Lõputööd (OK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (OK) Märksõna "Ostu- ja hankekorraldus" järgi
Näitamisel1 - 20 39-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Autotranspordi efektiivsuse hindamine metsavarumise ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Nurk, Lisanne; Ševtšenko, EduardKäesoleva lõputöö raames kaardistati ja hinnati metsavarumise ettevõtte autotranspordi tõhusust, mille tulemusena pakuti välja efektiivsuse hindamiseks protsessi mudel. Uuriti, millised on autotranspordi protsessi kitsaskohad ja millised on võimalikud lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Lõputöös viidi läbi kaks intervjuud, analüüsiti olemasolevaid protsesse ja kuidas välja pakutud lahendused võiksid aidata parendada autotranspordi protsessi tõhusust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset meetodit juhtumiuuringu strateegiaga, mille raames püstitati vastavalt uurimisküsimused ja -ülesanded. Teoreetilises osas anti ülevaade logistika ja transpordi olemusest, kuidas ettevõtte saab pakkuda lisandväärtust protsesside juhtimisel. Empiirilises osas tutvustati uurimismetoodikat, metsavarumise ettevõtte olemus koos kaardistatud autotranspordi hetkeolukorraga, tehti SWOT-analüüs, loodi kitsaskohtade parendamiseks probleemkohtade analüüs ja hindamismudel efektiivsuse hindamiseks. Lisaks andis autor ettepanekuid hindamismudeli kasutuselevõtuks ja lõputöö edasiarenguks. Lõputöö esimeseks uurimisküsimuseks oli, kuidas toimib hetkel autotranspordi protsess ja millised on antud protsessi kitsaskohad. Autotranspordi protsessi kirjeldamise ja kaardistamine hõlmab põhjalikku analüüsi praegusest olukorrast, milles järeldati et protsessis on mitmeid tugevusi. Põhiliste protsesside tugevusteks võib pidada mitme osapoole omavaheline koostöö tarnijate leidmisel, väljatöötatud juhendid tarnijatele ja digitaalselt korraldatud protsess. Protsessi kitsaskohtadeks leiti, et ettevõttes esineb tühivedusid, efektiivsust hinnatakse kulupõhiselt ja ressursikasutus on ebastabiilne. Teiseks uuriti, millised on võimalused autotranspordi protsessi parandamiseks. Protsesside parendamisel lähtuti olemasolevate kitsaskohtade lahendamisele. Kitsaskohtade lahendamiseks analüüsiti, mis meetmetega on võimalik probleeme lahendada ja mis on probleemide lahenduse eeldused. Uurimisel leiti, et autotranspordis võiks olla eraldi vastavad mõõdikud. Lahendusettepanekutena pakuti välja, et ettevõttes oleks logistika valdkonna eest vastutav isik. Vastutava valdkonna isiku võimalikeks ülesanneteks oleks transpordi üldine korraldamine, et koordineerida transporti võimalikult efektiivselt. Kolmandaks uuriti, millisel määral mõjutaks parendusettepanekute rakendamine autotranspordi protsesside juhtimist. Parendusettepanekutena pakuti välja võimalikud mõõdikud tarnijate usaldusväärsuse hindamiseks ja kuidas autotranspordi protsesse mõõta. Efektiivsuse hindamiseks loodi SCOR-mudeli etappide põhjal hindamismudel, mille abil on võimalik ettevõttel hinnata ja analüüsida autotranspordi tegevusi. Muudatuste tegemisel tuleks kaaluda, millised oleks vajaminevad ressursid ning mis väljakutsed võivad tekkida muudatuste elluviimisel. Autotranspordi efektiivsuse parendamiseks on võimalik rakendada mitmeid meetmeid, aga töö autor keskendub kitsaskohtade parendamisele, väljapakutud mõõdikute kasutamisele ja SCOR-mudeli põhjal loodud hindamismudel efektiivsuse hindamisele. Autor usub, et metsavarumise ettevõte saab antud lõputöö abil võtta kasutusse hindamise efektiivsuse näitajad ja hindamismudeli, millega muuta protsesse tõhusamaks.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrikategooria varude ringluse parendamine ABB ajamite tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-03) Kruus, Krislin; Popell, JanekVarud on olulisel kohal igas organisatsioonis, mille juures on oluline, et varudega seotud tegevused oleksid õigesti juhitud ja hallatud, võttes arvesse erinevaid metoodikaid ning vastavaid tulemusnäitajaid. Lõputöö probleemiks oli tulenevalt ettevõtte ABB ajamite tehase 2023. aasta eesmärgist suurendada varude ringlust, sest paljud materjalid omavad suurt varude väärtust ning seisavad laos liiga kaua. Töö sisendiks oli ABB ajamite tehase varude ringluse parendamise töötuba, kus selgus lisaks mitmetele võimalikele parendusmeetmetele ka tarnete ajastamise raporti tähtsus varude ringluse parendamisel. Antud põhjusel käsitles töö tarnete ajastamise raportit kui ühte varude ringluse parendamise võimalust ja meetodit, mille juures leidis autor analüüsi tulemusel raporti mõju varude ringlusele ja võimalikud parenduskohad kaasates ka teisi võimalikke parendamise võimalusi. Antud töö jagunes kolmeks suuremaks peatükiks. Esimene peatükk hõlmas teoreetilist tausta varude juhtimisest ja haldamisest, ringluse parendamisest, tootmise planeerimisest ning materjali