Lõputööd (KT)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KT) Märksõna "Environmental Technology--Environmental Protection--Introduction to Environmental Protection" järgi
Näitamisel1 - 9 9-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Aegviidu asula joogivee kvaliteedi probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Ratas, Siim- Kristjan; Sillaste, ViiuAntud töös on võrreldud vastavalt püstitatud eesmärkidele nelja Aegviidu alevi veepuhasti veeproovide näitusid, mis olid aluseks tarbitava vee kvaliteedi hindamisel. Analüüs näitas, et alevisisene veepuhasti töötab eeskujulikult, probleeme jagub vanade veepuhastitega. Kohalike elanike hinnanguid, et vesi on ebakvaliteetne, on tõestatud ka Terviseameti akrediteeritud veelabori veeproovide tulemustega. Peamised probleemid joogivees on hägusus, värvus ning liigkõrge rauasisaldus. Puurkaevud on vanadel veepuhastitel madalamad, sellest tulenevalt on põhjavee analüüsid näidanud, et vee kvaliteet ülemistes pinnasekihtides on kehvem kui käige hiljem ehitatud veepuhastis, raskemaks teeb nende võrdluse ka see, et pinnased on erinevad ja jaamad ei asu kõrvuti ühel territooriumil. Jõe tänav eristub selle poolest, et teised veepuhastis asuvad oluliselt liivasemal pinnasel ja kõrgemal kui Jõe tn pumbajaam. Pinnas on pehme ja madal, samuti voolab mõne meetri kaugusel hoonest jõgi, mis kevadise suurvee ajal madalama metsa katab veega. Need veed satuvad ka suhteliselt madalasse veevõtukaevu. Mis aga väga hästi eristab uut ja vanasid veejaamu, on lõpptarbija juurest võetud veeproovid. Veeproovid sedastavad vanadest jaamadest võetud proovides suurt hägususe ja värvuse tõusu, mis ei ole seadusega reglementeeritud, kuid rauasisaldus on siin piirnormidest kohati mitmeid kordi kõrgem. Selle põhjuseks on arutluste ja proovivõtukohtade tulemuste võrdluse põhjal vana torustik, mida kasutatakse tarbijale vee edastamiseks elamusse. Uue veepuhasti näidust oli näha, et koolimaja vana veetrass reostas samuti puhast vett. Trassi vahetusega kadus koheselt ka rauaprobleem. Vanad jaamad on amortiseerunud ja investeeringuid ei planeerita. Uue veepuhasti ehitusega asendati vanad trassid kas koheselt või mõne aja möödudes uue veetrassiga ja tulemus saavutati kohe. Arutluste ja võrdluste põhjal võiks vanad veepuhastid/pumbamajad sulgeda, sest nende ekspluatatsioonis hoidmine on talvel väga kulukas. Vanad soojustamata hooned on küllaltki suured. Tühja ruumi on palju. Igas jaamas eraldi pumbad, rauaeraldusfiltrid jne. Iga asi maksab ja nii väikese asula peale nii palju veejaamasid ei ole kuidagi moodi otstarbekas. Vanade jaamade uuendamine algaks vana lammutamisega, puurkaevude rekonstrueerimisega, uute hoonete ehituse hankimisega. Probleemi lahendamiseks oleks vaja rajada ka uued trassid. Edaspidise lahendusena näeb autor Jõe tänava veepuhasti sulgemist ning teeb ettepaneku vedada alevisisese veejaama uuest torustikust uus väljavõte, ning juhtida sealt vesi Jõe tänava piirkonda. Sama ettepanek sobiks ka Poolemõisa piirkonnale. Kosenõmme veepuhastiga on olukord keerulisem, kuna asum on alevist kaugemal. Enne lõpliku otsuse tegemist on ettepanek viia läbi täiendavad uuringud. Saada vastus kas praegune uus veepuhasti suudaks ära toita ka Kosenõmme piirkonna.Nimetus Piiratud juurdepääs Omapuhastite rajamine hajaasustusalal ja sellega kaasnevad nõuded(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Heinla, Hanna-Liis; Saadve, Made; Erki LemberHajaasustusaladel, kus ei ole võimalik ühiskanalisatsiooniga liituda, tuleb