Sirvides Autor "Murumaa, Lea" järgi
Näitamisel1 - 20 37-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Betooni olelusringi hindamine Betoonimeister AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-19) Labe, Lauri; Murumaa, LeaBetoon ühe enimkasutatud ehitusmaterjalina omab suurt efekti kogu ehitussektori keskkonnamõjule. Olelusringi hindamine on heaks tööriistaks erinevate komponentide mõjude hindamiseks nii projekteerijatele, ehitajatele kui ka materjalitootjatele. Keskkonnasäästlik mõtteviis on juurdumas üle terve maailma ja erandiks ei ole ka Eesti, kus erinevad keskkonnateemad äratavad üha enam avalikkuse tähelepanu. Maailm on muutustes ja koos sellega peavad muutuma ka senised arusaamad ja tõekspidamised ning fookus tuleb suunata teemadele, mis varasemalt pole justkui eriti tähtsad olnud. Olelusringi hindamise abil on võimalik kujundada riigi keskkonnapoliitikat, hinnata materjalide sobivust ja viia läbi toote arendustegevusi. Käesoleva lõputöö raames seadis autor betooni olelusringi hindamiseks raamistiku ning valis hinnatavad komponendid. Üheselt on selge, et suurim mõjur olelusringi hindamisel on tsement. Tsemendi suur olulisus tuleneb tootmise väga suurest energiamahukusest. Betoonitootjal on siinkohal väga vähe võimalusi tulemuste mõjutamiseks. Lõputöö raames kaardistati erinevate tsementide mõju betoonisegule ja leiti, et kõige väiksema mõjuga on AS Kunda Nordic Tsement toodetav komposiittsement CEM II 42,5A-M(T-L) 42,5R, mille kasutamisel, võrreldes hariliku komposiittsemendiga, on võimalik vaadeldud betoonisegus vähendada globaalse soojenemise potentsiaali kuni 12% ning fossiilsete ressursside vähenemise potentsiaali kuni 19%. Lisaks tsemendi mõjule tõi autor välja ka teiste komponentide ja nende transpordi mõju betooni olelusringile. Olelusringi hindamise käigus selgusid võimalikud parenduskohad ning autor koostas parendusettepanekud ning katseplaani ettepanekute toimivuse tõestamiseks. Erinevate teooriate tõestuseks koostati lisaks vaadeldud betoonile kaks uut retsepti ja toodeti katseseeria. Laboratoorsed katsed näitasid, et lisaks mõistlikule tsemenditüübi valikule on võimalik betoonisegusid optimeerides ning taastatud materjale kasutades vähendada täiendavalt globaalse soojenemise potentsiaali kuni 7 %, sealjuures olulisel määral suurendamata fossiilsete ressursside vähenemise potentsiaali. Käesoleva lõputöö tulemustest lähtuvalt on näha, et ettevõte on astunud juba varasemalt samme keskkonnateadlikuma majandamise suunas, võttes kasutusele betoonijääkide käitlusseadmed. Sellel ei ole täna küll olelusringi seisukohalt suurt mõju, kuid selle abil on võimalik vähendada survet 50 põhjaveevarudele ning vältida betoonitootmise jääkide sattumist ümbritsevasse keskkonda. Saadud tulemuste baasilt on ka taastatud täitematerjale võimalik senisest mõistlikumalt majandada. Lisaks annab lõputöö autor ettevõttele mõned soovitused: kasutada tootmises enam keskkonnasõbralikumaid komposiittsemente, mille toimivus käesolevas uurimistöös tõestatud sai; kasutada enam taastatud täitematerjale; teha teavitustööd tarbijate teadlikkuse tõstmiseks ja harjumuste muutmiseks; luua eraldi tootesari „Roheline betoon“ teadlikule tarbijale.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevalmistused FSSC 22000 sertifikaadiks ettevõttes Balsnack International Holding AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-17) Pae, Liis Anette; Raid, Ruslan; Murumaa, LeaKäesoleva lõputöö pikaajaline eesmärk on ettevõttele AS Balsnack International Holding toiduohutuse sertifikaadi FSSC 22000 omistamine. Töö lühiajaline eesmärk on sertifikaadi saamiseks vajalike muudatuste planeerimine ning läbiviimine. FSSC (Food Safety System Certification) 22000 süsteem loodi andmaks toiduainetööstustele ISO-põhise toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaati, mida tunnustab ülemaailmne toiduohutuse algatus (Global Food Safety Initiative ehk GFSI). Toiduohutuse sertifikaat annab ettevõtetele ja tarbijatele usalduse ettevõtte toodete ohutuse suhtes. Sertifikaadis määratletud nõuete eesmärk on viia ettevõtte protsessid vastavusse rahvusvahelistele toiduainetööstustele seatud nõuetele toiduohutuse ohjes ja minimeerimises. [1], [2] Autori püstitatud uurimisküsimused said vastused. Ettevõtte protsessid ei vastanud sajaprotsendiliselt sertifikaadis esitatud nõuetele ning viidi läbi parendustegevusi ja muudatusi, mis kajastuvad põhjalikumalt lõputöö sisus. Ettevõttes viidi läbi muudatusi töötajate hügieeni osas (käte pesu, proovide võtmine), toiduohutuse osas (masinate pesujuhendid, 6S rakendamine töökohtadel, töövahendite markeerimine) ning seiramises (uuendatud seirelehed, ajakohased tootekaardid). Kõiki plaanitud parendustegevusi kahjuks ei õnnestunud lõputöö valmimise perioodil täide viia ning mõned suuremaid kulutusi vajavad muudatused planeeriti aasta teise poolde. Siiski on hea tõdeda, et muutatusettepanekud võeti arvesse ning nende teostamiseks on koostatud ajakava. Lihtsamad muudatused aga õnnestus läbi viia ning ka edukalt juurutada. Ajalise ja mahulise piirangu tõttu kajastati töös väikest osa läbi viidud muudatustest ning ei olnud võimalik käsitleda kogu sertifitseerimisprotsessi. Töös käistletud temaatika vajab edasist süvitsiminevat käsitlust, mis antud lõputöö ajalise ja mahulise piiratuse tõttu ei olnud võimalik.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevalmistusosakonna töö efektiivsuse tõstmine TB Works OÜ Kadrina tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-08) Pajussaar, Martin; Murumaa, LeaKäesoleva töö eesmärgiks oli tõsta ettevalmistusosakonna efektiivsust läbi pudelikaela likvideerimise ning plasmalõikuse ja lihvimise operatsioonide parendaminse. Mõõtmise ja analüüsi tulemusena leidis autor üles efektiivust pärssivad põhjused, tuvastati kus asub pudelikaelaefekt. Lähtudes kulusäästliku tootmise põhimõtetest, esitas töö autor parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale, kelle järelvalve all need ka töösse rakendati. Töö eesmärgi saavutamiseks tegi autor järgmist: 1) Uuris teoreetilisi aluseid tootmisefektiivuse ja uuritavate protsesside kohta 2) Mõõtis ning analüüsis hetke olukorda 3) Pakkus välja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale 4) Teostas parendused ettevalmistusosakonnas 5) Mõõtis ning analüüsis tulemusi ning efektiivust pärast parenduste juurutamist Parenduse tulemusena tõusis ettevalmistusosakonna efektiivsus 36,7%. Oluliselt on vähenenud aeglase plasmalõikusprotsessi põhjustatud seisakud järgmistes töökeskustes. Tootmisvoog on muutunud sujuvamaks, paremini planeeritavamaks. Vähenenud on töötajate stressitase, sest puudub pinge, mida detaile ootavad töökeskused tahest tahtmata operaatoritele peale panid. Arvestades asjaolu, et ettevõtte aastane plasmalõikuse maht on ca 300T, siis 36,7% efektiivsuse tõusu tulemusena kasvaks lehelõikuse maht 410T-ni. Ettevõtte jaoks tähendab see võimalust pakkuda paremat tarneaega, kvaliteetsemat toodangut. Väga oluline on edaspidine võimalus osaleda rohkemates projektides, mis tõstab ettevõtte käivat ja kasumit. Nestixi efektiivsema detailide lõikuse tulemusena on vähenenud jääkide hulk ca 5%, mis tõestab, et programmi kasutusele