Teenusmajanduse instituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/13

Sirvi

Näitamisel1 - 20 23-st

Embargo
Äriplaan parukakoja loomiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luuk, Elerin; Nõuakas, Kati
Lõputöös täideti kõik ülessanded. Esimeses osas on ülevaade äri planeerimisest. Idee elluviimist toetavad hästi läbimõeldud tegevused ja hoolikalt analüüsitud eesmärgid. Ettevõtja oma mõtteid paberile kirjutades, loob esmase ettekujutuse ja reaalsuse plaanitavast äriideest. Tuleb seada omale kindel siht mille poole pürgida ning eesmärk, kuhu oma ettevõttega jõuda. Lihtsam on kaotada raha paberil, kui reaalsuses. Tutvustatakse äriplaani vajalikkust, koostades äriplaani saab läbi mängida erinevad stsenaariumid, mille peale ettevõtja enne kirjutamist ei oska tulla. Juhtidel oleks olemas kindel tegevuskava millest lähtuda. Äriplaani tuleb analüüsida, välja arvutada tulud, kulud ja vaadata plaani tervikuna. Tuuakse välja millest äriplaan koosneb. Äriplaani koostamisel tuleb jälgida, et kirjutatakse lühikeste lausetega, tehnilist keelt vältides. Tekst peab olema selge, loogiline ja napisõnaline. Et mitte koostajast ebakindlat muljet jätta. Äriplaanid erinevad üksteisest nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Äriplaani kirjutades tuleb rõhuda ettevõtte eripärale. Tähelepanu juhtida positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Kui äriplaan ise on Teie äri visiitkaart, siis äriplaani kokkuvõtet võiks nimetada Teie visiitkaardi kujunduseks. Teises osas on välja toodud lõputöö empiirilise uuringu metoodika. Töös kasutatakse kombineeritud uuringumetoodikat. Kvantitatiivse meetodi puhul koostati turu-uuringu jaoks küsitlusankeet mis viidi läbi Surveer keskkonnas. Tegemist on suunatud valimiga, küsitluses osalevad inimesed, kes on puutunud kokku onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Lisaks vaadeldi konkurentide hindamiseks avalikku informatsiooni, mis pärineb konkurentide kodulehtedelt ja majandusaasta aruannetest. Kolmandas osas on koostatud praktiline äriplaan Parukakoda OÜ loomiseks. Äriidee on rajada parukakoda, kust abivajajad saavad osta vastavalt nende mõõtude ja soovide järgi kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparuka nii igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Töö autoril on soov rajada parukakoda Kesk-Eestisse, et selle abil teha inimestele suuremat teavitustööd, ning parandada abivahendite kättesaadavust Eestis. Parukakoda OÜ lühiajalised eesmärgid on luua, ettevõte kes valmistab kliendile tema mõõtude järgi käsitööparuka, konsultatsioonide läbiviimine haiglates, koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine ja kasumi tekkimine 2020.aasta lõpuks. Parukakoda OÜ visioon on olla 2023.aastaks edukas ja tuntud parukasalong Eestis. Parukakoda OÜ missioon on on taastada klientide enesekindlus raske tervisemurega hakkama saamisel kasutades selleks kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparukaid igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Olla vastutustundlik tööandja ja usaldusväärne koostööpartner. Praktilise äriplaani koostamisel viidi läbi turu-uuring inimeste seas kes on kokku puutunud kas onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Selle käigus selgus, et inimesed tunnevad puudust parukakojast ja nad oleksid valmis soetama käsitööparukaid. Parukakoda OÜ peamisteks konkurentideks on Casabella OÜ ja Parukapood. Finantsprognoosidest selgus, et kui maksed laekuvad planeeritult nii sissetulekud kui väljaminekud, siis ettevõte on kasumlik. Lõputöö eesmärk on täidetud. Uuritud on erinevaid teoreetilisi punkte äri planeerimisest ja äriplaani koostamisest ning vajadusest. Lõputöö käigus koostati praktiline äriplaan alustava ettevõtte Parukakoda OÜ loomiseks. Äriplaan on koostatud selleks, et alustada ettevõttega 2020.aasta veebruaris.
Avatud juurdepääs
Äriplaani koostamine ettevõttele Rohemaja OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalja, Epp; Kati, Nõuakas
Käesolevas töös on esimese uurimisülesandena täitmiseks antud ülevaade ettevõtlusest ning äri planeerimisest ning selle olulisusest. Kuna tänapäeva tarbimisühiskonnas soetatakse aina enam tooteid ja teenuseid ning sellest lähtuvalt on vaja ka aina enam ettevõtteid, kes neid pakuvad. Paljud inimesed soovivad alustada oma ettevõtlusega, olgu selle ajendiks siis soov teenida suuremat tulu, võimaluse märkamine, olukorra surve või mõni muu põhjus. Ettevõtlusega alustamisel on asutajal oluline kirjutada äriplaan. See aitab olla edukas ning hoida fookuses eesmärke. Samuti aitab planeerimine vähendada riske ning probleeme ning nendele taiplikumalt vastu astuda. Planeerimise seisukohalt on oluline olla realistlik, et mõista, kas ettevõtmine on üldse tulus või tuleb oma tegevused ümber planeerida. Samuti on oluline oma äriidee formuleerimine, nii mõeldakse paremini läbi oma eesmärgid ning leitakse visioon ja missioon. See võimaldab kogu organisatsioonil liikuda ühes suunas. Tihti kirjutatakse äriplaan vaid finantsvahendite hankimiseks kuid nagu käesolevas töös on välja tulnud on äriplaan kõige olulisem just ettevõtjale endale. Lõputöös on kirjeldatud äriplaani erinevaid osi ja struktuuri. Äriplaan on väga oluline dokument, mille koostiseks on kokkuvõte, äriidee kirjeldus, visioon, missioon ja eesmärk, ärikeskkonna analüüs, SWOT-analüüs, toote või teenuse kirjeldus, turuanalüüs, konkurentsi analüüs, turundusplaan, personal ja juhtimine, finantsplaneerimine, riskianalüüs ning äriplaani lisad. Äriplaan sisaldab väga olulist informatsiooni. Selle koostamine on ettevõtlusega alustamisel üks võtmetegureid. Ilma äriplaanita on väga keeruline panna paika tegevuskava äriidee elluviimiseks ning hoida fookust, ning lähtuda eesmärkidest ning olla kindel, et tegevustega ollakse alati eesmärgile orienteeritud. Äriplaani kaudu on võimalik liikuda eesmärgi poole kogu organisatsiooniga ning mõista ühtselt tegevuste olulisust. Lõputöö koostamiseks valiti empiiriline uuring mille läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit, milles numbrilised näitajad saadi finantsprognoosidest ja mittenumbriline informatsioon tuleneb äriplaani koostamisest, vaatlemisest ning turu-uuringu tulemustest. Lõputöö eesmärgiks oli koostada loodava ettevõtte Rohemaja OÜ äriplaan ja nelja aasta finantsprognoos, et hinnata äriidee tasuvust. Samuti sooviti välja selgitada, kas antud hetkel on piirkonna klientidel vajadus ettevõtte toodete ja teenuste järele. Välja selgitati ka millisesse turusituatsiooni sisenetakse. Lõputöö probleem seisnes selles, et terves Valga maakonnas puudub toitlustuskoht, kus saaks süüa mahetoorainest valmistatud roogasid. Antud piirkonnas on kohvikute ja restoranide puudus, eriti arvestades olemasolevate lahtiolekute aega. Sellest püsitati ka hüpotees, et antud piirkonnas on vajalik ja tulus luua ökokohvik, et rahuldada klientide soove ning kasutada ära turu trende, mis sai töös kinnitatud. Kvantitatiivse meetodi kaudu viidi Google.com keskkonnas läbi turu-uuring, et hinnata huvi antud äriidee vastu Tõrva vallas ja selle lähiümbruses ning kvantitatiivse meetodi kaudu vaadeldi ettevõtte väliskeskkonda. Lõputöö käigus koostati äriplaan loodavale ettevõttele. Äriplaan on koostatud Rohemaja Oü-le, mis hakkab oma õdusates ruumides pakkuma suurepäraseid maitseelamusi ning tasemel teenindust. Samuti on plaanis lisada väike ökotoodete müük ning pakkuda catering teenust. Ettevõte hakkab tegutsema Oü-na ning plaanis on palgata täiskohaga tööjõudu kohapealt, kus on üsna suur tööpuudus. Oskustöölisi on võimalik värvata koostöös kohaliku kutsekooliga, mis võimaldab nad juba varakult endale sobival suunal välja koolitada. Rohemaja asub Tõrva kesklinnas Valgamaal, kus konkurents konkreetse kitsa suuna peal puudub, mis annab käivitamisel suure eelise teiste olemasolevate kohvikute ees. Ettevõttel saab olema kaks missiooni, kuna üht hakatakse kasutama kohviku ja catering teenuse jaoks ning teine on mõeldud ökotoodete müügiks. Ettevõtte missioonideks on: • Puhas ja naudingut pakkuv toit, mis teeb pai kehale ja hingele! Seda saab nautida kohas, kus tunned end kui kodus, kui ema selle naeratades lauale tassib. • Puhas tooraine ja tooted igasse kodusse, andes loodusele vastu sama puhtuse! Rohemaja OÜ visiooniks on: Olla aastaks 2027 iga pere valik nii kõhutäiteks, kui ka tooraine ja puhta toote valiku puhul! Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi turu-uuring, mille tulemusena selgus, et antud piirkonnas vastanud on juba harjunud käima väljas söömas ning teevad seda üsna regulaarselt, samuti on neil valdaval enamusel (87 inimesel) korrapärane töötasu ning ülejäänutel on sissetuleku allikateks muud tulud. Ning 60% vastanutest oli arvamusel, et söögikohti ei ole piirkonnas piisavalt ning enamik ei ole rahul, kas kvaliteedi või mõne muu olulise näitajaga. Positiivse näitajana tuli välja, et kallis hind ei olnud vastajate seas määrava tähtsusega. Ning äriidee peamine komponent mahetooraine oli oluline üle pooltele vastanutest. Mis näitab, et antud turgu on sellises olukorras väga mõistlik siseneda, kuid ilmselt tuleb seda teha kiiresti, kui soovitakse olla esimene piirkonnas. Lõputöö koostamise käigus on valminud ettevõtte finantsprognoosid. Kus esialgne müügiprognoos on koostatud ettevõtte poolt pakutavate toitude kohta, kuna see on esmane, mis plaanitakse sisse seada. Teises lisas on näha, et hind kujuneb keskmine ja müügi prognoos ei ole koostatud kohe maksimaalselt vaid koostatud on üsna pessimistlik plaan, et kindlustada hilisemaid riske, kui müük ei ole nii suur kui eeldatakse. Loodava ettevõtte finantsprognoosid on koostatud nelja aasta kohta. Esimese aasta prognoos on välja toodud kuude lõikes ja ülejäänud kolm aastat on toodud aastakokkuvõttena. Et ettevõte saaks tegevusega alustada vajatakse kõigepealt ühte suuremat investeeringut 65 000€. Kuigi toitlustusvaldkond ei ole väga suure tootlusega ettevõtmine siis on finantsprognoosidest näha, et ettevõte teenib igal aastal kasumit. Kasuminumbrid küll aasta aastalt kahanevad, kuna arvestatud on, et kulud suurenevad kuid tootlust ei ole sellistel tingimustel kasvatatud. Seetõttu on planeeritud esimesel neljal aastal kasumit koguda ning siis see tegevustesse investeerida, et kasvatada ettevõtmist. Mis võimaldab jälle teenida suuremat tulu ja tõsta töötajate palka. Kasumid on neljal aastal vastavalt 2020. aastal 39 574 eurot, 2021. aastal 19 206 eurot, 2022. aastal 19 078 eurot ning aastal 2023 on prognoositavaks kasumiks 15 089 eurot. Tasuvusarvutused näitavad, et käiberentaablus on 2020. aastal 21%, 2021. aastal 10%, 2022. aastal 9% ning aastal 2023 on 7%. Lõputöö eesmärk sai täidetud, koostatud on äriplaan ning läbi on viidud turu-uuring samuti on loodavale ettevõttele koostatud nelja aasta finantsprognoos. Lõputöö kirjutamisel selgus, et hüpotees leiab kinnitust ning antud turu olukorras on vajalik rajada Tõrva antud äriideega ettevõte. Finantsprognoosidest on selgunud, et ettevõtte tegevus on tulus.
