Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Märksõna "Architecture--Applied Architecture--Architectural Composition" järgi
Näitamisel1 - 20 29-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Admiraliteedi basseini ümbruse planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Pintson, A; Künnapu, VilenAdmiraliteedi basseini ümbruse planeeringuprojektNimetus Piiratud juurdepääs Balti Jaama Konn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Look, Gert; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepDiplomitöö „Balti jaama konn“ eesmärgiks oli pakkuda välja Balti jaama kui Tallinna ühe olulisema transpordisõlme funktsionaalne lahendus ja siduda see ühise varikatuse alla. Töö raames lahendati hetkel liiga väikese ootesaali probleem, perroonide väike maht, reisijate kaitstus sademete eest ning jaama kui linnaosade ristumispunkti funktsionaalsus reisijale ja kergliiklejale. Väljapakutud arhitketuurne maht on vabavormiline ning säilitab Balti jaamas asuva paviljonihoone ja Snelli hotelli. Varikatuse lahendus on vabavormiline ja põhineb Voronoi diagrammi meetodiga koostatud struktuuril. Katuskonstruktsioon põhineb ristkihtpuit struktuuril, mis toetub metallpostidele. Katuskatte materjalina on kasutatakse ETFE pneumaatilisi patju. Praegune peahoone ning paviljoni ümbritsevad teeninduskioskid kuuluvad likvideerimisele. Pavijonihoone ja tema tiiva külge seotakse uus klaasist ootesaali maht ning tagatakse hoone kompleksi terviklik toimimine. Hoonetesse on planeeritud: ootesaal, kohvik, infopunkt, tualettruumid, kaubanduspinnad, pakihoid ja muud teenindavad ruumid. Asendiplaaniliselt antakse uus vorm reisijate perroonidele paigutades rongid ootealal kahekaupa ja sel viisil suurendades maksimaalset rongide hulka jaamas. Uus asukoht antakse linnaliinide bussipeatusele, mille asukohta muudetakse Toompuiestee äärest lähemale perroonidele. Terminali ümbruse planeeringus kasutatakse kehtivaid detailplaneeringuid ning sinna planeeritud eskiisprojekte, näiteks paviljoni esise Jaama platsi võidutööd. Transpordisõlm, mis arvestab reisija mugavust ning pakub kasutajasõbralikkust ja funktsionaalsust suudab konkurentsi pakkuda autotranspordile. Viimase vähendamine Tallinnas pakub kvaliteetsema elukeskkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Endise Arsenali tehase ala mahuline planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Stokkeby, Marleen; Kadarik, Ott; Mihkel TüürTootmise muutumisega üha "nutikamaks" ja puhtamaks muutuvad endised suured tehased kasututeks ja jäävad tühjaks. Nende suurte tondilosside lammutamine on kulukas ja tihti jäävadki sellised alad seisma ja muutuvad ajapikku varemeteks. Samal ajal on suureks mureks ka linnade laienemine. Lahenduseks võikski olla linnasiseste nn. brownfieldide kasutusele võtmine, mis linna suurenemise asemel, seda hoopis tihendaks. Tallinnas on selliste tühjade piirkondade kogupindala 540 hektarit ning mitmed suuremad nendest asuvad Põhja-Tallinnas. Projektis käsitletud endise Arsenali tehase kõrval veel näiteks Kopli kaubajaam. Seega on vanadele tööstuspiirkondadele uue kasutuse leidmine aktuaalne ka Tallinnas. Algselt Peeter Suure merekindluse ühe osana rajatud Arsenali kompleks on osaliselt muutunud juba varemeks ja loodusega järjest tihedamalt läbi põimumas. Just sellest kompleksi Tööstuse tänava äärse maja varemetes nurgast sai ka diplomitöö inspiratsiooni. Projektis on püütud siduda arhitektuuri loodusega, siseruumi välisruumiga ning privaatset ja avalikku ala. Samas on esile toodud varemete emotsionaalset mõju inimestele, kui aja hävitava mõju sümbolit. Uusi mahte ümbritsevad vanad fassaadid loovad eripärase ruumi, mida ei saa defineerida ei sise- ega välisruumiks. Seega on projekti lahenduses püütud luua uusi ruumikogemusi ja proovitud leida viise kogeda ka loodust tavapärasest erinevalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Golfikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Leet, Silvia; Kadarik, Ott; Mihkel