võtt tasub ennast aasta jooksul ära. Lõputöö tekitas palju mõtteainet ka juhtkonnas, kus antud parenduste tulemusena nähti, et ettevõttes on ressurss ning seadmed olemas, kuid ei teata, kuidas neid juhtida. Sellest tulenevalt sai juhtkond indu ning seati eesmärgiks kaardistada ka paljud teised protsessid, muuta neid efektiivsemaks ning paremini planeeritavamaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Exceli Power BI põhise planeerimistööriista juurutamine Saku Õlletehas AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sepp, Henrik; Murumaa, LeaMüügiprognoosimine on tarneahelas väga oluline tegevus. Nimelt, planeerimise käigus püütakse eelnenud perioodide müügiajaloo ja turu nõudlust mõjutavate tegurite tundmise pealt planeerida eelseisvate perioodide müüke. Seda tehakse kas kogemuslikult või arvutusmeetodite abil. Nõudluse planeerimise väljund on otsene sisend tootmise planeerimisele ning selletõttu on prognoositäpsus vägagi oluline faktor kogu ettevõtte kasumlikkusele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida uue rakendatava tööriista tulemuslikkust - prognoositäpsust. Töö autor leidis vastused kõikidele püstitatud küsimustele. Lõputöö fookusettevõtteks oli Saku Õlletehas AS. Analüüsi tegemiseks rakendas autor uut tööriista paralleelselt kasutusel olnud lahendusega testperioodil. Rakendusobjekti testiti nelja nädala vältel, kasutades selleks iga joogikategooria erinevaid tooteid. Nädalate vältel võrreldi kahte erinevat prognoosimisviisi. Üheks oli juurutamises olev planeerimistööriist ning teiseks aastaid kasutusel olnud protsess. Saadud tulemusi võrreldi ja analüüsiti kategooriate kaupa. Testperioodile lisas raskust samaaegselt ülemaailmselt kestnud COVID19 pandeemia. Lõputöö tulemusena leiti, et autori poolt valitud testmeetod osutus selles suhtes edukaks, et tootmisplaneerimisele ja müükidele valitud viis lisakomplikatsioone ei valmistanud. Küll, aga autori enda päevad olid testperioodil väga kiired, sest kahte täiesti erinevat viisi prognoosimine võtab palju aega. Eriti olukorras, mil valitses turul üleüldine eriolukord ning klientide tavapärane ostumuster oli muutunud.. Juurutatud tööriista prognoositäpsuse tulemus oli piisavalt rahuldav, et pärast testperioodi üle minna täielikult uuele protsessile. Tulemuste vahed olid küllaltki väiksed ning suuremad anomaaliad seletatavad ning edaspidi ära hoitavad. Lisaks, vabastab parendatud protsess suure osa müügiplaneerija ajast, mida saab planeerija kasutada müügiplaanile lisandväärtuse loomiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et uurimustöö täitis oma eesmärgi ning rakendusobjekt sai edukalt juurutatud. Antud töö tulem on kasulik Saku Õlletehasele, sest täpsemad müügiplaanid võimaldavad ettevõttel olla paindlikumad ning läbi selle ka kasumlikumad.Nimetus Piiratud juurdepääs Hermeetiku pakendamise liini tootlikkuse parendamine ettevõtte Krimelte OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Karlson, Oliver; Murumaa, LeaValitud automaatne pakendamise liin on üks viiest hermeetiku pakendamise osakonna liinidest. Selleks, et aru saada, milline on liini hetkeseis, viis autor läbi liini vaatluse, kus pani kirja kõik esinevad seisakud ja nende pikkused. Samuti tõi autor eraldi välja seisakud, mis on korduvad ning seisakud, mis esinesid vaid korra. Vaatlustulemuste põhjal valis autor välja seisakud ja protsessid, mis on parendatavad ning tegi omapoolsed ettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Kooskõlas lõputöö ettevõtte poolse juhendajaga valiti välja kolm parendusettepanekut, mis viidi ka autori poolt ellu. Selleks, et parendustegevusi edukamalt läbi viia tutvus autor mitmete erialaste allikatega. Protsesside parendamisel võttis autor aluseks DMAIC meetodi. Erinevate protsesside läbiviimisel liinil oli ühiseks jooneks erimoodi tegutsemine. Kõik operaatorid viisid protsesse läbi omamoodi. Antud ühine joon avaldus nii tünnivahetusel, filtrivahetusel kui ka tootevahetuste läbiviimisel. Sellest tulenevalt, lõi autor filtrivahetusele ja tünnivahetusele standardprotsessid. Kuna tootevahetuse protsessi viiakse läbi erimoodi, sõltuvalt tootevahetuse eripärast, lõi autor uue liini detailide hoiustamise laua, mis on liinile lähemal, kui eelnev ning muutis detailide äraviimise ja toomise korda. Eesmärgi saavutamise mõõtmiseks tõi autor välja koondtabeli parendatud seisakute ja protsesside aegadest. Tabelis on välja toodud eelnev seisakule kulunud aeg, pärast parendustegevust seisakutele kuluv aeg, nende vahe ning parenenud tulemus on toodud välja protsentuaalselt. Kokku tegi autor viis parendusettepanekut, millest kahte ei viidud ellu seetõttu, et need vajasid alternatiivide põhjalikumat kaalumist ning kohest investeeringut. Ettevõttel on plaanis ka need parendusettepanekud tulevikus ellu viia. Töö autor leidis kõikidele püstitatud uurimisküsimustele vastused.Nimetus Piiratud juurdepääs Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna töö efektiivsuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jago-Jaagu, Mirjam; Murumaa, Lea; Anneli ReinokAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida, kuidas töö efektiivsus on muutunud Hilding Anders Balticu juurdelõikusosakonna väikeseeria liinis peale ühekihilise juurdelõikusmasina ja kangalao roboti kasutuselevõttu. Lõputöö annab ülevaate tööaja efektiivsuse muutustest ning materjali kasutamise efektiivsusest. Uuringutest saadud tulemuste põhjal on autor välja pakkunud parendustegevusi. Saadud tulemused on ühtlasi suunatud ka teistele tootmisettevõtetele, kes tegelevad või plaanivad tegelema hakata robotiseerimise ja automatiseerimisega. Töö teoreetilises osas on uuritud automatiseerimist ning sellega kaasnevaid etappe, nagu näiteks protsesside muutumine kui ka tootlikkuse suurendamine. Samuti on uuritud, kuidas automatiseerimine alguse sai. Näiteks selgub töö esimeses osas, et automatiseerimise ja robotiseerimise põhimõte oli nii tootlikkuse suurendamine, kui ka inimeste vabastamine rutiinsest, füüsilisest ja ohtlikutest töödest. Lisaks annab teoreetiline osa ülevaate efektiivsusest. Töö teises osas tutvustatakse ettevõtet Hilding Anders Balticut. Samuti antakse põhjalik ülevaade, kuidas töötab juurdelõikusosakond ning tuuakse välja, kuidas on protsessid muutunud enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Töö empiirilises osas on välja toodud tööaja efektiivsuse ning materjali efektiivse kasutamise analüüs ning tulemused. Uuringu läbiviimise meetodiks kasutas autor kvantitatiivset analüüsi, kus kasutati ettevõtte erinevatest süsteemidest saadud teavet. Uuringu jaoks kasutati andmeid, mis olid seotud tööajaga ja materjalikuluga. Tööaja efektiivsuse analüüsis võrreldi kahe töötaja andmeid enne ja pärast kangalao roboti kasutuselevõttu. Materjalikulu efektiivsuse analüüsis võrreldi materjali kasutust suure- ja väikeseeria liini vahel. Tööaja efektiivsuse analüüsist selgus, et kahe töötaja tööaja efektiivsus on tõusnud peale kangalao roboti kasutuselevõttu keskmiselt 8,50%. Esimesel töötajal tõusis efektiivsus keskmiselt 13,31% ning teisel töötajal 3,68%. Lisaks selgus, et mõlema töötaja efektiivsus ei olnud ükski päev peale kangalao roboti kasutuselevõttu üle 50%. Madala