rajada kohtpuhastussüsteem. Selleks, et vältida võimalikku negatiivset keskkonnamõju näiteks kohaliku kaevu joogivee, piirkonna põhjavee või pinnavee reostumist toitainete, reoainete ning kahjulike bakterite ja viirustega. Samuti vähendada sellest tulenevat riski inimeste tervisele, et puhas veekeskkond ja joogivesi säiliks ka tulevatele põlvedele, tuleb järgida antud valdkonda reguleerivaid õigusakte. Autori hinnangul on antud valdkond õigusaktidega keeruliselt reguleeritud. Läbiviidud uurimustöö tulemusena selgus, et omavalitsuste ametnikud, kelle poole inimesed omapuhastite paigaldamisega seotud informatsiooni saamiseks peamiselt pöörduvad, annavad käsitletud valdkonnas erineva mahu ja kvaliteediga teavet. Seetõttu on ka tavakodanikule keeruline kättesaadava teabe põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem. Ametnikud üksi ei ole võimelised puhast looduskeskkonda tagama, kuid nad saavad inimeste teadlikkust informatsiooni levitamisega tõsta. Kõige informatiivsemaks veebis kättesaadavaks eesti keelseks materjaliks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks, millele ka omavalitsuste ametnikud antud valdkonnas võiksid oma vastustes viidata. Tavakodanikul on võimalik kättesaadava info põhjal rajada nõuetele vastav kohtpuhastussüsteem, kuid selleks peab inimene ise olema piisavalt teadlik ning oskama valdkonna kohta täiendavalt küsida. Selgus ka, et tõepoolest on vähestel omavalitsustel kehtestatud reovee kohtkäitlus ja äraveo eeskiri, mis hõlbustaks samuti inimestel kohtpuhastite paigaldamisega seonduvat järgida. Autori hinnangul tuleks olukorda riiklikult kontrollida.Nimetus Piiratud juurdepääs Pestitsiidid põllumajanduses: kokkupuutevõimalused ja mõju mesilaselaadsetele putukatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaisa , Talimaa; Karise, ReetIntensiivpõllumajandus on kaasa toonud tolmeldavate putukate vähenemise samal ajal kui tolmeldamist vajavate kultuuride kasvupind näitab tõusutendentsi. Mesilaselaadsed putukad on põhjapoolkeral olulisimad tolmeldajad, kuid nende arvukus ja liigirikkus on väga kergesti mõjutatavad nii keskkonna saasteainete kui põllumajanduslike maade struktuuri muutuse tõttu. Meemesilased ja kimalased on sarnase eluviisiga sotsiaalsed putukad. Hoolimata näilisest sarnasusest on neil palju erisusi, mistõttu nad reageerivad keskkonnamuutustele erinevalt. Pestitsiidide toksilisuse tase ei sõltu ainult putuka keha suurusest, vaid paljudest muudest teguritest nagu näiteks organismi üldine tundlikkus, eluviisi erinevused. Tolmeldajatel on palju võimalusi pestitsiididega kokku puutumiseks. Üheks probleemiks on arusaam, et kontaktsed pestitsiidid, mis ei põhjusta korjetöölisel häireid, ei mõjuta vastseid, kuna vastsed ei käi põldudel. Samal aja aga unustades, et vastsed tarbivad saastunud toitu. Kui meemesilaste vastseid kaitseb osaliselt see, et neid söödetakse ammede poolt ümber töötatud toiduga, siis kimalasevastsed tarbivad ümber töötamata toortoitu. Seega on väga raske teha paikapidavaid ja kõiki aspekte hõlmavaid järeldusi pestitsiidide mõjust mesilaselaadsetele. Paljud mõjud ei avaldu lühiajaliste katsete käigus. Pikaajaliste katsete läbiviimine on aga ajamahukas ja kallis. Sellepärast tuntaksegi herbitsiidide ja fungitsiidide mõjusid vähe.Nimetus Piiratud juurdepääs Põllumajandusplast Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuusmik, Eliise Ingel; Vilms, MonicaPõllumajanduse üheks osaks on loomakasvatus, kus tegeletakse loomade pidamisega. Loomakasvatuses igapäevaselt tekkiv põllumajandusplast on probleemiks nii meid ümbritsevale keskkonnale kui ka põllumeestele ja maaletoojatele. Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada põllumajandusplasti kokkukogumise probleeme Eestis ja välja selgitada, miks Eesti jäätmekäitlusettevõtted põllumajandusplasti ei taaskasuta. Eesmärgi täitmiseks küsitleti nii põllumehi, maaletoojaid kui ka jäätmekäitlusettevõtteid. Lisaks küsitlusele viidi läbi eksperiment ühes Eesti põllumajandusettevõttes. Eksperimendi eesmärk oli vaadelda silokilede kasutamist enne kiletamist ja peale sileerumist. Töö tulemustest selgus, et jäätmekäitlusettevõtete jaoks põllumajandusplasti käitlemine ja taaskasutus on väga kulukas. Kulukaks teeb selle protsessi põllumajandusplasti puhastamine, sealhulgas ka puhastusliini soetamine. Jäätmekäitlusettevõtetel pole selle vastu huvi, kuna piisavat tulu põllumajandusplast nende ettevõtetele ei too. Lihtsam on taaskaasutusse suunata tavaplastikut nagu näiteks kilekotid. Põllumajanduslasti kokkukogumise probleemid said alguse kui eksport Aasia riikidesse suleti. Eestis tekkis suur põllumajandusplasti ülejääk. Kilet polnud kuhugi panna, mistõttu olid transpordi viibeajad pikad- olukord oli uus nii maaletoojate kui ka põllumeeste jaoks. Koostatud töö tulemustest selgus, et enamasti on probleemiks äraantavate kilede ebapuhtus, kallis transport ning põllumeeste vähene huvi põllumajandusplasti sorteerimise vastu. Küsitluse tulemustest selgus, et vastanute arvust 23 põllumeest ei ole kunagi, või on väga väikeses koguses, silokilesid tagastanud. Põhjuseks toodi enamasti kallis hind. Vastanute hulgas oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei näe silokilede äraandmise ja sorteerimise vajalikkust. Sellest võib järeldada, et põllumeestele tuleks teha rohkem teavitustööd keskkonnateadlikkuse suhtes. Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tulekas korraldada koolitusi ja infopäevasid, et motiveerida põllumajandussektoris tegutsevaid inimesi põllumajandusjäätmeid korrektselt käitlema. Tootjavastutuse põhimõtte kohaselt on kohustatud maaletoojad ning tootjad korraldama toote kogumise, taaskasutuse ning kõrvaldamise. Töö tulemustest selgub, et selline põhimõte rakendub ebaefektiivselt, kuna maaletoojate ja tootjate suutlikkus korraldada kogumist ja kõrvaldamist kõikidele Eesti põllumajandusettevõtetele vajaduspõhiselt on keeruline. Samuti võib töö tulemustest järeldada, et probleem on suhteliselt maaletoojate ja põllumeeste keskne. Konkreetseid lahendusi riigi poolt antud probleemile ei ole otsitud.Nimetus Piiratud juurdepääs Puidutööstusest tuleneva nõrgvee keskkonnamõju uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kukk, Liis; Lember, ErkiPuidutööstuste palkide ja puitmaterjalide nõrg- ja reovee mõju ümbritsevale veekeskkonnale on tunduvalt suurem, kui lõputöö koostamisel eelnevalt arvati. Põhjuseks võib arvestada asjaolu, et palkide ladustamisaladelt tulenevat nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole piisavalt uuritud ning vajab põhjalikumat vee analüüse just puidust tulenevate saasteainetele: vaikhapped, ligniin ja taniin. Käesoleva töö raames saab mitmete oluliste veekvaliteedi näitajate piirväärtustega määratleda kindlad punktreostusallikad. Antud lõputöös uuritud Navesti jõe piirkond peaks olema suurendatud tähelepanud all seoses lõhejõgedele määratud vee kvaliteedi näitajate piirmääraja tõttu. Navesti jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse lisaks kuulub veekogu osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne – Eesti vesikonna VMK kohaselt on Navesti jõgi tugevasti muutunud veekogum ning kesises seisundis. Samuti on kohalikud omavalitsused tugevasti muutnud veekogu maaparanduse eesmärgil, regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Lõputöös on välja toodud siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027). Teostatud tööde sisuks oli Navesti keskjooksu õgvendatud sängilõikude juhtimine looduslikku sängi (Jälevere ja Navesti küla piirkonnas) koelmualade kvaliteedi parandamiseks. Lõputöös analüüsiti vee näitajaid Macherey – Nagel Visocolor Eco analüüsikohvriga ning mõõtetulemusi sai võrrelda Keskkonnaseire teostatud proovidega. Analüüsikohvriga mõõdeti ning võrreldi Keskkonnaseire tulemustega järgmisi veekvaliteedi näitajaid: NO2-, NO3-, NH4+, PO43- ja pH. Lisaks nendele näitajatele sai Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis mõõdetud vee BHT7, sest antud analüüsikohver BHT mõõtmist ei võimaldanud. Võrreldavate kvaliteedinäitajate tulemusi võis mõjutada mõõteperiood, Keskkonnaagentuur on keskkonnaseire programmides avaldanud 2017. aasta I. ja II. etapi vahearuanded. Mõõtmistulemuste võrreldavaks perioodiks võeti 2016. aasta jõgede hüdrokeemilised seired. Põllumajanduse mõju Navesti jõe veekeskkonnale on lõputöö vaadeldavas lõigus märkimisväärselt olematu. Arvestades valdkonna minimaalset tegevust võib kaudselt põllumajandus Navesti jõe ökoloogilist seisundit mõjutada, kuid autori mõõtmistulemustes mõju ei kajastunud. Valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on käesoleva töö raames Veeseaduse määrus nr 58, mis sätestab lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõudeid, lisaks määrus nr 99 reguleerib reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Puidutööstusettevõttele väljastatud vee erikasutusloa piirmäärad on kehtestatud määruse nr 99 alusel. Puidutööstuse nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole Eestis kuigi põhjalikult uuritud ning pole leitud meetmeid, kuidas veekvaliteedi näitajaid antud valdkonnas parendada. Tuginedes välismaistele põhjalikele uurimustöödele, siis nõrgvee näitajaid saab parandada osoneerimisega. Osoneerimine vähendas märkimisväärselt nõrgvee happelisust, 80 kuni 90 %, tanniini kogused väheneksid 90 kuni 95 %, ligniini ja vaikhappe näitajad 95 kuni 100 %.Nimetus Piiratud juurdepääs Reoveesette käitlus Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Hanni, Kertu; Grünverk, LauraTöö alustamisel sai püstitatud järgmised ülesanded: • uurida mis on reoveesete ja millised on selle erinevad käitlustehnoloogiad? • teha selgeks Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse nõuded reoveesette käitlemisele ning selle valmistatud komposti kui toote sertifitseerimisele; • uurida, mis on sertifitseerimiseprotsessi nõuded sertifitseerimisasutusele ja vee-ettevõttele? • uurida, miks vee-ettevõtted ei soovi omatoodetud reoveesette komposti sertifitseerida tootena? Reoveesette käitlustehnoloogiate puhul sai analüüsitud erinevate tehnoloogiate eeliseid ja puudusi ja nende kasutamist Eestis. Enim levinud on aunkompostimine, mis on küll kõige soodsam, kuid samas on ka selle kvaliteet kõige enam mõjutatav ilmastikust. Suuremad reoveepuhastid kasutavad ka anaeroobset reoveesette töötlemist. Et reoveesete sisaldab patogeene ja ohtlikke aineid on sette käitlemine seadustega väga reguleeritud. Töö tegemise ajal tutvus autor kehtivate reoveesette käitlemist reguleerivate õigusaktidega ning töös analüüsiti nendes toodud