TüürKäesoleva diplomitöö teemaks on golfikeskuse rajamine Tallinnasse. Uue golfiklubi asukohaks on valitud Lasnamäe ja Maarjamäepiiril asuv Paekalda kõrgendik. Eesmärk on rajada spordikompleks, mis hõlmaks lisaks golfiklubile veel teisigi funktsioone. Hoonesse on planeeritud lisaks ka ujula, jõusaal, sisegolfi ning majutusvõimalused hotellis. Erinevad funktsioonid jagunevad hoone erikõrgustesse mahtudesse sealjuures põimides kogu ruumiprogramm üheks tervikuks. Valitud asukoht on Tallinna kesklinnale väga lähedal ja asub äärmiselt maaliliste vaadetetga kõrgendikul. Minu soov luua sellesse piirkonda golfiklubi säilitades võimaluse veeta meeldivalt aega ka igal möödakõndijal, kes ei tule parasjagu golfi mängima. Analüüsides avalikuruumi olemust olen leidnud, et ka avalik ruum ei pruugi olla alati avalik kõigile. Teatud piirkonnad muutuvad kinnisteks struktuurideks sealse funktsiooni tõttu. Sellised alad linna südames, mis ühendavad endas mitu funktsiooni on kvaliteetse linnaruumi loomisel väga olulisel kohal. Eesmärk on korrastada hetkel unarusse jäätud ala golfiväljaku näol, kuid säilitades jalutamisvõimalus juba praeguseks olemas oleval kergliiklusteel. Projekti järgselt on antud teed jätkatud nii, et see kulgeb mööda paeklindi servapidi jõudes välja pargini. Pargi funktsiooniks on eraldada golfiradu Narva maanteest, ning luua sujuv üleminek planeeritavalt rohealalt Lasnamäe kortermajadeni. Alale projekteeritud hoone arhitektuurne lahendus tuleneb paeklindist. Hoone koosneb neljast erikõrgusega mahust ulatudes ka osaliselt maa sisse. Kogu kontseptsioon tugineb paekivil ning selle sturktuuril. Hoone fassaad on kaetud paekiviga. Plaaniliselt on kõik mahud erikujulised meenutades suuri kivitükke.Nimetus Piiratud juurdepääs Hara tasandid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Šverns, Nele; Hayashi, Tomomi; Elo KiivetHara tasandid on lõputöö, mis otsib võimalust säästa pöördumatust hääbumisest ainulaadne ja huvitav Hara endine allveelaevade demagnetiseerimisbaas. See kirjeldab uut militaar- ja loodusturismijaama ning tegevusruumi, selle tasandeid ning kihte, mis loodud tugeva aura ning pisut sünge ajalooga kohta. See sadam on paik, kus tekib tahtmine ja julgus hinnata juba olemasolevat - alati polegi vaja luua midagi uut, kui olemasolev suudab end kehtestada. Vahel piisab ka olemasolevast tühjusest. Samas on see ka koht, kus mõte hakkab rändama ning uued arhitektuursed vormid ilmutavad end joontena maastikul. See on lineaarne keskkond, mida läbides saab inimene osa selle koha kihistusest, selle karakteristikast, füüsilistest ja emotsionaalsetest tasanditest. Kõnealune sadam on suurepärane koht, kus näidata, et arhitektuur tähendab enamat kui funktsionaalne skeem või neli seina ning katus. Et see on kunst, mis suudab inimest kõnetada ja mõjutada. Et see on miski, mille tagamõteteni on võimalik jõuda ning neid ka mõista. Hara sadam on koht, kus väljapakutud lahendused ei ole alati kõige odavamad, praktilisemad ega ka kõige mugavamad ja seda teadlikult. Ajal, kus väga palju just nendele kolmele omadusele rõhutakse, ei peaks see Haras nii olema. Kui Harast lahkuv inimene kurdab väsimuse üle, mille tekitas liikumine üles ja alla, maa ja vee all ning peal; kui ta saab kurta märgade jalgade üle ning taga igatseda tuulega merre lennanud mütsi; kui ta saab miskit - mälestust, positiivset või negatiivset endaga sealt kaasa võtta, siis on Hara tasandid oma töö teinud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kalaranna galerii(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kübard, Tarmo; Süda, KaiKalaranna piirkonna mahuline planeering ja Võrgu tn 8 hoone eskiisprojektNimetus Piiratud juurdepääs Kolumbaariumid Tallinna Veetornides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Männikust, Lilian; Kadarik, Ott; Mihkel TüürLein ning ärasaatmine ei pea ilmtingimata olema rõhuv ja sünge. Üha enam pühitsetakse lahkunu elu ning tänatakse olemise eest soojades toonides ning meenutatakse hea