efektiivsus protsendi tõttu arvutas autor esimese töötaja andmete põhjal välja keskmise koefitsiendi, millega tuleks praegused standardajad korrutada. Keskmine koefitsient on 2,8. Materjalikulu efektiivsuse analüüsi käigus tuli välja, et väikeseeria liin kasutab materjali rohkem kui ette nähtud ning suureseeria liin kasutab materjali vähem kui ette nähtud. Üheks põhjuseks, miks väikeseeria liin rohkem kulutab on seetõttu, et süsteemis on valed andmed. Süsteemi kohaselt lõigatakse kõik tellimiskogused, mis on väiksem kui viis tükki, väikeseeria liinis. Sellegipoolest pole hetkel võimalik lõigata väikeseeria liinis tepitud materjale. Objektiivse hinnangu saamiseks muutis autor andmed reaalsusele vastavaks. Uuringu käigus selgus, et süsteemi ja tegelike andmete vahe on peaaegu kahekordne. Väikeseeria liin kulutas 391,72 meetrit kangast rohkem kui ette oli nähtud. Väikeseeria ülekulu põhjuseks on detailide paigutus kangal, mis on seotud ebastandardsete tellimuskogustega. Lähtudes analüüsi tulemuste põhjal oli autoril võimalik välja pakkuda ettepanekuid parendustegevuste näol. Ettepanekud esitati seoses standardaegade muutmisega, tootmisplaani jälgimisega, tellimuskoguste standardiseerimisega ning töötajate koolitamisega. Esitatud ettepanekute põhjal oleks ettevõttel võimalik hinnata reaalset planeerimist ning tööaegade kasutamist. Lisaks säästaks ettevõte materjali ning protsessid muutuksid standarsdemaks. Töös püstitati kaks hüpoteesi, millest üks sai tõestatud: juurdelõikusliini tööefektiivsus on tõusnud võrreldes varasema lahendusega keskmisel 8,50%. Teiseks hüpoteesiks oli, et ühekihilisel juurdelõikusmasinal on võimalik efektiivsemalt lõigata kangast kui mitmekihilise juurdelõikusmasinal. Seega saab öelda, et teine hüpotees ei saanud kinnitust, kuna väikeseeria liin kulutab ühe toote kohta materjali rohkem, kui suureseeria liin. Toetudes uuringu tulemustele, võib autor väita, et lõputöö eesmärgi saab lugeda täidetuks andes ettevõttele objektiivse pildi, kuidas on muutunud efektiivsus peale robotiseerimist. Autor pakkus uuringu tulemuste põhjal välja parendustegevused, mille abil on ettevõttel võimalik edasi liikuda.Nimetus Piiratud juurdepääs Järelteeninduse protsessi projekteerimine ettevõttele Hobby Hall Group OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jaama, Kristi; Murumaa, LeaAntud lõputöö eesmärgiks oli optimeerida kliendisündmustele kuluvat ressurssi järelteenindusosakonna protsesside loomise kaudu ettevõttele Hobby Hall Group OÜ. Ettevõtte laienemine kolmele turule kasvatab eeldatavalt kliendisündmuste mahtu, mistõttu soovib ettevõte luua järelteenindusosakonna. Töö teoreetilises osas on uuritud kasutajakogemuse tähtsust ja selle rolli kliendi käitumises. Põhjalikumalt on uuritud, millest tekib kliendi rahulolematus ja kuidas järelteenindusosakond võib turul anda konkurentsieelise. Tulemustest selgus, et klient eeldab ettevõttelt mittefüüsilist teenust kogu toote elutsükli jooksul, ettevõtte pädevus lahendada ja pakkuda tuge tekkinud probleemide korral mõjutab kliendi rahulolu. Kui ettevõttes on kliendikogemuse kujunemine, sh järelteenindus reguleeritud, tähendab see tarbija jaoks kiiremat probleemilahendust ja tootes pettunud kliendist võib saada lojaalne püsiklient. Töö empiirilises osas analüüsiti ressurssi, mis kulub ühel töötajal kliendisündmuste lahendamiseks, ja klientide tagasisidet ettevõttele sotsiaalmeedias. Toimus järelteenindusprotsesside kooskõlastamine ettevõtte juhtkonna ootustega ja kaardistati punktid, mille tõttu hetkel kulub kliendisündmuste lahendamisele liiga palju ressurssi. Sellest tulenevalt koostati punktid, mis on vajalikud tarnijatega läbirääkimisel, et optimeerida kliendisündmuste lahendamiseks kuluvat aega. Lõputööst järeldus, et kõige rohkem aega võtavad defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine, kuna tarnijatega pole läbi räägitud defektsete toodete käsitlemise kord. Autor tõi välja punktid, mille osas peaksid ostujuhid valitud tarnijatega läbi rääkima (nt kulude jagunemine, varuosade tellimine, ekspertiisi teostaja). Saadud info on sisendiks majandustarkvaras asuvale tarnijakaardile, mis annab tulevasele järelteenindusosakonnale info selle kohta, kuidas on tarnijaga kokku lepitud defektsete toodete käsitlemine. Autor analüüsis ettevõttele sotsiaalmeedias jäetud tagasisidet. Analüüsi eesmärgiks oli uurida, milline on ettevõtte tagasiside, ja kogutud info põhjal selgitada põhjused, mille tõttu on kliendid kõige rohkem rahulolematust kogenud. Analüüsist selgus, et kõige rohkem põhjustasid klientidele rahulolematust pikad tarneajad. Sellele järgnesid defektsete toodetega seotud probleemid, mille üheks põhjuseks on, et defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine võtab kliendi jaoks oodatust kauem aega. Autor analüüsis antud lõputöös kliendisündmustele kuluvat ressurssi ühe töötaja näitel. Selgus, et töötaja kulutas kliendisündmuste lahendamiseks 1,92 tööpäeva nädalas. Kokku tuli ühe nädala jooksul töötajale 84 kliendisündmust või kliendisündmusega seotud kirja klienditeenindusosakonnalt. Infopäringutega seotud küsimustele saab klient vastuse keskmiselt ühe tööpäeva jooksul, kliendisündmused, mille põhjuseks oli defektne toode või puuduv osa, lahendatakse keskmiselt kolme kuni nelja nädala jooksul. Käesoleva töö raames loodi protsessid, mille järgi hakkab planeeritav järelteenindusosakond kliendisündmusi lahendama. Protsesside loomiseks kaardistati koostöös ettevõttega probleemsed punktid, mille tõttu võtavad kliendisündmuste lahendused hetkel tihti liiga kaua aega. Selleks, et muuta defektsete toodetega seotud sündmuste lahendamine järelteenindusosakonna jaoks efektiivsemaks, tuletati probleemsetest kohtadest eelinfo punktid, milles tuleb kategooriajuhil tarnijatega läbi rääkida. Tarnijatega teostatud läbirääkimistelt saadav info kohandatakse tulevikus majandustarkvaras olevale tarnijakaardile. Tarnijakaardil oleva info järgi on järelteenindusosakonnal võimalus teha otsuseid, lähtudes tarnijaga läbi räägitud punktidest. Töö autor leiab, et järelteenindusosakonna loomine on vajalik nii ettevõtte kui kliendi seisukohast. Järelteenindusosakond tegeleks ainult kliendisündmuste lahendamisega, tänu millele saavad hetkel kliendisündmustega tegelevad töötajad suunata kliendisündmuste lahendamisele kuluva aja sortimendi suurendamiseks, kampaaniate ettevalmistamiseks ja muude jooksvate ülesannete täitmiseks. Kui protsessid on reguleeritud ja järelteeninduse töötajad tegelevad põhiülesandena kliendisündmuste lahendamisega, muudab see protsessi kiiremaks, mille tulemusena saab klient kiiremini lahenduse ja tõenäosus, et klient kogeb pettumust ka probleemi lahendamises, on väiksem. Ka tarnijad optimeerivad oma aega sellega, kui neile edastatakse info või reklamatsioon kokkulepitud viisil ja kokkulepitud andmetega – see vähendab võimalust, et tarnija soovib lisainfot. Töö empiirilise osa tulemusena võib lugeda lõputöö eesmärgi täidetuks – ettevõttele on antud sisendinfo järelteenindusosakonna protsesside loomiseks. Kui ettevõttes on kliendisündmuste protsessid reguleeritud, säästab see töötajate ressursse ja klient saab tekkinud olukorrale kiiremini vastuse, mis tekitab