planeerimise tarkvarast. Teine peatükk keskendus ettevõtte tutvustusele, uurimisobjektide määratlusele ning uuringu metoodikale. Peatükk tõi välja ettevõtte olemuse, varude üldise ja varude ringluse rolli antud asutuses ning selgitas välja töö uurimisobjektid lähtuvalt ettevõttes olevast olukorrast. Kolmas peatükk sisaldas tarnete ajastamise raportil põhinevat varude ringluse parendamise analüüsi ettevõtte ABB ajamite tehase elektrikategooria näitel ning neljas peatükk on antud peatükile jätkuks, tuues välja järeldused ja võimalikud parendusettepanekud tehtud töö põhjal. Tulenevalt töö eesmärgist oli püstitatud peamised uurimisküsimused, millele on kokkuvõtlikult võimalik vastata järgmiselt: • Elektrikategooria puhul on analüüsi tulemusel suurem varude väärtus põhjustatud peamiselt aeglaselt liikuvate, vananenud varude ja ka ohutusvarude osakaalust. Lisaks mõjutavad varude suuremat osakaalu pikad täitmisajad. • Tulenevalt ettevõtte kogutud andmete ja koostatud analüüsi järeldusena saab ettevõttes parendada või mõjutada varude ringlust mitmel viisil, kuid praegused protsessid ei takista ettevõtte tarneoperatsioonide osakonda seda tegemast. • Tarnete ajastamine mõjub varude ringlusele positiivselt ning selle abil on võimalik analüüsi tulemusel varude ringlust parendada, kuid antud meetodit mõjutavad mitmed faktorid, mis võivad rakendamisel takistuseks osutuda. Takistuseks võivad olla näiteks ebatäpsed andmed, muutuvad tootmisvajadused, pikad täitmisajad ning ka tarnijad, sest tellimuste ümberajastamine ja tühistamine saab toimuda vaid tarnijatega kokkuleppel ja koostööl. • Varude ringlust saab ettevõte parendada kasutades tarnete ajastamise raportit kui ühte meetodit. Lisaks saab parendada ringlust täitmisaegade kontrolli ja parendamisega, ohutusvarude tasemete muutmisega, tootmise pikema ette ajastamisega pikemate täitmisaegade korral, usaldusväärsematele tarnijatele keskendumisega ning aeglaselt liikuvate ja vananenud varude kontrolli ja vältimisega. Analüüsi tulemusel selgus, et tarnete ajastamine mõjub positiivselt varude ringlus- ja käibesagedus näitajatele ning võimaldab ettevõttel varude taset ja väärtust paremini kontrollida, seetõttu on ühe ringluse parendamise meetodina soovituslik suurendada raporti kasutust, mille juures tuleks keskenduda suurema väärtusega ning pikematele edasilükkamistele. Ettepanekuna kasutuse suurendamiseks tuleks raport muuta kasutajatele mugavaks filtrite lisamisega, täpsemate andmetega ning juhendi koostamisega. Põhjusel, et antud töö raames ei olnud võimalik välja selgitada soovitusridade algpõhjuseid, tuleks ettevõttel antud probleemiga tegeleda, et vähendada tekkivate ridade mahtu ning tagada raporti suurem ja efektiivsem kasutus. Töös käsitletud meetodile lisaks on ettevõttel autori poolse ettepanekuna soovituslik tegeleda ka täitmisaegade pideva kontrolli ja parendamisega, sest täitmisaegade lühenedes vähenevad ohutusvarude osakaalud ning paraneb liigsete varude tase. Varude liikide poolelt tuleks ettevõttel tegeleda aeglaselt liikuvate ja vananenud varude tasemete kontrolli, tekkepõhjuste väljaselgitamisega ning vältimisega. Üleliigsete varude tuvastamiseks oleks ettevõttele kasulik töötoa soovituste järgselt luua raport antud varude tasemete paremaks ülevaateks ning parendamiseks. Lisaks oleks tarnete ajastamise raporti küsitluse tulemusel ettevõtte materjaliplaneerijatele ja ostjatele kasulik võimaldada enda töö põhiste tulemusnäitajate nägemine, mis aitaks kaasa igapäevatöös erinevate varusid mõjutavate aspektide ja parameetrite tähelepanekule, parendamisele ning ettepanekute tegemisele. Lõputöö eesmärgiks oli leida võimalused ja parenduskohad varude ringluse suurendamiseks valitud elektrikategooria materjaligruppide puhul ning leida tulemusena soovitused või parendusettepanekud varude ringluse parendamiseks, käsitledes meetodina tarnete ajastamise tööriista ehk raportit ning selle mõju. Lõputöö tulemusel on autor täitnud töö eesmärgi ning leidnud vastused püstitatud uurimisküsimustele ning -ülesannetele, mis olid abiks töö koostamisel.Nimetus Avatud juurdepääs ESG rakenduskava koostamine hankeprotsessile Tradehouse OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Velling, Anne-Mari; Popell, JanekKäesoleva lõputöö eesmärgi täitmiseks sõnastas autor kolm uurimisküsimust ning nendele vastuste leidmiseks uurimisülesanded. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset ning kvantitatiivset metoodikat. Lõputöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetiline osa annab ülevaate jätkusuutlikust ettevõtlusest, ESG olemusest, kestlikkusaruandlusest ning süsiniku jalajälje hindamise mõjualadest. Empiirilises osas tutvustati valitud uurimismeetodeid, ettevõtet Tradehouse OÜ, kaardistati hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord, loodi mõõtmissüsteem ning tehti ESG rakenduskava ettepanek hankeprotsessil tulevikuvisiooni põhjal. Lisaks andis autor ettepanekuid ESG rakenduskava kasutusele võtmiseks ja lõputöö edasi arendamiseks. Lõputöö esimesele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks kaardistati Tradehouse OÜ hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord. Hanke- ja ostuprotsess ettevõttes Tradehouse OÜ on ühed tähtsaimad põhiprotsessid, sest nendest sõltub kogu tarneahel. Hanke- ja ostuprotsessis osaleb ettevõtte ostuosakond. Tradehouse OÜ hankeprotsessi tegevusteks on vajaduse määratlemine, sortimendi analüüs, võimalike tarnijate kaardistamine, tarnijate hindamine, pakkumuse koostamine ja hindamine, parima tarnija valimine ning ostu-müügilepingu sõlmimine. Ostuprotsess algab ostuvajaduse tuvastamisest ning lõppeb ostuarve esitamisega raamatupidamisse. Autor tõdes, et Tradehouse OÜ puuduvad hanke- ja ostuprotsessis jätkusuutlikkusega seotud elemendid, mis looksid ettevõttele pikaajalist väärtust. Teisele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks baseeruti ESG põhimõtetele ja kriteeriumitele ning seoti need hanke- ja ostuprotsessiga. Keskkonnaaspektideks on tooteportfell, tarnijate valik ning transpordiviis. Sotsiaalseteks aspektideks on ostutöötajate koolitamine, nende heaolu ning soolise mitmekesisuse tagamine. Juhtimisalasteks aspektide hulka kuuluvad seadusandluse järgimine ja isikuandmekaitse tagamine. ESG sidumisel hanke- ja ostuprotsessidega on võimalik ettevõtte väärtust tõsta, luua edukam ostuosakond ning hoida töötajate usaldust. Kolmandale uurimisküsimusele vastuse leidmiseks lähtuti ESG viiest juurutamise etapist, kaardistati ESG mõjud ja võimalused hanke- ning ostuprotsessis. Seejärel koostati iluvaldkonna jae- ja hulgimüügi ettevõtete võrdlusanalüüs mõõtmissüsteemi loomiseks. Võrdlusanalüüsi tulemusel valiti parim konkurent, TKM Beauty Eesti OÜ, kes võeti eeskujuks ESG keskkonnaalase eesmärgi ja mõõdiku loomisel. Lähtudes seatud keskkonnaalasest eesmärgist ja mõõdikust loodi tarnijate valiku mudel keskkonnaalaste kriteeriumite alusel ning kaardistati tulevikuvisioon hankeprotsessist. Hankeprotsessi tulevikuvisioonil esitati ESG rakenduskava ettepanek, mis sisaldab eesmärki, tarnijate valiku mudelit ning sellega kaasnevaid lisandunud tarnijate hindamise tegevusi. Autor hindab lõputöö eesmärgi täidetuks, sest ESG rakenduskava ettepanek saadi ettevõttele koostatud. Ettevõttel Tradehouse OÜ puudub kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ESG aruandluse kohustus, kuid sellegipoolest on ettevõttel oluline kasutusele võtta ESG rakenduskava. Ettevõttel tuleb ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tarnijate valiku etapis lähtuda eelkõige ärieesmärkidest. Autor leiab, et ESG rakenduskava saaks ettevõte rakendada 2024. aasta lõpuks hanke- ja ostuprotsessis. ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tuleb arvestada võimalike riskidega. Näiteks on riskikohtadeks ESG teema uudsus ja ettevõtete vähene teadlikkus jätkusuutlikkusest, lisakulud ning tarnijate valiku piiratus. Autor toob välja ESG rakenduskava testimise ettevõttes teatud aja jooksul, enne rakenduskava täielikult kasutusele võtmist. ESG rakenduskava juurutamise tulemusel on võimalik tagada jätkusuutlik tarneahel, vähendada süsiniku jalajälge, hoida kokku kulusid ning suurendada usaldust koostööpartnerites. ESG täielikuks rakendamiseks ettevõttes näeb autor, et järgmisena on oluline kaardistada ostuprotsessi tulevikuvisioon, hinnata hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni protsesside ajakulusid, leida koostöös juhtkonnaga uusi kitsaskohti ning võimalusi ja hinnata ettevõtte süsiniku jalajälje kolme mõjuala.Nimetus Embargo Hankeprotsessi läbiviimise parendamine jäätisekülmikute hanke näitel ettevõttes Kitman Coldtech OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Aia, Darmiina; Niine, TarvoKäesoleva töö uurimisprobleem seisnes ettevõtte ebakindluses, kas tänane jäätisekülmikute tarnija on ettevõtte jaoks majanduslikult mõistlik valik. Probleemist lähtudes oli töö eesmärgiks välja selgitada jäätisekülmikute hanke-järgsed kulud ning leida erinevaid võimalusi, kuidas parendada tuleviku hankeotsust ning sellega kaasnevat protsessi. Töö raames kaardistati ning analüüsiti ettevõttes tekkivad hanke-järgsed kulud, mis olid otseselt seotud jäätisekülmikute kvaliteedist tulenevatest probleemidest. Lisaks selgitas autor välja kahe erineva tarnija (Türgi ja Venemaa) jäätisekülmikute erinevused kvaliteedi ja kulude osas. Autor koostas tarnijate hindamise maatriksi, et tagada hanke raames objektiivsem tarnijate hindamine. Lisaks viis autor läbi katse kaardistada varasemast laiahaardelisemalt jäätisekülmikute tarnijaturg ning töötas välja uued hanketingimused, et vähendada ettevõtte hanke-järgseid lisakulusid läbi garantiitingimuste. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks lahendas autor viite töös püstitatud uurimisülesannet. Autori koostatud kahe tarnija jäätisekülmikute võrdlus annab selge arusaama tänasel päeval hanke raames hangitud jäätisekülmikute erinevustest ning puudustest. Kaks tarnijat erinevad kvaliteedi ja kulu tegurite osas mitmel erineval viisil. Türgi tarnija Ugur paistab silma kõige konkurentsivõimelisema hinna, madalama külmikute kvaliteedi, paremate tehniliste näitajate, lühema tellimuse täitmise aja ja rohkemate lisakulude poolest. Siiani on puudunud tarnijaga kokkulepped garantiitingimustes, kuid tarnija varuosade saadavus on hea, arengupotentsiaal tarnijaga on olemas ning tarnija tooted on ettevõtte jaoks kättesaadavad. Sellegipoolest on tarnija tarnetes esinenud ebatäpsust ja praaktooteid. Madalam seadmete kvaliteet tähendab ettevõtte jaoks suuremaid hooldus- ja remondikulusid. Venemaa tarnija Caravelli jäätisekülmikud on kvaliteetsemad, töökindlamad, rohkemate lisaseadmete, paremate tarne- ja garantiitingimustega ning väiksemate lisakuludega. Samas tuleb Caravelli külmikute puhul arvesse võtta, et varuosade saadavus on kehv, arengupotentsiaal tarnijaga puudub ning tarnija tooted ei ole tänasel päeval ettevõttele kättesaadavad. Hanke-järgsete kulude kaardistamise tulemusena leidis autor, et garantiitööde põhirõhk on suvel, kui jäätise müügi otstarbel külmikuid rohkem kasutatakse. Väljakutsete põhjusteks olid mittetöötavad seadmed nt külmikute mittepiisav külmetamine, kompressori, ventilaatori või termostaadi ülesütlemine jms. Kaardistuse tulemusena selgus, et kokku oli 2021.-2023. aastal garantii raames tehtud 35 väljakutset. Hanke-järgsete andmete kaardistamise tulemusena selgus, et kolme aasta jooksul tehtud garantiitööde kulu ettevõttele on olnud 3023,73 eurot ehk ühes kalendriaastas kannab ettevõtte hanke-järgseid kulusid ümardatult 1008 eurot. Neid garantiitöid, millel andis eristada tootja, oli 46% kogu väljakutsetest ning nendest 87,5% olid seotud Uguri jäätisekülmikutega. Sellest järeldas autor, et Uguri seadmed on suurema remondivajadusega, kuid võttis lisaks arvesse asjaolu, et antud tarnija seadmeid on koguseliselt rohkem hangitud. Uurimisobjektiks oleva ettevõtte hanketingimustes puudusid garantiid hõlmavad punktid, mis vähendaksid ettevõtte hanke-järgseid kulusid. Selleks selgitas autor välja jäätisekülmikute keskmise remondivajaduse, mille tulemusena saadi, et keskmiselt vajavad ettevõttes kogu hangitavatest jäätisekülmikutest remonti 5%. Uued garantiitingimused loodi selle eesmärgiga, et need kataksid ära külmikute remondivajadusest tekkivad kulud. Sellest tulenevalt pakkus autor välja, et külmikute tarnija pakuks remondivajadusest tulenevalt varuosasid või lisaseadmeid külmikute tellimiskogusele juurde. Sel viisil oleksid ettevõtte jaoks garantii raames tekkivad lisakulud kaetud ning ettevõtte pakutav järelteenindus kliendi jaoks kvaliteetne. Parandamaks tarnijate hindamist jäätisekülmikute hankes koostas autor tarnijate hindamise maatriksi. Läbi autori koostatud tabeli ei ole tulevikus vaja hankes teha otsuseid, mis baseeruvad vaid ostuhinnal või töötaja tajudel. Kokku hinnati maatriksis 16 ettevõtte jaoks olulist kriteeriumit tarnijate eelvalikul ning hindamisel. Kõige suurem tähtsusaste omistati kvaliteedi, tarne, hinna, teeninduse ja järelteeninduse kriteeriumitele. Nendel aspektidel on suurim mõju ettevõtte konkurentsivõimele ning otsesele hanke tulemusele. Ülejäänud kriteeriumid olid tarnija paindlikkus, tarnija üldine suhtumine, eelnev kogemus tarnijaga, tarnija usaldusväärsus, geograafiline asukoht, maksetingimused ning maine ja positsioon turul. Kõige madalama osatähtsusega kriteeriumid olid tootmisvõimsus ja tehniline võimekus, tarnija finantsseis, keskkonnateadlikkus ning tarnija areng. Autor lisas maatriksisse kaks tarnijat (Ugur ja Caravell), kelle käest varem jäätisekülmikuid hangitud on. Tarnija Ugur sai hindamise tulemusena 195 punkti, mille saavutas läbi odavama hinnataseme. Tarnija Caravell sai hindamise tulemusena 189 punkti, kus peamiseks punktiskoori kergitajaks oli toodete kvaliteet, kuid hinnet tõi madalamale tarnija usaldusväärsus ning maine. Uurimistöös sooviti välja selgitada, kas tänane jäätisekülmikute tarnija on ettevõtte jaoks majanduslikult parim valik. Uue tarnija leidmise vajaduse välja selgitamiseks võrdles autor hanke-järgsete kulude tulemusi järgmise parima tarnija pakkumisega. Tulemusena selgus, et valides praeguste teadmiste põhjal hankes järgmine parim pakkuja, tõusevad ettevõtte kulud 16 421,60 euro võrra. Seega võib autor eeldada, et ettevõttes ollakse valmis Türgi tarnija Uguri jäätisekülmikute hanke-järgseid kulusid kandma seni kaua kuni need ei ületa järgmise parima tarnija külmikute soetusmaksumust. Uue tarnija valimine ei ole ettevõttes mõistlik, kuni ei ole leitud madalama soetusmaksumusega