sõnaga. Selle võimaldamiseks on oluline, et inimestel oleks aega ja ruumi lahkunuga hüvasti jätta kui iganes kaua ning millisel iganes moel, seda soovitakse. Peamine on anda leinavatele võimalus teha seda mugavalt ning tingimustel, kus miski neid ei kohusta. Matmispaikade puuduse probleemi lahendamine vertikaalses ruumis säästab nii keskkonda, suurel hulgal ruutmeetreid, kuid annab ka linnaruumis võimaluse teha seda urbanistlikumalt. Laiuvate kalmistute asemel pakub koumbaarium võimalust matmisviisiks kompaktses, kuid keskkonda täiustavates mahtudes. Ärasaatmispaiku on kõigile ning kõikjal vaja, mistõttu maamärgina toimivad veetornid on sobivad selle võimaldamiseks. Kuna urnimatus ei nõua kindlat ruumitüpoloogiat, on võimalik seda igasugusesse ümbritsevasse keskkonda sobima panna. Kolumbaariumite projekteerimine tornidesse annaks üksi-ainult Tallinnas juurde tuhandeid matmiskohti. Käesoleva projekti üheks eesmärgiks oli pakkuda inimsõbralik ning kaasaegne matmispaiga lahendus igapäeva toimetuste keskel. Planeering pakub võimalust lahkunu mälestamiseks elulises keskkonnas, mis aitab leinaga kergemini toime tulla ning, kus on lihtsam meenutada helgeid mälestusi. Teisalt pakub planeering lahenduse, mis võimaldab unustusse vajunud veetornide taas kasutusele võtmise. Seeläbi õnnestuks parandada ka linnaruumi üldilmet, kus praegused kasutuseta tornid pigem halli varju ja süngust annavad. Elu saab alguse veest ning elu saab olla vaid seal kus on vett, mistõttu tundub ilusa mõtte ka elu viimane etapp – surm ühendada elemendiga, mis sümboliseerib vett.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunsti ja digitaalmeedia keskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Konstantin, Rõbkin; Kadarik, OttLõputöö ülesandeks on projekteerida Tallinna Meremuuseumi ehk Vesilennukite angaaride kõrvale Kunsti ja digitaalmeedia keskus ning pakkuda ette arhitektuurne visioon ümbritsevast maa-alast. Käesolev töö on suunatud kogu Eesti tulevikule.Nimetus Piiratud juurdepääs Paevälja mälestusteaed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Vendik, Sten; Tomomi, Hayashi; Talpsep KaurSuhtumine surma on läbi aja muutunud. Tänapäeva inimestel on raskem mõista lähedase kaotust ja tulla toime emotsionaalselt keerukate olukordadega, kui meie esivanematel, kes ei olnud minetanud arusaamu surmast, kui elu osast. Tõrjuv suhtumine surma muudab ka matusekultuuri. Inimeste vahetud kontaktid surmaga muutuvad harvemaks ning järjest enam korraldavad matuseid matusebürood. Linnades on vanad traditsioonid ununemas ja uusi kombeid ei ole veel välja kujunenud. Mälestusteaed soovib muuta inimeste suhtumist. Rõhutades eluringlust ja luues tuge pakkuvaid teekondi, on mälestusteaed koht vaikuseks ja rahuks lahkunud hingedele ja ka külastajatele. Matmispaik lahendatud mälestustepargina on vabam käsitlus ja pakub võimalust vanu kombeid ümber mõtestada ja luua uusi. Arvestades koha olemusega, on loodud tervik uute lahenduste ja olemasolevate looduslikke vormide vahel. Mälestusteaed on meditatiivne pelgupaik, kus seal puhkavad hinged annavad avalikule ruumile teistsugusema kvaliteedi. Matmispaigad ei peaks olema peidetud ning nii toob mälestusteaed surnud tagasi elavate keskele.Nimetus Piiratud juurdepääs Päevassaare Spa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Saarnak, Steven; Talpsep, Kaur; Tomomi HayashiAntud diplomitöö on koostatud Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõpetamiseks. Lõputöö teema on spaa– ja restoranihoone, mis on ühendatud interaktiivse ja multifunktsionaalse pinnaga. Projekt on planeeritud Hiiumaal, Kärdlas asuva vana vetelpääste sadama territooriumile. Antud projekti eesmärk on anda arhitektuurset ja funktsionaalset lisaväärtust Kärdla sadama- ja rannaalale ning tuua saarele külastajaid ka väljaspool suveperioodiNimetus Piiratud juurdepääs Paldiski linnaplaneering Leetses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Shabelnikova, Anastasia; Tammik, ToivoPaldiski on rikkaliku ajalooga