kliendis rahulolu. Rahulolev klient on ettevõtte edu aluseks. Seepärast ei tule ainult ostuprotsess kliendile mugavaks teha, vaid klienti tuleb toetada ka pärast ostu sooritamist kuni toote elutsükli lõpuni.Nimetus Piiratud juurdepääs Juurutatud 5S süsteemi ja selle hindamisprotsessi analüüs ettevõtte X koosteosakonna näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-16) Reitel, Ave; Raid, Ruslan; Murumaa, LeaLõputöö „Juurutatud 5S süsteemi ja selle hindamisprotsessi analüüs ettevõtte X koosteosakonna näitel“ probleem kujunes sellest, et ettevõte pole suutnud 5S-i juurutamise abil saavutada soovitud eesmärki – kõik töökohad on puhtad ja korras. Autor uuris lõputöö käigus, mis vastavat probleemi põhjustas ning kuidas saaks ettevõte praegusel kujul juurutatud 5S süsteemi paremini säilitada. Probleemi leevendamiseks valis autor ühe osakonna, mille põhjal uurida, kuidas on ettevõttes juurutamine toimunud. Koosteosakond on uurimiseks ning tulemuste võrdluseks hea valik, kuna seal teevad kõik sama põhimõttega tööd ja neil on sarnased kogemused 5S-i osas. Koosteosakond on samuti viimane koht, kus sooritatakse viimane tootmisprotsess ning sellest tulenedes suudaks edukalt juurutatud 5S süsteem osakonna tööd efektiivsemaks muuta. Uurimuses selgus, et ettevõte pole kõiki töötajaid seoses 5S-süsteemiga koolitanud ning sellest tulenedes on töötajatel puudulikud teadmised selle eesmärkide, vajalikkuse ja kasulikkuse kohta. Koosteosakonna küsitlusest ilmnes, et töötajad pole teadlikud 5S metoodikast ning samuti pole see tööefektiivsusele positiivselt mõjunud. Auditeerimise osas arvati, et hindamine ei motiveeri töötajaid parendusi tegema ning samuti pole kvaliteediboonus töötajate jaoks põhimotivaatoriks. Töötajaid motiveerib pigem huvitava töö tegemine, vastutustunde olemasolu ning soov olla efektiivne. Koosteosakonna töötajad on puhtuse ja korra hoidmise osas hoolsad ning vastutustundlikud, ent osakonnas on probleeme, mis eelnevat raskendavad. Põhilisena toodi välja, et projektid on sageli vigased, mille tõttu jääb koostamine pooleli. Poolikud projektid võtavad osakonnas ruumi ning halvasti projekteeritud tooted mõjutavad töömotivatsiooni. Probleemid tekitavad ebastabiilsust ja selle tõttu on raske 5S-i kui standardit koosteosakonnas juurutada. Ettevõtte poolt loodud 5S-i säilitusviis ning auditeerimine pole efektiivsed, kuna töökohtades pole läbi viidud täielikku 5S juurutamist ja ette ettevõtte koostatud auditileht on raskesti hoomatav. Hindamiskriteeriumid pole loogiliselt grupeeritud, kriteerium võib sisaldada mitmeid hinnatavaid osasid ning osade kriteeriumide eest ei peaks töötajad vastutama. Hindamisprotsessiga seotud lisategevused muutsid kogu protsessi ajakulukaks. Autor tõi nii 5S-i jätkusuutlikkuse kui ka efektiivsuse tagamiseks mitmeid parendusettepanekuid. Alustuseks on soovitus luua konkreetne 5S meeskond, kus igal liikmel on oma kindel ülesanne seoses 5S-i säilitamise ja arendamisega ning meeskonna toimimiseks ja 5S-i säilitamiseks on püstitatud konkreetsed mõõdetavad eesmärgid. Ettevõte peaks looma konkreetse 5S-i koolitusplaani, mida saab kasutada nii uute kui ka vanade töötajate peal. Töötajate koolitamine ja juhendamine on oluline iga muudatuse puhul. Praegusel juhul tuleks olemasolevaud töötajaid uuesti koolitada, kuna töötajate 5S-alased teadmised on puudulikud. Ettevõte võiks läbi viia ühes kindlas stabiilses töökohas täieliku 5S juurutamise ning tööuuringud. Tööuuringu tegemine enne 5S juurutamist on kasulik, kuna peale juurutamist saab esialgseid tulemusi uutega võrrelda - efektiivsuse paranemise korral on 5S kasu toonud. Koosteosakonnas võiks täielikuks juurutamiseks valida sellise töökoha, mis on suutnud viimaste kuude jooksul kõige enam 5S-alaselt areneda. Hiljem võiks sama töötajat kaasata teiste töökohtade korrastamisse. Koosteosakonna töö hõlbustamiseks ning täieliku 5S juurutamise lihtsustamiseks peaks ettevõte analüüsima, miks projektides pidevalt probleeme esineb ning kuidas vigu ennetada. Koosteosakonnas võiks teha tööpäeva vaatlus, kus salvestatakse kõik sujuvat tööd takistavad olukorrad ja kaardistatakse töötajate liikumistrajektoorid. Viimase kaudu saab näha kui suur osa takistustest tekivad halvasti koostatud projektide või töökoha planeeringu tõttu ning milliseid töövahendeid töötajatel kõige enam vaja läheb. Uuringu käigus saab töötajatelt uurida, millistest töövahendistest nad puudust tunnevad ning mis vahendite uuendamisel võiks tööefektiivsus oluliselt tõusta. Autori soovitus on kõikide töötajate motivatsiooni tõstmiseks populariseerida parendusettepanekute tegemist. Praegu on ettevõttel olemas parendusettepanekute kast, mille vastu puudub töötajatel huvi. Huvi tekitamiseks võiks koostada lihtsama tagasisideküsitluse. Samuti võiks töötajaid juba varasemas staadiumis muudatustesse kaasata, sest teadmatus tekitab ebakindlust ning ebausaldusväärsust. Auditeerimise lihtsustamiseks analüüsiti praegust ettevõtte poolt loodud hindamislehte ning see muudeti kompaktsemaks ja lihtsamini mõistetavaks. Uues hindamislehes on kontrollelemendid grupeeritud ning eemaldatud on kriteeriumid, mille eest töötajad ei vastuta. Auditeerimise ja tulemuste teatamise lihtsustamiseks pakkus autor välja, et ettevõttel võiks olemas olla kindel 5S tahvel – töötajad teavad, et seal on 5S-iga seotud info. Samuti on soovituslik mõelda tootmisekraani kasutamise peale, sest selle kaudu on võimalik töötajatele arusaadavalt näidata erinevate töökohtade 5S-alaseid probleeme ja saavutusi. Ekraani abil saab edastada ka muud olulist infot ning ettevõte hoiaks kokku printimisega seotud kulusid. Autor pakkus välja, et ettevõte võiks auditeerimisel kasutada digitarkvara. Digitaalse auditeerimise korral sisestatakse hindamiskriteeriumid tarkvarasse ning hinnata saab nii telefoni kui ka tahvelarvutiga. Nõuetele mittevastavuse korral saab tarkvarasse lisada pilte, kommentaare ning probleemi lahendaja. Süsteem arvutab punktid ning koostab raporti automaatselt ning viimase saab otse töötaja meiliaadressile edastada. Autori poolt välja pakutud uurimus ning parendusettepanekud aitavad ettevõttel parendada olemasolevat 5S-i. Parendusettepanekute abil saab ettevõte auditeerimisprotsessi kiiremaks ning lihtsamaks muuta ning samuti lihtsustub probleemide salvestamise ning lahendamise kord. Ettevõtte on nüüd teadlik mille osas on vaja muudatusi teha, et 5S oleks ettevõttes jätkusuutlik ning tasuv. Autori poolt tehtud uurimus ning pakutud ettepanekud annavad aimdust, millele peaks ettevõtte töötajatele nii seoses 5S-süsteemiga, tööefektiivsuse tagamisega, töötajate motiveerimisega kui ka muudatuste juhtimisega tähelepanu suunama.Nimetus Piiratud juurdepääs Kandekanali tulemustasustamise põhimõtete analüüsimine Eesti Post AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-20) Must, Elery; Murumaa, Lea; Kalm, KerstiKogu töötasu koosneb kolmest erinevast osast – töötasu, soodustused ning mitterahalised hüved. Töötasu moodustub põhipalk ja muutuvpalk. Muutuvpalk koosneb tulemustasust, seaduse poolt määratud lisatasudest ning ka muudest lisatasudest. Soodustused on tööandja poolt määratud sotsiaalsed hüved lisaks seaduse poolt sätestatud lisahüvedele. Mitterahalised