Avatud juurdepääs
B2B turundus ja -tööriistade kasutamine internetiseeruvas ärikeskkonnas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põldre, Marja-Liisa; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimusobjektiks oli B2B turundus ja kasutatavad tööriistad internetiseeruvas ärikeskkonnas. Lõputöö koosneb neljast peatükist, millest esimeses loodi teoreetiline raamistik B2B turunduse olemusele. Kuna termin tööstuslik turundus ei sisaldanud endas turundust teenindusorganisatsioonide vahel, kes ei tegele peamiselt tootmistegevusega, siis tekkis uus mõiste B2B turundus, mille turunduse põhimõtted sobivad ükskõik millisele organisatsioonile nii era- kui avalikus sektoris. B2B turunduses internetiseeruvas keskkonnas on suund suhte hoidmisele ja ostuprotsess on mitme astmeline. Samuti on ostuprotsess pikem ning otsustajaid võib olla palju. B2B turundus on internetiajastul isegi alustavale ettevõtjale väga oluline, kuna eelarve vajadus on väiksem. Äriklientide jaoks on kõige olulisemad teemad vastutuse võtmine kogu väärtusahela eest ja valdkonna ekspertiis. Teoreetilises osas analüüsiti B2B turundust internetiseeruvas keskkonnas ja leiti, et internetiseeruva turunduse tulemusena on turundus muutunud tõhusamaks. Kuna aina enam tarbijaid on võrgus, on võimalik viivitamatult klientideni jõuda. Internetiseeruvat turunduskeskkonda ei ole võimalik enam ignoreerida, kuna arenemas on järjest uusi digitaalturunduse suundumusi. B2B turundusvõimaluseks internetiseeruvas keskkonnas on sisuturundus ja sisuturunduse populaarsus on kasvutrendis. Üha enam ettevõtteid panustab oma turunduses just sisuturundusele, kuna nii jõuab kiiremini soovitud eesmärkide täitmiseni. Interneti ajastul on oluline oma B2B turunduses ka mõelda sellele, kuidas on kasutajakogemus mobiiliseadmes. Eesmärke saavutatakse läbi sisuturunduse luues asutuse turul, luues usaldust oma ostjaga, suurendades ostjate kaasatust ettevõttega, genereerides bränditeadlikkust ning kogudes uusi müügivõimalusi. Empiirilises osas viidi läbi uuring 2019 aastal ettevõtete B2B turundajate seas kvantitatiivsel meetodil. Selle ülesandeks oli uurida tööülesannete muutust ja võimalusi juhtidel B2B turundajate toetamisel. Autor kontrollis teoreetilisi seisukohta ja saavutas eesmärgi läbi viies uuringi interneti küsitluse vormis struktureeritud küsimustega. Võib öelda, et võrreldes nelja erinevat B2B turundaja tööülesande muutumist ajas, siis aastal 2019 tegeldi keskmiselt enam kui eelmisel kolmel aastal kõigi uuritud nelja tööülesandega. Kõige suurem kasv mahult oli turundusprotsesside automatiseerimisel. Juhtide teadlikkus B2B turundajate tööülesannete muutusest on suur, kuid toetus koolituste pakkumise osas väikene. Mis kinnitab Kingi teooriat, et B2B turundajad teevad tööd, mida nad varem teinud ei ole ning see on kasvutrendis. Empiirilises uuringus selgus, et B2B turundajate jaoks on olulisimal kohal sisuturundus, sellele järgneb tööriist Google AdWords, LinkedIn ning Facebook. B2B turundajad mainisid ka endi jaoks olulist tööriista, milleks on uudiskiri, kuna Google AdWords ei võimalda neil sihtida äriklienti. Tulemus kinnitab Rooke-i teooriat, et 2019. aastal on väga oluline sisuturundus, kuna äriklient otsib otsuste kohta teavet sama palju kui eratarbijad ning mõnikord isegi rohkem. B2B turunduses on enamik ettevõtteid võtnud kasutusele vähemalt ühe uue tööriista, et efektiivsemalt turundada internetiseeruvas keskkonnas, kuid B2B turundajate koolitamine selles osas on langenud B2B turundajate endi õlule. Kuigi peaaegu kõik vastanutest leidsid, et internetiseeruvas keskkonnas on turundamine muutunud tõhusamaks, siis kahjuks oli palju neid, kes endi oskuseid ei pidanud piisavalt heaks, et sellest võimalusest maksimumi võtta. Lõputöö eesmärk sai täidetud, läbi viidud uuring selgitas välja B2B turunduse- ja kaasnevate tööriistade kasutamises internetiseeruvas keskkonnas. Tehti järeldusi ja tehti ettepanekuid B2B turundustegevuse ja -tööriistade paremaks kasutamiseks internetiseeruvas ärikeskkonnas.
Piiratud juurdepääs
Eesti täisealise mehe ostuotsust mõjutavad tegurid habemeajamisvahendite soetamisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Arna, Rauno; Vahtramäe, Eva
Lõputöö empiirilises uuringus selgitati välja ja analüüsiti, millised tegurid mõjutavad Eesti täisealise meessoost tarbija ostuotsuseid habemeajamisvahendite soetamisel ning vastavalt sellele tehti hulgi- ja jaekaubandusettevõtetele soovitusi soovitusi habemeajamis-vahendite turundamisel ja peamise sihtgrupi ostuotsuste mõjutamisel. Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ette-võttele kasumlikul moel ning suunab ettevõtet, kuidas peale hinna konkureerida ka teistel alustel. Seetõttu tuleb tunda tarbijat ja tema vajadust ning mõista, kuidas individuaal-sed, psühholoogilised ja situatsiooni tegurid mõjutavad ostuotsust. Teoreetilisest raamistikust lähtuvalt, koostati empiirilise uuringu metoodika 2020. aastal läbiviidud tarbija küsitlusele. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi 2020. aasta märtsis ning sihtgrupiks olid Eesti täisealised meessoost tarbijad. Empiirilise uuringu teostamisel lähtuti teaduslikust meetodist kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmekogumise meetodiks valiti küsitluse, kuna uuringus olid olulised sellised tegurid, mida saab uurida tarbija teadlikkuse, teadmiste ja hinnangute põhjal. Kogutud andmeid analüüsiti ja tehti järeldused ning soovitused kaubandusettevõtetele. Empiirilise uuringu tulemustest selgus, et Eesti mehed defineerivad habeme kasvatamist erinevalt. Suure osa Eesti meeste jaoks tähendab habeme kasvatamine planeeritud ja teadlikku tegevust ning habeme loomulik kasvamine ei ole kasvatamine, isegi siis kui habet aetaks kord nädalas või veel harvem. Habeme kasvatamise ja mittekasvatamise tegurid on sarnased, põhinedes isiksusel, elustiili, personaalsusel ning perekonnal. Eesti mees ei ürita silma paista habemeajamisvahendite soetamisel, enamus mehi on oma hoiakutelt pigem konser-vatiivsed ja ratsionaalsed ning lojaalsed tarbijad. Tulenevalt, kas siis sellest või informatsiooni puudusest, Eesti mees näonaha- ja habemehoolduse tooteid (kreem, õli, jmt) väga sageli ei kasuta. Samas kannab Eesti mees aktiivselt hoolt oma keha välimuse eest, kasutades selle hooldamiseks habemeajamisvahendeid, peamiselt raseerijat. Habemeajamisvahendeid soetab peamiselt mees ise ning ostuotsuse tegemisel mõjutab teda toode, selle kvaliteet ja kasutamismugavus, kättesaadavus ja sälivus. Toote personaalses sobimises soovib Eesti mees isiklikult veenduda ning isiklik negatiivne kogemus mõjutab järgnevat ostuotsust väga tugevalt. Habeme kasvatamise ja hooldamise kohta tunnevad paljud mehed huvi ning otsivad erinevaid kanaleid kasutades täiendavat informatsiooni. Peamised mõjutegurid jaekaubanduses ostuotsuse tegemisel Eesti mehe jaoks on kaubandusettevõtte asukoht, seal olev atmosfäär ning sooduskampaaniad ja personaalne pakkumine. Habemeajamivahendite paiknemine ostuteekonnal ning toodete märgatavus suurendavad impulssostu tõenäosust, sest Eesti mehel tekib sageli vajadus toote märkamisega. Kõige enam kasutatavad ja soetatavad tooted on raseerija ning raseerimisvaht-geel, kuid kasutamiselt sagedased on ka pardel ja juukselõikusmasin. Tulenevalt nendest erinevatest mõjuteguritest habemeajamisvahendite ostuotsuse tegemisel, on kaubandusettevõtte jaoks oluline tunda sihttarbijat ja teda mõjutavaid tegureid ning mõista, mida tarbija täiendavalt sooviks või vajaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk täideti ning selgitati välja, millised tegurid mõjutavad jaekaubanduses Eesti täisealise meesoost tarbija ostukäitumist habemeajamisvahendite soetamisel. Empiirilise uuringu tulemused, järeldused ja soovitused edastatakse 2020. aasta augustis Sanitex OÜ Lõuna-Eesti piirkonnajuhile.
Avatud juurdepääs
Eesti tarbija ostuotsused e-kaubanduses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kokk, Katriin; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimisobjektiks oli e-kaubanduse tarbija ja tema ostuotsused e-kaubanduses. E-kaubanduse populaarsus kasvab hoogsalt, samuti muutuvad üha enam populaarseks ka välismaised e-kaubamajad, kellega Eesti kauplejad on sunnitud konkureerima. Selleks, et kodumaised e-poed oleksid edukad ning neil oleks konkurentsieelis välismaiste e-kaupluste ees, tuleb tunda oma tarbijat ning teada, millised on klientide üldised probleemid e-kauplustest ostmisel. Tarbija ja tema vajaduste tundmine aitab vältida kitsaskohti e-poe loomisel. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik kus toodi välja tarbija ja tema ostukäitumise eripärad, milline on olnud e-kaubanduse areng ja ajalugu, milline on e-kaubanduse osakaal Eestis ning milliseid probleeme on varasematel aastatel e-kaubanduses esinenud. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvaalitatiivse meetodi kombineerimist. Analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ja protsente, järelduste tegemisel on kasutatud arvulist kirjeldamist. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, ehk vastajad olid juhuslikud, kes soovisid ja leidsid aega küsitlusele vastamiseks. Küsitlus viidi läbi Google Docs keskkonnas. Saadud tulemusi analüüsiti MS Excel programmiga ning tehti illustratsioonid ja saadud tulemustest tehti järeldused ning seostati teooriaga. Tarbijaküsitlusest selgus, et rohkem tarbivad e-kaubanduse pakutavaid tooteid ja teenuseid naised. Kaupu tellitakse kõige rohkem iseendale ja oma lastele. E-kaubandust kasutavad enim nooremapoolsed inimesed, vanemad inimesed kasutavad e-kaubandust oluliselt vähem. Enamik tarbijaid sooritavad e-kauplustest oste mõned korrad kuus ning nende kulutatud ostusummad on kuni 70 eurot. Kolm kõige populaarsemat kaubakategooriat on riided, jalanõud ja aksessuaarid, kosmeetika ja juuksehooldustootet ning ürituste piletid. Kõige enam mõjutab tarbijat e-kauplustest ostma soodsam hind tavakauplustest ning suurem kaubavalik, oluline on ka kauba kiire kohaletoimetamine. Kõige suurem mõju e-kaubandusele on sotsiaalmeediakanalid, kust saavad tarbijad kõige rohkem infot huvipakkuvate e-kaupluste kohta, samuti kasutatakse agaralt ka erinevaid otsingumootoreid ning kuulatakse oma sõprade ja tuttavate arvamusi. Ülekaalukalt kasutatakse kaupade kättesaamiseks pakiautomaatide teenuseid, kuna pakiautomaaditeenus on väga kiire ja mugav kauba kättetoimetamisviis. Küsitlusest selgus, et ostukorvi hülgamist esineb tarbijatel väga palju, selleks, et seda vähendada tuleks e-kauplustel luua ostukorvisüsteem, mis salvestab kliendi varasemalt tehtud valikud. Kõik ostuga seonduv lõppinfo nagu näiteks ostukorvi lõppmaksumus, postikulu ja tarnekiirus peavad olema selgelt kuvatud ja arusaadavad ning makseüsteem peab olema kiire ja turvaline. Küsitluses osalenud märkisid, et tihtipeale on ette tulnud olukordi, kus peale ostu sooritamist on info pakkide staatuse kohta puudulik, e-kaupleja peab kliendile pakkuma täpset ja korrektset informatsiooni pakkide kohta. Paljude e-poodide tarnekiirus on tarbijate jaoks liiga aeglane, seetõttu tuleks valida tarnijad, kes saavad pakkuda kiiremat tarnet ning rohkem kohe olemas kaupa. Tooteinfo peab olema kuvatud korrektselt ja tõelevastavalt, klienditeenindajad peavad olema piisavalt pädevad ja tegelema jooksvalt klientide probleemidega. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ja on loodud teoreetiline raamistik tarbija ostuotsustamisest e-kaubanduse kontekstis ja kirjeldatud on lõputöö metoodikat ning andmete kogumist, on täidetud erinevaid allikaid ja materjali lugedes ja kokkuvõtteid tehes. Kogutud on erinevat informatsiooni e-kaubanduse kohta, tarbijast ja tema ostukäitumisest ja erinevatest motiividest ostu sooritamisel ning kuidas e-kaubandus üldse toimib. Välja on toodud, millised on e-kaubanduses esinevad probleemid ja kuidas ning kes nende probleemidega tegeleb. Uuringuga on tehtud kindlaks tarbijate ostuotsused ja eelistused e-kauplustest ning millised on praegusel hetkel nende arvates erinevad kitsaskohad. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste paremaks muutmiseks.