väike linn, mis praegu kujutab endast depresiivne kohta. Pakri poolsaarel asuv linn on väga oluline Eesti tööstuste arenemiseks. Seal on hea logistika ja soodsad tingimused. Paldiski linna eluhoonete all asuvad maad on tööstuste omanike ja linnaelanike vahel tüli objektiks, mis 2005. aasta üldplaneeringu järgi on otsustatud ära anda linna ümbritsevate tööstuste kasutuseks. Selline otsus tekitas lahkarvamused rahvastiku vahel ja probleemi, kuhu mahutada 4000 inimest. Selles lõputöös on pakutud lahendus, mis saab olla võimalik, töötav ja rahuldav nii linnaelanikele kui ka tööstustele. Uus linn on planeeritud üldplaneeringuga ette nähtud Pakri poolsaare teisele poole, Leetse külla. Linnaplaneerimises on arvestatud üldplaneeringu nõudeid ja krundi linnaehituslike eripärasusi. Leetse linna projekteerimisel on võetud arvesse võimalikult palju tegureid, mis mõjutavad linnaelu: Paldiski ja Leetse elanike huvid ja soovid, kaasaegsed linnaehituslikud lahendused, Leetse looduse säilitamine ja muud. Uus linn on lahendatud radiaal-ring süsteemis ja koosneb viiest rajoonist, mis kujutavad endast sektoreid. Leetse linn on piiratud rajatava Tallinn – Leetse maanteega ühelt poolt ja pankrannikuga teiselt. Paldiski linnaelanike soovide järgi on uues linnas planeeritud madal, kolme- ja kahekorruseline hoonestus. Linna tänavad ja väljakud on paigutatud nii, et tagada päikese poolt loodud soodsaid tingimusi või ilusat vaadet igale majale. Niisuguse projekti realiseerimine parandab elutingimusi mitmele tuhandele inimesele.Nimetus Piiratud juurdepääs Paneelmaja kvartali elavdamine Lasnamäe näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Malkova, Anastassija; Kiivet, Elo; Tomomi HayashiLasnamäe on üks kõige problemaatilisematest linnapiirkondadest, mille arendamisega tuleks tegeleda. Praeguse aja olustikku võib iseloomustada monotoonse elukeskkonnana ilma positiivsete tulevikuliste edasiarenguplaanideta. Enamus edasiarendusplaane on kontsentreerunud Lasnamäe tühjadele aladele või aladele, mis ei jõutud valmis ehitada Lasnamäe generaalplaani järgi. Lasnamäe tulevik on ebaselge elanike ja ametivõimude informeerimatuse tõttu, mis viib edasi seisukohale, et olemasolev Lasnamäe arhitektuurne keskkond tuleks lammutada. Lammutamine ei ole variant Lasnamäele, kuna piirkond on liiga suur, et ehitada ümber, ning rajoonil puudub sotsiaal-majanduslik allakäik, mis võiks kaasa tuua linnaosa degradatsiooni. Algupärane Lasnamäe generaalplaan oli paljutõotav, kuid selle teostus mängis suurt rolli rajooni kujunemisloos. Poolelijäänud ehitusprotsess, tüüprojektide kasutus kogu linnaosa hoonestusel ning nõukogude aja ehituspoliitika on algupärased põhjused tänapäevastele probleemidele. Lasnamäe moderniseerimise plaan peab tegelema nii arhitektuursete kui ka konstrutksiooniliste probleemidega üheaegselt, kuna poole probleemi lahendamine ei vii Lasnamäe’d õigele rajale. Lasnamäe asumid tuleb jagada väiksemateks üksusteks, mille põhiline kokkupuuteaspekt on ühine õueala. Samal üksusel paiknevad paneelmajad tuleb ühendada korteriühistuks, mis haldab kogu üksuse hoonestust ning selle õueala. Kvartali hoonestuse põimumine üheks tervikuks loob igale Lasnamäe kobarale võimaluse kujundada kvartalile ainulaadset identiteeti. Praegused “multifunktsionaalsed” tühjad õuealad tuleb jagada konkreetsete funktsioonide vahel, lahendada elanike parkimisprobleem ja jagada õu avalikuks, pool-avalikuks ning privaatseks ruumiks. Teistsuguse tüpoloogiaga uued lisaehitused mitmekesistavad üldist Lasnamäe kahetoaliste korteritetega paneelmajade keskkonda. Paneelmaja kompleksne moderniseerimine on problemaatiline Lasnamäel sellepärast, et kõik korterid on erastatud. Järelikult, korteriühistu saab ainult muuta hoone konstrutksioonilisi parameetreid, mis hõlmavad kogu ehitist. Põhiline aspekt, mida tuleks parandada kõikidel Lasnamäe 1970-1980ndatel ehitatud paneelmajadel on sisekliima. Selleks tuleb renoveerida kõik hoone välispiirded, vahetada välja ventilatsiooni