hüved on samuti tööandja poolt määratud hüved, kuid neid on rahaliselt keeruline väärtustada, kuid sellegi poolest on need töötajale sama olulised kui töötasu või soodustused. Kõik need kolm osa on nii tööandjale kui ka töötajale väga olulised ja iga osa peab olema arusaadavalt läbi mõeldud. Selge ja arusaadav töötasu on korrektsete töötulemuste ja motivatsiooni alustaladeks. Töötajate motiveerimine on väga oluline, sest motivatsioon on peamiseks töötulemuste ning inimeste käitumismaneeride mõjutajaks. Autor leiab, et iga ettevõtte prioriteediks peaks olema töötajate motivatsioon ning järjepidevad lahendused, kuidas seda süsteemi parandada ning motivatsiooni hoida soovitud tasemel. Töötajad on ettevõtte suurim vara ning sellest tulenevalt võiks iga ettevõtte anda endast parima, et hoida enda töötajaid. Väärtustades õigesti töötajaid on ka töötulemused paremad, millest kasvab järjest ka ettevõtte kasum. Tulemustasu süsteemi rakendamine on hea viis saada kasu nii tööandjal kui ka töötajal. Tööandja saab tänu õigesti loodud tulemustasu süsteemile tulemustele orienteeritud töötajad ning töötaja saab sellest otsest kasu töötasuna. Tulemustasu arvestusi, süsteeme ning komponente on palju erinevaid ja iga ettevõtte peab leidma endale sobiliku. Väga oluline on tulemustasu süsteemi luues jälgida, kas eesmärgid on mõõdetavad, saavutatavad ja motiveerivad. Efektiivne lahendus selleks on kasutada SMART mudelit, mis on abiks eesmärgistamisel. Eesti Post AS-is viidi läbi postikullerite, kirjakandjate, postitöötlejate ja grupi juhtide seas, et selgitada välja, kas ja kuidas on nemad rahul loodud tulemustasu süsteemiga ning mis võiks olla teisiti. Autor teostas ka vaatluspraktika postikulleriga, et näha täpsemalt, milline on postikulleri tööpäev ning kuidas toetab loodud tulemustasu süsteem ka igapäeva tööd. Saadud informatsiooni analüüsiti, tehti vastavad järeldused ning sellest tulenevalt tegi autor enda poolsed parandusettepanekud tulemustasu süsteemile. Parandused on antud lähtuvalt sellest, et edaspidine tulemustasu süsteem oleks motiveerivam ning töötajale rohkem kättesaadavam. Lõputöö esimeses osas annab autor ülevaate ettevõttest, mille näitel on lõputöö koostatud. Teises peatükis on lahti kirjeldatud palgasüsteem ning üldised tulemustasustamise põhimõtted. Kolmandas osas on ülevaate Eesti Postis kasutusel olevat postikullerite, postitöötlejate ja kirjakandjate tulemustasu süsteemist, millistest komponentidest see koosneb ning milliste põhimõtete alusel toimub arvestus. Lõputöö neljas osa koosneb empiirilise uuringu metoodikast. Viiendas osas analüüsitakse koostatud küsimustike vastuseid ning antakse ettepanekud tulemustasu süsteemi parandamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kandekanali tulemustasu süsteem Eesti Post AS-i on kooskõlas töötajate tööülesannetega ja kas töötajad on rohkem motiveeritud. Lisaks oli eesmärgiks analüüsida tulemustasu süsteemi kitsaskohti ning võimalusel teha ettepanekuid nende parandamiseks. Töötajate motiveeritus ning rahulolu tulemustasu süsteemiga selgitati välja struktureeritud ankeetküsimustikuga. Tulemusi analüüsiti ning neist lähtuvalt andis lõputöö autor omapoolsed ettepanekud edasistes parandusteks. Analüüsi tulemustest lähtuvalt esitas autor enda parandusettepanekud ning autor usub, et töötajate motivatsioon oleks kõrgem, kui uues tulemustasu süsteemis arvestataks pakutud ettepanekuid. Autori hinnangul on lõputöö algul püsitatud eesmärgid täidetud ning soovitud ülesanded on lahendatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Katsetootmise raporti loomise ja täitmise protsessi arendus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-18) Levant, Katrin; Murumaa, LeaKäesoleva lõputöö „Katsetootmise raporti loomise ja täitmise protsessi arendus“ eesmärgiks oli välja töötada ettevõtte vajadustele vastav katsetootmise raportite koostamise ja haldamise protsess ning valmistada ette raportite blanketid. Raportid koostati elektroonika, mehaanika, kaabli ja integreerimise osakondadele. Raporti blankettide koostamisel võeti arvesse neid kasutama hakkavate osakondade iseärasusi, säilitades siiski raporti blankettide võimalikult ühtset vormi. Lõputöö koostati tuginedes kvalitatiivsele uurimisviisile. Uurimismeetoditena kasutati poolstruktureeritud- ja struktureerimata intervjuusid, dokumendianalüüsi ning protsesside uurimiseks vaatlust. Töö esimeses osas anti erialakirjandusele tuginedes ülevaade protsesside väljatöötamise teoreetilistest lähtekohtadest. Tutvustati kvaliteediprotsessi ja ISO kvaliteedijuhtimise standardit. Samuti Lean, Six Sigma ja Lean Six Sigma protsessi parendamise metoodikaid. Lisaks kirjeldati tootearenduse ja uute toodete turule toomise protsessi. Töö teises, empiirilises osas viidi informatsiooni kogumiseks läbi intervjuud raportite täitmisega seotud töötajatega, tutvuti kliendi ootustega katsetootmise raportile. Seejärel analüüsiti protsessi kulgu ja selgitati välja selle puudused. Kaardistati olemasolevad katsetootmise raportite täitmise protsessid. Peale kogutud informatsiooni analüüsi ja parenduste sisseviimist valmistati ette uued raportite blanketid ja koostati protsessikirjeldused. Lisaks valmisid raportite blanketid ja protsessikirjeldused ka kahele osakonnale, kus katsetootmise raporteid varem ei kasutatud. Osakondade vajadustele võimalikult suurel määral vastavate blankettide ettevalmistamiseks kaasati töötajad, kes hakkavad edaspidi raportit täitma. Töötajate kaasamine oli ühtlasi võimalus suurendada motivatsiooni uue lahenduse kasutuselevõtuks ja paremate tulemuste saavutamiseks. Raportite sobivust osakondade tootmisprotsessidega kontrolliti katseringidel. Saadud tagasiside alusel tehti vajalikud korrektuurid blankettidel ja protsessis. Seejärel kinnitati lõplikud raportid ja protsessikirjeldus. Lõputöö tulemusena valminud katsetootmise raporti kasutuselevõtust ja parendatud protsessist saadav kasu protsessi osalistele ja ettevõttele: Raporti tootepõhine ettevalmistamine on varasema raporti blanketiga võrreldes lihtsam ja kiirem. Ajavõit saavutatakse ERP süsteemist töökäsu numbri alusel automaatselt laetavate andmete ja rippmenüüde kasutuselevõtuga. Arvutuste tegemiseks eelsisestatud valemid lihtsustavad ja kiirendavad kvaliteedi- ning andmetöötlusspetsialisti tööd. Põhjalikum raport võimaldab koguda protsessist varasemast rohkem informatsiooni. Võimalikud kõrvalekalded kliendi nõuetest ja standardile vastavusest on dokumenteeritud. Rakendatud parendustegevused ja nende tulemused on dokumenteeritud. Kvaliteediriskid leiavad kiirema lahenduse. Korrektselt arhiveeritud raportid on kergesti leitavad ja informatsiooni säilimine tagatud. Kliendile edastatavad raportid täidetakse kohe kahes keeles (eesti ja inglise) ning nende edastamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. Kindlaksmääratud vastutajad ja täitmise tähtajad vähendavad võimalust, et raport täidetakse poolikult või hilinenult. Kindlaksmääratud märksõnade kasutamine raportis tagab teksti üheselt mõistetavuse. Esmase tootmise käigus tehtud parenduste säilitamine ühes kohas väldib dubleerimist. Õigeaegselt täidetud ja kinnitatud raport võimaldab kiiremat üleminekut masstootmisele. Informatsiooni