Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction" järgi
Näitamisel1 - 20 25-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ärimaja Ehituse Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lepna, Ragnar; Alt, AivarsLõputöö käigus on lahendatud ärimaja ehituistööde organiseerimine lähtudes ehitustingimustest ja arhitektuursest lahendusest. Ärimaja hoone krundi suuruseks on 1506 m², millest ehitusalune pind on 477,5 m². Hoone ehitustööde maksumuseks on 1848755,2 € ilma 20 % käibemaksuta, koos käibemaksuga 20 % on hoone maksumus 2218506,3 €. Hoone ruutmeetri maksumus on 862 €. Ehituseelarvest moodustavad kõige suurema osa tehnosüsteemid, fassaadi- katusetööd ja betoonitööd. Hoone rajatakse plaatvundamendile. Ehitustöödeks kulub 11 kuud, algus kuupäevaga 15.07.2019 ja valmimiskuupäevaga 30.06.2020. Lõputöö käigus on detailsemalt käsitletud kogu hoone betoonitöid. Koostatud tehnoloogiakaardis on väljatoodud tööde teostamise kirjeldused, brigaadide koosseisud ja töömahud. Vajalikud sõlmed ja lõiked konstruktsioonist ja raketistest, vajalikud seadmed ja masinad, ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise plaanid. Tehtavate tööde kohta on koostatud koondkalenderplaan, kasutades abimaterjale EKE NORA normidest saadud ajanorme ühiktöödele ning kasutades ettevõtte siseseid tööajanorme betoonitöödel. Lõputöö käigus saadud teadmistest väärtustab autor eelarvestamisega seotud osa, ehk siis ajanorme ja ühikhindest saadud informatsiooni.Nimetus Piiratud juurdepääs Büroo- ja parkimishoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Hiion, Kuido; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputööga koostati büroo- ja parkimishoone ehituse organiseerimine projekt. Lõputöö autor koostas ehitusplatsi üldplaani, millelt sai informatsiooni objekti planeerimise kohta. Plaanil näidatakse kuhu on rajatud laoplatsid, soojakud, sissepääsud, tornkraana ning objektimeeskonna töömaakontor. Koostati ka koondkalendergraafik koos tööjõuvajadusega ning kaks tehnoloogiakaarti, sandwich-paneelide montaaži ja katusetööde kohta. Lisaks kirjeldati ka töövõtumeetodit, objektil kasutavaid tõstemehhanisme, töö- ja tuleohutuse tagamist ning keskkonnakaitset. Ehitusega alustati 21.01.2019 ning planeeritud objekti valmimine on 25.03.2020. Koondkalendergraafiku koostamisel lähtuti samadest tähtaegadest ning maksimaalseks tööliste arvuks objektil saadi 68 töölist ühel päeval. Kalendergraafiku koostamisel lähtuti tööde loogilisest järjekorrast ning loodi erinevate tööde vahel seosed. Tehnoloogiakaartidel kirjeldati teostavate tööde protsesse koos täiendavate jooniste ja sõlmedega, määrati vajalikud tõstemehhanismid ning kirjeldati töö- ja tuleohutust, samuti ka keskkonnakaitset ja kvaliteedi tagamist. Määrati ka täpne kalendergraafik tööde teostamiseks ning brigaadi suurus. Lõputööd teostati paralleelselt hoone ehitusega, mis andis hea ülevaate ehitusplatsil toimuvast ning tänu sellele oli võimalik tähelepanu juhtida ka lõputöö autori leitud kitsaskohtadest objektil. Autorile andis töö koostamine võimaluse detailsemalt süveneda antud projekti ning kinnitamaks koolis õpitud teadmisi, samuti ka omandamaks uusi teadmisi.Nimetus Piiratud juurdepääs Dünaamilise energiasimulatsiooni teostamine kasutades eelseadistatud IFC mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Salo, Greteliis; Parts, Egert-RonaldKäesoleva lõputöö raames teostati analüüsitavale korterelamule dünaamiline energiasimulatsioon kasutades selleks eelseadistatud IFC mudelit. Töö teostamise aluseks ning peamisteks lähteandmeteks oli olemasolev hoone arhitektuurne IFC mudel ning arhitektuurse osa tööprojekt. Lisaks kasutati kütte ja ventilatsiooni osa tööprojekti ning energiatõhususe osa eel- ja tööprojekti andmeid. Töö esimene osa nägi ette olemasoleva arhitektuurse IFC mudeli ümber seadistamist selliseks, et mudel oleks asjakohane kasutamaks energiaanalüüsi teostamise tarbeks simulatsioonitarkvaras IDA ICE. Mudeli ettevalmistamiseks kasutati töös mitmeid erinevaid tarkvarasid, kuid põhiline osa tööst tehti ära kasutades Simplebim tarkvara. Kõnealune tarkvara osutus mudeli seadistamise mõttes küllaltki väärtuslikuks. Tarkvara kasuks räägib kindlasti asjaolu, et selles on võimalik ära seadistada vastavalt oma soovidele ning IDA ICE programmi poolt esitatavatele nõuetele template fail, mis võimaldab samade seadistuste alusel erinevatest mudelitest kiirelt ebaoluline eemaldada ning säilitada vaid asjakohane ja kohandatud info. Samuti võib positiivse küljena tuua välja programmi võimekuse väljastada valideerimisaruanne, mis kajastab kas töös olev mudel vastab IDA ICE-i nõuetele või mitte. Valideerimisaruande väljastamise näol on näiteks energiatõhususe spetsialistil lihtne ning kiire võimalus edastada arhitektile info, millist teavet peaks arhitektuurne mudel endas sisaldama, et seda saaks efektiivselt kasutada ka simulatsioonimudelina energiaarvutuste teostamise tarbeks. Antud töös näiteks puudusid esialgsest mudelist simulatsiooni mõistes väga vajalikud ruum-elemendid, mida pidi nüüd tagantjärgi sinna lisama hakkama, kuid tegelikult oleks võinud arhitekt need mudeli tegemise hetkel juba palju lihtsama vaevaga ära sisestada, kui oleks tehtud koostööd eneriatõhususe inimesega juba hoone projekteerimise algstaadiumis. Pärast IFC mudeli seadistamist ning kohandamist IDA ICE tarkvara poolt