks on tegeliku kogemuse puudumine, kuidas toimib väljapakutud andmehaldus protsessi lahendus praktikas. Tulevikus võiks antud piloot raamistikku rakendada ettevõtte tasemel uute tarkvarade võrdlemiseks ja katsetamiseks ning akadeemilisel tasemel võttes seda aluseks, vaadelda, kuidas antud funktsioonide rakendamine aitab lahendada kommunikatsiooni ja teabehaldus probleeme praktikas.