Piiratud juurdepääs
Eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Petrov, Mardo; Freienthal, Heli
Käesoleva lõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses. Selgitada tarbijate hulgas toodete ja teenuste ostmist mõjutavad tegurid kaupmeeste teadlikkuse suurendamiseks. Uurimustöö oli vajalik, sest puudub selge ülevaade tarbijate tarbimisharjumustest e-kaubanduses. Lõputöös kasutatud tarbimis teooriad pärinesid peamiselt Eerme, Kuusiku, Vihalemi, Vahtramäe, Mallene, Blythe, Tonndorfi, Jaansoo, Kreegimäe ja Sinisalu teostest. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks tarbijakäitumise olemuse teoreetilised lähtekohad. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Autor andis ülevaate ostukäitumise olemusest ja mõjuteguritest ning tarbija ostukäitumise muutustrendidest 21.sajandil. Seejärel viidi läbi tarbijaküsitlus ning analüüsiti andmeid. Leiti võimalusi e-kaupmeeste teadlikkuse tõstmiseks. Uuringu tulemusena selgus, et e-teenuste tarbimiseks kasutatakse kõige rohkem arvutit ja nutitelefoni. Tuli välja, et suurem osa vastajaid ostavad e-kauplustest vähemalt kord kolme kuu jooksul ja korra kuus. Selgus, et kõige populaarsemad kaubad mida ostetakse on ilu ja moekaubad, elektroonikatarbed ja riided. Põhjusteks miks tarbijad ostukorvi pooleli jätavad selgus, et nad ei ole valimis veel ostma ning uudistavad niisama ja transpordi liiga kõrged kulud. Uuringust selgus veel, et tarbijad ei ole nõus kiirema tarne eest eriti maksma. Keskmiselt kulutatakse e-poes ühe ostu peale vähem kui 50 eurot ja kõige rohkem kasutatakse tasumisel pangalinki. Kõige enam kuulevad vastajad uuest tootest läbi erinevate veebilehtede ja sotsiaalmeedia. Uuringust selgus, et vastajad on huvitatud allahindlustest ja eripakkumistest, ning üle poolte neist muudavad allahindluste mõjul oma ostuharjumusi. Uuringus analüüsitud väidete põhjal selgus, et tarbijate sisemiste mõjuteguritena domineerivad motivatsioon, hoiak ja tajumine ja välimiste mõjuteguritena domineerivad situatsioonid ja kultuur. E-kaubanduse tähtsamateks teguriteks on kõik tarnega seonduv (hind, täpsus ja kiirus) ning üldine e-poe maine koos toodete tutvustustega. Selgus, et e-kaubandus on tarbijaid mõjutanud, sest tarbijad on nõudlikumad kui varem ning otsivad kvaliteeti, nad tahavad ehtsaid asju ja panevad rõhku ostust saadud kogemusele. Uuringu põhjal selgus, et suurimad e-kaubanduse puudused on toote mitte proovimine ega nägemine, lihtne petta saamine, järgmisena kauba tagastamise keerukus ja isikuandmete jagamise turvalisus. Eriliseks puuduseks ei peeta sularahamaksete puudumist, krediitkaardi olemasolu, e-poodide usaldust ja kokkupuudet müüjaga. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning õppematerjalid on veebikeskkonnas leitavad lingilt: https://opiojbekt.000webhostapp.com/
Avatud juurdepääs
Eraelamus toidukäitlejate turundustegevused ja turunduse planeerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lopetiene, Terje; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimisobjektiks oli eraelamus toitu käitlevate ettevõtete turunduse planeerimine ja turundustegevused. Esmalt analüüsiti eraelamus tegutsevate toidukäitlejate hinnanguid turundustegevuste osas, siis seda, milliseid turunduskanaleid eelistatakse ja kasutatakse ning lõpuks milliseid konkreetseid tegevusi turundusalaselt praktiseeritakse. Majanduslikult aktiivsete väikeettevõtete arv ja osakaal kasvab Eestis aasta aastalt. Turundus on väga tähtis, et ettevõtja jõuaks oma toodete ja teenustega sihtrühmani ja saavutaks oma müügieesmärgid. Turunduse roll võib ettevõtetes olla küll erisugune, kuid kliendile orienteeritus on muutunud aina olulisemaks. Turunduse eesmärk on ka juhtida turundusmeetmestikku ja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turunduse sisu on ajas muutunud ja rohkem on hakatud mõistma seda, et kliendi tahe pole pelgalt raha kulutada, vaid kliendil on soov osta toodet, sest tal on seda väga vaja. Turunduse planeerimine väikeettevõtetes on oluline eelkõige seetõttu, et võimaldab hajutada potentsiaalseid ohte ja püsida konkurentsis. Planeerimise resultaat on turundusplaan. Väikeettevõtted peavad oma plaane täpsemalt koostama, kuna ressursid on enam piiratud kui suurettevõtete puhul ja fokuseerimine aitab kulusid ning aega kokku hoida. Efektiivne turundus on see, mis annab väikeettevõtjale konkurentsieelise, aga sama oluline on tunda üldisemalt nii turu vajadusi kui ka oma sihtrühma. Väikeettevõtjal on kasutada erinevaid turundustegevusi, millele eelneb oma sihtgrupi kindlaksmääramine. Sama oluline on kasutada sobivaid kanaleid pannes need oma ettevõtte jaoks kasulikult tööle. Analüüsides teooriat võib järeldada, et väikese ettevõtja turunduse võtmed ongi täpne sihtimine, enda nähtavaks tegemine, otsesuhtlus kliendiga, internetiturunduse puhul kindlasti toodete presenteerimine ja ka tekstide sõnastamine, mis on kliendi jaoks tähelepanu köitvad. Otsesuhtlus on üks väikeettevõtja eelistest ja võimalustest kuna võimaldab oma sihtklienti paremini tundma õppida ning pakkuda talle just sellist toodet, mida ta vajab. Lõputöö empiirilise uurimuse teostamiseks ja andmete kogumiseks loodi küsitluse läbiviimiseks eSurveyHero veebikeskkonnas küsimustik, mille vastuseid hiljem analüüsiti Microsoft Excel tarkvara kasutades. Küsimustiku linki jagati Eesti mõistes ühes suurimas sotsiaalvõrgustiku Facebook´i grupis Koogimeister, millel on üle 27 000 liikme (01.12.2020 seisuga), Külmlaud ja muud suupisted, millel on ligi 15 000 liiget (01.12.2020 seisuga) ja lisaks oli kasutada VTA toitukäitlejate register, kust saadud andmeid kasutati kontaktide leidmisel interneti kaudu ja mida täiendavalt saadeti isiklikult 188-le ettevõtjale. Küsimustik oli avatud 24. oktoober kuni 24. november, millega sooviti saada vähemalt 100 vastust. Laekus 123 vastust, millest kvalifitseerus 101 ankeeti. Küsitlusuuringus osalejatelt küsiti nõusolekut nende andmete kogumise, talletamise ja kasutamise kohta. Kogutud andmed esitati uuringu kokkuvõttes anonüümsel kujul, et säiliks uuringus osalenute konfidentsiaalsus. Tulemustest selgus, et tavapärane eraelamus toitu käitlev ettevõte on osaühing, mis keskmiselt on tegutsenud kolm kuni neli aastat ning ettevõttes töötab üks vabatahtlikkuse alusel töötaja. Valdkonna ettevõtjad leiavad endale kliente pigem geograafilises mõttes enda lähedalt, aga konkurentsitihedamas piirkonnas tegutsevate ettevõtete kliendid asuvad laiemal alal või isegi kuni kogu Eesti ulatuses. Valdkonna ettevõtjatest suurem osa ei ole kunagi turundusplaani koostanud ega pea seda ka oluliseks samas, kui turundustegevusi peeti ettevõtte kestvuse ja toimimise valguses väga olulisteks. Tegevusi, mida ettevõtjad teevad, peeti üldjuhul toimivateks ja nendega oldi rahul. Probleemid turundustegevustes tulenevad eelkõige toodete müügikohtade vähesusest, ajaressursi ja raharessursi piiratusest. Konkurentsieelisena peetakse naturaalse ja kodumaise tooraine kasutamist oma toodetes ja seda, et tooted on üldjuhu hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Peamised kohad, kus valdkonna ettevõtjad oma tooteid presenteerivad, on sotsiaalmeedia ja eelkõige Facebooki lehed, kus kasutatakse suuremalt jaolt tasuta reklaamimise võimalusi ja tehakse jagamismänge. Oma ettevõtte Facebooki leht on see koht, kus ettevõtja suhtleb klientidega, võtab vastu tellimusi ja vahetab muud infot. Ehkki ettevõtjad ise arvavad, et turundustegevused ei ole olulised ja mida kinnitab ka tõik, et turundusplaanide koostamine ei ole prioriteetne tegevus, siis ometi ettevõtjate tegevuste praktiseerimisest nähtub, et turundusega tegeletakse kogu aeg. Ettevõtjad lihtsalt ei teadvusta, et nende poolt tehtavad tegevused ongi turundustegevused. Ettevõtjate tulevikuplaanid seoses tegevustega sotsiaalmeedias, on üsna samad. Soovitakse jätkata tuttavate tegevustega, milleks on oma toodete presenteerimine ja klientidega suhtlemine. Üksikettevõtja on alati haavatavam riskide osas, aga siinkohal on leitud lahendusi, kuidas neid maandada selliselt, et hoitud oleks nii klient kui ka ettevõtja maine. Ettevõtjad teevad koostööd, kus teatud juhtudel (nt ettevõtja haigestumisel) delegeeritakse töid teistele sarnastele ettevõtjatele. Viimane eeldab head suhete- ja koostöövõrgustiku olemasolu. Oma suurimaks eelistuseeks konkurentide ees seda, et pakutakse kindlat kvaliteeti oma toodete näol ja omades sealjuures kindlat püsiklientuuri. Ettevõtjatele esitati mitmeid ettepanekuid turunduse paremaks planeerimiseks. Esmane on vajadus koostada ettevõttele turundusplaan, regulaarselt vaadata üle turundustegevused ja vajadusel jooksvalt plaani täiendada. Oskuste puudumisel turundustegevuste planeerimisel saab väikeettevõtja raharessursi vähesuse puhul kasutada tasuta koolitusi, mida pakuvad näiteks maakondlikud arenduskeskused. Tasuta reklaamimise võimaluste paremaks ära kasutamiseks on mõistlik tegevusi mõõta, et oleks võimalik aru saada, palju turundustegevused tegelikult sisse toovad ja vältida neid, mis raha hoopis ettevõttest välja viivad. Klientide tagasisidet ei peaks lihtsalt teadmiseks võtma, vaid alati vastata alati nii negatiivsele kui ka positiivsele tagasisidele Peamised kohad, kus valdkonna ettevõtjad oma tooteid presenteerivad, on sotsiaalmeedia ja eelkõige Facebooki lehed, kus kasutatakse suuremalt jaolt tasuta reklaamimise võimalusi ja tehakse jagamismänge. Soovitus on lisaks toote piltide presenteerimisele kasutada videopostitusi ja mitte toetuda ainult ühele kanalile, vaid teha mitmesuguseid (jagamismängud, toodete tutvustamine piltide ja videotena) turundustegevusi erinevates sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram, blogid). Valitud kogumise ja analüüsimise meetodid empiirilise uuringu teostamiseks võimaldasid saada tarvilikul määral ülevaate Eesti eraelamus toidukäitlejate turunduse planeerimisest ja turundustegevustest. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said täidetud. Läbi viidud intervjuude ja valdkonna ettevõtjate küsitlemisega selgitati välja, milliseid turunduse planeerimisega seotud tegevusi kasutatakse, analüüsitud on eraelamus toidukäitlejate väikeettevõtjate turunduse planeerimist ja turundustegevusi ning mitteplaneerimisega kaasnevaid riske.