ja küttesüsteem. Kirjeldatav kompleksne moderniseerimine nõuab korteriühistutelt suurt kapitali sissetulekut, isegi kui neil on võimalik taotleda toetust, mis kataks maksimaalselt 40% kogu renoveermise kuludest. Tänasel päeval, järgmiseks sammuks tuleb teha suurt tööd elanike ning arhitektide teadmiste avardamiseks linnaosa tuleviku väljavaadetest ning moderniseerimise vajalikkusest. Antud lõputöö sobib kasutamiseks lähtepunktina arhtiektidele, tehnikutele ning inseneridele oma tulevastel moderniseerimise ettepanekute koostamiseks, kuna töö kajastab Lasnamäe ajaloolist tausta, praeguse olukorra kujunemise analüüsi ning võimaliku lahendustepaketti.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärne planeering(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Titma, Timo; Hayashi, TomomiKäesoleva planeerimisprojekti lahenduse uudsus peitub vahelduvas ning huvitavas elukeskkonnas, kus kõik linnale vajalik on kompaktselt koos. Planeeritavat ala ilmestavad mitmed nüansid, mis eristavad Pärnut teistest jõeäärsetest linnadest. Planeeringu ettepanekus on olulisel kohal jõe eksponeerimine. Vastupidiselt hetkeolukorrale on pööratud võimalikult palju tähelepanu jõe ja selle ümbruse näitamisele: tervet planeeritavat ala läbivad avarad vaatekoridorid. Lisaks on tähtis infrastruktuuri parendamine ning vanalinna elavdamine: paljud olemasolevad tänavad on vähepopulaarsed ja halvasti läbitavad, kuid nende uuendamise ja muutmisega ühendatakse vanalinn uue jõeäärse keskusega, nii et tänavad suunduvad jõe äärde. Eesmärk on avada suunad jõele ja pöörata tähelepanu „jõelinna“ kujunemisele, milles autor näeb potentsiaali linna uuendamiseks, huvitavamaks ja paremaks muutmises. Samas on hoitud Pärnule iseloomulikku joont: hoonestus on madal ega ületa kontserdimaja ja Pärnu Keskuse kõrgust. Rõhutatud on Pärnule omast rohelust haljastusega tänavatel, hoonete rõdudel ja katuseterrassidel. Esmatähtis on luua inimestele mugav ja huvitav elukeskkond.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu jõeäärse piirkonna planeering, Rääma linnaosa(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jazõkova, Anna; Tüür, Mihkel; Ott KadarikMinu arvates on mistahes linnaplaneeringu eesmärk luua tervislik, mugav ja ilus linnaruum. Hädavajalik on kohandada arhitektuuri väljendusvahendid konkreetse ümbrusega, et teha see ainulaadseks. Ma leian, et urbanistliku kompositsiooni kõige tähtsam ülesanne on luua selliseid ansambleid, milles inimene saaks elada huvitavalt ja mugavalt. Seetõttu on äärmiselt tähtis lähtuda urbanistika käsitlemisel inimesest, kes hakkab seda mõjutama. Urbanistika ei pea olema kitš või propaganda, linn peab inimeses tekitama turvatunnet ja hubasust, eriti puudutab see magalarajoone nagu Rääma. Antud detailplaneering koostamine ei olnud lihtne ülesanne, puutusin selle käigus kokku erinevat laadi probleemidega - nii topograafiliste kui ka esteetilistega. Diplomitöö kirjutamise käigus mõistsin, et urbanistika on unikaalne kujutlemise viis, kuna seda ei ole võimalik mitte mingil juhul kopeerida. Kõik lahendused tulenevad problemaatikast. Analüüsi abil õppisin looma arhitektuurseid ansambleid harmoonilises koosmõjus ümbritseva keskkonnaga. Diplomitöö ülesandeks oli teha uus planeering Pärnu linna jaoks, mis võiks ühtlasi olla uueks potentsiaalseks Pärnu linna näidisstiiliks, uueks turismi piirkonnaks linnas. Ehitiste mitmekesisus ja nende sobitamine maastikule aitasid sellel kaua tühjalt seisnud maatükil hakata paistma täiesti uues valguses. Peamisteks küsimusteks, mida ma iseendale lahenduste otsimisel esitasin olid – Millal tekib inimese ja linna vahel külgetõmme?; Mis tekitab piirkonna taassünni? Vastust otsides jõudsin selleni, et kasulikum on mitte luua eraotstarbeks mõeldud piirkonda linnaruumis, vaid kaasata tavainimesi, suunata fookus ühiskondlikele ja avatud kasutamiseks mõeldud piirkondadele. Kui linnadel on head ühiskondlikud piirkonnad, siis ka ülejäänud linnaelu laabub edukalt, sest linna mõju