jäätisekülmikute tarnijat. Konkurentsivõimeliste tarnijate leidmiseks viis autor läbi katse kaardistada tänane jäätisekülmikute tarnijaturg, mille tulemusena leiti kaheksa erinevat tarnijat. Turuanalüüsi tulemusena selgus, et soetusmaksumuse poolest oli Türgi tarnija taaskord kõige konkurentsivõimelisem pakkuja. Lisaks võttes arvesse antud tarnija jäätisekülmikute remondivajadusest tulenevaid kulusid ning kvaliteedi ja kulude võrdlusest leitud aspekte, on siiski tegemist tänasel päeval ettevõtte jaoks soodsaima pakkumisega turul. Tarnijaturu kaardistamise läbi selgitati välja, et tänane tarnija on hetketeadmiste põhjal majanduslikult kõige mõistlikum valik. Vastavalt saadud tulemustele sai lõputöö peamine eesmärk täidetud ning lisaks pakkus autor välja mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas hankeprotsessi läbiviimist täiustada. Autori arvates on järelduste ja ettepanekute peatükis tehtud soovitused realistlikud ning neid järgides saavutab ettevõte veelgi põhjalikuma ning täpsema hankeprotsessi etappides tekkivate kulude ettekujutuse.Nimetus Avatud juurdepääs Jäätise koostisosade spothindade analüüs hankestrateegia väljatöötamiseks Premia jäätisevabrikul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Tumanova, Darja; Karaulova, TatjanaKokkuvõtteks soovib autor anda vastused uurimisküsimustele, mis esitati töö alguses: Millal on kõige kasulikum sõlmida tarnijatega pikaajalisi lepinguid iga üksiku toote kohta, mis kuulub jäätise koostisesse? Parim aeg koore hindade määramiseks on jaanuar-mai, suhkru puhul jaanuar-juuni, vadaku ja lõssipulbri puhul veebruar, aprill-mai ja august ning või puhul jaanuar-mai. Kas toote säilivusaeg on otseselt seotud tarnija ja hankija vahelise tarnelepingu tüübiga? Lepingu tüüp sõltub toote säilivusajast. Ainult suhkru ja lõssipulbri puhul on võimalik sõlmida pikaajalisi lepinguid ühe või mitme tarneperioodiga, samas kui teiste toodete (koor ja või) puhul on vaja lisatingimustega lepingut. Kuidas on ettevõtte aastane töökoormus seotud lepingu tüübiga? Tuginedes graafikule, oleks optimaalne periood lepingute sõlmimiseks üks aasta. Või kui see variant ei sobi, siis fikseerida vähemalt teise ja kolmanda kvartali hinnad (aprill, mai, juuni - teine kvartal; juuli, august, september - kolmas kvartal). Kuna need on perioodid, mil tootmine on kõige suurem ja seega ka tooraine tarbimine suurem. Kui ostja ei määra hinda selles ajavahemikus või ei lepi kokku vajalikus mahus, on oht, et ettevõte ostab liiga kallist toorainet või ei saa vajalikku kogust toorainet. Samuti tuleb arvestada, et oktoobris ja novembris väheneb tootmine oluliselt. Kõigile uurimisküsimustele antud vastuste põhjal soovitab autor järgmisi lepinguid: Suhkru ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu või fikseeritud hinnaga lepingu. Lepingu kestus on üks aasta. Lõssipulbri ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu iga kvartali kohta, see tähendab iga kolme kuu tagant. Kui tarnitakse iga kuu väikeseid koguseid, siis on sobiv fikseeritud hinnaga leping koos hinna korrigeerimise võimalusega (ka kvartali kohta). Koore puhul soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuu. Või ostmiseks soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuue kuu tagant.Nimetus Embargo Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Jermann, Keity; Saremat, TarmoKäesoleva bakalaureusetöö „Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS“ eesmärgiks oli leida ettevõtte laoprotsessides kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud, mille abil suurendada töökindlust, sujuvat kauba käitlemist ning tagada täpne kauba- ja infoliikumine. Lõputöö ajendiks oli laoprotsessides esinevad probleemid, mis on seotud süsteemi puudumisega: varude ebatäpsus, kaupade kadumine, ruumipuudus. Antud probleemid mõjutavad kogu organisatsiooni igapäevatööd, omavahelisi suhteid ning kliendirahulolu. Uurimisobjektiks olev ettevõte peab oma eeliseks tootmiseks kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ning klientidele lubatud lühikesi tarneaegu. Sellegipoolest ei ole võimalik komponentide puudujääkide, protsessides esinevate kitsaskohtade ja edasilükatud tarneaegade tõttu tagada rahuldust pakkuvat klienditeenindust. Pikaajaline konkurentsivõimeline tegutsemine eeldab pidevat protsesside vaatlust, mõõtmist ja pidevat parendamist. Töös kvalitatiivse meetodina kasutatud protsesside kaardistamine osutus tõhusaks, eesmärk sai täidetud ning töö käigus täideti kõik püstitatud uurimisülesanded. Läbi olemasolevate laoprotsesside vaatluse ja hetkeolukorra kaardistusele oli võimalik leida kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud. Ettepanekute tegemisel on toetatud erialalistele teadusartiklite ja raamatute infole, kus on mainitud laotoimingute juhtimise vajalikkust, tehnoloogilisi võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ja