Avatud juurdepääs
Hair Beauty OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tihane, Age; Vahtramäe, Eva
Põhjuseid, miks kõik äriideed ei realiseeru ettevõtluses, on erinevaid. Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtne ja ka tulevane majanduspoliitika fookus on suunatud sellega tegelemise lihtsustamiseks. On palju ära tehtud, et alustaval ettevõtjal oleks lihtne äri alustada. Selleks, et ettevõte aga püsiks ja oleks edukas, tuleb tegeleda kitsaskohtadega ettevõtte arenemise igas faasis. Väikeettevõtjad suudavad oma paindlikkuse tõttu muutustele kiiresti reageerida ja see aitab ettevõtte edukusele kaasa. Ettevõtlusega seotud teooria näitab alustava ettevõttega seotud plusse ja miinuseid, ka riskiolukorrad on teooria käigus välja toodud. Ettevõtlusega alustamise etappide määratlemine aitab paremini näha esilekerkivaid takistusi, mida saab äriplaani koostamisel vältida. Äriplaani teoreetiline osa määratleb, mida tuleb arvestada äriplaani koostamisel, millist ettevõtlusvormi on mõistlik valida ning milliseid aspekte tuleb analüüsida enne äriplaani alustamist, et vältida tüüpilisi vigu. Loodava ettevõtte äriplaani läbimõtlemisel ja lahti kirjutamisel saab paremini ette näha esilekerkivaid probleeme ja leida kergemini neile sobivaid lahendusi. Äriplaani kirjutamise käigus on võimalik analüüsida, kas ja millistel tingimustel on äri tasuv. Äriplaani eesmärk on testida äriidee usaldusväärsust: kas planeeritavale tootele/teenusele leidub ka piisavalt kliente. Äriplaan aitab välja tuua lühiajalised eesmärgid ja kaugemasse tulevikku ulatuvad prognoosid. Ettevõtja saab selle põhjal otsustada, kas on mõistlik äriidee ellu viia. Ei ole oluline, milline on väljavalitud äriplaani vorm, vaid see, et erinevad osad oleksid omavahel seotud ja moodustaksid ühtse terviku. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisele eelnes planeeritava sihtturu klientide hulgas turu-uuringu läbiviimine, mille tulemused näitasid, et uus äriidee on väga oodatud ja turg on selleks valmis. Hair Beauty OÜ äriideeks on luua uus ja modernne salong juuksuriteenuse pakkumiseks Järva valda, Koeru alevikku, et kliendid saaksid kasutada kvaliteetset teenust kodu lähedal. Teenused on nii naistele, meestele kui ka lastele. Ettevõtte omanikule on kõige olulisem personaalne lähenemine, et pakkuda klientidele teenust, mis vastaks nende ootustele. Ettevõttel on üks ainuomanik, kes on ka ettevõtte ainuke töötaja. Ettevõttel on Koeru alevikus konkurent Koeru Iluskeskus OÜ näol olemas. Uus teenusepakkuja tuleb turule konkurendist veidi kõrgemate hindadega (keskmiselt 10%), kuid uue teenuseosutaja konkurentsieelis on uued teenused ning aktiivne turundus. Klientidele ei ole hind kõige määravam, vaid oluliseks peeti asukohta kodu lähedal ja kvaliteetset teenust, see selgus ka turu-uuringu tulemuste analüüsist. Ettevõtte suurimateks riskideks on esmaste klientide puudus, kuid huvi äriidee vastu ja ettevõtte aktiivne turundus aitavad seda riski maandada. Esmasteks finantseeringuteks on planeeritud 5225 eurot, seadmete ja sisustuse ostuks 3500 eurot, varude kuluks 785 eurot ning 750 eurot ruumide remontimiseks. Ettevõtte finantsprognoosidest selgus, et esimesel tegutsemisaastal vajatakse müügitulu 20 901 eurot, et katta kulutused. Selleks on ettevõttel vaja keskmiselt 165 klienti, kes külastaksid teenuseosutajat 6–7 korda aastas. Prognoositavad kasumid näitasid peale baasaasta igaks aastaks kasvu, seega võib öelda, et äriidee on tulus. Finantsprognoosidest lähtuvalt on esimese aasta kasum 9 eurot ja suureneb iga järgnev aasta. Tasuvusarvutused näitavad aastatel 2020-2023 kasvutrendi. Hair Beauty OÜ tasuvuse suhtarvud aastal 2020 olid kõik 0%, kuid aastal 2021 müügikäibe puhasrentaablus 7%, koguvara puhasrentaablus 24% ja omakapitali puhasrentaablus 46%, mis kõik näitavad ettevõtte kasvu. Lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on praktiline äriplaan Hair Beauty OÜ-le, et testida äriidee kasumlikkust. Äriplaan annab sisendi ettevõtte loomiseks, sest selgus, et äriidee on teostatav ja tasuv. Äriplaan võimaldab ettevõttel alustada tegevust 2020. aasta jaanuari kuust.
Avatud juurdepääs
Kliendisuhete arendamine Eesti teenindusettevõtetes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Jaansalu, Gerdu; Maasik, Liina
Antud lõputöö on koostatud teemal „Kliendisuhete arendamine Eesti teenindusettevõtetes“. Teemavalikul lähtus autor kliendi suhete juhtimise tegevuse aktuaalsusest ja populaarsusest ning klienditeeninduse mõjust ettevõtte maine kujundamisel. Samuti on eesmärgiks analüüsida kliendisuhete ning maine mõju tarbija ostuvalikutele. Lõputöös toodi välja kliendisuhete juhtimise mõiste ning selgitati selle tähendust ettevõtte esindamisel igapäevaelus. Kliendid ei osta enam vaid toodet vaid valivad ostuprotsesside läbiviimist palju rohkematest tingimustest lähtuvalt. Mida nauditavam on ostuprotsess, seda suurema tõenäosusega on valmis klient naasma. Toodet või teenust ostev klient ostab samaaegselt ettevõtte poolt pakutavat: turundust, loodud brändi, klienditeeninduse kogemust, kasutajakogemust ning võimalust tulevaseks tootearenduseks. Kliendisuhete hoidmine viitab, et lisaks uute klientide leidmisele on kõige olulisem ühel edukal ettevõttel neid kliente hoida. Selleks, et ettevõte saaks enda klienti hoida, peab olema ta kursis end külastava kliendi profiiliga ning soovidega. Kõige õnnelikumad on kliendid siis, kui nende ootused on täidetud kuid ka negatiivsed kogemused on võimalik ettevõttel enda kasuks pöörata. Kasutades head klienditeenindust on võimalik, et ka negatiivses olukorras olev klient lahkub organisatsioonist olles rahul lõppenud lahendusega. Lõputöös on kajastatud maine kujundamise mõiste ning kirjeldatud mitmeid kliendisuhete olukordasid, mis seda mõjutavad. Sageli jõuab ettevõtte maine potentsiaalse kliendini enne, kui klient on enda oste jõudnud sooritada. Samuti leidis autor, et antud valdkond on ajas muutunud kliendikesksemaks. Varasemalt sooritati turundustegevused kliendile kuid läbi aastakümnete on tegevusse kaasatud klienti, et otsuseid saaks teha inimesed, kes seda kaupa ka soetavad. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi valitud metoodika viia läbi tarbijate seas küsitlus ettevõtte kliendisuhete ning mainekujunduse teemal ning analüüsida kogutud andmeid. Küsitluse tulemusel selgus, et kõige olulisem kliendisuhete juhtimisel on professionaalse teeninduse tagamine, ettevõtte asukoht ning tagasiside küsimine toodete ning teenuste osas, mida paraku kasutavad ettevõtted üsna vähe. Kliendid vajavad lisaks heale kaubavalikule turvalisust, nende heaolu eest hoolitsemist ning mugavust ning tänapäeval ei ole enam ettevõtted need, kes määravad klientidele tootevaliku ning erinevad suhtlusviisid, vaid suurima rolli on võtnud kliendid. Ühtlasi on oluline kliendisuhete jätkusuutlikkus majutus-, toitlustus ning iluettevõtetes, kus on oluline kliendi naasmiseks eelneva kogemuse nautimine Empiirilise uuringu tulemusel selgus, et on teenindusettevõtetel on oluline pöörata tähelepanu teenindajate järjepidevale koolitamisele, tõstes nende teadlikkust kaubavalikust ning ühtlasi arendades oskusi järelteeninduseks. Samuti on oluline tulemuste filtreerides lähtuda vanusegrupist, mis aitab erinevatele sihtgruppidele sobivalt pöörduda. Tehtud küsimustiku tulemused on abiks teenindusettevõtetele märkamaks, mille osas vajavad nad arengut ning millistes valdkondades põlvkondade erinevused kõige enam välja tulid. Antud lõputöö eesmärgina püstitatud ülesanded said täidetud. Lõputöös toodi välja kliendisuhete juhtimise mõiste ning selgitati selle tähendust ettevõtte esindamisel igapäevaelus. Kliendid ei osta enam vaid toodet vaid valivad ostuprotsesside läbiviimist palju rohkematest tingimustest lähtuvalt. Mida nauditavam on ostuprotsess, seda suurema tõenäosusega on valmis klient naasma. Toodet või teenust ostev klient ostab samaaegselt ettevõtte poolt pakutavat: turundust, loodud brändi, klienditeeninduse kogemust, kasutajakogemust ning võimalust tulevaseks tootearenduseks.