indiviidi elule on kolossaalne. Arhitektuur mõjutab väga palju seda, kuidas inimesed elavad ja tunnevad end, näiteks, oli vägapalju kaebusi Frank Gehry arhitektuuri osas, sest inimestele ei meeldinud töötada nendes ehitistes, neil oli ebamugav. Mulle tundub, et skulptuur ei ole urbanistikas või arhitektuuris esmatähtis. Mina ei tahaks, et arhitekti amet oleks üks viimastest elukutsetest, mis arvestab inimeste tegelikke vajadusi. Ma tunnen, et ühiskond ja üldine arutluste suund ühiskonnas liigub rohkema avatuse poole, avatuma ühiskonna suunas. Ja seepärast peaksid arhitektuursed lahendused maksimaalselt aitama inimesi selle eesmärgi saavutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Pärnu masinatehase uus elu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Anastassia, Tretjak; hayashi, tomomi; kai südaEdukad avalikud ruumid on kohad, mis on üldtunnustatud kogukonnad, kus saab näha ja nautida mitut tegevust ning mis on kättesaadavad igas vanuses ühiskonnaliikmele. Edukas avalik ruum on rikas, elav, erineva kasutusotstarbega keskkond, mis ei sure öösel või nädalavahetustel ja on sealjuures visuaalselt stimuleeriv, atraktiivne elanike ja külastajate jaoks. Hea disaini kasutamine ei tööta, kui seda ei toeta inimeste tunded. Kuna diplomitööks valitud objekt on suure ja huvitava ajalooga väikses linnas, leidub palju inimesi, kellel on elavad mälestused ning tunded, mis on seotud selle kohaga. Ruum peab pakkuma soodsat keskkonda kogu aeg kõigile elanikele. Oma lahendusega pakun endise Pärnu Masinatehase allesjäänud tootmishoonete kompleksi muutmist kaasaaegseks multifunktsionaalseks keskuseks, võimalikult säilitades olemasoleva hoonestuse ja arhitektuuri. Julge ja robustne tööstuslik siseõhk on huvitav ühiskonnale, seega loob linnaossa mitteformaalse õhkkonna. Ühendades huvitavat ja kasulikku funktsiooni ühes kompleksis, toimub linna arendamine avalike ürituste keskusena, Eestis ja Balti riikides ning Kesk- ja Ida-Euroopas. Arhitektidel on väga oluline roll ühiskonnas, kuna just arhitektid otsustavad ning loovad keskkonda ühiskonnale. Sellest järeldub, et arhitekt teeb tööd ühiskonna, mitte iseenda jaoks. Sellega tahan ma öelda, et arhitekt peab kindlasti arvestama inimestega, kellele ta ehitab ning vastavalt ümbritsevale keskkonnale, et muuta ta paremaks!Nimetus Piiratud juurdepääs Põhja-Tallinna keskusala planeerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Põlluaas, Kristo; Kadarik, OttKäesolev diplomitöö käsitleb endas mahulist planeerimisprojekti Põhja-Tallinnas Kopli ja Reisijate tänavate vahelisel alal, Balti jaama vahetus läheduses, muutmaks piirkonda inimsõbralikuks ja avatuks külastajatele. Töö keskendub kalamajas ühe enim läbikäidavamale kvartalile, olles ühenduslüliks Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahel. Inspireerivaks teema valiku juures oli idee rajada linnaosale keskusala ja kujundada olemasoleva turu struktuuri ja toimimist ümber. Diplomitöö idee on rajada Põhja-Tallinnasse linnaosa ühendav multifunktsionaalne äri- ja loome kvartal, mis ühendab uusi ja olemasolevaid elukvartaleid. Töös jääb tähelepanu keskmeks linnakodanik ja kohalik elanik. Planeeringuala kvartalit läbivad laiad jalakäiguteed ja seda läbi kvartali risti- kui ka pikisuunaliselt. Keskuseala ideed rõhutavad mitmete uute märgilise tähtsusega asutuste toomine kvartalisse, mis soodustavad alal suuremat läbikäidavust. Ajaloolistest turuhoonetest kasvavad välja uue kuvandiga turuplats ning kaubaduspinnad koos ümbritsevate äripindade ja loomealadega. Planeeringuala lõunapoolsesse külge jääb kortermajadega elamukvartal, mida toetavad vaba aja veetmise võimaluste ja sportimisvõimaluste olemasolu. Elupinnad loovad rahuliku sümbioosi keskusala energia ja õdusa Kalamaja keskkonna vahel, pakkudes elanikele privaatsust, kuid asudes ise mõne minuti kaugusel linnamelust. Kvartalite keskele on rajatud uus trammitee koos pargi ja haljastusalaga, mis pakub puhkeala koos teenuste ja poodidega. Ühtlasi on uus