liikumine kasutades üht kindlaksmääratud kanalit tagab selle kättesaadavuse ja parema kommunikatsiooni. Tagatud on tegevuste järelkontroll. Raporti jagamine kliendiga annab ettevõttele konkurentsieelise.Nimetus Piiratud juurdepääs Laoprotsesside automatiseerimine ettevõtte Woolish Knitting OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Alamets, Karmen; Murumaa, LeaLõputöö keskendub Woolish Knitting OÜ laoprotsesside automatiseerimisele. Ettevõtte suureks kitsaskohaks on olnud toimiva laosüsteemi ning infotehnoloogia- ja süsteemi puudumine. See ei ole võimaldanud laooperatsioone piisavalt tõhusalt läbi viia ning on tekitanud varude juhtimises puudujääke. Uurimust viis autor läbi kvalitatiivsete uurimismeetodite abil, sh vaatluse ja intervjuuga. Selgus, et toimiva laosüsteemi olemasolu puudumine Tallinna laos raskendab varude haldamist ja kontrollimist. Kauba lattu tulemisel ning laost väljumisel ei olnud paigas kindel varudega toimimisviis. Ühtlasi selgus, et Tallinna laos ei peetud arvestust olemasolevate varude üle, s.t tooteid ega nende koguseid ei fikseeritud nende lattu tulemisel või laost väljumisel. Tooteid puudutav tehniline informatsioon oli vähesel määral dokumenteeritud mitmes erinevas dokumendis, mis tegi vajamineva teabe otsimise ajamahukaks. Diplomipraktika läbiviimise ajal võttis ettevõte autori soovitusel ning kaasabil kasutusele majandustarkvara, millega soovitakse varusid paremini juhtida. Samuti on autor soovitanud kasutusele võtta automaatne andmetuvastussüsteem, täpsemalt vöötkooditehnoloogia. Lisaks soovitab autor majandustarkvara integreerida kasutuseloleva raamatupidamisprogrammi ning e-poega. Autori seisukohalt aitab laotegevust lisaks efektiivsemaks muuta tooteinfo haldust võimaldava tarkvara kasutuselevõtt. Lisaks soovitab autor kauba lattu tulekul viia läbi kauba koguste kontroll ning erinevuste korral tarnijaga ühendust võtta. Samuti viia läbi kvaliteedikontroll selgitamaks välja võimalikud defektid piisavalt vara. Lisaks eelnevale on soovitatav tooted märgistada hooldus-, suurus- ja hinnaetikettidega juba kauba saabumisel, lisades kogu vajamineva info kliendile nähtavasse kohta. Ühtlasi on oluline paigutada tooted korrapäraselt, et vajadusel oleks neid võimalikult vähese ajakuluga võimalik leida. Tehtud ettepanekud muudavad ettevõtte laoprotsesside haldamise tõhusamaks ning parendavad ettevõtte majandustegevust.Nimetus Piiratud juurdepääs Laser-trimmimis pingi efektiviseerimine lähtudes DMAIC meetodist ettevõtte Mirion Technologies Selmic Baltic OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-16) Sarapuu, Karl; Murumaa, LeaTöö põhieesmärgiks oli välja selgitada, kas keraamilisi trükkplaate tootva ettevõtte trimmimisosakonnas ühe konkreetse trimmimispingi efektiivsus on piisav ja kas seda oleks võimalik tõsta. Kokkuvõtvalt võib öelda, et efektiivsuse tõstmiseks on võimalusi mitmeid. Autori arvates annaks kõige suurema võidu ilmselt masinaga tegelevate operaatorite üle koolitamine ja trimmimisosakonnas kindlate reeglite kehtestamine. Läbi selle oleks võimalik tõsta masina töös olemise aeg 62%-lt ~93%- ni ja tekiks võimalus lisaks sellele kaotada ära kolmas (öine) vahetus. Uurimuse käigus selgus veel, et trimmimispingi trimmimistäpsust oleks võimalik tõsta vähemalt 17% võrra ning seda läbi täpsema masina seadistuse. Autor leidis, et eelnevad protsessid on piisavalt täpsed, mis ei takista trimmimis-pikkuste vähendamist. Tänu sellele oleks võimalik vahetusega toota ~50 toodet rohkem, mis tõstaks vahetuse käivet märkimisväärselt. Lisaks kestaks trimmimist teostav pink kauem, eelkõige laserdiood, millega lõikeid tehakse, mis tooks toote omahinda alla. Autori arvates töö eesmärk saavutati, sest autor suutis välja tuua ettevõtte trimmimispingi kitsaskohad ja puudujäägid konkreetses osakonnas. Kõik ettepanekud edastati kvaliteedijuhile otsustamiseks, milliseid ettepanekuid käiku lasta, milliseid mitte. Kui ettevõte peaks käiku laskma kõik autori välja pakutud parendused, oleks ettevõtte aastane eeldatav kokkuhoid ligikaudu ~500 000€, seda muidugi juhul, kui tootmises oleks vaid töös käsitletud tooted.Nimetus Piiratud juurdepääs Materjalikasutuse optimeerimine tootmisettevõtte BonBon Lingerie OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mäesepp, Kaili; Murumaa, Lea; Annika LepikLõputöö kirjutamise käigus tõestati, et tööks valitud teema problemaatilisus on aktuaalne paljudes tootmist korraldatavates ettevõtetes. Autori poolt ettevõttes Bonbon Lingerie OÜ tehtud materjalikasutuse analüüsid aitavad leida materjalikasutuse võimalikke hälvete tekkimise kohti. Samuti saab analüüsidest lähtuvalt luua edaspidiseid võimalikult efektiivseid ja toimivaid lahendusi õigeks materjalikasutuseks. Kuna töö eesmärk oli optimeerida materjalikasutust, on esmalt tutvustatud teemaga seotud teooriat, selgitamaks materjalivarude olemust, tähendust ja haldust. Samuti seda, kui tähtis on materjalikulude juhtimine ja analüüsimine. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks püstitati eesmärgid, mida sooviti parendada. Selleks töötati välja protseduurid materjalivarude juhtimise vajaliku info kogumiseks, analüüsiks, kokkuvõteteks ja nende esitamiseks. Ühtne kuluarvestuse süsteem kujutas endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses. Selleks, et materjalikulusid õigesti hinnata, lõi lõputöö autor hetkel toimivale kuluarvestussüsteemile juurde toetavaid lisaväärtusi, et nende toimingute kaasabil oleks võimalik saada olulist infot materjalide kulu ja kasutuse kohta. Rakendamaks teooriat töö praktilises osas tutvustas autor ettevõtte BonBon Lingerie OÜ tegevust, selle struktuuri ja toodete valmistamisprotsesse. Eesmärgi saavutamiseks ja lahenduse leidmiseks teostati antud töös põhjalik BonBon Lingerie OÜ valmistoodangu materjalikulude analüüs kahele kollektsioonile: Adelaide ja Eleanor. Mõistmaks materjalikasutust ja seda, kus tekivad vead, analüüsis lõputöö tootmistellimusi, nende prognoositavat ja lõplikku materjalikasutust. Töö autor keskendus põhimaterjalidele ja tarvikutele, mida kasutatati toodetavate seeriate jaoks. Analüüsist tulenes, et peamisteks hälveteks materjalikasutuses on: • info takerdumine; 50 • kanga ülejääk; • süsteemsuse puudulikkus; • protsessi pikkus; • materjalide ristkasutus; • praakmaterjal; • vale materjalikulude arvestus. Parendusettepanekute tegemisel lähtus lõputöö probleemsetele nihetele tootmisprotsessis ja tõi välja võimalikud uuendused ja ettepanekud: • info liikumise vajalikkuse teadvustamine; • täiustatud dokumentatsioon; • kasutatava materjali kogus väljastada laost koos tootmistellimusega; • paigutusi tehes liita kõik kulud; • materjalide ristkasutuse põhjuste selgitamine ja dokumenteerimine; • praakmaterjali arvestus; • ratsionaalsed paigutamised ladestustele; • protsesside kaardistamine. Analüüsitav osa aitas mõista materjalikasutuse nihkeid ja võimalikke tekkepõhjusi, tõi välja optimaalseid lahendused, selleks et kõrvaldada edaspidist ebaefektiivsust. Töö tulemusena valmis reeglistik. Sellega on uurimistöö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Milrem AS Tarneahela parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jakunin, Kerdo; Murumaa, Lea; Juhani