Piiratud juurdepääs
Konkurentsipositsiooni hindamine ettevõtte OÜ Türi Bel-Est näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Liinamäe, Stella-Ingrid; Tandru, Diana
Lõputöö eesmärk oli luua teoreetikute välja töötatud erinevate analüüsimeetodite abil ettevõtte analüüsimiseks vajalik teoreetiline raamistik, sõnastada konkurentsis-trateegia lähtekohad, analüüsida OÜ Türi Bel-Est arengut ning olukorda, mille tulemusel selgitada tulevased võimalused tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, hin-nata ettevõtte konkurentsipositsiooni. Teooria osas selgus, et strateegia planeen-erimine on oluline osa organisatsioonis saavutamaks püsitatud tulemus. Ettevõtja ei tee strateegiat formaalselt, see on ettevõtte juhtide mõtetes. Juhi seatud eesmärgi ja tegevuskava teavitamine aitab ettevõtte töötajatel mõista plaanide saavutamise olu-lisust. Strateegia kavandamine aitab kaasa jätkusuutlikule arengule ja tuleviku parandamiseks. Erialasest kirjandusest võib leida erinevaid võimalusi kuidas ettevõtte konkurentsipositsiooni hinnata erinevate näitajate suhtes. Autori eesmärk oli analüüsida teooriate lähtekohti, erinevaid sise- ja väliskeskkonna tegureid. Läbi viidud analüüs ettevõttes aitas anda ülevaadet, milliste probleemide, riskide ja võimaluste ees ettevõte seisab. Lõputöö eesmärgiks oli hinnata põllumajandusmasinate, traktorite ja varuosade müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni ning välja selgitada parandamist vajavad tegurid ning luua eeldused ettevõtte arengukavas püsitatud eesmärkide täitmiseks. Ettevõtte tugevusteks on toodete parim kvaliteedi ja hinna suhe, lai kogemustepagas valdkonnas. Pikaajalise tegutsemisega ja täisteenuse (traktori ostmisest kuni tehnilise toeni) pakkumisega on saavutatud klientide seas usaldusväärsus ning positiivne kuvand. Nõrkusena tuli välja e-kaubanduse puudumine, seega võimalusena tuleks arendada turunduskanaleid ja sisse viia e-kaubandus. Ohtudena selgusid sobiva tööjõu vähenemine ning tööjõukulude tõus. Lõputöö tähtsus seisnes selles, et autor uuris võimalikult palju erinevate autorite strateegilise planeerimise teooriat, mille tulemusena selgus, strateegilise planeerimise olulisus ettevõttes. Uurimise tulemusena saab väita, et konkurentsipositsiooni hindamine ja analüüsimine on oluline. Varasemalt pole ettevõttes OÜ Türi Bel-Est sarnast analüüsi läbi viidud, seega puudus kindel ülevaade praegusest konkurentsipositsioonist ja arengust. Konkurentsianalüüsi tulemusena saab järeldada, et tegevusharu peetakse Eestis stabiilseks, sest ettevõtted toimivad sarnaste mudelite alusel, konkureeritakse brändipõhiselt ja konkurentsipositsiooni võib pidada võrdväärseks. Põllumajandusettevõttete jaoks on masinad ja seadmed hindamatu väärtusega, ostetakse kvaliteetseid tuntuid traktoribrände. Asenduskaup kümne aasta jooksul veel ei ohusta traktoreid. Autori hinnangul tuleks ettevõttes konkurentsipositsooni säilitamiseks, uute muudatuste sisseviimisel ning edasise tegevus planeerimisel hankida objektiivseid ja kvantitatiivseid andmeid konkureerivate ettevõtete kohta. SWOT-analüüsist selgus, et ettevõte nõrkus on spetsialiseeritud tööjõu puudumine. Aktiivsem turundus aitaks laiendada kliendibaasi, seega tuleks esimesel võimalusel sisse viia e-pood ning panustada rohkem ressursse turundusele. Ettevõte võiks kaaluda tootevaliku laienemise võimalust, näiteks täiendada tootevalikut kuivatikomplekside, väetiseteriminalide, käitluseadmete või uue traktoribrändi valikuga. Empiirilises osas läbi viidud analüüsi käigus kogutud informatsioon OÜ Türi Bel-Est konkurentide kohta annab kinnitust, et analüüside läbi viimine on oluline ettevõttes. Konkurentsipositsiooni on võimalik tõsta, kui suudetakse ettevõtet pidevalt tugevadada, arendada ja muuta. Lõputöö tulemusena saab järeldada, et ettevõtte OÜ Türi Bel-Est konkurentsipositsiooni hindamine on olnud edukas. Sellisel kujul ei ole ettevõttes konkurentsipositsiooni hindamist läbi viidud. Viies sisse lõputöö autori ettepanekud on võimalus ettevõttel Türi Bel-Est OÜ-l tõsta oma konkurentsivõimet ning maksimeerida kasumit.
Piiratud juurdepääs
Paindlikud töövormid kaubanduses AS Tallinki näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vildersen, Kirsika; Kirikal, Heve
Lõputöö eesmärk oli välja uurida kas ja kuivõrd kasutab Tallink paindlikke töövorme ning kuidas suhtuvad Tallinki töötajad paindlikesse töövormidesse. Lõputöö autor seadis ühe eesmärgi ning sellest lähtuvalt kolm uurimisülesannet, millele vastasid ankeetküsitluses teatud küsimused. Ankeetküsimustiku tulemuste analüüsi põhjal sooviti teada saada, kas ja milliseid paindlikke töövorme rakendatakse Tallinkis. Empiiriline uuring viidi läbi küsimustikuga ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Exceli abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid AS Tallinki töötajad. Täielikud ankeedid saad 100lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 100%. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepanekuid Tallinki töötajate rahulolu suurendamiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline oma töötajate soovide ja arvamustega arvestamine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine.
Avatud juurdepääs
Peipsiäärse valla ettevõtluse areng perioodil 2013-2017
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sirk, Cäthli; Nõuakas, Kati
Lõputöö koostamise ajendiks on Eesti ettevõtluse kasvustrateegias, aastateks 2014-2020, välja toodud kitsaskohad, kus üheks ettevõtluse arengut takistavaks teguriks on inimressursi nappus. Inimressursi nappus väljendub linna piirkondades tööspetsiifika iseärasustest ning maapiirkondades üleüldisest töötajate puudusest. (Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 – 2020, 2013) Väga paljusid ettevõtteid ilmestab vähene ambitsioonikus, mida kinnitab ka alla 10 töötajaga ettevõtete suur ülekaal – 2017. aastal oli see 94% (Majanduslikult aktiivsed ettevõtted töötajate arvu järgi, aasta, 2018). Lõputöö eesmärk on analüüsida Peipsiäärse valla ettevõtluse arengut 2013 - 2017 aastatel ning sellest tulenevalt teha vallale ettepanekud ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtluse on mitmekülgne avaldumine, mida saab analüüsida protsessina, ressursina kui ka tegutsemise vormina. Ettevõtlus on muutunud üha olulisemaks majandusliku kasvu ja arengu saavutamiseks. Ettevõtlus on kogum erinevatest käitumisviisidest, mille tulemusena toimub majandusressursside ümberpaigutamine. Pikaajaliseks eesmärgiks on väärtuse loomine läbi ettevõtlusest tulenevate vahendite. (Toma jt, 2014) Peipsiääre vallas on perioodil 2003-2018 elanike arv vähenenud keskmisel 1,5% aastas. Ettevõtete aktiivsus, kus alla 10 töötajaga ettevõtteid on üle 90%, näitab stabiilset joont. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on keskmiselt 9. Samas on ka neid ettevõtteid, kellel majanduslik tegevus üldse puudub, mis omakorda viis järelduseni, et ettevõtlusambitsioonikust on vaja tõsta. Ettepanekuks on ettevõtlusteadlikkuse tõstmine läbi mitmete tegevuste. Selleks võib olla erinevate seminaride läbiviimine, koolituste korraldamine, karjääriplaneerimise vestlused või ümberõppe võimaluste tutvustamised, samas ka piirkondlikult nende läbi viimine. Teoreetiliselt kitsaskohtade väljatoomine ettevõtlusmaastikul on oluline samm edasiseks arenguks. Samuti on oluline ettevõtlusmaastikul ettevõtete tagasiside. Lõputöö ankeetküsitluse tagasiside oli väga väike ning korralikke üldistavaid vastuseid ja probleemide olemasolu teada ei saanud. Kuid statistiliste andmete rohkus ja nende analüüs aitas saada ülevaadet Peipsiääre valla ettevõtluse kohta. Nende tulemuste keskmes tehti ettepanekud omavalitusele ettevõtluse arendamiseks ning läbi selle omavalitsuse arenguks.
Avatud juurdepääs
Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus valduste osaühingus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Eigi, Allan; Transtok, Virve
Ettevõtjaks olemine on muutumas järjest lihtsamaks ning ettevõtte ja ettevõtja mõju järjest suuremaks turule ja tarbijatele. Kuigi vastutustundlik ettevõtlus pole kohustuslik, omab see mõju kohaliku kogukonna eri keskkondadele. Vastutustundlikud ettevõtted ja ettevõtjad mängivad olulist rolli ka tervema ja läbipaistvama ettevõtlusmaastiku loomisel, mis loob väärtust uute kohalike alustavate ettevõtete ning välisettevõtluse jaoks. Paljud ettevõtted ja ka kohalikud omavalitsused ei ole kursis vastustundliku ettevõtluse olemusega ning on pigem skeptilised, arvates, et sotsiaalse vastutuse omamine on aja ja raha raiskamine ning jätavad oma „jalajälje“ unarusse. Ka Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt vastutustundlikelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Tööandja maine ja sotsiaalne vastutus on muutumas järjest olulisemaks ning ettevõtted võiksid ja peaksid omama vastutust tulevaste põlvkondade ees, kes on sisenenud ja sisenemas tööturule. Tulenev uurimisprobleem ettevõttest Valduste OÜ on, et osaühingul puudub ülevaade ning andmed, kuidas rakendada paremini sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtlust enda ettevõttes. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes ning teha ettepanekuid juhtkonnale nende põhimõtete tõhusamaks rakendamiseks. Läbiviidud uuringu tulemustest ja analüüsist tulenevalt leida võimalusi ja teha ettepanekuid juhtkonnale sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks. Uurimus andis ülevaate Sõbralt Sõbrale kauplusi külastavate töötajate ja klientide demograafilistest näitajatest ning sisaldas sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kaardistamiseks väiteid maine ja väärtuste, loodus-, töö-,sotsiaalse- ning turukeskkonna kohta. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse kirjeldamiseks selgitati selle olemust ning mõju erinevatele keskkondadele ja kaardistati areng ja hetkeseis eestis. Eesmärgi saavutamiseks kirjeldati lõputöö esimeses osas sotsiaalse vastutuse tähendust ning anti ülevaade üldisest vastutustundliku ettevõtluse olemusest ning selle mõjust erinevatele keskkondadele. Peatükis on väljatoodud vastutustundliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele ning vastutustundlike ettevõtete olemasolu olulisus. Näiteks võib vastutustundlik äritegevus parandada ettevõtte mainet ja turupositsiooni kogukonnas, kasvatada klientide ja töötajate lojaalsust, kasvatada ettevõttesisest innovatsiooni ning maandada riske. Vastutustundlike ettevõtete olemasolu aitab kaasa ühiskondile kitsaskohtade lahendamisele, puhtama elukeskkonna säilitamisele ning regioonide arengule. Vastutustundlikud ettevõtted arvestavad ka looduskkeskkonda mõjutavate teguritega, näiteks taaskasutavate toodete tootmisega, toodete elutsükli tõstmisega ning kohalikelt ettevõtetelt tarnimisega. Peatükist tuleb välja, et vastutustundlik panustamine töökeskkonda ning õige värbamismetoodika on ettevõtte jätkusuutlikuse alustalad, millest saab alguse parema töökeskkonna loomine ning enda märgatavamaks tegemine. Tuleb ka välja see, et selleks, et kogukonnast hoolida ning murekohtades kaasarääkida peab ettevõte vastutustundlikult panustama sotsiaalsesse keskkonda. Kui ettevõttel läheb hästi, siis läheb hästi ka linnal ja vastupidi. Hea vastutustundliku mõju turukeskkonnale eelduseks on vastutustundlik käitumine tarnijate ja äripartnerite suhtes, ausa ja õiglase tooteinfo edastamine. Töö teises peatükis anti ülevaade sotsiaalsset ettevõtlusest Eestis ning vaadeldi erinevaid ettevõtteid, kes on sotsiaalselt vastutustundlikud ning mida see on kaasa toonud. Lisaks sellele tuuakse välja, kuidas rakendavad need ettevõtted vastutustundliku ettevõtluse meetodeid ja analüüsitakse nende ettevõtete tegutsemisprintsiipe ning tulemusi. Heateo Sihtasutus andmetel hakati Eestis esimest korda sotsiaalsest ettevõtlusest rääkima 2005. aastal kui Heateo Sihtasutus korraldas esimese sotsiaalse ettevõtluse konkursi. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) viis 2011 aastal läbi uuringu, mis seisnes Eesti sotsiaalse ettevõtluse kogemuste ja olukorra kaardistamises. Kvantitatiivse uuringu tulemusena leiti kokku 56 organisatsiooni, neist 20 olid saanud sotsiaalse ettevõtluse äriplaani toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Peatükis tuli välja, et Eesti Energia tegutseb vastutustundlikult ja avatult, esmatähtsaks peab ettevõte keskkonna- ja ohutusnõuete täitmist. Riigi suurima ettevõtte ja tööandjana mõjutab Eesti Energia nii energeetikavaldkonda, oma töötajaid, kliente ja partnereid kui ühiskonda laiemalt. Ka Estonian Cell lähtub enda äritegevuses vastutustundlikust mõtteviisist, kasutades ära põhitootmises tekkivat heitvett, et toota biogaasi, mida omakorda kasutatakse maagaasi asemel tehases ära. Ettevõte rakendab keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku lähenemist igas tegevuses ning on sellest tulenevalt pälvinud mitmeid keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitleid ning märgiseid. Lõputöö kolmandas peatükis koostati uuringu läbiviimiseks metoodika. EEKBL Valduste OÜ Sõbralt Sõbrale kauplustes viidi läbi kvantitatiivne uuring. Uurimismeetodiks oli survey-tüüpi uurimisviis mille jaoks kasutati kahte ankeetküsimustikku. Ankeetküsitluste vastused korrastati ning kontrolliti ja viidi üle tabelitöötlusprogrammi MS Excel, kus tehti kokkuvõtted ja esitati need diagrammide, tabelitena, kasutades kirjeldava statistika instrumente: standardhälve, keskväärtus ning mediaan. Neljandas peatükis analüüsiti sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist Valduste OÜ-le kuuluvatest Sõbralt Sõbrale kauplustes ja tehtu ettevõtte juhtkonnale võimalikke parendusettepanekuid. Lõputöö koostamisel kasutati kaasaaegseid allikaid, põhilisteks autoriteks olid: Kim Alter, Anu Villmann, Asko Miettinen, Juhan Teder, Ellina Russel. Analüüsi tulemusena selgus, et Sõbralt Sõbrale kauplused panustavad kõige vastutustundlikumalt ja efektiivsemalt sotsiaalsele- ning töökeskkonnale, sellest võib järeldada, et kaupluse töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse ning nad näevad kuidas ettevõte järgib nelja organisatsiooni põhiväärtust. Sotsiaalset keskkonda mõjutatakse läbi abivajavate perede toetamise, vabatahtlike ning praktikantide kaasamise ja kohaliku kogukonna rahulolu suurenemise. Sotsiaalselt vastutustundlikuna näevad kauplused kliendid ja töötajad ka ettevõtte väärtusi ja mainet. Kõikide maine ja väärtuste väidete madalaimate vastuste variatsioonikoefitsendid jäid vahemiku 15-25%, mis näitab, et vastajad olid üksmeelsed ja võib järeldada, et nii kaupluse kliendid kui töötajad peavad ettevõtte mainet ja väärtuseid heaks. Keskmistest madalamad näitajad saavutasid ettevõtte vastutustundliku mõju loodus- ja turukeskkonnale, millest selgus, et Sõbralt Sõbrale kaupluste tarnijad pole kohalikud ettevõtted ning ei tegeleta loodusõbraliku pakendamisega. Vastutustundliku ettevõtluse mõjust turukeskkonnale selgus, et liialt palju on kauplustes defektiga tooteid ning hinnad on piirkonnati liialt ebaühtlased. Lõputöö autori hinnangul täideti seatud eesmärk ning ülesanded ja juhtkonnale leiti võimalusi ja tehti ettepanekuid sotsiaalse vastutustundlikkuse tõhusamaks rakendamiseks.