telg ühenduslüliks liikumistrajektooridele linnaosade vahel ning seob omavahel haljastuse ja käiguteed. Kvartal täiustab ja aitab kaasa sünergiale, mis Kalamaja ja Põhja-Tallinn täna pakuvad.Nimetus Piiratud juurdepääs Retk Neeme Külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kroon, Mariin; Hayashi, Tomomi; Kaur TalpsepTänapäeva kiire elu tempo juures vajame kohti kus tulla tagasi käesolevasse ruumi, hetke ja iseendasse. Närvilises linnakeskkonnas tegeleme tihti mitte ainult tänaste vaid ka homsete probleemidega, nii ollakse mõtetes koguaeg kuskil kaugel. Tihti kogume probleeme ja stressi endasse ning ei anna endale võimalust selleks vabanemiseks. Reisimine, matkamine ja liikumine on selleks aga parim viis. Neeme küla võiks tallinlasele olla ideaalseks pühapäevaseks pelgupaigaks, kuhu sõita puhkama, matkama või lihtsalt avastama. Väikeses rannakülas jääb aeg justkui seisma, see paelub oma vaikuse ja kauni loodusega. Retk Neeme Külas raamib ümber ajaloolise kaluriküla looduskauni jalgsimatka raja, mis algab Keskuse hoonest, läbib Uitro sääre militaarobjekte ning poolsaare idakalda Kadakaranna vaatepunkti. Neeme Keskuse hoones on multifunktsionaalne saal, kus oleks sportimisvõimalused kooli ja lasteaia jaoks ning ka kohalikule elanikule. Ühtlasi saaks seal korraldada suuremaid üritusi, selleks on saalis hüdrauliliselt tõstetav lava. Hoone töötab ka kui matkaraja algus- ja infopunkt. Uitro sääre sõjaaegsetest militaarobjektidest kujunes raja loodus- ja militaarturismi park. Kasutades ära olemasolevate hoonete vundamente ja müüre kujunesid rajale saun, tualett ning kabel. Kadaranna vaatepunkt sai märgitud kui Neeme küla looduskaunis koht, kus on ka ujumisvõimalus. Matkarada läbivatest punktidest kujuneb asendi skemaatiline kolmnurk, mis iseloomustab projekti vahemaadest olenemata moodustunud tervikut. Tervikut, mis kätkeb endas looduse ja arhitektuuri ühte põimimist. Kolmnurkse matkaraja eesmärk on kutsuda inimesi pühapäevasele retkele, mille käigus unustada oma argimured, liikuda ning kogeda selle koha ainulaadsust.Nimetus Piiratud juurdepääs Saku "esimene" kultuurikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Roosnurm, Raido; Künnapu, VilenKäesoleva lõputöö teemaks on multifunktsionaalne kultuurikeskus Sakku, mis oleks esimene sellises mahus ja selliste funktsioonidega kultuurikeskus Sakus. Asukoha valik tulenes suurest huvist endise Saku näitusehalli vastu, mis on jäetud unarusse ja lagunema. Diplomitöö ideeks on taastada endise näitusehalli suurus ja võimsus ning luua Saku elanikele uudne ja mitme otstarbeline kultuurikeskus, mis oleks suunatud kõigile, nii noorematele kui vanematele inimestele. Arhitektuurne lahendus tulenes soovist luua rangele ja nurgelisele näitusehallile juurde midagi voolavat ja kergemat, aga samas mitte kaotada endise näitusehalli võlu. Kultuurikeskuse ruumiprogramm sai jaotatud kahte erinevasse mahtu, ühes mahus ja oma stiiliga on tehtud kontserdimaja koos konverentsisaaliga ja teine, voolavam ning vabama loominguga on kultuurikeskuse peamaja, mis hõlmab endas suurt avarat fuajeed, läbi mitme korruse kohvikut ning mitme korrusega vallavalitsuse ruume. Saku esimene sellise mahuga kultuurikeskus tooks kohalike inimesteni uued huvid ja senisest suuremad kultuurisündmused, lisaks kultuurile tooks selline lahendus ka vallajuhtimise inimestele lähemale.Nimetus Piiratud juurdepääs Suurpea Sanatoorium(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rumjantseva, Anna; Loo, PeeterKäesoleva arhitektuurse projekti raames projekteeriti Pärispea poolsaarele Suurpea sanatooriumi. Projekti eesmärgiks oli suurendada Pärispea poolsaare ja Lahemaa rahvuspargi tuntust, taastades mahajäetud hoone ja luues meeldiva puhkekoha igas vanuses inimestele. Autori ideeks oli projekteerida sanatooriumi kompleks, mis oma arhitektuurse kujundusega jätkaks ümbruskonna maastikku ning tõstaks esile vana unustatud hoone. Autor sai projekteerimiseks inspiratsiooni Rootsis asuvast Andrum Spa hoonest ja Kanadas asuvast spaa hoonest. Valitud spaahooned olid hea näide ajaloo ja maastiku kasutamisest. Projekti lõplik idee ei erinenud oluliselt algsest ideest, kuid projekteerimiskäigus projektilahendus oli mitu korda muudetud. Lõputöös keskenduti mineviku taastamisele ja selle ühendamisele tänapäevaga, andes inimestele põhjust mitte unustada vanu mahajäetud kohti, vaid anda neile uus elu. Hüljatud kohale elu andmiseks oli projekteeritud Suurpea sanatoorium. Projektilahenduse raames on taastatud vana hoone ning selle kõrvale on kavandatud uus hoone, mida ühendab ajalookoridor.