esitatavatele nõuetele, imporditi IFC mudel IDA ICE keskkonda. Üldjoontes võib saadud tulemustest järeldada, et info ülekandmine IFC mudelist simulatsioonitarkvarasse õnnestus küllaltki hästi. Miinustena võib tuua välja impordi käigus akende detailsuse kaduma mineku avatavuse osas. Samuti ei õnnestunud IFC-st üle tuua akende sügavust seina suhtes. Antud parameeter on simulatsiooni teostamise seisukohast aga oluline ära määrata. Natukene lisatööd põhjustas ka asjaolu, et impordi käigus läks kõrguslikult paigast ära hoone soklikorrus, mistõttu tuli antud korrusele tsoonid lisada manuaalselt. Positiivse poole pealt võib aga välja tuua selle, et impordi käigus kandusid IFC mudelist simulatsioonimudelisse üle aknad ja uksed õigete mõõtude ning kõrgusliku paiknemisega. Lisaks oli kerge tänu sisestatud ruum-elementidele luua tsoone ning neid seejärel vastavalt korteritele ning üldkasutatavatele pindadele üheks simulatsioonitsooniks kokku liita. IFC mudeli importimise järgselt teostati vastavalt loodud simulatsioonimudelile ning sisestatud lähteandmetele hoonele energiasimulatsioon. Energiasimulatsiooni teostamise tulemusena saadi vajalikud arvulised väärtused, millele vastavalt arvutati hoonele energiatõhususarvud tuginedes erinevatele soojusallika liikidele. Soojusallikatena analüüsiti käesolevas töös kaugkütet, tõhusat kaugkütet, pelletikatelt, gaasikatelt, kondensatsioonikatelt, maasoojuspumpa ning õhk-vesi soojuspumpa. Lisaks leiti hoone ETA-d vastavalt kahele erinevale määrusele – mittekehtivale majandus- ja taristuministri määrusele nr 55 ning kehtivale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. Kahe erineva määruse põhjal saadud tulemuste võrdlusest võib järeldada, et üleüldises plaanis on energiatõhususe miinimumnõuded kehtiva määrusega karmistunud, kuid kui lähtuda korterelamute lõikes madalenergia- ja liginullenergiahoone piirmäärade saavutamisest, siis võib öelda, et energiatõhususe miinimumnõudeid on kehtiva määruse kohaselt lihtsam saavutada, sest muutusid mõnede energiakandjate kaalumistegurite väärtused, täpsustus arvutusmetoodika soojuspumpade osakaalu arvestamisel, täpsustusid soojuspumpade soojustegurite määratlemise põhimõtted ning ETA’de piirmäärasid suurendati 5 ühiku võrra. Lisaks leiti iga soojusallika liigi kohta ka vajalik lokaalse taastuvenergia vajadus saavutamaks vastavalt algsele ETA-le kas madalenergiahoone piirväärtust või liginullenergiahoone piirväärtust. Saadud tulemustest ei olnud paljud variandid realistlikud, kui võtta arvesse maksimaalselt vajalikku PV-paneelide kogust ning olemasolevat katusepindala, kuhu taastuvenergia allikaid paigutada. Seetõttu võiks laiemaks sihiks ning eesmärgiks olla siiski hoone võimalikult energiatõhusaks projekteerimine ilma taastuvenergiatehnoloogia poolt pakutavate lahenduste kasutamiseta.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitustööde vastuvõtmise protsessi analüüs - traditsiooniline versus digitaalne(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kuusik, Aron; Salak, Annika; Anneli RamjalgLõputööst järeldub, et Eestis enamlevinud tööde vastuvõtmise viisiks on ülekaalukalt märkuste ülevaatuste teostamine paberil või suusõnaliselt ning täitedokumentatsiooni haldamine digitaalselt projektipangas. Ühtlasi näitab selline üleolek paberil teostatud ülevaatuste osas ehitussektori vähest arengut digitaalsema ehituskeskkonna suunas. Tänaseks on välja kujunenud tööde vastuvõtmiseks erinevaid digitaalseid võimalusi. Töö autor tõi lõputöös välja omalt poolt kasutatavad ja ühtlasi soovitatavad Plangridi ja Bauhubi, mida kasutatakse vastavalt märkuste– ja täitedokumentatsiooni haldamisel. Plangridi parimad omadused on detailse raporti koostamine ja põhjalik ülevaade märkustest ning Bauhubi poolelt dokumentide ja jooniste allkirjastamine. Töö praktilises osas teostas autor erinevate vastuvõtmisviiside ajalist võrdlust. Dokumentatsiooni haldamise seisukohalt oli digitaalne haldamisviis 70% kiirem, kuid lisaks mõõdetud punktidele on palju tegureid, mida on keeruline ajaliselt võrrelda, kuid kindlalt võib väita, et digitaalne dokumenteerimisviis on oluliselt efektiivsem, kui traditsiooniline. Teine oluline aspekt projektipanka kasutades aja kõrval on paberi vähendamine või veel paremal juhul kaotamine, mis aitab säästa keskkonda ning hoiab kokku kõigi osapoolte ressursse. Märkuste haldamisel oli digitaalne vorm ajaliselt poole võrra efektiivseim kui traditsiooniline, lisaks eelistena märkuste haldamine, raporti koostamine ja välja saatmine. Küsitlusest ja intervjuudest järeldus, et kõik ehitusettevõtted on huvitatud kaasa minema digitaalajastuga, kuid mõningatel juhtudel ootavad töötajad rohkem ettevõtte poolt initsiatiivi uudsete lahendustega kaasa minema ning samuti võimalusi tahvelarvuti omamiseks. 