Avatud juurdepääs
Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste võimalused ja tegevused investeerimiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Vaik, Kristin; Nõuakas, Kati
Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste võimalused ja tegevused investeerimiseks. Lõputöö kirjutamise ajendiks oli SEB 2019. aastal veebikeskkonnas 18-25 aastate noorte seas korraldatud investeerimiskäitumisalane uuring, kus osales 604 noort. Tagasisidest selgus, et neist 40 protsendi arvates ei ole investeerimine oluline. See on ka käesoleva lõputöö probleemiks. Nimetatud uuring oli käesoleva lõputöö koostamise ajendiks, et välja selgitada, kas saadav tulemus on üliõpilaste seas sarnane SEB uuringu tulemustega. Seetõttu on lõputöös vaadeldud investeerimise kasulikkust ning tegevusi üliõpilase seisukohalt ja kirjeldatud, milliste riskidega tuleb investeerimisel arvestada. Mida enam investeeerimine kasvab, seda suurem on vajadus, et investeerijad oleksid teadlikud ka võimalikest riskidest. Samas, kui inimesed on valmis rohkem säästma, siis on olulised ka teadmised võimalustest, kuhu säästetud raha oleks mõistlik investeerida. Lõputöö eesmärk oli hinnata Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste investeerimistegevusi ja –võimalusi. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: 1. Selgitada teoreetilistest lähtekohtadest tulenevalt üliõpilaste investeerimisvõimalusi ja teadlikkust investeerimisest, millele tuginevalt kavandada empiiriline uuring; 2. kaardistada üliõpilaste senised investeerimistegevused ja -võimalused; 3. lähtudes empiirilise uuringu tulemustest hinnata tudengite investeerimisvõimalusi ning –tegevusi ja sellest tulenevalt koostada järeldused ja ettepanekud tudengite investeerimistegevuse arendamiseks. Uuring viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste seas. Üliõpilastele saadeti läbi Õppeinfosüsteemi Tahvel ligipääs ankeetküsimustikule. Vastuseid kogunes 419 ning vastajaid oli kõigilt erialadelt. Lisaks viidi läbi kaks intervjuud noorte investorite Kristi Saare ja Joonatan Uusväliga, et võrrelda tudengite ja juba tegutsevate investorite arvamusi investeerimisest. Uuringust selgus, et informatsiooni leitakse eelkõige internetist aga tänapäeval on ka mitmeid eestikeelseid häid investeerimisalaseid raamatuid. Neid raamatuid võiks laiemalt tutvustada üliõpilastele. Lõputöö autori hinnangul võiks neid raamatuid tutvustada õppetöö raames. Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogudes on mõned neist kättesaadavad, kuid tudengid ei oska neid küsida, kui ei oma informatsiooni raamatute olemasolu kohta. Sarnaselt juba varem tehtud raamatute tutvustusele Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu Facebooki lehel võiks ka investeerimisalaseid raamatuid tutvustada. Üliõpilaste hinnangud investeerimisvõimalustest teadlikkusele ja riskide tajumisele ei erinenud oluliselt eri sissetulekuga tudengite lõikes. Samas tuuakse teoreetilistes aspektides sageli välja, et kõrgema sissetulekuga on võimalik rohkem investeerimisega tegeleda. Lõputöö autori hinnangul võib see eeldus pidada paika, kuid madalama sissetulekuga üliõpilastele tuleks tutvustada esmaseid väiksemat esialgset investeeritavat summat nõudvaid investeerimisvõimalusi. Näiteks väärtpaberitesse investeerimisega alustamine on võrdlemisi lihtne ja ei pruugi nõuda suurt algkapitali, kuid üliõpilaste teadlikkus sellest investeerimisvõimalusest on pigem madal. Mitmed üliõpilased tõid välja soovi investeerida krüptovaluutasse, samas hinnati teadlikkust just sellest investeerimisvõimalusest üsna madalaks. Krüptovaluuta on muutunud ühiskonnas nn moodsaks sõnaks ja investeerimisvõimaluseks, kuid sellesse investeerimisega edu saavutamiseks tuleb omada olulisi eelteadmisi. Täna neid teadmisi õppekavades ei õpetata ning info kättesaadavus internetis on raskendatud suure info ülekülluse tõttu. Läbiviidud intervjuude tulemustest selgus, et investeeringutega tuleks alustada võimalikult vara, seda kinnitas ka juba 2013. aastal Taavi Pertman. Samas tõid ka Kristi Saare kui ka Joonatan Uusväli välja probleemi, et alaealisena investeerimisega alustamine on täna Eestis piiratud võimalustega. Seega tuleks laiendada võimalusi varakult investeerimisega alustamiseks. Siinkohal esitab lõputöö autor soovituse pigem kommertspankadele, kes võiksid pakkuda investeerimisvõimalusi ka alaealistele. Samuti võiksid investeerimisalased tunnid toimuda ka põhi- ja keskkoolides. Seda näiteks külalisõpetajate tundides. Lõputöö autor esitas antud soovituse viia läbi külalistunde näiteks kasvõi videotundidena ka intervjueeritud Kristi Saarele ja Joonatan Uusvälile. Selgus, et mõlemad investorid on valmis oma teadmisi jagama ka alaealistega. Lõputöö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Lõputöö viimases alapeatükis esitas autor analüüsi tulemuste kohta tehtavad järeldused ja ettepanekud. Esitatud ettepanekud on suunatud nii koolile, üliõpilastele kui ka ühiskonnale laiemalt. Lõputöös kajastatud temaatikast on võimalik leida järgnevaid uurimisküsimusi ja püstitada hüpoteese, millele edasistes uuringutes vastuseid leida. Lõputöö autor tänab kõiki Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilasi, kes küsitlusele vastasid, investoreid Kristi Saare ja Joonatan Uusväli olulise sisendi eest üliõpilaste vastuste võrdlemisel tegutsevate investorite hinnangutega.
Avatud juurdepääs
Tarbija ostukäitumine kondiitritoodete ostmisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Konso, Triin; Nõuakas, Kati
Maailmas toimub pidev kiire areng ja koos selle arenguga muutuvad ka inimeste tõekspidamised ja harjumused. Muutuvad ka harjumused tarbimises ja laienevad informatsiooni ning toodete ja teenuste hankimist võimaldavad kohad. Kantar Lightspeedi läbi viidud ülemaailmne uuringuanalüüs näitab, et rasvavabade ning nullkalorsusega toodete olulisus on kadumas. Tarbijad ootavad, et nende toiduained ja joogid sisaldaks puhtaid ja täisväärtuslikke koostisosi. Oste sooritades eeldatakse suuremat läbipaistvust ka toidu- ja joogibrändidelt. Ostjad soovivad teada, mida nad täpselt ostavad ja tarbivad. Uuringust selgus, et 52 protsenti vastanutest loeb järjepidevalt enne toodete ostmist ja tarbimist tootel olevat toitumisalast infot. (Amaral, 2019). Lõputöö eesmärk on hinnata tarbijate ostukäitumist kondiitritoodete ostmisel, et koostada soovitused valdkonna väiketootjatele. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • kirjeldada tarbija ostuotsuse teostamise protsessi teoreetilisi lähenemisi; • viia läbi küsitlus selgitamaks välja ostuotsuse mõjurid; • koondada küsitluse tulemused tervikuks ning hinnata nende põhjal tarbijate ostukäitumise mõjutajaid; • esitada soovitused valdkonnas tegutsevatele väiketootjatele. Küsimustik suunati esmalt Triinu Tordid Facebooki lehele, kus on jälgijaid ligikaudu 2900 inimest ja torditegijate Facebooki gruppi, kus liikmeid ligikaudu 27 700 , ning võimalikele potentsiaalsetele tarbijatele. Analüüsi koostamise hetkeks kogunes 454 vastust. Erinevalt praegusest tarbimissuunast, kus igapäevaoste teevad lisaks naistele järjest enam ka mehed, tuli sellest uuringust välja, et kondiitritoodete ostjatena on valdav enamus naised. Vastanutest oli naiste osakaal 92%. Läbi viidud uuringust tuli välja, et sissetulekute suurusest ei sõltu tarbijate eelistused ja ootused kondiitritoodetele. See oli autori jaoks mõnevõrra üllatav tulemus. Ka hinnatundlik klient on tarbijana teadlik oma eelistuste ja kvaliteediootuste osas, ning valmis selle eest ka rohkem maksma. Oluliseks peetakse tooraine päritolu ja kvaliteeti, ning personaalset lähenemist, mis sageli tagab isikupärasema toote saamise. Kõige rohkem kondiitritooteid ostetakse kauplusest koos muu igapäevase kaubaga ja spetsiaalselt tellib tooted omale koduselt meistrilt või väiketootjalt 28% vastajatest. Toodete kohta saadakse informatsiooni enamasti poes koogiletil olevatelt sedelitelt või sotsiaalmeediast, aga ka sõpradelt/tuttavatelt. Infona peetakse oluliseks tooraine päritulu ja sisalduse kohta võimalikult täpset informatsiooni. Vastanutele oli oluline ka personaalne lähenemine ning võimalus saada omanäiline ja eristuva disainiga toode. Personaalse lähenemise puhul oodati ka võimalust, et soovitud toote puhul oleks valmistamisel arvestatud tellija tervise eripärade- ja tõekspidamistega. Hinnatakse ka varasemate tööde ja näidiste olemasolu ja nende omamine tagab parema ülevaate tarbijale toote kohta. Piisava eelinfo saanud ja teadlikuma ostu sooritanud klient on hiljem kätte saadud tootega ning kogu ostuprotsessiga rahulolevam. Väitetootjatele soovitab töö autor tagada oma toodete kohta olemasoleva informatsiooni piisavas mahu kättesaadavuse kliendi jaoks, lisades info enda pakutavate toodete ja näidistoodete juurde, kodulehele, sotsiaalmeediakanalitesse jne. Tellimustööde puhul on võimalus tarbijale infot jagada personaalsete kirjadega. Kliendile kuvatavas infos on oluline välja tuua tooraine loetelule lisaks ka selle päritolu nii täpselt kui see on võimalik. Kasutatava tooraine osas tasub tootjal olla paindlik ka tellija erisoovidele, mis tulenevad mõnest uskumusest või erisusest tervise osas. Selleks, et ka väiketootja käest oleks mugav tellida, peab olema kogu vajalik informatsioon kiiresti kättesaadav ning võimalus oma tellitud toode saada kätte endale sobivast kohast. Selleks tasub väiketootjal pakkuda oma tooteid koos kohale toomise võimalusega.