uurimistulemusi sarnaste probleemide lahendamiseks. Samuti on ettepanekute tegemisel võetud arvesse ettevõtte eesmärke, võimalusi ning väärtusi, mis oleks antud ettepanekutega kooskõlas. Uus protsessiskeem modelleeriti ARIS tarkvaras. As-is protsessi kaardistamise teel jõuti järeldusele, et suur osa probleemidest on seotud manuaalse kaubakäitlemisega, läbi mille pole võimalik tagada täpset ega läbipaistvat tegutsemist. Samuti puudub kindel protsesside läbiviimismeetod. Laotöötajad lähtuvad isiklikest kogemustest, harjumustest ja eeldustest. Andmete manuaalsest sisestamisest suurenevad vastuvõetud kaupade veamäärad, läbi mille pole süsteemis kajastatud andmed usaldusväärsed. Tihti hilineb kaupade arvele võtmine (või ununeb) ja võetakse vastu valesid tooteid või koguseid. Samuti kasutatakse hoiukohtade loomisel suvalisi hoiukohti ning lähtutakse eeldusest kaup hiljem üles leida. Töö käigus mõõdetud komplekteerimiskiiruse tulemustest selgus, et antud meetodi kasutamine pole tulemuslik ning suur osa 42 ajast kulub hoiukohtade leidmisele (50-70%). Samuti kasutatakse kaupade hoiustamiseks suvalisi erimõõdulisi pakendeid (kaste, karpe, purke, topse), mille markeerimiseks puudub kindel standard. Tuginedes uuringu käigus leitud kitsaskohtadele, pakkus autor töökindluse ja infotäpsuse saavutamiseks välja järgmised parendusettepanekud: • Vajalik on andmeterminalide kasutuselevõtt, mis võimaldaks vähendada manuaalsest kaubakäitlemisest tulenevaid inimlike vigu, suurendada käitlemiskiirust ning pakkuda läbipaistvaid ja täpseid andmed kogu tarneahelale. • Kaupade kadumise vältimiseks tuleks kaubaartiklid siduda hoiukohtadega. Läbi süsteemsete hoiukohtade loomise on võimalik vähendada komplekteerimisele ja hoiukohtadele paigutamisele kuluvat aega ning kasutada laopinda efektiivsemalt. • Komplekteerimiskiiruse suurendamiseks kasutada noppekäske, mis lihtsustab ja optimeerib protsessi ning aitab hoida laovarud aktuaalsena. • Laotoimingute registreerimine ERP süsteemis, läbi mille oleks tagatud kauba arengufaas kogu tarneahelale ning puuduks vajadus laotöö kontrollimiseks. • Luua ettevõtte eesmärkidega kooskõlastatud tulemusmõõdikud (pidevaks parendamiseks). • Töötajatele uue protsessi tutvustamine ning vajadusel töötajate juhendamine või koolitamine. Läbi eelnimetatud parenduste on võimalik suurendada töökindlust, andmete täpsust ning töö kiirust. Lisaks väheneb ebavajalike tegevuste arv. Saavutatud ajakokkuhoid ja andmete täpsus võimaldab efektiivsemat tegutsemist ja pakkuda konkurentsivõimelist klienditeenindust. Antud töö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid seda on võimalik käsitleda tulevastes uuringutes.Nimetus Avatud juurdepääs Laoteenuste digitaliseerimine SRC Group AS-is(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Efimova, Alexandra; Karaulova, TatjanaKäesoleva töö põhieesmärk oli pakkuda välja lahendus SRC Group AS-i ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa. Parima sobiva lahenduse leidmiseks tuli lahendada järgmised ülesanded. 1. Valida laohalduse digitaliseerimiseks vajalik varustus. Töö põhieesmärgi täitmiseks oli vajalik valida digitaliseerimise tehnoloogiate ja vajalik varustus digitaliseerimiseks. SRC Group AS andmeterminali valimiseks oli vajalik määrata, millist tüüpi digitaliseerimise tehnoloogiad sobivad selle ettevõtte jaoks kasutamiseks. Lõputöö käigus tuvastas autor, et parim valik on 1D vöötkood. Seejärel valis ülesande täitmiseks kõige sobivam andmeterminal. Autor kaalus ainult traadita käeshoitavaid skannereid, mis on saadaval Eestis. Andmeterminali valimise käigus sai selgeks, et kõigi kriteeriumide järgi on parim valik Point Mobile PM66. Selle terminali kasutuselevõtuks on ettevõttel vaja kulutada 622 eurot, kuna ühe skänneri hind on 311 eurot ja on vajalik kohe osta kaks skannerit, arvestades tulevast teise laotöötaja planeerimist. 2. Koosta lao plaan vastavalt kauba gruppidele. Eesmärgi saavutamiseks oli vaja koostada laoplaan, toetudes kaupade gruppidele. Korraliku laoplaani koostamiseks tuleb määratleda, kus konkreetsete kaupade jaoks on kõige sobivamad asukohad. Grupid jagunevad riiulitel kahe kriteeriumi alusel: kaupade kasutamissagedus projektidel ja kauba suurused. Igale kaubagrupile oli määratud täpne asukoht laos, olenevalt toote mõõtmetest ja kasutussagedusest. Õige kaupade paigutus laos aitab vähendada aega kauba otsimiseks, selle kokkupanemise ajal, kuna iga grupp asub oma määratud kohas. 3. Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine. Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine näitas Kaupade skaneerimine ja korda seadmine laos on tulevikus protseduuride täitmise aega võrreldes praeguste protseduuridega vähendanud. Skanneri kasutuselevõtt ja lao korrastamine võimaldasid vähendada kauba kogumise aega projektiks laost 30 minutit. Protseduuri, kuidas kaup projektilt tagasi laole jõuab, täitmise aeg vähenes 43 minutit. Kokkuvõtteks võib väita, et töö eesmärk, pakkuda välja lahendus ettevõttele SRC Group AS, ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa, sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Ostuprotsessi tõhustamine Via 3L OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Penter, Kirke; Popell, JanekKäesoleva lõputöö raames kaardistati ning hinnati, kuidas mõjub ostuplaneerimise parendamise ja tõhustamine ettevõttele Via 3L OÜ. Samuti töötati välja visioon, milline näeb välja ostuplaneerimine majandustarkvaras ja analüüsiti seda võrdluses hetkeolukorraga. Hetkeolukorra kaardistamiseks ning tulevikuvisiooni loomiseks teostas autor juhtumiuuringu läbi protsesside praktilise läbiviimise ja visuaalse materjali abil. Lõputöö uurimisprobleem keskendus ostuplaneerimise tarkvara ebakindlusele ja ressursi raiskamisele. Autor kaardistas lõputöö käigus ostuprotsessi, mittevastavuste protsessi ja ostuplaneerimise protsessi. Kogutud informatsiooni põhjal analüüsis autor hetkeolukorda ja tõi välja praegused kitsaskohad. Lisaks koostas autor LEAN juhtimismetoodika kaheksa raiskamise tööriista abil analüüsi ja lisandväärtuse analüüsid, et tuvastada ning vähendada protsessis raiskamist. Autor koostas TO-BE protsessid, näitamaks kuidas toimuksid äriprotsessid kui ostuplaneerimine oleks liidetud majandustarkvarasse. Antud töös tehtud analüüsi ja ettepanekute põhjal on ettevõttel võimalus alustada parendustegevuste läbiviimisega. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks leidis autor vastused töös püstitatud uurimisküsimustele. Ostuprotsessi kaardistamisega selgus ettevõttes kasutusel oleva protsessi olemus. Ostuprotsess Via 3L OÜ-s mängib olulist rolli klienditeeninduses ja müügis. Ettevõte pakub oma klientidele logistikateenust, mille põhitegevused on varude haldus, ostmine ja transport. Via 3L OÜ jälgib varusid ja ostab kliendi tarnijatelt eelnevalt kokkulepitud hinnaga kaupa vastavalt nõudlusele. Eelmainitud teenuse pakkumiseks on ettevõttes eraldi ostuosakond ja kindel ostuprotsess. Ostuprotsessis osalevad ostuspetsialist, tarnija, klient ja ladu. Ostuprotsess on mitmete etappidega protsess, kuid antud töös keskenduti ühele alamprotsessile ehk ostuplaneerimisele. Ostuplaneerimine on ostuprotsessi esimene alamprotsess ja selle käivitab tellimuse vajadus. Ostuspetsialist teeb hetkel enamus ostuplaneerimise Microsoft Excelis, kuhu on koondatud laovarude info, müükide andmed ja prognoos uueks tellimuseks. Antud protsessis on väga palju tegevusi seoses info vahetusega Microsoft Exceli ja majandustarkvara vahel. Ostuplaneerimisel kulub infovahetusele ligikaudu 15 minutit ühe tellimuse kohta. Veel kuulub protsessi prognoosivalemite värskendamine, prognoositud tellimuste analüüs, tellimuskoguste muutmine ja tellimuse koostamine. Vastavalt EDI partnerluse olemasolule edastab ostuspetsialist tellimuse tarnijale läbi EDI partneri või e-kirja kaudu. Ostuplaneerimise protsessis tõhustamiseks leidis autor, et protsessist tuleks kaotada üleliigsed ja vigade rohked tegevused, et säästa protsessi ajalist kulu. Lõputöö autor näeb, et hea võimalus TO-BE protsesside efektiivsemaks muutmiseks on ettevõtte majandustarkvaras ostuplaneerimise funktsiooni arendamine. Hetkel ettevõttes kasutusel olev majandustarkvaral Microsoft Dynamics AX-il on võimekus ostuplaneerimiseks. Protsessi majandustarkvarasse juurutamist soovitab autor, sest ostuplaneerimise peamine kitsaskoht on liigsete lisategevuste vajadus. Samuti on ettevõtte teised protsessid ERP keskkonnas. Majandustarkvara arendamisega on võimalik kaotada mitmed mitte väärtust andvad tegevused. Protsessist saaks kaotada laovarude ja müügi andmete impordi, prognoosi valemite värskendamise, tarne kuupäeva määramise, tellimuse importimise majandustarkvarasse, EDI ühenduste kontrollimise ja tellimuse esitamise e-kirja teel. Lisaks võimaldab majandustarkvara liita ühte tegevusse EDI partnerile tellimuse esitamise ja tarnijale e-kirjaga tellimuse saatmise. Lõputöös läbiviidud uuring näitas, et ostuplaneerimise digitaliseerimine vähendaks tehtavate toimingute koguarvu ning võimaldab protsessist välja jätta kõik toimingud, mis ei loo väärtust. Juurutades ostuplaneerimine majandustarkvarasse väheneb protsessile kuluv ajakulu. Kokku väheneks protsessi pikkus 15 minuti võrra, mis nädalas toob 18 tundi ajavõitu ostuosakonna töös. Lisaks ajalise kulule vähendab protsessi arendamine suurel määral vigade ohtu, mis tulenevad andmetöötluse ja infovahetusega. Ostuplaneerimise juurutamisega majandustarkvarasse parandeb andmete täpsust, ostuspetsialisti töökohustused vähenevad, kogu protsessiks vajalik info on ühes kohas, kaovad aeglased lisafailid, tõhustab klienditeenindust ja aitab kaasa laovarude kulude madalal hoidmisele. Olukorras, kus