nõudeid. Tuli nentida, et lõpptoote kvaliteedinõuded erinevatest lähtematerjalidest valmistatud kompostidele on millegipärast erinevad. Töö autori arvates võiks seadusandja need nõuded üle vaadata ja võimaluse korral ühtlustada. Reoveesettest valmistatud komposti kui toodet on võimalik müüa kui see vastab Keskkonnaministri määruse nr 24 "Reoveesettest toote valmistamise nõuded" toodud ohutusnõuete ja kvaliteedi piirväärtustele. Toote sertifikaadi saamiseks tuleb läbi teha taotlejal sertifitseerimisprotsess. Üks töö eesmärkidest oli teada saada, miks vee-ettevõtted ei soovi sertifitseerida reoveesettest valmistatud komposti tootena? Vastuse saamiseks sai läbiviidud vee-ettevõtete seas vastav küsitlus. Küsitlusele vastas 44-st vee-ettevõttest 13. Kuigi vähese vastajate arvu pärast ei saa läbiviidud küsitluse tulemusi kogu Eestile taandada ja teha vastavaid järeldusi, saab öelda, et sertifitseerimine on ettevõtetele probleemiks. Neil puuduvad teadmised sertifitseerimise protsessist, peavad seda liiga keeruliseks ja kalliks. Ei olda ka kindlad, kas sertifitseerimine aitab kaasa reoveesettest komposti turustamisele. Vastustest selgus, et see on vee-ettevõtete enda tekitatud probleem, kuna neil ei ole aega või soovi käia infopäevadel ning ka iseseisvalt informatsiooni hankida. Seega paistab, et vee-ettevõtetel puudub motivatsioon reoveesette komposti tootena sertifitseerida. Töö läbiviimine andis autorile uusi teadmisi ning avardas silmaringi reoveesette käitlemisest Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülevaade Keskkonnainspektsioonis registreeritud jahindusega seotud kontrollidest ja rikkumistest aastatel 2013-2017(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Puskar, Elo Kim; Kalda, OliverTänapäeval on üha enam oluliseks muutunud looduskaitse roll igapäeva elus, mis kajastub looduskaitse korralduses ja täiendatud seadusandluses. Järjest rohkem panustatakse olukorra parendamise ja rikkumiste vältimise eesmärgil tehes selleks järelevalve tööd vastavalt valdkonnale. Kuna jahipidamine kui tegevus kogub aina enam populaarsust on jahikaitsel oluline tähtsus. Jahikaitse hõlmab endas jahijärelevalvet, tööplaanis ettenähtud kontrollkäike, kaebuste analüüsimist ja nendele reageerimist ning vajadusel ka järelkontrolli. Autor keskendub oma lõputöös jahindusega seotud kontrollide ning menetluste statistikate koostamisele erivaldkondades, mis näitab ajavahemikul 2013-2017 toimunud muutusi seoses järelevalve töö ning rikkumistega. Lõputöös anti ülevaade jahindusest, sellega seotud õigusaktidest ning koostati statistikad, mis selgitasid välja olukorra muutused kõigis Eesti maakondades alates ajavahemikust mil jõustus uus jahiseadus. Samuti on koostatud ülevaade kõige enam rikutud jahiseaduse paragrahvidest, et selgitada välja, mis on jahipidajate kõige suuremaks seadusevastaseks eksimuseks. Statistika põhjal tõi autor välja kõige olulisemad tulemused ja nende kirjeldused. Olulise tulemusena võib välja tuua, et järelevalvetööd tehakse piisavalt palju, et ennetada või ära hoida suuri kahjutekitavaid rikkumisi. Valdkonniti selgus, et kõige enam vajab plaanipärast kontrollimist jahipiirkond ning oluline on sealne tehtav järelevalve töö. Eestis on kokku kolm maakonda, kus on toime pandud kõige enam rikkumisi 5 aasta jooksul, nendeks on Saaremaa, Ida-Virumaa ning Võrumaa. Andmestiku põhjal tehtud statistikast selgus, et vastavalt sellele, mis aastal tehti kõige rohkem kontrolle (2015), tuvastati ka kõige rohkem rikkumisi (287 rikkumist), ning aastal mil