Piiratud juurdepääs
Tarbija ostukäitumise mõjutamine kaupluses Mohito
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Huik, Moonika; Vahtramäe, Eva
Tarbija ostukäitumine on tingitud inimese teadlikest kui ka alateadlikest vajadustest. Vajadus omakorda tekitab inimeses motivatsiooni, mis paneb inimese tegutsema. Töös on kirjeldatud ka motivatsiooniteooriat Abraham Maslow’i vajaduste hierarhiat. Soodsamaid ja igapäevases kasutuses olevaid kaupu ostetakse kergekäelisemalt kui kallimaid ja pikaajalisemaid tooteid. Iga inimese ostukäitumine on erinev, kuna iga inimene tajub asju erinev. Tarbija ostukäitumise mõjutamiseks on väga palju erinevaid võimalusi ja kriteeriume mida peaksid ettevõtted silmas pidama. Eelkõige peavad ettevõtted olema kursis, et kõik saab alguse sellest, kuidas inimesed tajuvad enda ümber olevat keskkonda. Inimesed tajuvad keskkonda läbi oma varasemate kogemuste ja teadmiste, nad leiavad mälestustest sarnasusi. Meeletajusid arvesse võttes on väga oluline see mida inimene näeb, kuuleb, haistab, kombib ja maitseb. Väga suur tähtsus on ka kaupluse kujundamisel, sest hea kaupluse kujundus kõneleb tarbijale nii mõndagi. Samuti loob meeleolu ja inspiratsiooni. Kujundus peab olema heas värvitoonis, sest värv mõjutab inimest väga suurel määral. Üheks suuremaiks klientide ostukäitumise mõjutajaks on kaupluses klienditeenindaja. Tema selgitab välja klientide vajadused ja leiab vajadustele lahendused. Ta on isik, kes on koha peal, kes on ettevõtte nägu ja temal on kõige suurem mõju veenda ja abistada klienti. Kliendi teekonna määramiseks paigutatakse kaupu erinevate reeglite järgi, mis lihtsustavad klientidel kaupu leida ja kätte saad. Tänu müüja heale veenmisoskusele otsustab klient kas sooritab ostu või mitte.Teema probleem seisneb selles, et ettevõtted ei pööra piisavalt tähelepanu sellele kuidas klientide ostukäitumist mõjutada. Merli Prangeli sõnul toimub ettevõtetes hoolimatus, töötajad paigutavad kaupa sinna kuhu juhtub. Ettevõtted ei oska kujundada kauplust inspireerivaks. Probleem seisneb ka ettevõtjates, kes ei keskendu piisavalt palju klienditeenindusele. Ettevõtjad on suunanud suurem osa tähelepanust tootele, kuid tegelikkuses kasum tuleb müügist.Uurimisobjektiks on tegurid, mille abil saab tarbija ostukäitumist mõjutada LPP Estonia ettevõtte Mohito jaekaupluses. Käsitletakse probleemi, mis seisneb Merli Prangeli sõnul selles, et ettevõtted ei kasuta piisavalt palju jaekaubanduses ostukäitumist mõjutavaid vahendeid, et tarbija ostukäitumist parandada, suunata või mõjutada. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Mohito kauplustes klientide ostukäitumist mõjutavad tegurid. Uurimustöö on vajalik selleks, et teha ettepanekuid Mohito jaekaupluse klientide ostukäitumise mõjutamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes välja erinevad võimalused tarbijate ostukäitumise mõjutamiseks ja ostukäitumuslikud tegurid jaekaubanduslikus tarbimises; 2) kaardistada Mohito jaekaupluste klientide ostukäitumist mõjutavad tegurid; 3) teha järeldusi ja esitada LPP Estonia OÜ ettevõttele ettepanekuid Mohito jaekaupluste klientide ostukäitumise mõjutamiseks. Lõputöö koosneb neljast peatükist, kus esimeses on välja toodud tarbija ostukäitumise olemus. Kirjeldab millest tingitult erineb tarbija ostukäitumine. Teises peatükis on kirjeldatud tarbija ostukäitumise mõjutegureid, mida peab silmas pidama nii alustav kui ka toimiv ettevõte. Kolmas peatükk hõlmab lõputöö metoodikat, kus on selgitatud andmete kogumise ja analüüsimise viise. Neljas peatükk tutvustab ettevõtet ja turundustegevust. Kõne all olevas peatükis on ka analüüsitud Mohito jaekaupluse kliendiküsitluse tulemusi, tehtud järeldused ja ettepanekud LPP Estonia OÜ ettevõttele.
Avatud juurdepääs
The Brick Coffee Roastery e-kaupluse teenuse kvaliteedi ja kliendirahulolu analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Neljas, Kerli; Vahtramäe, Eva
Uurimisobjektiks oli The Brick Coffee Roastery e-kauplus. The Brick Coffee Roastery juhatusel on tahe parendada ja tõsta e-kaupluse teenuse kvaliteeti ning klientide rahulolu taset, et läbi selle pakkuda oma klientidele veelgi paremat teenust. Ettevõtte on noor ja seni puudus teadlikus e-kaupluse teenuse kvaliteedist ja kliendirahulolust. Käsitledes e-teenuse teooriat jõuti järeldusele, et e-teenus on interneti vahendusel toodete ja teenuste ostmine ning müümine. E-teenus on veebipõhine, kus klient teenindab end ise või teda teenindatakse veebikeskkonna vahendusel. Võrdlus traditsioonilise ja e-teenuse vahel näitas, et veebipõhisel teenusel on tunduvalt rohkem eeliseid kui tavakauplusel. Samuti jõuti järeldusele, et väga tähtis on lahti mõtestada e-teenuse kvaliteedi tähendust ja olemust, kuna millegi mõõtmisel on oluline teada, millest see koosneb. Info puudumisel võib mõõtmine jääda poolikuks. E-teenuse kvaliteedi definitsioonid võivad olla erinevad, kuid nende olemus on sarnane. Üldjuhul e-teenuse kvaliteet näitab, kas tajutud teenusekogemus vastab, ületab või üldse jääb rahuldamata võrreldes kliendi ootustega. Käsitledes kliendirahulolu teooriat jõuti järeldusele, et kliendi ootusteks on nende nõudmised, mida kliendid eeldavad teenuselt või tootelt saada. See näitab teenuse taset, mida ostja ettevõttelt nõuab. Et ostja rahulolu oleks tagatud, tuleks tagada kliendi nii ootusi kui ka vajadusi. Kliendirahulolu tingimuste täitmiseks tuleb ettevõttel neid ootusi rahuldada. Samuti vaadeldi kliendirahulolu kujunemist mikro- ja makromudelitena. Uurimisel selgus, et kui klientide probleemidega tegeleda personaalselt, siis lahendus on lühiajaline, aga organisatsiooni tasemel on lahendus pikaajaline. Kliendirahulolu on igale ettevõttele väga oluline edutegur ja vahend eesmärkide saavutamiseks. Heal tasemel e-teenuse kvaliteet mõjub kliendirahulolule positiivselt ning halval tasemel e-teenuse kvaliteet mõjub kliendirahulolule negatiivselt. E-teenuse kvaliteedi ja kliendirahulolu mõõtmiseks on seni kõige rohkem kasutatud E-S-QUAL ja E-RecS-QUAL mudeleid. E-S-QUAL mõõdab üldist e-teenuse kvaliteeti ja kliendirahulolu ning E-RecS-QUAL analüüsib e-teenuse kvaliteeti ja rahulolu klientidel, kellel on varasemalt olnud mõni probleem e-teenusega kasutamisega. Empiirilise uuringu andmeid koguti kvantitatiivsel meetodil ning uurimiseks valiti üldkogumiks need kliendid, kes on teinud vähemalt ühe tehingu The Brick Coffee Roastery e-kaupluses (üldvalim kokku 122 inimest). Ankeetküsitlusele vastas kokku enam kui kolmandik The Brick Coffee Roastery klientidest, kes sooritasid ostu perioodil jaanuar, 2020 kuni november, 2020. Küsitluse osalejad olid valdavalt vanuses 21-60 ning enamik nendest märkisid elukohaks Harju maakond. Pool vastanutest tellib The Brick Coffee Roastery kohvi vaid mõned korrad aastas. Suur osa kliente olid alustanud The Brick Coffee Roastery e-kaupluse kasutamist kohe kui seda võimalust hakati pakkuma, mis tähendab alates jaanuarist, 2020. Lauaarvutit ja sülearvutit kasutatakse kõige sagedamini The Brick Coffee Roastery e-kaupluse külastamiseks ning neid seadmeid kasutab üle poolte vastanutest. E-kaupluse teenuse kvaliteedi ja klientide rahulolu hindamiseks vaadeldi ootuste ja tajutud kogemuse erinevust. Empiirilise uuringu tulemused näitasid, et enamik dimensioone pigem vastasid klientide ootustele. Ükski dimensioonidest ei ületanud klientide ootusi, küll see ei tähenda ilmtingimata halba e-kaupluse teenuse kvaliteeti. Kuna ootuste ja reaalse kogemuse vahe oli suhteliselt väike, siis see näitab The Brick Coffee Roastery e-kaupluse kõrget teenuse kvaliteeti ning heal tasemel klientide rahulolu. Empiirilise uuringu tulemuste põhjal sai järeldada, et suurt tähelepanu vajavad tunnused, mis esindavad klientide kaitset ja usaldusväärsust, mis on seotud nende isiku- ja finantsandmete kasutamisega. Selle parendamiseks tuleks rohkem ja arusaadavamalt teadvustada The Brick Coffee Roastery e-kaupluse kliente seoses nende andmete kaitsega või pakkuda ostjatele garantiid, liitudes Eesti E-kaubanduse liiduga ja taotleda usaldusmärgis ,,Turvaline ostukoht.” Lisaks panustamist vajavad ka tunnused, mis iseloomustavad ettevõtte veebilehe kasutatavust, ülesehitust ja veebilehele jõudmist otsingumootorite kaudu. Ettevõttele soovitatakse kaardistada, millist informatsiooni kliendid otsivad ning üle vaadata veebilehe menüüd ja sisu. Samuti kasutada Google Analytics tarkvara, mis aitab uurida otsingumootoritest tulnud külastajate märksõnu. Pealekauba tuleb pöörata tähelepanu toodete olemasolule laos, mis on pakutud ettevõtte kodulehel. Olukorra parendamiseks tuleks jälgida ettevõtte lao seise ning pingsamalt hoida silma peal toodetel, mis on klientide poolt enim ostetavad või kui toode parasjagu puudub laos, siis ettevõttel tuleks veebilehelt toodet maha võtta seniks, kuni tuleb uus partii. Tähelepanu vajavad ka tunnused, mis iseloomustavad tellitud toodete kohaletoimetamist kliendile sobival ajavahemikul. The Brick Coffee Roastery juhatusele on soovitus pakkuda The Brick Coffee Roastery klientidele peale DPD pakiautomaadi teenust ka DPD Predict teenust. Empiirilise uuringu tulemused näitasid, et mida vanem on klient seda suuremad olid ka tema ootused. Vanusegrupp 21-30 olid kõige enam rahul The Brick Coffee Roastery e-kaupluse teenuse kvaliteediga ning see näitas ka nende head rahulolu taset. Kui ettevõtte parendab e-teenuse kvaliteeti, siis see tõstab rahulolu ka vanemate vanusegruppide klientide seas. Saaremaa oli ainuke maakond, kelle saadud kogemus ületas täielikult ootusi. See näitab eriti head teenuse kvaliteeti, mida osutatakse Saaremaa jaoks ning toob välja väga head kliendirahulolu just Saare maakonnas. Kõikide maakondadega võrreldes