töötajatele tekib rohkem aega on neil võimalik ettevõttele rohkem ja paremat väärtust anda ning läbi selle ettevõtte tulu suurendada. Seega uue protsessi rakendamine võimaldab ettevõttel vähendada vigu ja ajakulu, mis omakorda aitab kulusid kokku hoida. Lõputöös välja pakutud ettepanek – ostuplaneerimise protsess lisada majandustarkvarasse, on väike investeering ja koheselt rakendatav. Kasutusel oleval majandustarkvaral on juba olemas ostuprognoosi võimekus ning see tuleb ainult seadistada. Protsessi juurutamise alustamise mõistlikkus sõltub kulu- ja tasuvusarvestuse tulemusest. Uute protsesside loomise kiirus tuleneb sellest, kui kiiresti on võimalik teha vajalikud muudatused majandustarkvaras ning töötajate majandustarkvara kasutamise kogemusest.Nimetus Avatud juurdepääs Ostuprotsesside tõhustamine digitaliseerimise kaudu Telegrupp AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Siimsalu, Merlin; Ševtšenko, EduardLõputöö teemaks valis autor „Ostuprotsesside tõhustamine digitaliseerimise kaudu Telegrupp AS näitel“. Lõputöö eesmärgiks oli otsida võimalikke lahendusi, kuidas saaks Microsoft Dynamics 365 Business Centrali (edaspidi BC) majandustarkvara aidata ostuspetsialisti igapäevatööd. Töö alguses püstitatud hüpotees sai tõestatud, et Microsoft Dynamics 365 Business Centrali kasutusele võtmisega saab tõsta ettevõtte ostuprotsesside efektiivsust. Lõputöös seati järgnevad ülesanded: • kaardistada olemasolevad (AS-IS) protsessid ja hinnata nende efektiivsust. Selle ülesande raames kaardistati L1 tase väärtusahel, L2 tasemel toodi välja kõik projekti protsesside etapid ja nende eest vastutajad ning L3 tasemel kirjeldati kõik protsesside etapid lahti. Sellest tulenevalt on näha, kui palju praeguse lahenduse (AS-IS) protsessides toimub käsitsi kopeerimist erinevate failide vahel ning kui palju oleks tulevikus (TO-BE) võimalik need protsessid BC tarkvarasse kokku koguda. • Hinnata BC majandustarkvara sobivust Telegrupp AS vajadustega. BC tarkvara suudaks ära kaotada kõik ettevõtte jaoks tähtsad kitsaskohad. Lisaks suudab BC katta kolm põhilist omadust, mis osutusid tarkvara valikul oluliseks: projektihaldustarkvara peab võimaldama WIP(work in process)-meetodil projektiarvestust, peab olema täielikult majutatav ettevõtte enda serverites, komponentideta avalikus pilves ning pakkumuse vormistamine peab olema võimalik vastavalt päringus nõutud dokumentidele. • Vähendada ostu tööprotsesside ajalist mahtu uue ERPi kasutusele võtmisel. Lõputöös läbiviidud arvutuste põhjal väheneb ostu tööprotsesside ajakulu uue ERPi kasutusele võtmisega ostu-ja hankespetsialisti tööajast 235,2 tunni võrra ühes aastas ehk ligi 80%, seega kolme aasta jooksul 705,6 tundi. • Viia läbi tasuvusanalüüs. Tasuvusanalüüsist selgus, et 3 aastaga oleks võimalik BC juurutamisele kuluv investeering tagasi teenida, seejuures hoides veel kokku 33 429,30 € ostumooduli kasutajate palgast. Teoreetilises osas kirjeldati pakkumuse koostamist kui ühte hankedokumenti, käsitleti, mis on hankeprotsess ja ostuprotsess ning nende peamised erinevused. Lisaks anti ülevaade digitaliseerimisest ja automatiseerimisest, hanke- ja ostutegevuse digitaliseerimine kasulikkusest, ettevõtte ressursside planeerimisest, Standard Books ja Business Central Dynamics 365 olemusest, ARIS modelleerimistarkvarast, WIP-meetodist ning EAS digitaliseerimise teekaardi toetusest. Praktiline osas anti ülevaate „BCS töötuba- EAS digitaalne teekaart“ osalemisest ostuprotsesside kaardistuse ning analüüsi osast, kus osalesid autor ehk ostumooduli peakasutaja, logistik, projekti eestvedaja ning BCS Itera spetsialist. Töö autor analüüsis ja aitas välja selgitada, mis on tänaste protsesside kitsaskohad ning pööras tähelepanu töö tõhustamiseks vajaminevatele lahendustele. Lisaks kaardistas autor ühe IT-osakonna projekti hetke olukorra ning tuleviku vaate, kui kasutusel oleks BC tarkvara. Seda tehti selleks, et välja tuua protsessides võimalikud kokkuhoiu kohad, kus ostu- ja hankespetsialisti tööaja kulu läheb märgatavalt väiksemaks, kui puudub vajadus manuaalselt ja mitmekordselt infot kopeerida erinevate failide vahel vaid seda teeb tarkvara. Praktilise osa viimane etapp koosnes tasuvusanalüüsist, töötades läbi sama projekt nii praeguses keskkonnas kui ka Business Central 365 demo keskkonnas. Tasuvusanalüüsi tulemus arvutati välja selle järgi, kui palju üks ostu- ja hankespetsialist võidaks ajas, kui tänaste manuaalsete protsesside asemel oleks kasutusel BC tarkvara, arvestades seejuures Harjumaa keskmise ostujuhi neto kuupalgaga (arvutamisel töötaja palgafondiga). Lõputöö eesmärk sai täidetud ning Microsoft Dynamics 365 Business Central majandustarkvara kasutusele võtmise efektiivsus ajas kui ka investeeringus sai tõestatud. Juhtkond kiitis tarkvara juurutamise projekti heaks ja sellega alustatakse 2024 aasta kevadel.