AlmersTöö autor jälgis ettevõtte esimese kahe seeria tootmise jooksul sisse tulevate detailide tarneeaegu ning kvaliteeti. Tulemused kaardistati ning analüüsiti. Loodi süsteem tarnijate hindamiseks. Autor teeb erinevate probleemide lahendamiseks töös ettepanekud, mis on toetatud teoreetilise osaga. Töö kokkuvõtteks on ettevõte võtnud osasid ettepaneku punkte juba aluseks, et protsessi parendada.Nimetus Avatud juurdepääs Mobiilse tootmis- ja teenindussüsteemi protsessi kaardistamine ja parendamine ettevõtte HANSA-FLEX OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Randoja, Marek; Murumaa, LeaLõputöös „ Mobiilse tootmis- ja teenindussüsteemi protsessi kaardistamine ja parendamine“ analüüsib autor teoreetilisele taustale tuginedes mobiilse kiirteeninduse osutamise protsessi parendusvõimalusi hüdraulikalahendusi pakkuvas ettevõttes HANSA-FLEX Eesti OÜ. Teoreetilises osas käsitleb autor tootmis ja teenindussüsteemide funktsionaalseid seosesid tugi ja põhisüsteemide vahel. Töö käigus uuris autor tootmis või teenindussüsteemi arendamise olulisust ja selgitas kuidas erinevad piirangud mõjutavad protsessi tulemuslikkust. Lõputöö analüütilises osas keskendus autor mobiilse teenindusüksuse kitsaskohtade välja selgitamisele ja protsessi kaardistamisele. Selleks viis autor läbi süvaintervjuu ettevõtte juhi ning tehnikuga. Kiirteeninduse osutamise protsessi kaardistamine aitas mõista, kus võivad tekkida vead ja millised on võimalused säästa aega ja muuta protsessi efektiivsemaks. Autor sai kinnitust, et digitaliseeritud laosüsteem ning töökäskude ja raportite digitaliseerimine muudaks tehniku tööd efektiivsemaks ja aitaks vältida vigade tekkimise võimalust raportite koostamisel. Tehtud parendusettepanekud on esitatud ettevõttele üle vaatamiseks ja töö on autori hinnangul oma eesmärgi saavutanud.Nimetus Piiratud juurdepääs Planeerimine ja võimalik kasu planeerimispõhimõtete muutmisest ettevõttes Santa Maria AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-02) Palder, Mari-Liis; Murumaa, LeaKäesolevas lõputöös käsitletakse Santa Maria AS tootmisprotsessi kitsaskohti ning analüüsitakse planeerimispõhimõtete muutmise võimalusi lähtudes timmitud tootmise põhimõtetest. Töö käigus hinnatakse nende rakendamise mõju protsessi efektiivsuse kasvule. Santa Maria AS on toiduaineid töötlev ettevõte, mis pakendab erinevaid maitseaineid, maitseainesegusid ja puhtaid ürte. Lähtudes töö eesmärgist tehti ettepanekuid tootmisprotsessi efektiivsuse parendamiseks ning selgitati välja planeerimispõhimõtete muutmise kasu protsessi tõhusamaks toimimiseks. Lähtudes timmitud tootmisfilosoofia põhimõtetest on protsessi efektiivsuse tõstmiseks oluline vähendada protsessis teostavaid raiskamisi. Mõistmaks protsessi kitsaskohti, viidi lõputöö käigus läbi analüüs, mille valimis oli 2020. aasta segamisprotsessi andmed. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade eelmise aasta segumasinate kasutusastme ja planeerimispõhimõtete hetkeseisust. Analüüsist selgus, et planeeritud toodete vahelistele puhastusele kulus aasta jooksul 67,4% rohkem aega, mille põhjal esines planeeritavate aegade ebatäpsused. Lõputöö käigus vaadati läbi hetkel olevad tootmisplaani koostamise põhimõtted ning mõeldi välja võimalikud muudatused puhastuste optimeerimiseks. Analüüsist selgus, et lõputöö käigus loodud uute planeerimispõhimõtete rakendamisel ja allergeenide koondamisel vähenes kümne nädalases tootmisplaanis tootevahetustest tingitud puhastuste arv ligikaudu 20%. Sellele lisaks koostas autor puhastuste likvideerimiseks ühtivate segude tabeli, mille tulemusel ei pea tootevahtuse puhul teostama regulaarset puhastust vaid saab koheselt alustada järgmise operatsiooniga. Eelmise aasta tootmisplaani alusel oleks antud tabeli rakendamisel kokku hoitud 25 kuivpuhastust. Lean põhimõtted peavad tähtsaks protsesside katkematut voogu. Selleks viidi lõputöö käigus läbi kaardistusuuring, et selgitada välja protsessis teostavad tööülesanded ja analüüsida nendele kuluva aja vähendamise võimalusi. Protsessi aja analüüsist selgus, et töömahud on seadme ja töötaja vahel jaotunud ebavõrdselt, mis omakorda mõjutab masina kasutusastet. Samuti teostatakse tööpäeva jooksul korduvad tegevused, mis pärsivad sujuva tootmisprotsessi läbiviimist ja efektiivset tööaja kasutust. Võimaliku lahendusena pakkus töö autor välja paralleelsete operatsioonide teostamise läbi uue tööjaotus süsteemi, mille tulemusena kiireneb tsükliaeg, suureneb masina tööaeg ja tootmise maht ühe vahetuse jooksul.Nimetus Piiratud juurdepääs Pooltoodete planeerimine ABB AS Komplektalajaama tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Süld, Janar; Murumaa, LeaLõputöö on teostatud ABB AS Komplektalajaama tehase näitel, mille käigus analüüsiti ühe kliendi 2019. aastal toodetud alajaamadele planeeritud töötunde ja tarnekindlust mõjutanud tegureid. Autori püstitatud eesmärk oli analüüsida ja leida lahendusi tootmise efektiivsemaks planeerimiseks, et hoida klientidele soovitud tarnekuupäeva. Analüüsi tulemusena selgus asjaolu, et tööetappide teostamiseks määratud normtunnid erinevate alajaamade lõikes ei pea paika. LVS-i tootmine on muutunud efektiivsemaks ja selletõttu on tegelikud töötunnid ka väiksemad. Kahel alajaamal E ja F oli analüüsi käigus töötunnid küll kõrgemad, mis võib olla põhjustatud madalast valimi arvust ja perioodil, kus uusi töötajaid koolitati. Kaablite tootmine oli eelmine aasta stabiilne ja püstitatud töötunnid pidasid paika. Tulemust on mõjutanud asjaolu, et antud osakonnas on töötajad suurema kogemusega, sest töötajate voolavus on väike. Materjalide puudujääk oli minimaalne ja sellest tulenevaid seisakuid praktiliselt ei esinenud. 2019. aastal oli tarnekindlus mõjutatud teguritest, mida ei suudetud õigeaegselt teostada. Kõige rohkem kannatasid tellimused, kus disaini muudatus oli valesti planeeritud ja ei arvestatud ka tellimuste kõrgenenud mahuga. Tootmise ülekoormus oli põhjustatud tellimuste kiirest kasvust ja suuremast nõudlusest GRP alajaamade järgi, mille tootmine on raskem ja nõuab rohkem ressurssi. Materjalide poolest jäid hiljaks tellimused, mis olid seotud vundamendi tarne hilinemisega ja praak materjalide esinemisega tootmises. Eelnevalt mainitud tegurid olid otseselt seotud tarnijatega ja neid võib kategoriseerida kui mitte meist sõltuv hilinemine. Kõikidele välja toodud põhjustele teostati osakonna siseselt juurpõhjuste analüüs, mille tulemusena leiti parendusettepanekud protsessi muutmiseks. Seoses suurenenud GRP tellimuste mahuga, milletõttu on liinid rohkem koormatud, tuleb leida lahendusi nii efektiivsemaks planeerimiseks, kui ka koostöö osakondade vaheliselt. Siit järgnevad etapid on normtundide muutmine vastavalt analüüsitud tulemustele, et tootmise planeerimine oleks täpsem ja tööetapid efektiivselt koormatud. Infovahetuse parendamiseks on eesmärk luua digitaalne süsteem, kus reaalajas tootmisprotsessi jälgida. Selle tulemusena osakondade vaheline koostöö suureneb tagades tootmisprotsessis seisakute tuvastamise ja kiire infoliikumise kõikide osapoolte vahel. Protsessis tekkinud seisakud mõjutavad tarnekindlust olulisel määral.Nimetus Piiratud juurdepääs Protsessi digitaliseerimise mõju keskkonnale Inter Cars Pärnu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-14) Hanson, Henri; Murumaa, LeaKliimamuutuste mõju maakerale ja inimestele on juba praegu problemaatiline ning võib tulevikus põhjustada veelgi enam probleeme. Keskmine temperatuur ja ilmastikunähtuste nagu näiteks tormide sagedus on kasvanud ning see mõjutab inimesi üle kogu maailma. Seetõttu on oluline probleemidega silmitsi seista ning nendele lahendusi leida juba täna. Alates tööstusrevolutsiooni algusest on inimtegevusel olnud suur roll kliimamuutuste mõjutamisel. Sinna hulka kuulub suurel määral ka ettevõtlus ning ettevõtted on järjest enam kohustatud läbi viima muudatusi oma tööprotsessides keskkonna säilimise hüvanguks. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas oleks ettevõttel võimalik ühe tööprotsessi digitaliseerimise kaudu vähendada oma süsinikjalajälge ja säästa keskkonda ning välja selgitada ettevõtte töötajate valmidustase üleminekuks praeguselt tööprotsessilt digitaliseeritud protsessi suunas. Uurimuse eesmärgist lähtudes formuleeriti kaks uurimisküsimust ning püstitatud küsimustele leidis autor vastused. Eesmärkide saavutamiseks teostas esiteks autor arvutuskäigu ning näitas selle kaudu kuidas oleks ettevõttel võimalik keskkonda säästa kui ühte olemasolevat tööprotsessi uuendada ja digitaliseerida. Järgmisena viis autor läbi küsitluse ettevõtte töötajate seas, et teada saada nende seisukoht üleminekuks uuele digitaliseeritud tööprotsessile. Autor analüüsis küsitluse tulemusi ning tõi analüüsitud andmed välja joonistena. Uurimuse käigus selgus, et olulisi erinevusi töötajate hinnangute vahel ei ilmnenud, seega võib autor järeldada, et ettevõtte töötajad on suuresti ühel meelel ning valmis üleminekuks uuendatud tööprotsessile. Veel leidis autor lõputöö tulemusena, et analüüsitud tööprotsessi oleks mõistlik igal juhul uuendada ja digitaliseerida, sest selle tulemusena on võimalik ettevõttel keskkonda säästa ning liikuda jätkusuutliku arengu suunas, mis on tulevikku silmas pidades olulise tähtsusega ettevõtte konkurentsivõimekuse säilitamisel. Kokkuvõtvalt võib väita, et lõputöö täitis oma eesmärki, sest töös näitena välja toodud arvutuskäik andis ülevaate ühest võimalikust viisist ettevõttel liikuda keskkonna parema säilitamise suunas. Samuti suhtuvad ettevõtte töötajad muudatuste läbiviimisesse positiivselt.Nimetus Piiratud juurdepääs Protsesside kaardistamine Stora Enso Eesti AS Näpi saeveski näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Helm, Maarja; Murumaa, LeaLõputöö teemaks oli „Protsesside kaardistamine Stora Enso Eesti AS Näpi saeveski näitel“. Lõputöö eesmärgiks oli Näpi saeveski tootmisprotsesside kaardistamine ning tootmisprotsessides esinevate kitsaskohtade väljaselgitamine, pakkuda välja omapoolseid parendusettepanekuid. Autori poolt püstitatud uurimisküsimused aitasid jõuda töö eesmärgini. Esimeses peatükis kirjutatud teooria, andmed ettevõtte andmebaasidest ning dokumentatsioonidest, struktureerimata intervjuu ning vaatluse tulemusena teostatud tootmisprotsesside kitsaskohtade analüüs aitasid vastata uurimisküsimustele. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks tuli autoril teostada tootmisprotsesside vaatlus ning kaardistamine, mis selgitab välja protsessides esinevad kitsaskohad ning toetudes neile saab autor pakkuda välja omapoolseid parendusettepanekuid. Esimeseks kitsaskohaks, mis autor vaatluse käigus leidis, oli see, et höövelliinide pakilammutuse osakonnas ei toimunud tooriku kvaliteedi kontrolli. Samuti puudus vastav juhend, kuidas peaks toimuma tooriku kontroll, selle registreerimine ning millised on tegevused kui toorik ei vasta nõuetele. Probleemne toorik tuleb liinil alles hiljem välja ning selle liinilt maha võtmine tekitab ettevõttele lisakulutusi, ajakadu ning liini efektiivsus langeb. Antud kitsaskoha eemaldamiseks pakkus autor välja koostada juhend tooriku kontrollmõõtmiseks. Kontrollida tuleb liinile toodud paki sildilt tooriku vastavust etteantud spetsifikatsioonile (paki number, mõõdud, puuliik) ning hindama visuaalselt paki vastavust etteantud kvaliteedinõuetele. Tooriku kontrollmõõtmise andmed tuleb kanda vastavasse tabelisse. Autor on antud töö raames koostanud tooriku kontrollmõõtmise juhendi ning vastava tabeli, kuhu tuleb kontrollmõõtmise andmed kirjutada, mis on välja toodud lisades 1 ja 2. Teiseks probleemseks kohaks oli toodangu kvaliteedi kontroll. Stora Enso Eesti AS Näpi saeveskis tekkis tihti olukord, kus ei teatud, miks mingisuguse toote praagi protsent väga kõrge on. Autor pakkus välja rakendada prakeeritavate toodete osakaalu jälgimist. Autori idee oli panna töökäsku kirja plaanitav maksimaalne B kvaliteedi protsent ning seadistada tootmises olevad ekraanid nii, et oleks tegeliku B kvaliteedi protsendi kõrval näha ka plaanitavat/ennustavat B kvaliteedi protsenti. Operaatoril on kohustus jälgida ennustavat/plaanitavat B kvaliteedi protsenti ning teavitada kvaliteedispetsialisti kui B kvaliteedi protsent on suurem töökäsus näidatud plaanitavast maksimaalsest B kvaliteedi protsendist. Kolmandaks kitsaskohaks leidis autor, et protsessiohje protseduuri ei ole hiljuti üle vaadatud ning seal võib olla erinevusi reaalsete tegevuste ja teiste juhenditega võrreldes ning protsesside voodiagrammid ei ole tootmistöölistele kättesaadavad. Antud kitsaskoha eemaldamiseks kaardistas autor höövelliinide ja värvimise osakonna uuesti, mis on välja toodud lisade 3 kuni 10. Kaardistatud protsessid lisati Näpi saeveski Sharepointi lehele, mille autor oli loonud. Autor lõi Sharepointi eraldi Näpi saeveski lehe, kuhu ta andis läbi meiliaadresside ligipääsu tootmistöölistele. Näpi saeveski Sharepointi lehele koostati igale osakonnale vastav koht. Vastavale osakonnale klikkides, näeb tootmistöötaja tema osakonnas kasutatavaid juhendeid ning vorme. Kokkuvõttes suudab ettevõtte tänu tooriku kontrollmõõtmisele, prakeeritavate toodete osakaalu jälgimisele ning uuesti kaardistatud protsessidele luua sujuvama ning efektiivsema tööprotsessi ning toota kvaliteetsemat toodangut. Ettevõte kulutab vähem ressursse tootmisprotsesside toimimiseks ning seeläbi muutub tootmisprotsess efektiivsemaks. Lõputöö täitis autori hinnangul oma eesmärgi, kuna välja pakutud parendusettepanekud tootmisprotsesside efektiivistamiseks on ettevõtte jaoks teostatavad ning põhjendatud. Ettepanekutest saadav kasu on arvestatava väärtusega ning ettevõtte ei pea ettepanekute elluviimiseks tegema suuri investeeringuid.Nimetus Piiratud juurdepääs Sortimendi muut(u)mine kui konkurentsieelis Tallinna Kaubamaja näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Murumaa, Lea; Kikas, HeldiLõputöö eesmärgiks on uurida Tallinna Kaubamaja kui väga eduka ettevõtte tegevuse pika-ajalisuse põhjuseid. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on vaatluste ja erialaste materjalide lugemise järel otsustatud käsitleda sortimenti ja selle muut(u)mist ajas. Lõputöö kajastab tegevusajaloost ilmnevate faktide analüüsi erinevate autorite poolt akadeemilistes ajakirjades ja õppematerjalides avaldatud seisukohtadest lähtudes. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on uurimusega leitud vastused püstitatud küsimustele.