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi juurdeehitus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Simon, Kaisa; Süda, KaiTallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Viimasel 5 aastal on Kesklinna elanike arv igal aastal kasvanud ning moodustab üle 12 % kogu Tallinna rahvastikust. Kevade 8 (valminud 1940) Jakob Westholmi gümnaasiumi uus hoone vastas kaasaja viimastele nõuetele, seal olid juba siis avarad klassid, suur võimla ja lasketiir, kõrge aula ning hästisisustatud õppekabinetid ja laboratooriumid. Kool oli mõeldud 600 õpilasele ja 30 õpetajale. Õpilaste arv aga viimasel kolmel aastal on olnud 800 piires. Vaatamata kehtestatud detailplaneeringule ei ole juurdeehitus siiani valminud. Eeltoodust tulenevalt sai käesoleva diplomitöö peamiseks eesmärgiks lahendada Jakob Westholmi Gümnaasiumi ruumipuudus ja seeläbi ühendada kool jälle ühtseks tervikuks koos kõikide kooliastmetega, vältimaks kruntide omandivaidlusi, mille taha kooli juurdeehitus siiani on takerdunud. Diplomitöös analüüsiti projektilahenduste otsimise käigus erinevaid potentsiaalseid võimalusi ja vorme Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituseks, ning käesolevas töös otsustati Kevade 8 krundi kasuks. Tulenevalt krundi suurusest uuriti erinevaid niinimetatud projekte ning kontrolliti nende sobivust planeeritavale objektile, koostati kooli uue osa ruumiprogramm, mis võimaldab õppetöö tänapäevaste vahenditega. Inspiratsiooni on saadud Viljandi Riigigümnaasiumi, Tallinna 21. Kooli, Viimsi Kooli ning Saksamaa Ergoldingi keskkooli ruumilahendustest. Analüüsiti erinevaid asendiplaanilisi skeeme ja leiti sobiv lahendus. Lähtuti eelkõige kooli vajadustest, kuid märksõnadeks jäid avatus ja funktsionaalsus. Tulemuseks funktsionaalne ja minimalistlik koolimaja, mis oma vormilt sarnane ajaloolise koolimaja L-kujulise mahuga. Kahte mahtu ühendab omavahel kõrgete terasest sammastega ja klaasist seintega ühisruum, mis on kooli südameks ja kohtumispunktiks. Materjalikasutuselt tagasihoidlik ja maitsekas, et mitte varjutada ajaloolise koolimaja suurejoonelisust. Krundile projekteeritud ujula ja spordiplats annavad lisavõimalusi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ning on tundidevälisel ajal rakendatavad ka kogukonna tervislike eluviiside propageerimiseks. Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoone vormi määrab H. Johansoni poolt 1930. aastate lõpus kasutatud funktsionalism, seega uue ja vana sulandumisel on kasutatud sama alust. Hoone funktsioonist tulenevalt eeldab fassaadilahendus ajatuid, klassikalisi materjale. Fassaadikontseptsioon rõhutab hoone vormi ja arhitektuurset ideed, mistõttu on hoone ühisuum peamiselt klaasist, lüües kahe hoone sarnased mahud üksteisest lahku, ja klassiruumide plokk ühtlane valge betoon, kus moodustavad kompositsiooni suur seinapind ja aknaavad. Suured, ent samas laiade raamidega aknad on otsese päikese eest kaitstud. Klassiruumid on projekteeritud lääne ja põhja külgedele, vältimaks otsest päikesevalgust, kuid kasutamaks kogu põhjamaist päevavalgust energiasäästlikult. Sama eesmärgiga on suur klaaspind ka ujula põhjaküljes ning ujula ja parkla vahel, lastes loomuliku päevavalguse ka maa-alusesse parklasse. Antud diplomitöö projektilahenduse kaudu saab Jakob Westholmi Gümnaasiumist taas kaasaegsete võimalustega terviklik ja ühtne kool, mille üle koolipere saab uhkust tunda.