kontrollkäike tehti kõige vähem (2013), tuvastati kõige vähem seaduse rikkumisi (104 rikkumist). Selle põhjal võib järeldada, et mida rohkem teha korrapärast järelevalvet, seda rohkem tuvastatakse seaduse rikkumisi, mis muidu võivad tabamata jääda. Samuti võib välja tuua, et 2017. aasta lõpuks on aastate lõikes tuvastatud rikkumiste arv kahanenud, seega võib hetkelist olukorda lugeda heaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Uued Euroopa direktiivid taastuvenergiaallikate kasutamisel erineva energiatasemega hoonetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Gulbis, Meriliis; Järv, HeleTaastuvad energiaallikad - vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass, võimaldavad toota elektrit ja/või soojust tekitamata seeläbi ülemäärast kahju keskkonnale. Kodumajapidamistes on võimalik võtta kasutusele väiksemaid lahendusi, milleks on tuuleturbiinid, päikesepaneelid ja –kollektorid, sadevee süsteemid, soojuspumbad ning küttepuit. Elektrijaamade kasutegur võimaldab katta suurema hulga tarbijate vajaduse. Hooned jagatakse ehitise kasutusotstarbe järgi, mille alusel neile kehtestatakse energiatõhususe miinimumnõuded. Nende piirmäärade järgi jaotatakse hooned klassidesse - madalenergiahoone, liginullenergiahoone, netonullenergiahoone, kusjuures aastal 2020 peavad kõik Euroopa Liidu liikmesriikides ehitatavad uued avalikud hooned olema liginullenergiahooned. Liginullenergiamaja energiasäästlikkuse taseme saavutamiseks peavad hooned olema sellised, kus kasutatakse ära energia tootmise võimalused hoone asupaigas ning energiat tarbitakse väga efektiivselt. Laialdasem taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatarbimise vähendamine on Euroopa Liidu võimalus täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ja täita liidu pikaajalist kohustust hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2ºC ning vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme. Energia säästlike hoonete ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse poolt väljastatud seadused ja määrused, milles toodud välja täpsed nõuded, mida järgida. Oluline on sealjuures järgida, et energiat ei säästetaks sisekliima arvelt. Määrusega „Energiatõhususe miinimum nõuded“ , kehtestatakse piirmäärad, „Energiatõhususe arvutamise metoodika“, selgitab nõuded energiatõhususe vastavuse tõendamiseks ja „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“, alusel antakse välja projekteeritavatele või olemasolevatele sisekliima tagamisega hoonetele märgis, mis kajastab nende energiatarbe klassi. Energiakasutust sisekliimatagamisega hoones selgitab välja süstemaatiline menetlus – energiaaudit, mille nõuded on samuti kehtestatud määrusega „Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord“. Määruste ja seaduste aluseks on tegevuskavad, milles kirjeldatakse eesmärke ja meetodeid, kuidas neid saavutada. Tegevuskavad on omakorda koostatud vastavuses nõuetele, mis on välja toodud Euroopa Liidu direktiivides. Tegevuskavasid on erinevaid, aga kõigil neil on siht jõuda eesmärkideni, mis määratud 2020. aastaks. Lisaks on koostatud pikaajaline tegevuskava aastani 2030, milles seatud siht juba veel kõrgemale. Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab 2020. aastaks olema vähendatud 20% võrra energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside emissiooni, võrreldes 1990. aastaga ning samapalju suurendatud taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Lisaks tuleb biokütuste osakaal transpordis kasutatavates kütustes viia 10 protsendini. Prognooside järgi saavad kõik eesmärgid täidetud ja ületatud, väljaarvatud 20 protsendiline energiatarbimise vähenemine.Nimetus Piiratud juurdepääs Võõrliigid läänemeres ja nende mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Suits, Kristjan; Ojaveer, Henn; Oliver KaldaTänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas pööratakse üha rohkem tähelepanu merekeskkonna tähtsusele ning selle kaitsemisele ja mõistetakse sellest tulenevaid otseseid mõjusid majandusele. Võõrliikide poolt merekeskkonnale tekitatav kahju ja sellest tulenev mõju majandusele on antud probleemi muutnud aktuaalseks ning on mõistetud, et see probleem vajab lahendamist. Laevandus on üks tähtsamaid veevõõrliikide transpordi mooduseid ning seetõttu on laevandusega seotud tegevused olnud viimaste aastate jooksul aina rangemalt reguleeritud. Bioinvasiooni globaalne olemus on probleem, mis teeb selle lahendamise lokaalselt võimatuks. Seetõttu on võõrliikide leviku piiramiseks vajalik riikidevaheline koostöö. Läänemerest on leitud 132 võõrliiki, kellest umbes pooled on sisse toodud viimase 50 aasta jooksul. Läänemerre on saabunud võõrliike maailma eri paikadest. Saabuvate võõrliikide mõju on paljuski teadmata, kuid drastilisemaid ökosüsteemi muutvaid näiteid võib leida ümarmudil Neogobius melanostomus, rändkarp D. polymorpha ning hulkharjasuss Marenzelleria spp. kujul. Võõrliikide probleemi ohjamiseks on erinevad seadused ning konventsioonid, mis sätestavad laevadele kohustusi ning piiranguid. Neist tähtsaimateks on Laevade ballastvee ja -setete kontroll ning käitlemise rahvusvahelise konventsioon. Euroopa Merestrateegia raamdirektiiv loob liikmesriikidele raamistiku, et saavutada merekeskkonna hea seisund ettemääratud ajaks, üks direktiivi alla kuuluvatest punktidest on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Lõputöös uuriti Eesti suuremate sadamate suhtumist võõrliikide invasiooni probleemi ning meetmeid, mida nad probleemi ohjamiseks kasutavad. Küsitlusest selgus, et Eesti sadamad tegelevad probleemiga vaid Eesti seadusandluses ettenähtud mahus. Suurem osa sadamatest ei tee lisainvesteeringuid, et vähendada võõrliikide invasiooni tõenäosust kuni riik ei ole vastavaid nõudeid esitanud. Sadamad ei teosta ka ballastvee proovide võtmist. Volitatud asutused teevad sadamatele ebaregulaarseid kontrolle. Ainsaks küsitluses osalenud sadamaks, kes võimaldab ballastvee ära andmist, oli Tallinna Sadam, kuid nende väitel pole siiani ükski laev ballastvett veel ära andnud. 34 Kõigi küsitluses osalenud osapoolte vastustest selgus, et sadamad on valmis tegema investeeringuid võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks kui need on sätestatud kindlate eeskirjadega. Kuna ballastvee süsteemide installatsioon oleneb regiooni ning laeva spetsiifikast tuleks välja töötada ühtne süsteem laevadele enim sobiva tehnoloogilise lahenduse installeerimisele. Tähtis on ka ballastvee puhastussüsteemide kuluefektiivsemaks muutmine. Veel on oluline laevaomanikke motiveerida ballastvett ning setteid sadamasse ära andma. Ballastvee proovide võtmist tuleks teha karmimaks. Ballastvee proovide võtmise kord tuleks teha rangemaks ning sagedamaks, ka läbipaistvamaks kasutades sõltumatut kolmandat osapoolt. Seeläbi oleks võimalik kinnitada ballastvee vahetuse korrapärast täitmist. Kokkuvõtlikult peaks veevõõrliikidega võitlemiseks ballastvee vahetus olema senisest sadamale ning laevadele aja- ja kuluefektiivsem. Lisaks tuleks seadusandlus globaalselt ühtlustada.