96,2% vastanutest tõid välja, et kaasaegsed tarkvarad ja rakendused lihtsustavad ning kiirendavad tööd objektil, mis näitab teema aktuaalsust ning soovitust edasi arendada tehnoloogilisi lahendusi ehitussektoris. Samuti viitab teema aktuaalsusele vastanute soov enim abi leida rakendustest just märkuste haldamisel, mahtudel arvutamisel ja täitedokumentatsiooni haldamisel, millest kaks on antud lõputöö teemaga otseses seoses ning analüüsitavad protsessid.Nimetus Piiratud juurdepääs Eluhoone projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Uin, Tarmo; Kuningas, AndresLõputöö raames lahendati püstitatud eesmärk: kavandati nõuetekohane ja tellijale sobiv arhitektuurne lahendus, määrati hoonele energiatõhususarv ning teostati peamiste kandekonstruktsioonide tugevusarvutused. Hoone arhitektuurseks lahenduseks on ümbruskonda sobiv madal minimalistliku stiiliga ühekordne, keldrita elamu ehitisealuse pinnaga 160 m2 ja kõrgusega 4,2 m. Hoone koosneb ristküliku kujulisest põhimahust, mille kõikidel külgedel on efekti loomiseks tagasiasted, mis viimistletakse puitvooderdusega. Elamu esi- ja tagaküljel on hoone massi sulanduvad varikatused. Lõuna- ja lääneküljes asuvad suured päikeseküllased aknad. Hoone energiatõhususarv ETA 135(kWh/(m2∙a) vastab madalenergiahoone nõuetele. Energiatõhususe tõstmiseks ja liginullenergia taseme saavutamiseks on võimalik juurde lisada päikesepaneelid. Kandevõime kontrollarvutused teostati katusekonstruktsioonile, kandvatele sise-ja välisseintele, kohapeal valmistatavatele raudbetoonsillustele, katusefermi kandvale IPE 300 talale ja vundamenditaldmikule. Peamised kandekonstruktsioonid on stabiilsed ja kandevõimed tagatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Garantiitööde tööprotsesside täiustamine Endover KVB OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Tillmann, Raido; Tammaru, EnnKäesolevas lõputöö raames tutvustati lühidalt kehtivat seadusandlust, mis käsitleb ehitiste garantii ja pretensiooni esitamise õigust ning ehituse kvaliteedi tagamise põhimõtteid ettevõttes. Pikemalt käsitleti garantiiosakonna töö täiustamist, kus toodi välja töötajatele hetkel kehtiv tööjuhis ning uus garantiitööde läbiviimise protseduur, mille alusel hakatakse edaspidi arendustes garantiitöid läbi viima. Viimasena uuriti konkureerivate ettevõtete garantiitööde läbiviimise protseduuri. Töö tegemise käigus saadi vastused küsimustele, mis esitati sissejuhatuses. Hetkel kehtivas tööjuhises täiendati garantiitööde käigus tekkinud kitsaskohti. Endover KVB OÜ arenduste maht on suurenenud läbi aastate ning seetõttu oli oluline luua edaspidine süsteem, millest lähtudes viiakse läbi garantiitöid. Süsteem loodi lähtudes eksisteerivast tööjuhisest ning tööde läbiviimise kogemusest. Tööjuhist ja tööde teostamist analüüsiti ning lähtuvalt sellest täiendati uut dokumenti. Järgides süstemaatilisi parandamise meetodeid leiti igale tööde läbiviimise probleemile lahendus. Uue garantiitööde läbiviimise protseduuriga loodi süsteem, millega paranevad töötingimused, ettevõtte ressursside kasutamine ratsionaliseeritakse ning pakutakse klientidele paremat teenust. Oluline osa garantiitööde läbiviimisel on aeg, mille raiskamist on vähendatud. Garantiitööde läbiviimise ajal on tähtis määrata tähtajad, mis sõltuvad puuduste olemusest. Lahendustega, mis on hetkel rakendatud paraneb kvaliteet, kuna tekib ülevaade puudustest, kus on kergesti tuvastatavad kaebused. Lisaks saab iga kaebuse kohta luua konkreetse ajaloo, mis on töötajate poolt nähtav ka edaspidi. Kuna aega ei kulutata tabelite koostamisele ning muutmisele, siis on võimalik antud aeg suunata garantiipuuduste lahendamisele ning tööde teostamise kontrollile. Pideva kontolliga saavutatakse tööde kvaliteet ka garantiiperioodil. Aega, mis kulub tööde tegemiseks saab garantiitööde haldur mõõta ning kasutada edaspidises töös. Garantiipuudustele aja- ja rahakulu lisamisega saab esitleda juhtkonnale aruannet, milline kulu tekib, kui ei pöörata tähelepanu ehituse töötajaid vaja rohkem või vähem. Kolleegidele esitatavad garantiiprobleemidega seotud aruanded tagavad ehituskvaliteedi ning garantiiosakonna töökoormuse vähenemise. KOKKUVÕTE 41 Lõputöös käsitletud täiustused on rakendatud igapäeva töös. Edaspidised täiustamised plaanitakse rakendada järgneva kahe kuu jooksul. Tulevikus on tähtis edaspidine tööprotsesside parandamine, milleks on vaja loodud protseduuri kasutada. Töötades uue protseduuriga leitakse olukordi, mida on vaja olemasolevasse protseduuri lisada. Oluline on mitte spekuleerida vaid reaalsest töökogemusest lähtudes täienduste leidmine. Ettepanekud, mis esitati lõputöös tuleb esmalt täielikult ellu viia ning seejärel neid rakendades saadakse edaspidi protsessi täiustada. Töö paremaks koostamiseks oleks olnud vajalik ka ajaline statistika varasemate garantiitööde kohta. Varasemalt valminud objektide põhjal ei ole võimalik luua garantiitööde aruannet. Puudused on kirjeldatud lakooniliselt ning lahendused on teadmata. Töötajad, kes garantiitöödega tegelesid on töölt lahkunud. Kuna igal objektil on garantiieelarve, oleks oluline osa olnud tegelike kulude võrdlus eelarvega. Garantiiperioodil töötaja ajamõõtmine puuduste lahendamisel annaks parema ülevaate reaalsest olukorrast tööde läbiviimisel. Ajamõõtmise tulemusel oleks võimalik tuvastada veel probleemseid kohti, mida oleks oluline likvideerida või parandada.Nimetus Piiratud juurdepääs Järvevana 7b Büroohoone Ehitustööde Organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Aruja, Tanel; Anneli, RammjalgKäesolevas lõputöös on analüüsitud Tallinnas, Järvevana tee 7b aadressil ehitatud büroohoone ehitustööde projekti. Kirjeldatud on ehitusplatsi tingimusi ning välja toodud põhilised andmed hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest projektist. Autor on koostanud ehitusplatsi üldplaani, kus ära näidatud tõstemehhanismid, soojakud, piirdeaiad, olmeruumid jne. Tööde teostamiseks on koostatud koondkalendergraafik millelt on näha tööde loetelu ja nende pikkusi ning järjekorda. Lisaks koondkalendergraafikule on koostatud mahutabel ja detaileelarve kus on välja toodud iga töö ja selle alaliigi kui ka materjali, tööjõu hind ja tööde kestvus päevades. Lõputöös käsitletakse eraldi teemadena ehituse organiseerimise kulutustest, tööohutust, töövõtumeetodit ja tõstetehnika valikuid. Autor on koostanud kaks tehnoloogilist kaarti kus kirjeldatakse hoone tugimüüri ja esimese korruse laudraketise pinnaga betoonseinte ehitusprotsessi, kvaliteedinõudeid, tööohutust ja masinate kasutamist. Tuuakse eraldi välja tööde mahud ja nende maksumus. Tööde maksumuse määramine on tehtud OÜ Mitt&Perlebachi eelarvestajate poolt, ajalised väärtused on võetud konsulteerites eelarvestajatega ja osaliselt EKE NORA andmebaasist. Hoone ehitustööde kestvuseks koondkalendergraafiku järgi on 278 päeva. Eelarve suurus on 6 442 307,68 € + km 20%. Vastavalt tööjõu vajadusel on ühel päeval maksimaalselt tööliseid objektil 106. Kuna lõputöö valmis paralleelselt büroohoone ehitusega siis sai lõputöö tõttu läbi mõelduid protsesse ja tähelepanekuid rakendada ka ehitusobjektil. Käesoleva lõputöö tegemine andis autorile hea tagasiside ning detailsema ülevaate ehitustööde organiseerimisest. Paljusid läbi töötatud teemasid mis antud töös sai tehtud autori kogemuse põhjal ehitustöödel ei kasutata aga nüüd on võimalus seda teha kuna nende teemade läbimisel on parem ülevaate objektil toimuvast. Samuti oli töö koostamisel vaja lugeda erialast kirjandust, mis laiendas autori erialaseid teadmisi. Lõputöö koostamine annab hea kogemuse edaspidiseks igapäevatööks. Lõputööle koostatud lähteülesanne on täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaitseliidu Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse hoonekompleksi ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Treiman, Argo; Ramjalg, AnneliKäesolev lõputöö koostati Kaitseliidu Sakala maleva staabi- ja tagalakeskuse hoonekompleksi üldehitustööde organiseerimise kohta. Lõputöös antakse lühiülevaade objekti ehituseelsest olukorrast, kirjeldatakse asendiplaanilist lahendust ja ehitusgeoloogilisi tingimusi. Lühidalt kirjeldatakse töös ka arhitektuurset osa, mille peatüki all antakse ülevaade ehitise tehnilistest näitajatest, arhitektuursest- ja konstruktiivsest lahendusest ning siseviimistluse ja tuleohutuse osast. Hoone tehnosüsteemide osas kirjeldatakse lühidalt kütte, ventilatsiooni, jahutuse, veevarustuse, kanalisatsiooni, tugevvoolu ja nõrkvoolulahendusi. Hoone ehituse maksumuse kohta on koostatud detailne ehituse eelarve, töö ja ajamahukuse tabel. Tabeli koostamisel lähtuti EVS 885:2005 standardis toodule. Vastavalt eelarve tabelile koostati koondtabel, milles on välja toodud tööde protsentuaalne maksumus. Lisaks leiti ehitatava hoone ruutmeetri maksumus, milleks on 826,08 €/m2 sellele lisandub juurde käibemaks. Koondkalenderplaani koostamisel on võetud aluseks eelarvetabelis leitud mahud ja ajanormid. Tööde algus töömaal on 16.12.2015, ning kõik tööd, koos objekti täitedokumentatsiooniga peavad olema tellijale üle antud hiljemalt 15.12.2016. Tööde kestvuseks on kokku 255 tööpäeva, tööde kõrghetkel on tööjõuvajaduseks 70 töötajat. Lõputöös on kirjeldatud ka ehitusplatsi üldplaani, mille kohta on töö autor koostanud graafilise joonise. Joonisel ja selle peatüki seletuskirjas on kirjeldatud kuidas on organiseeritud töömaal tööde teostamiseks vajalikud taristud. Põhjalikumalt on analüüsitud ehitatava hoone tehnoloogiakaarte, mille kohta on koostatud ka graafilised joonised. Tehnoloogiakaardid on koostatud kandvate õõnesplokkidest seinte ja esimese korruse õõnespaneelide paigalduse kohta. Koostatud on materjali vajaduse tabelid ja tööde kalendergraafikud, koos tööjõu vajadusega. Lisaks kirjeldatakse tööde teostamise meetodit, töödeks kasutatavaid töövahendeid ja peamisi tööohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu ehitustööde organiseerimine (MM)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Muru, Mikk; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Lubja tänav 9a asuva korterelamu ehitustööde projekt. Algmaterjalideks on kasutatud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset põhiprojekti, tööprojekte ning eriosade projekte. Töös on arvestatud erinevate konsultantide ning juhendajalt saadud informatsiooni ja nõuannetega. Lahendatud on detaileelarve, mahutabel, koondkalenderplaan, ehitusplatsi üldplaan ning tehnoloogiakaardid. Lõputöös on kirjeldatud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust. Tehnoloogiakaartides on põhjalikumalt kirjeldatud fassaadi- ja sisetöid. Vastavalt tehnoloogiakaartidele on teostatavatele töödele koostatud eraldi sisukamad kalenderplaanid. Ehitusplatsi üldplaanil on näidatud maa- ala kasutamine ehitusprotsessi ajal. Platsi organiseerimisel on arvestatud krundi iseärasustega ning püütud leida optimaalseim lahendus. Ehitusplats on korraldatud selliselt, et tööde käigus teha võimalikult vähe ümberpaigutusi. Hoone ehitusmaksumuse hindamiseks on kasutatud ühikhindade ja ajanormide saamiseks EKE NORA-, RATU andmebaase ja konsultantidelt saadud andmeid. Eelarve järgi on koostatud mahutabel, mida on kasutatud koondkalendergraafiku teostamisel. Ehitustööde mahu tabelis on kõikide töös vajaminevate ehitusmasinate, rendi seadmete maksumus ja tööliste arv. Kalendergraafiku alusel on objekti ehitustööde kestvuseks 239 päeva. Maksimum platsil viibivate inimeste arv on 49 ühe päeva kohta. Eelarveliseks maksumuseks kujunes 1 210 670,3 € + km. Analüüsides ehituse organiseerimis kulusid moodustab organiseerimise maksumus 10,9 % ehk eelarvelisest maksumusest 132 327,8 € + km. Hoone brutopakkumushind on 1 525 44,5 €. Autorile andis lõputöö kirjutamine võimaluse mõista detailsemalt hoone ehitusprotsessi, saades juurde uusi oskusi ja kogemusi ehitustööde organiseerimise valdkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu kavandatav energiasäästlikkuse analüüs energiasimulatsioonide alusel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Lobjakas, Veljo; Hamburg, AntiAnalüüsi käigus jõudis lõputöö autor järeldusele, et ka olemasoleva kortermaja ehitamise planeerimisel oleks tulnud rohkem pöörata tähelepanu energiasäästule ja eluruumide sisekliimale. Kui olemasolevale korterelamule on väljastatud energiamärgis C, siis tegelike aastaste energiakulude põhjal, mille KEK on 159 kWh/(m2a), peaks olema energiamärgis D. Kuigi selleks, et hoone energiatarve võinuks olla kuni 100 kWh/(m2a), tulnuks teha olulisi kulutusi, usub lõputöö autor, et ka tänases majanduslikus olukorras oleks korterite müük õnnestunud. Korterelamu, mis vastab liginullenergiahoone nõuetele, on parema sisekliimaga ja pikas perspektiivis ka kuluoptimaalsem, kui korterelamu, mille energiakulu KEK on 159 kWh/(m2a). Uue konstruktsioonilise lahenduse valikul soovis lõputöö autor jõuda tulemusele, mis oleks energiatõhus ja majanduslikult mõistlik. Lõputöös toodud konstruktsioonilised lahendused vastavad igati soovitule. Ka alapunktis 4.2.1. valitud vabasoojuskoormuse vähendamise lahendus on lõpptulemust arvestades sobilik. Kinnisvaraarenduses tegutsedes pean olema kindel, milliseid kortereid edaspidi „turg“ soovib. Lõputöö autor on veendunud, et vaatamata praegustele madalatele energia hindadele on nii tulevikuklient kui ka tänane klient huvitatud pigem maksma korteri soetamisel kõrgemat hinda, kui elama kesise sisekliimaga ja kõrgete igakuiste energiale kuluvate maksetega korteris. Samas, ebamõistliku lahenduse alusel ehitatud korteri eest ei soovi keegi maksta. Käesolev lõputöö tõestas, et ka antud korterelamu A energiaklassi lahendusega ehitamine on mõistlik. Vaadeldes tasuvusarvutusi, on selgelt nähtav, et A energiaklassi ehituslahendus on lühema tasuvusajaga kui B energiaklassi ehituslahendus. Kuigi lõputöö autoril oli kahtlus 31.12.2020 ehituses kehtima hakkava taastuvenergia kasutuselevõtunõude suhtes, siis lõputöö arvutuste põhjal olid kahtlused asjatud. Autori arvates, et liginullenergiahoone ehituslikust kallinemisest tingitud korterite hinnatõus on tulevastele korterite ostjatele vastuvõetav ja kasulik.Nimetus Piiratud juurdepääs Kurna tee 14 ehitushanke analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Allvee, Sander; Hamburg, PilleEhitushankes osalemisel peab ehitaja olema võimeline hindamaks tellija poolt koostatud pakkumist ning sellest tulenevaid võimalike tekkivaid ohte. Vastavalt ehitusprojekti staadiumile tuleb varuda kannatust ja võimalusel aega, et koostada hinnapakkumine, mis oleks konkurentsivõimeline. Kui tellija peaks koostama etteantud mahutabeli koos tehtavate töödega, on otstarbekas kontrollida etteantud mahtusi. Mahtude mittekontrollimisel võib tekkida vastuolu ehitise ehitamisel ning kasumi eesmärgil töötamine võib tekitada kahjumi. Mahtude arvestamisel peab olema kõigile osapooltele ühesed arvutamise reeglid. Vältimaks hilisemaid pretensioone ning kõik osapooled peaksid olema võimelised mõistma mahtude tulemust. Selleks peavad olema kõikidel osapooltel ühised arusaamad mahtude arvestamisel ning Eestis sobib selleks kõige rohkem EVS 885:2005. Kui peaks olema ühised kokkulepitud reeglid siis peaksid kõik seda jälgima ning kui leitakse vajadus reegeleid muuta siis tuleb informeerida kõiki osapooli sellest. Hinnapakkumise koostamise võitmise eelis on sobiv hinnapakkumine, kus tellija on suuteline finantseerima ehitise maksumust ning ehitaja on võimeline teostama antud pakkumisega ehitamist. Elementaarne on, et hinnapakkumise esitaja teeb pakkumise kasumi eesmärgil. Hinnapakkumise eeldus on täpsed ühikhinded, mis igal ehitusettevõttel võiks olla ühises andmebaasis. Ühikhinded võiks olla eraldi toodud välja vastavalt objekti keerukusele ning kas pakkumine oli edukas või mitte. Selline andmebaas vähendaks oluliselt tööd tulevikus ning vajadusel saaks kasutada hinnapakkumisel orienteeruva ühikhinda. Vahel peab eelarvestaja võtma riske, et võitja ehitushange, enamasti tehakse seda ehitise eskiisi või eelprojekti staadiumis, kus kõik lahendused ei ole selged. Eke Nora normbaasi saab kasutada hinnapakkumises, kuid kajastatav hind peaks olema eelnevalt eelarvestaja poolt analüüsitud, kas antud ühikhinna eest on ettevõte tööd võimeline teostama.Vastavalt kasutatavale Eke Nora andmebaasile, tuleb arvestada, et enamus töid on turuhinnast erinevad ning Eke Nora hindade põhjal hinnapakkumise koostamine võib erineda 36 konkurentide ühikhinnetega. Eke Nora on andmebaas, mida saab kasutada õppetöös või vajadusel tellijale selgituseks, hindade võrdluseks. Analüüsides Eke Nora andmete poolt koostatud hinnapakkumist esitatud pakkumisele tulid hindade suurusjärgud samaväärsed. Hanke võitnud ehitusfirmaga võrreldes oli aga protsentuaalne vahe liiga suur. Autori arvab isiklikult, et Eke Nora ühikhinded on konkurentsivõimelised, kuid eelarvestaja peab korrigeerima hindeid vastavalt objekti keerukusele. Samas leiab autor, et hanke võitnud ehitusettevõtte maksumus tuli liiga mada ning lisatöödega küsiti tellijalt raha juurde. Esitatud pakkumine mis kaotas tuli aga liiga kallis ning maksumuse. Täpne maksumus tuli autori arvates ligikaudu töö autorile antud kaotatud ja hanke võitnud pakkumise vahel. Paraku ei saa autor tugineda oma arvamusele ega kindel olla, kas antud ehitus-projekteerimishanke võitnud hinnapakkumine on õige või vale. Eke Nora põhjal hinnata ehitushanget on keeruline, kuna normbaas on ainuke kättesaadav hinnainfo, millega antud ehitushanget oli võimalik võrrelda. Ehitusettevõtted võiksid teha hariduse parandamise eesmärgil rohkem koostööd koolidega, et vähendada teooriat ning koolis õpetatavast oleks reaalselt kasu ka tulevikus nii ehitusettevõtetele, kui tudengitele. Probleem esineb ehitusettevõtete valmidusest teha mitte koostööd koolidega, kartes firma siseinfo sattumis kolmandate osapoolte kätte. Antud probleem on selge, miks ehitusettevõtted ei soovi teha koostööd koolidega kartes konkurentsieelise kaotamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Kütteta lao põhielementide kujundamine ja arvutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Luiga, Karel; Paane, PeeterKäesolevas lõputöös arvutati kütteta laohoone erinevaid kandvaid elemente kandepiirseisundis. Eesmärgiks oli leida töötavad lahendused ja kontrollida nende sobilikust erinevates arvutusskeemides. Leitud lahenduste põhjal on koostatud ka orienteeruv kalkulatsioon lahenduste erinevuste põhjal. Erinevus seisneb posti tööskeemis – kord on tal ülal horisontaaltugi, kord on arvutatud konsoolina. Tulemuseks on saadud, et hoone maksumuse seisukohast on mõistlikum investeerida katusekonstruktsiooni jäikussidemetesse, sest lisanduv teras maksab vähem kui massiivsem betoonkonstruktsioon. Sellest tulenevalt oleks võimalik optimeerida ka muid kulusid ehitamisel. Näiteks saaks postide monteerimiseks kasutada väiksemat kraanat. Ilmselt väheneks ka töö tegemiseks vajalik aeg ja seeläbi oleks töö lõplik maksumus veelgi väiksem.Nimetus Piiratud juurdepääs LEED rohemärgise erinevate tasemete investeerimisvajaduse analüüs Kai 1 hoone põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kristovald, Aigar; Pikas, Ergo; Anti HamburgUurimistöös hinnati Kai tänav 1 büroohoone põhiprojekti LEED Gold ja ehitatava LEED Plantinum lahenduste lisainvesteeringute vajadust ja mahtu. Lisaks võrreldi märgise muudatuse võtmes mõju energiamärgisele, kui ka tegelikule energia tarbimisele. Hinnati hoone kandekonstruktsiooni muudatusest tulenevat ehitise mõju loodusele ning LEED märgisele. Esimese osas, kirjanduse ülevaates, tehti ülevaade rohemärgistest (LEED ja BREEAM) ja rohemärgiste olulisusest. Järgmistes osades kirjeldati projekteeritud ja ehitatud tehnilisi lahendusi, hinnata energiatõhusust, ehituse maksumust ja LEED võimalike punkte omandamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Luha tn 18 ja 20 elamu-büroohoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Jäger, Juss; Ramjalg, AnneliKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Luha tänav 18 ja 20 elamu-büroohoone ehituse organiseerimine. Kirjeldatud on ehitise arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning kasutatavaid tehnosüsteeme. Lahenduste kirjeldamisel on aluseks võetud Project O2 OÜ poolt koostatud arhitektuurne põhiprojekt ning Engineer Project OÜ poolt koostatud konstruktiivne põhiprojekt. Eelarve koostamisel on autor kasutanud konsultandi nõuandeid ning EKE-NORA ühikhindasid. Täpsemalt on autor tehnoloogiakaartides kirjeldanud maa-aluste monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonide ehitamist ning 1. korruse montaaži. Mõlemate tööliikide kohta on koostatud seletuskirja toetavad joonised ning kalendergraafikud. Hoone kogumaksumuseks kujunes 5 627 164,07 €. Lõputöös on välja toodud ehituse organiseerimise maksumus. Organiseerimiskuludeks kujunes 319 531,20 €, mis moodustab 5,7% ehituse kogumaksumusest. Lõputöös on koostatud ehituse üldine kalendergraafik, mille kohaselt on ehituse kestvuseks 315 tööpäeva. Ajanormide leidmiseks on kasutatud konsultantide nõuandeid ning autori kogemusi.Nimetus Piiratud juurdepääs Mardi tänav 4 ja 6 ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ruus, Katrina; Ramjalg, AnneliKäesolevas lõputöös on koostatud ehitusplatsi generaaplaan, kus on näidatud töömaa suurus, soojakute ja masinate paiknemine platsil. Kraana töötamise piirkond, ajutiste teede paiknemine. Olemas on liiklusskeem ja välja on arvutatud objekti elektritarbimine ja vajalik veevarustus. Välja on toodud ehituse organiseerimisekulude protsent kogu hoone maksumusest. Koostatud on üldine kalendergraafik ning montaaži- ja katusetöödetööde kalendergraafik. Lahendatud on ka hoone 3 montaažitööde ja katusetööde tehnoloogia kaardid. Töös on toodud ülevaade hoone konstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest. Hoone 3 montaažitöödeks on autor valinud tornkraana Liebherr 280ECH-12. Autor on koostanud ka ehitustööde mahutabeli, kasutades EVS 885:2005 standardset vormi. Eraldi on välja toodud hoone 3 tõstemehhanismide, töölavade ja masinate vajadus ning maksumus. Hinnad on leitud Eesti turul tegutsevate rendifirmade kodulehtedelt. Antud hoonete maksumuseks kujunes 10 263 242.- eurot (ilma käibemaksuta). Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilis teadmisi montaaži ja katusetööde kohta. Oluline on et toimuks vooltootmine, et tööd saaksid tehtud väheste vigade ja et ehitusmasinad oleksid optimaalsed. Tööde teostamisel tuleb kindlasti järgida ohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Meeliku 21-2 hoone ehitustööde organiseerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Bokanov, Aleksandr; Alt, AivarsAntud lõputöö tulemuseks on Meeliku 21/2 hoone ehitustööde organiseerimisprojekt, mis annab ülevaate projekti ehitustööde planeerimisest ja läbiviimisest. Projekti sisu vastab autori saadud teadmistele Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning on suureks kogemuseks tulevaste ehitustööde teostamisel. Töö sisu poolest ei ole tegemist täiusliku organiseerimisprojektiga, kuid samal ajal annab töö teada autorile tema nõrkadest ja tugevatest külgedest. Vastavalt diplomitöö teema lähteülesandele leiti vastused ehitustööde organiseerimisega seotud küsimustele. Organiseerimisega seotud küsimuste hulka kuulusid: arhitektuurse osa kirjeldus, objekti eelarve, ehituse organiseerimise maksumus, üldine kalenderplaan, ehitusplatsi plaan, põrandate pealevalu tehnoloogiakaart, katusetööde tehnoloogiakaart, tõsteseadmete valik, töökaitse, tuleohutus, keskkonnakaitse. Ehitustööde organiseerimise projektiga saadud ehitustööde kestuseks on 441 päeva. Valitud tõstemehhanism ehitustööde läbiviimiseks on tornkraana. Objekti kogu eelarve on 3405986 EUR, millest organiseerimiskulud on 277172 EUR. Saadud tulemused on võrreldavad tüüpsete objektidega.Nimetus Piiratud juurdepääs Olemasoleva elamu seisukorra analüüs ja rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Lootus, Siim; Hamburg, PilleTöös analüüsiti aadressil Vana-Kalamaja 17, Tallinn oleva neljakorruselise telliselamu väliskonstruktsioone ja tehnosüsteeme, anti rekonstrueerimise ettepanekud ning arvutati ettepanekute põhjal koostatud renoveerimispakettide maksumused. Analüüsi käigus koostati hoone digitaalsed ülesmõõtmisjoonised, arvutati soojuserikaod läbi välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ja infiltratsiooni. Töö käigus teostati ruumide sisekliima mõõtmised (suhteline õhuniiskus ja temperatuur), millest järeldus, et suhteline õhuniiskus siseruumides ei vasta alati lubatud normidele. Hoone probleemideks on moraalselt amortiseerunud soojustuslahendus, mittetoimiv ventilatsioonisüsteem ja ebaefektiivne küttesüsteem (ühetorusüsteem). Vastavalt probleemidele koostati kolm erinevat rekonstrueerimispaketti, kus pakett 0 sisaldas hädavajalikke töid hoone sisekliima tagamiseks ja konstruktsioonide püsimiseks. Pakettides I ja II pakuti välja hoone kompleksset rekonstrueerimist, mille käigus soojustatakse hoone välispiirded, vahetatakse aknad ja paigaldatakse need soojustuse sisse ning paigaldatakse uus kütte- ja ventilatsioonitorustik koos uue soojustagastiga ventilatsiooniseadmega. Projektis arvutati vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele "Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (Vastu võetud 05.06.2015 nr 58) lihtsustatud meetodil hoone kütteenergiakulu. Kütteenergia kulu on võimalik tervikliku rekonstrueerimisega oluliselt vähendada, sealjuures paraneks ka sisekliima. Töös teostati diskonteeritud tasuvusarvutused vastavalt kütteenergia kulu muutusele ja rekonstrueerimispakettide maksumusele. Diskonteeritud tasuvusaja arvestusel kasutati intressi väärtusena 3%. Arvutustulemused näitasid, et hoone kompleksne renoveerimine projektis näidatud mahus andis tasuvusajaks ca 30 a, mis autori hinnangul on tasuv. Eelistatuks jäi pakett I, kuna tasuvusajad ei erinenud oluliselt kahe paketi vahel ja pakett I toodud rekonstrueerimislahendus muutis hoone välimust vähem. Töös kirjeldatud rekonstrueerimise ettepanekute järgi koostati üldsõnaline ehitusorganiseerimise juhend koos kalendergraafiku ja asendiplaaniga. Ehitustööde ajaks kujunes kaks kuud. Töö käigus ei koostatud ehitusprojekti, vaid anti hinnang hoone olukorrale, pakuti välja rekonstrueerimislahendused ja analüüsiti võimalike rekonstrueerimislahenduste tulemusi. Käesolevat tööd võib käsitleda eskiisina Linnaplaneerimise Ametist projekteerimistingimuste taotlemiseks ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse- ja miljööalade osakonnalt arvamuse saamiseks. Vajadusel saab töös kirjeldatud mahtude alusel küsida ehitusettevõtetelt eelhinnapakkumisi, kuid lõplik hind ja ehitustöö maht selgub vastavalt ehitusprojektile, mille koostab vastavat kvalifikatsiooni ja kutset omav spetsialist.Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Mikrovai poolt kasutatavate mikrovaiade ja pinnaseankrute iseloomustused ning süvistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kibuvits, Herko; Valge, PriitKäesolevas lõputöös on tutvustatud OÜ Mikrovai poolt kasutatavaid erinevaid mikrovaiu ja pinnaseankruid ning nende süvistamise tehnoloogiaid ning kasutamise võimalusi. Injektsioonpuurvaiu ja –ankruid on võimalik süvistada rasketes täitepinnastes valides vastava puurkrooni. Tänu väikestele pöörd-löökpuurimisseadmetele on võimalik injektsoonpuurvaiu ja -ankruid süvistada ka majade keldrites ning kitsastes tingimustes. Mikrovaiadel on võimalik armeeringuks paigaldada erineva diameetriga torusi või talasi. MV Ø130-210 mm süvistamisel ei ole probleemiks täitepinnased, sest kasutatakse pöörd-löökpuurimise meetodit. MV Ø300-400 mm süvistamine toimub pöördpuurimismeetodil, kuna pöördlöökpuurimist nii suurte diameetritega vaiade puhul ei kasutata. Vaiade süvistamine täitepinnastesse pöördpuurimismeetodil võib aga olla problemaatiline. Toruvaia RD süvistamisel ei ole takistuseks täitepinnased ja toruvaiu on võimalik süvistada ka oludes, kus süvistuskoha kõrgus on alla 2 m. Toruvaiasi kasutatakse enamasti süvendite kindlustamisel, kui tugeva pinnase või olemasoleva hoone tõttu ei ole võimalik paigaldada sulundseina elemente. Rammitava toruvaia ja labaankru eeliseks teiste lahenduste ees on kohene koormamise võimalus. Pinnase injekteerimine on asendamatu olemasolevate hoonete põrandate vajumiste peatamiseks, kus halvasti tihendatud põranda alusesse pinnasesse pumbatakse tsemendilahu ja täidetakse vajumitest tekkinud tühimikud põranda all. Süvendite kindlustamisel on võimalik kasutada pinnase tugevdamist, mille puhul pinnas segatakse tsemendilahuga tekitades veekindla seina. Kokkuvõtteks võib öelda, et mikrovaiu ja pinnaseankrute tüüpe on mitmeid erinevaid. Vastavalt süvistatavale pinnasele ja töökoha iseärasustele (madalad keldrid) tuleb valida selleks sobiv vaia/ankru tüüp ning vastavalt tüübile sobiv süvistamise tehnoloogia ja puurvarustus. Mikrovaiad ja pinnaseankrud on asendamatud just olemasolevate hoonete kindlustamisel, kuid neid kasutatakse ka erinevate süvendite ja uute hoonete kindlustamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Palkhoone remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak JaanusPikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkarkassi ehitamine, võrdlus- ja asendamisvõimalused Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kivimeister, Lauri; Lauri, PikkpõldKäesolevas lõputöös on vastavalt lähteülesandele uuritud Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkarkassi konstruktsioone, toodud võrdlused teiste Eestis ehitatud hoonete analoogsete tehniliste lahendustega ja pakutud alternatiivsed võimalused, mis tagaksid ressursside efektiivsema ning ratsionaalsema kasutamise Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustegevusel. Erinevate konstruktsioonide võrdlusi koostades on selgunud, et Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone projekteerijate poolt paljud üledimensioneeritud raudbetoonkonstruktsioonid nõuavad ehitusprotsessis oluliselt suuremat materjali-, aja- ja tööjõukulu, mis muudavad ehituse maksumuse kallimaks. Samuti on loodud arhitektuurelemente, mis paiknevad piiratud juurdepääsuga ruumides ning on vaadeldavad vaid muuseumi töötajate ja ventilatsiooniseadmete hooldajate poolt, kuid ruumide kasutuse seisukohalt on tegemist ebaratsionaalsete lahendustega. Eestis varem ehitatud analoogseid hooneid uurides võib järeldada, et hoonele vajalik stabiilsus ja kandevõime on tagatav saledamate ning kergemate konstruktsioonidega. Saadud kogemuse põhjal saab järeldada, et ehitatava muuseumihoone vahelaed oleks mõistlik teostada monteeritavatest elementidest, mis säästaks aega ja muudaks ehituse tervikuna odavamaks. Ehitustegevuse ajal ilmastikust tingitud mõjutegureid on sel juhul samuti vähem. Lõputöös on ehitatava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone raudbetoonkonstruktsioonidele kulutatavate ressursside maht arvutatud nii reaalsetes tingimustes ehitades kui konstruktsioonide alternatiivset lahendust kasutades ning toodud välja konkreetsed näitajad, mis tõestavad ressursside efektiivsemaid kasutusvõimalusi. Lõputöö koostamisega paralleelselt sama muuseumihoone projekti elluviimine ja igapäevaselt objektil selle hoone praktiline ehitamine on aidanud paremini mõista, kuidas ja kuhu konstruktsioonides koormused liiguvad. Kujunenud oskused võimaldavad tulevikus hoone projekti alusel paremini hinnata projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsust vastavalt hoone otstarbele ja teha koostööd projekteerijatega optimaalsete lahenduste leidmisel. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone keldri kandva konstruktsiooni näitel on käesolevas lõputöös pakutud alternatiivne konstruktsiooniline lahendus, mille kasutamine võimaldaks säästa materjale, rahalisi vahendeid ja lühendada ehituseks kuluvat aega. Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusel objektiinsenerina igapäevaste tööülesannete täitmise ning samaaegselt lõputöö kirjutamise tulemusena on saadud selgemad arusaamad projekteerimise efektiivsusest ja oskused projekteeritud kandvate konstruktsioonide lahenduste ratsionaalsuse hindamiseks. Ebamõistlikke ja kulurohkeid tegevusi ehitusobjektil saab vähendada ja vältida, kui projekteerimisfaasis toimub konstruktsiooniliste lahenduste leidmiseks edukas koostöö ehitajate, projekteerijate ja arhitektide vahel. Tulemuseks on ressursside optimaalne kasutamine, kus materjali-, aja- ja tööjõukulude säästmine võimaldab vähendada ehituse maksumust tervikuna. Ehitustegevusele kuluvat aega saab oluliselt lühendada, kui kasutada tehases toodetud elemente ja neid objektil kokku monteerida. Hoone konstruktsioonide kandevõime peab vastama hoone kasutamise otstarbele, kordades suurema kandevõimega konstruktsioonide projekteerimine ei ole põhjendatud. Efektiivne projekteerimine loob eeldused optimaalsete kuludega hoone ehitamiseks.