jäid Tartu ja Viljandi maakonnad kõige vähem rahule The Brick Coffee Roastery e-kaupluse teenuse kvaliteediga. Kasutustihedus näitas, et need kliendid, kes on kasutanud ettevõtte e-kauplust tihedamalt, siis nende ootused kui ka tajutud kogemus olid kõrgema punktisummaga. Siiski nende e-teenuse kvaliteedi ja rahulolu tase märkimisväärselt ei erinenud võrreldes klientidega, kes on kasutanud e-kaupluse teenuseid harvemini. Lisaks tulemused näitasid, et need kliendid, kes olid tellinud ainult ühe korra jäid teenusega vähem rahule, kuid need, kes on kauem antud ettevõtte e-kauplust kasutanud. Eelöeldu tõestas, et e-teenuse kvaliteet mõjutab kliendirahulolu ning omakorda mõjutab tarbija edasist käitumist. Laua- ja sülearvuti kasutajad olid kõige enam rahulolevad ja e-teenuse kvaliteet oli nende jaoks väga heal tasemel võrreldes nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutajatega. Ettepanek ettevõtte e-kaupluse kasutusmugavuse parendamiseks väiksemate tehnoloogiliste seadmete suhtes oleks luua The Brick Coffee Roastery mobiilirakendus. Uuringu käigus The Brick Coffe Roastery klientide käest küsiti, kas neil on esinenud probleeme antud ettevõtte toodete tellimisel. Tulemusi analüüsides selgus, et mitte ühelgi vastajal pole esinenud probleeme The Brick Coffee Roastery toodete tellimisel, mis näitab väga head teenuse kvaliteeti ja kõrget kliendirahulolu taset. Empiirilise uuringu käigus selgus, et ootuste koondtabelis esineb rohkem väga tugevat korrelatsiooni erinevate dimensioonide vahel, aga reaalse kogemuse koondtabelis esineb suuremat korrelatsiooni just dimensioonide siseselt. Seega ettevõttel on soovitav esialgu keskenduda kindlate probleemsetega tunnustega dimensioonide siseselt. Selgus, et mida kiiremini laeb The Brick Coffee Roastery veebileht, seda paremini see toimib. Mida paremini ettevõtte kaitseb ostja pangakonto ja maksetega seotud informatsiooni, seda kaitstum on kliendi ostudega ja ostukäitumisega seonduv info. Antud töö abil klientide hinnangud e-teenuse kvaliteedile ja rahulolule sai analüüsitud. Lisaks on tehtud ettepanekud The Brick Coffee Roastery juhatusele e-kaupluse teenuse kvaliteediga ja klientide rahulolu parendamiseks. Lõputöö eesmärk sai täidetud.
Avatud juurdepääs
Tööandja brändi arendamine aktsiaseltsis Stoneridge Electronics
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepparu, Kairi; Kirikal, Heve
Simon Barrow räägib tööandja brändingust juba alates 1990 aastatest, kuid sellegi poolest ei pööra paljud tööandjad sellele suurt rõhku. Tööandja bränding on atraktiivse kuvandi loomine ja arendamine ettevõtte olemasolevatele ning potentsiaalsetele töötajatele. Tööandja bränding on oluline ettevõttes olemasolevate töötajate motiveerimiseks ja hoidmiseks ning potentsiaalsete töötajate meelitamiseks organisatsiooni. Hea tööandja kuvand tagab konkurentsivõimelisuse ning vähendab tööjõu voolavust. Atraktiivse tööandja kuvandit luues tuleb kindlasti kaasata lisaks juhtkonnale töötajad, kelle abil luuakse väärtuspakkumine olemasolevatele ja tulevastele töötajatele. Samas ei tohiks väärtuste paketiga liiale minna, sest võidakse tekitada sundpühendumuse efekt, mille tulemuseks on läbipõlenud töötajad. Kasud tööandja brändist on märkimisväärsed. Suurimaks kasuteguriks on tuntus tööturul ning rohkem kandidaate. Enamasti ei pea atraktiivsed tööandjad suuri kulutusi värbamiskampaaniate näol tegema, sest inimesed avaldavad ka väljaspool värbamiskampaaniaid soovi ettevõttes töötada. Tööandja brändi arendamise protsess koosneb neljast etapist. Nendeks on otsimine, analüüsimine, juurutamine ja mõõdistamine. Esmajoones tuleb alustada sisemise brändi analüüsimisega ning seejärel suunata tähelepanu välisele tööandja kuvandile. See on oluline selleks, et vältida tööjõu voolavust. Nii sisemise kui ka välise brändi arendamisel on erinevad protsessid ning kanalid, mida peaks jälgima. Olenevalt organisatsiooni suurusest ja hetkeolukorrast võib brändi analüüsimine ja arendamine võtta aastaid. Tööandja bränding sisaldab endas nii personalijuhtimist, turundust kui ka kommunikatsiooni, mis nõuab paljude töötajate panust. Uuringu läbiviimise vajadus tulenes suurenenud tööjõu voolavusest ning 2018. aastal läbiviidud töötajate rahulolu-uuringust, millest selgus, et paljud töötajad on kaalunud töösuhte lõpetamist, kui neile tehakse parem pakkumine. Sellest tulenevalt on aktsiaseltsis Stoneridge Electronics tekkinud vajadus tööandja brändi arendamise järele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada tööandja sisemise brändi arendamise võimalused aktsiaseltsis Stoneridge Electronics töötajate töölt lahkumise kavatsuse vähendamiseks. Empiiriline uuring viidi läbi kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmeid koguti 46 ankeetküsitlusega ning analüüsiti kasutades kirjeldavat statistikat. Küsimustiku valimiks olid kõik ettevõtte töötajad, kellest lõpliku valimi moodustasid 169 töötajat. Uuringu tulemustest selgus, et kõige kõrgemini hindavad töötajad eesmärgi tegurit ning kõige madalamalt info kvaliteedi tegurit. Samas tuli välja, et staaži kasvades, töötajate rahulolu kahaneb ning tööandja peab leidma viisi, kuidas staažikamaid töötajaid motiveerida. Uuringu tulemusi analüüsides ilmnes, et ametikohtade lõikes on töötajate hinnangud tööandjat iseloomustavatele teguritele erinevad ning seega tuleks läheneda erinevate ametikohtade töötajatele erinevalt, et tagada kõigi töötajate rahulolu ning motivatsioon. Aktsiaseltsi Stoneridge Electronics töötajate soovitusindeks on 1 punkt, mis näitab, et ettevõttes on mittesoovitajaid ja soovitajaid enam vähem võrdselt. Uuringutulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud on edastatud aktsiaseltsi Stoneridge Electronics juhtkonnale tööandja brändi arendamiseks.
Avatud juurdepääs
Töötajate pühendumise uuring tööstuslikku hooldust pakkuvas ettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vilepill, Marko; Transtok, Virve
Töötajate pühendumine on väga populaarne teema ettevõtluses ning seda ka põhjusega, sest korduvad uuringud on viimase 10 aasta jooksul näidanud, et kõige tulemuslikumad ettevõtted edastavad oma konkurente kõrgete töötajate pühendumise näitajatega. Vaatamata sellele on pühendunud töötajate osakaal maailmas ikkagi väga madal ning sellepärast peaksid ettevõtted rohkem huvi tundma pühendumise vastu, sest pühendunud töötajad annavad ettevõttele tugeva eelise konkurentide ees. Sellepärast oli antud uuring ka väga vajalik uuritavas ettevõttes kuna seal pole keegi varem pühendumisele sellises ulatuses keskendunud. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada pühendunud töötajate osakaal ja pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu tööstuslikku hooldust pakkuvas ettevõttes ning uuringu tulemuste põhjal teha ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale pühendunud töötajate osakaalu kasvu toetamiseks. Pühendunud töötajatele iseloomulikke tunnuseid on palju ning arvestatav hulk nendest on välja toodud loetelus, leheküljel 8. Pühendumise tekkimise jaoks vajalikud eeldused on selle tekkimist toetav töökeskkond ja -kultuur ning kõrged sisemise ja välise motiveerituse tasemed. Erinevate uuringutega on tõestatud, et sisemistel ja välistel motivaatoritel on otsene positiivne mõju töötajate pühendumisega. Lisaks on need seotud ka teoreetiliselt, läbi enesemääratluse teooria. Selleks, et töötaja pühenduks peab talle tema töö, töökaaslased ja tööandja meeldima ning selle tõttu on väga oluline, et ettevõttes oleks olemas töökeskkond ja -kultuur, mis seda toetavad. Õige töökeskkond ja -kultuur avaldavad positiivset mõju töötajate pühendumise tekkimisele. Selleks, et leida ettevõtte pühendunud töötajate osakaal ja pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu ettevõttes, viis töö autor ettevõttes läbi küsitluse ja intervjuu. Anonüümne küsitlus viidi läbi 2019. aasta septembris ja oktoobris. Kokku võttis uuringust osa 56 töötajat 103-st. Intervjuu ettevõtte tegevjuhiga viidi läbi 2019. aasta oktoobris. Analüüsi tulemustest selgus, et pühendunud töötajate osakaal ettevõttes on vähemalt 23%, kõige paremini toetatakse pühendumise tekkimist sisemise motiveerimise läbi ja kõige halvemini välise motiveerimise läbi. Kõige paremini toetatakse pühendumise tekkimist Kunda üksuses ja kõige halvemini Pärnu üksuses, halvasti toetatakse pühendumise tekkimist ka Tallinna üksuses. Eelnev tähendab seda, et ettevõttes tuleb pühendumise tekkimise toetamist parendada olulisel määral Tallinna ja Pärnu üksustes. Kõikide teemaplokkide variatsioonikoefitsient jäi alla 33%, mis viitab sellele et vastajad on ettevõttes üksmeelsed. Ametnikud hindavad pühendumise tekkimise jaoks vajalikke eelduseid ettevõttes kõrgemalt kui töölised, aga nende pühendumine on töölistest madalam ehk töölised on rohkem pühendunud kui ametnikud. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõttes vajavad kõige rohkem parendamist töötajatele tagasiside andmine, töötajate tunnustamine, töötajate ametialane arendamine ja ettevõtte boonussüsteem. Selleks, et toetada pühendunud töötajate osakaalu kasvu tõi töö autor leheküljel 61, tabelis 5 välja parendusettepanekud keskmisest madalama hinnangu saanud väidetele. Töö eesmärk sai täidetud kuna parendusettepanekud juhtkonnale on tehtud, ettevõtte pühendunud töötajate osakaal on määratud ning pühendumise tekkimise jaoks vajalike eelduste olemasolu ettevõttes on kindlaks tehtud, aga need vajavad parendamist, et paremini toetada töötjate pühendumise tekkimist ettevõttes.

Sirvi

Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Economy and Management--Entrepreneurship and Marketing" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud