Teenusmajanduse instituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/13

Sirvi

Näitamisel1 - 20 52-st

Embargo
2Smart Systems OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Mart; Õun, Merje
Äriplaani võib pidada ettevõtte tegutsemiseks vajalikuks. Äriplaani koostamise käigus modelleeritakse ettevõtte põhiprotsessid ning võimalikud majandustulemused. Kästi koostatud üksikasjalik mudel on paremini mõistetav ettevõtte kasusaajatele ning seeläbi aitab tõsta kasusaajate motivatsiooni ettevõttega koostööd teha. Lõputöö teemaks oli äriplaani koostamine ettevõttele 2Smart Systems OÜ. Teema oli aktuaalne, kuna ettevõttel puudub kirjapandud äriplaan ning ettevõte soovib laiendada oma toote/teenusportfelli ning plaanib siseneda invaabitoodete väljatöötluse ja tootmise turule. Lõputöö koostamise käigus töötati läbi mitmeid teoreetilisi allikaid. Eestikeelseid materjale teema kohta pole piisavalt, seega töötati läbi väga suur hulk võõrkeelset kirjandust Äriplaani koostamiseks viidi läbi empiiriline turu-uuring. Turu-uuringus osales planeeritava toote võimalike kasutajate sihtgupi esindaja. Turu-uuringust selgusid vaegnägijate vajadused ja nende meetodid ümbritsevat keskkonda tajuda. Esimene ja kõige olulisem meetod on intervjueeritava sõnul kompimismeel. Teiseks meeleks millega vaegnägijad ümbritsevat ruumi tajuvad on helid ning kajad. Kajadest koosnev ruumiline kujutis pole sugugi täpne ja vaegnägijad vajaksid midagi täpsemat. Planeeritav invaabi seade peaks andma sihtgrupi esindajale infot kaugemate objektide kohta mis asuvad kuni 30m kaugusel ja peaks töötama ka tänaval. 2Smart Systems OÜ poolt planeeritav pimedate abistamiseks mõeldud toode võiks olla sihtgrupi seas populaarne, sest toote planeeritud funktsionaalsus on unikaalne, võimaldades pimedatel (vaegnägijatel) tajuda objekte mis asuvad kaugemal kui 1,8 meetrit ehk „Valge Kepi“ ulatusest väljaspool. Samas võimaldab toode saada vaegnägijatel kompimismeelt või ruumikaja kasutamata saada teavet ka lähemal asuvate objektide kohta skaneerides ümbrust laserkiirega. Uuringust selgus sihtgrupi poolt soovitatav toote hinnaskaala, mis autori hinnangul ja vastavalt arvutustele on kasumlik ka väiketootmisel. SWOT- ja riskianalüüsiga toodi äriplaanis välja ettevõtte tugevused ja nõrkused ning kirjeldati elektroonikatööstust mõjutavaid väliseid tegureid. Antud toode on leiutustasemega, unikaalne ja otseseid konkurente ega konkureerivaid tooteid turul ei ole. Omahinna kalkulatsiooni põhjal arvestab ettevõte toote omahinnaks 100 eurot/tükk. Ettevõte soovib saada kasumit ühe toote peale 275 eurot, seega müügihinnaks kujuneb 500 eurot/tükk. Lõputöö eesmärk sai täidetud. On loodud äriplaani koostamiseks vajalik teoreetiline raamistik, tutvustatud lõputöö metoodikat ja koostatud äriplaan ettevõttele 2Smart Systems OÜ.
Avatud juurdepääs
Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, Diana
Lõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.
Avatud juurdepääs
Äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jemeljanov, Andrei; Nõuakas, Kati
Kokkuvõtteks saab öelda, et äriplaani koostamine on väga oluline nii kui vanale kui alustavale ettevõttele, sest äriplaani koostamisega saavad ettevõtted vaadata reaalselt, mis turul toimub, mis võimalused nendel on ja prognoseerida enda tulemusi ning kaotusi. Alustav ettevõte saab äriplaaniga enda elu lihtsamaks teha, et täpselt planeerida enda raha ja täpselt teada oma konkurente nende eelistusi ning miinuseid ning sellega parandada enda olukorda ja kätte saada rohkem kliente ja turu osasid. Kui alustav ettevõtja hakkab kirjutama äriplaani, sel ajal ta saab täpsemalt teada, et millega ta hakkab tegelema, seab endale konkreetseid eesmärke ja määratleb sitgrupi. Juhul kui tal ei ole piisavalt isiklikku varu ettevõtte esmaseks finantseerimiseks, siis konkreetse äriplaaniga saab pangast laenu või leida endale investor. Lõputöö teoreetilises osas oli eesmärk koostada raamistikku, mille alusel koostada äriplaan loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Esimeses peatükis kirjeldatakse teoreetilisest vaatest äriplaani koostamise olulisust, äriideed, äriplaani struktuuri ja vajalikkust. Lõputöö empiiriline osa koosneb äriplaanist loodavale ettevõttele BT Joogid OÜ. Loodav ettevõte on osaühing osakapitaliga 50 000 eurot. Ettevõtte põhitegevusalaks on alkoholivabade jookide tootmine ja müük. Loodava ettevõtte turg on Tallinnas töötav rahvastik ja turistid. Ettevõte annab esimesel aastal keskmiselt tööd 7 inimesele, teise aasta alguses töötajate arv on 10 ning lõpus 13 ja kolmandal aastal alguses jääb 13, aasta lõpuks suureneb 16-ni. Ettevõtet juhivad ettevõtte omanikud ja üks nendest on pikkajaline kogemus antud valdkonnas. Projekti maksumus on 23 625 eurot, mis tuleb omafinatseeringust investeerida põhivarasse. Empiirilises osas sai koostatud äriplaan, kus autor selgitas välja ettevõtte potentsiaalsed kliendid, analüüsis konkurente, kirjeldas loodava ettevõtte strateegiat ja koostis finatsprognoose. SWOT- analüüsi kasutas autor riskide hindamiseks. Autor tõi välja mõjutavad tegurid, ohud ja nõrkused, tugevused ning võimalused. Loodava ettevõtte esimese aasta prognoositav müügikäive on 132 300 ja prognoositav kahjum on 11 372. Teisel ja kolmandal aastal müük suureneb ja prognoos näitab, et ettevõtte hakkab teenima kasumit. Prognoos on tehtud pessimistlikult, et oleks realistlikum üle vaade. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning uurimisülesandeid lahendatud. Lõputöö alusel luuakse reaalne ettevõttet 2020. aastal ja kokkuvõtvalt võib autor öelda, et koostatud äriplaani alusel tasub ettevõttet luua ja alustada äritegevust.
Embargo
Äriplaan parukakoja loomiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luuk, Elerin; Nõuakas, Kati
Lõputöös täideti kõik ülessanded. Esimeses osas on ülevaade äri planeerimisest. Idee elluviimist toetavad hästi läbimõeldud tegevused ja hoolikalt analüüsitud eesmärgid. Ettevõtja oma mõtteid paberile kirjutades, loob esmase ettekujutuse ja reaalsuse plaanitavast äriideest. Tuleb seada omale kindel siht mille poole pürgida ning eesmärk, kuhu oma ettevõttega jõuda. Lihtsam on kaotada raha paberil, kui reaalsuses. Tutvustatakse äriplaani vajalikkust, koostades äriplaani saab läbi mängida erinevad stsenaariumid, mille peale ettevõtja enne kirjutamist ei oska tulla. Juhtidel oleks olemas kindel tegevuskava millest lähtuda. Äriplaani tuleb analüüsida, välja arvutada tulud, kulud ja vaadata plaani tervikuna. Tuuakse välja millest äriplaan koosneb. Äriplaani koostamisel tuleb jälgida, et kirjutatakse lühikeste lausetega, tehnilist keelt vältides. Tekst peab olema selge, loogiline ja napisõnaline. Et mitte koostajast ebakindlat muljet jätta. Äriplaanid erinevad üksteisest nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Äriplaani kirjutades tuleb rõhuda ettevõtte eripärale. Tähelepanu juhtida positiivsetele ja negatiivsetele külgedele. Kui äriplaan ise on Teie äri visiitkaart, siis äriplaani kokkuvõtet võiks nimetada Teie visiitkaardi kujunduseks. Teises osas on välja toodud lõputöö empiirilise uuringu metoodika. Töös kasutatakse kombineeritud uuringumetoodikat. Kvantitatiivse meetodi puhul koostati turu-uuringu jaoks küsitlusankeet mis viidi läbi Surveer keskkonnas. Tegemist on suunatud valimiga, küsitluses osalevad inimesed, kes on puutunud kokku onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Lisaks vaadeldi konkurentide hindamiseks avalikku informatsiooni, mis pärineb konkurentide kodulehtedelt ja majandusaasta aruannetest. Kolmandas osas on koostatud praktiline äriplaan Parukakoda OÜ loomiseks. Äriidee on rajada parukakoda, kust abivajajad saavad osta vastavalt nende mõõtude ja soovide järgi kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparuka nii igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Töö autoril on soov rajada parukakoda Kesk-Eestisse, et selle abil teha inimestele suuremat teavitustööd, ning parandada abivahendite kättesaadavust Eestis. Parukakoda OÜ lühiajalised eesmärgid on luua, ettevõte kes valmistab kliendile tema mõõtude järgi käsitööparuka, konsultatsioonide läbiviimine haiglates, koostööpartneritega kokkulepete sõlmimine ja kasumi tekkimine 2020.aasta lõpuks. Parukakoda OÜ visioon on olla 2023.aastaks edukas ja tuntud parukasalong Eestis. Parukakoda OÜ missioon on on taastada klientide enesekindlus raske tervisemurega hakkama saamisel kasutades selleks kaasaegse tehnoloogia abil valmistatud käsitööparukaid igapäevaseks kandmiseks kui ka välimuse ajutiseks muutmiseks. Olla vastutustundlik tööandja ja usaldusväärne koostööpartner. Praktilise äriplaani koostamisel viidi läbi turu-uuring inimeste seas kes on kokku puutunud kas onkoloogilise haiguse või alopeetsiaga. Selle käigus selgus, et inimesed tunnevad puudust parukakojast ja nad oleksid valmis soetama käsitööparukaid. Parukakoda OÜ peamisteks konkurentideks on Casabella OÜ ja Parukapood. Finantsprognoosidest selgus, et kui maksed laekuvad planeeritult nii sissetulekud kui väljaminekud, siis ettevõte on kasumlik. Lõputöö eesmärk on täidetud. Uuritud on erinevaid teoreetilisi punkte äri planeerimisest ja äriplaani koostamisest ning vajadusest. Lõputöö käigus koostati praktiline äriplaan alustava ettevõtte Parukakoda OÜ loomiseks. Äriplaan on koostatud selleks, et alustada ettevõttega 2020.aasta veebruaris.
Avatud juurdepääs
Äriplaani koostamine ettevõttele Rohemaja OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalja, Epp; Kati, Nõuakas
Käesolevas töös on esimese uurimisülesandena täitmiseks antud ülevaade ettevõtlusest ning äri planeerimisest ning selle olulisusest. Kuna tänapäeva tarbimisühiskonnas soetatakse aina enam tooteid ja teenuseid ning sellest lähtuvalt on vaja ka aina enam ettevõtteid, kes neid pakuvad. Paljud inimesed soovivad alustada oma ettevõtlusega, olgu selle ajendiks siis soov teenida suuremat tulu, võimaluse märkamine, olukorra surve või mõni muu põhjus. Ettevõtlusega alustamisel on asutajal oluline kirjutada äriplaan. See aitab olla edukas ning hoida fookuses eesmärke. Samuti aitab planeerimine vähendada riske ning probleeme ning nendele taiplikumalt vastu astuda. Planeerimise seisukohalt on oluline olla realistlik, et mõista, kas ettevõtmine on üldse tulus või tuleb oma tegevused ümber planeerida. Samuti on oluline oma äriidee formuleerimine, nii mõeldakse paremini läbi oma eesmärgid ning leitakse visioon ja missioon. See võimaldab kogu organisatsioonil liikuda ühes suunas. Tihti kirjutatakse äriplaan vaid finantsvahendite hankimiseks kuid nagu käesolevas töös on välja tulnud on äriplaan kõige olulisem just ettevõtjale endale. Lõputöös on kirjeldatud äriplaani erinevaid osi ja struktuuri. Äriplaan on väga oluline dokument, mille koostiseks on kokkuvõte, äriidee kirjeldus, visioon, missioon ja eesmärk, ärikeskkonna analüüs, SWOT-analüüs, toote või teenuse kirjeldus, turuanalüüs, konkurentsi analüüs, turundusplaan, personal ja juhtimine, finantsplaneerimine, riskianalüüs ning äriplaani lisad. Äriplaan sisaldab väga olulist informatsiooni. Selle koostamine on ettevõtlusega alustamisel üks võtmetegureid. Ilma äriplaanita on väga keeruline panna paika tegevuskava äriidee elluviimiseks ning hoida fookust, ning lähtuda eesmärkidest ning olla kindel, et tegevustega ollakse alati eesmärgile orienteeritud. Äriplaani kaudu on võimalik liikuda eesmärgi poole kogu organisatsiooniga ning mõista ühtselt tegevuste olulisust. Lõputöö koostamiseks valiti empiiriline uuring mille läbiviimiseks kasutati kombineeritud uuringumeetodit, milles numbrilised näitajad saadi finantsprognoosidest ja mittenumbriline informatsioon tuleneb äriplaani koostamisest, vaatlemisest ning turu-uuringu tulemustest. Lõputöö eesmärgiks oli koostada loodava ettevõtte Rohemaja OÜ äriplaan ja nelja aasta finantsprognoos, et hinnata äriidee tasuvust. Samuti sooviti välja selgitada, kas antud hetkel on piirkonna klientidel vajadus ettevõtte toodete ja teenuste järele. Välja selgitati ka millisesse turusituatsiooni sisenetakse. Lõputöö probleem seisnes selles, et terves Valga maakonnas puudub toitlustuskoht, kus saaks süüa mahetoorainest valmistatud roogasid. Antud piirkonnas on kohvikute ja restoranide puudus, eriti arvestades olemasolevate lahtiolekute aega. Sellest püsitati ka hüpotees, et antud piirkonnas on vajalik ja tulus luua ökokohvik, et rahuldada klientide soove ning kasutada ära turu trende, mis sai töös kinnitatud. Kvantitatiivse meetodi kaudu viidi Google.com keskkonnas läbi turu-uuring, et hinnata huvi antud äriidee vastu Tõrva vallas ja selle lähiümbruses ning kvantitatiivse meetodi kaudu vaadeldi ettevõtte väliskeskkonda. Lõputöö käigus koostati äriplaan loodavale ettevõttele. Äriplaan on koostatud Rohemaja Oü-le, mis hakkab oma õdusates ruumides pakkuma suurepäraseid maitseelamusi ning tasemel teenindust. Samuti on plaanis lisada väike ökotoodete müük ning pakkuda catering teenust. Ettevõte hakkab tegutsema Oü-na ning plaanis on palgata täiskohaga tööjõudu kohapealt, kus on üsna suur tööpuudus. Oskustöölisi on võimalik värvata koostöös kohaliku kutsekooliga, mis võimaldab nad juba varakult endale sobival suunal välja koolitada. Rohemaja asub Tõrva kesklinnas Valgamaal, kus konkurents konkreetse kitsa suuna peal puudub, mis annab käivitamisel suure eelise teiste olemasolevate kohvikute ees. Ettevõttel saab olema kaks missiooni, kuna üht hakatakse kasutama kohviku ja catering teenuse jaoks ning teine on mõeldud ökotoodete müügiks. Ettevõtte missioonideks on: • Puhas ja naudingut pakkuv toit, mis teeb pai kehale ja hingele! Seda saab nautida kohas, kus tunned end kui kodus, kui ema selle naeratades lauale tassib. • Puhas tooraine ja tooted igasse kodusse, andes loodusele vastu sama puhtuse! Rohemaja OÜ visiooniks on: Olla aastaks 2027 iga pere valik nii kõhutäiteks, kui ka tooraine ja puhta toote valiku puhul! Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi turu-uuring, mille tulemusena selgus, et antud piirkonnas vastanud on juba harjunud käima väljas söömas ning teevad seda üsna regulaarselt, samuti on neil valdaval enamusel (87 inimesel) korrapärane töötasu ning ülejäänutel on sissetuleku allikateks muud tulud. Ning 60% vastanutest oli arvamusel, et söögikohti ei ole piirkonnas piisavalt ning enamik ei ole rahul, kas kvaliteedi või mõne muu olulise näitajaga. Positiivse näitajana tuli välja, et kallis hind ei olnud vastajate seas määrava tähtsusega. Ning äriidee peamine komponent mahetooraine oli oluline üle pooltele vastanutest. Mis näitab, et antud turgu on sellises olukorras väga mõistlik siseneda, kuid ilmselt tuleb seda teha kiiresti, kui soovitakse olla esimene piirkonnas. Lõputöö koostamise käigus on valminud ettevõtte finantsprognoosid. Kus esialgne müügiprognoos on koostatud ettevõtte poolt pakutavate toitude kohta, kuna see on esmane, mis plaanitakse sisse seada. Teises lisas on näha, et hind kujuneb keskmine ja müügi prognoos ei ole koostatud kohe maksimaalselt vaid koostatud on üsna pessimistlik plaan, et kindlustada hilisemaid riske, kui müük ei ole nii suur kui eeldatakse. Loodava ettevõtte finantsprognoosid on koostatud nelja aasta kohta. Esimese aasta prognoos on välja toodud kuude lõikes ja ülejäänud kolm aastat on toodud aastakokkuvõttena. Et ettevõte saaks tegevusega alustada vajatakse kõigepealt ühte suuremat investeeringut 65 000€. Kuigi toitlustusvaldkond ei ole väga suure tootlusega ettevõtmine siis on finantsprognoosidest näha, et ettevõte teenib igal aastal kasumit. Kasuminumbrid küll aasta aastalt kahanevad, kuna arvestatud on, et kulud suurenevad kuid tootlust ei ole sellistel tingimustel kasvatatud. Seetõttu on planeeritud esimesel neljal aastal kasumit koguda ning siis see tegevustesse investeerida, et kasvatada ettevõtmist. Mis võimaldab jälle teenida suuremat tulu ja tõsta töötajate palka. Kasumid on neljal aastal vastavalt 2020. aastal 39 574 eurot, 2021. aastal 19 206 eurot, 2022. aastal 19 078 eurot ning aastal 2023 on prognoositavaks kasumiks 15 089 eurot. Tasuvusarvutused näitavad, et käiberentaablus on 2020. aastal 21%, 2021. aastal 10%, 2022. aastal 9% ning aastal 2023 on 7%. Lõputöö eesmärk sai täidetud, koostatud on äriplaan ning läbi on viidud turu-uuring samuti on loodavale ettevõttele koostatud nelja aasta finantsprognoos. Lõputöö kirjutamisel selgus, et hüpotees leiab kinnitust ning antud turu olukorras on vajalik rajada Tõrva antud äriideega ettevõte. Finantsprognoosidest on selgunud, et ettevõtte tegevus on tulus.
Piiratud juurdepääs
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsanalüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Hille; Õun, Merje
Finantsanalüüs on vajalik igale ettevõttele, kuna üksnes raamatupidamise aastaaruannete järgi võib nendest saadav informatsioon jääda ühekülgseks. Igale ettevõttele tuleb kasuks detailne finantsanalüüs, mis aitab üldistada ja võrrelda finantsaruannete sisu ning muutusi ja trende ettevõtte finantsolukorras. Põhjalik finantsanalüüs peab andma suunised ettevõtte juhtimisotsusteks. Lõputöö teemaks on AS LTKH finantsanalüüs. Teema on aktuaalne, kuna ettevõtete majandustulemused muutuvad pidevalt ning finantsanalüüsi on teatud perioodide järel soovitav uuesti läbi viia. Finantsanalüüs võimaldab mineviku analüüsimise abil koostada finantsprognoose ja finantsplaane tulevikuks ettevõtte kasumlikkuse ja juhtkonna ning omanike paremate otsuste eesmärgil. Lõputöö eesmärk oli analüüsida AS LTKH finantsmajanduslikku olukorda aastatel 2016 – 2018, et teha vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale finantsolukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi mitmeid finantsjuhtimise olemust ja eesmärki ning finantsanalüüsi olulisust käsitlevad finantsvaldkonna teoreetikute raamatud ja artiklid ning selgitati välja finantsanalüüsi infoallikad ja meetodid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks uuriti AS LTKH 2016 – 2018. aasta majandusaasta aruandeid – bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoogude aruandeid. Ettevõtte finantsolukorra analüüsimiseks kasutati erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning koostati ettevõtte muutuste ehk hälbeanalüüs, trendianalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht on aastatel 2016 – 2018 kasvanud kokku üle 10,6 miljoni euro, kasum on kasvanud 4,7 miljonit eurot, müügitulu on suurenenud ligi 9 miljonit eurot. 2017. aastal ei laekunud oodatud sihtfinantseering EL struktuurifondidest, mis oli mõeldud Mustamäe Tervisekeskuse ehituseks. Laekumata toetuse summa kajastati bilansis nõudena, bilansimaht suurenes aastal 2017 17%, ligi 6 miljonit. 2017. ja 2018. aastal müüdi kinnisvara (endine Kopli lastepolikliiniku hoone ja endine Pelgulinna haigla hoone). Rahakontol hoitakse teatud puhvrit ennenägematute investeeringute tarbeks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kasvab aasta aastalt, kuna Tallinna linnavalitsuse otsusega ettevõtte omakapitalist väljamakseid ei tehta. Vertikaalanalüüsist selgus, et bilansi aktivas on käibevarade osakaal suurenenud (peamiselt raha ja nõuete kirjete osas) ja põhivarade osakaal vähenenud, bilansi passivas on kohustiste osakaal vähenenud ja omakapitali osakaal suurenenud. Aastatel 2017 ja 2018 müüdi kinnisvara, tasuti lõplikult alltöövõtjatele Mustamäe tervisekeskuse ehitusega seotud kohustised ning aastal 2018 laekus viimane osa EL struktuurifondide sihtfinantseerimistoetusest, aastal 2017 investeeriti tavapärasest rohkem erinevatesse meditsiiniseadmetesse. Finantssuhtarvude analüüsist selgus, et nii lühivõlgade kui pikaajaliste võlgade tasumise võimekus on ettevõttel hea. Pikaajalise maksevõime näitajaid analüüsides selgus, et omakapital suureneb ja varade finantseerimisel on kasutatud peamiselt omavahendeid, väljamakseid omakapitalist pole tehtud, võõrkapitali osakaal on väike. Efektiivsust hindavate suhtarvude analüüsist selgus, et ettevõte tasub oma kohustisi veidi aeglasemalt kui toimub laekumine nõuete eest ning on kasutanud nii oma vara kui põhivara efektiivselt müügitulu teenimisel, efektiivsemalt kui valdkonnas keskmiselt. AS LTKH rentaabluse näitajad on oluliselt paremad nii tavanormiks peetavatest näitajatest, kui ka valdkonna keskmistest. Iga ettevõttesse investeeritud euro on teeninud 2018. aasta lõpuks kasumit 16 senti, ettevõte on juhitud efektiivselt, pankrotioht puudub. Ettevõtte finantsolukord on finantsanalüüsi põhjal väga hea, seega puudub vajadus väga fundamentaalsete soovituste osas. Autor teeb ettepaneku välja selgitada ebavajalike varade olemasolu ja võimalusel vähendada nende osakaalu ning suurendada varade kasutamise efektiivsust. Ettevõte peab säilitama likviidsuspuhvri vaba raha kujul, et finantseerida ettenägematuid investeeringuid. Kuna ettevõte tegutseb väljastpoolt tuleva rahastuse raames, siis mistahes tõrge Haigekassa rahastuses võib tekitada ettevõttes probleeme. Selleks on vaja säilitada püsivat käibekapitali olemasolu. Kontroll ettevõtte majandustegevuse üle on Tallinna linna käes, ning Tallinna linnavalitsus on otsustanud mitte teha väljamakseid omakapitalist. Bilansi struktuuri parendamiseks võiks ühe meetmena soovitada fondiemissiooni, millega saaks eelmiste perioodide jaotamata kasumit vähendada, tõstes aktsiakapitali. Omakapitali osakaalu bilansimahus see küll ei vähendaks, siiski sellise parandusega muutuks aktsiakapitali ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi suhe.
Avatud juurdepääs
B2B turundus ja -tööriistade kasutamine internetiseeruvas ärikeskkonnas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Põldre, Marja-Liisa; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimusobjektiks oli B2B turundus ja kasutatavad tööriistad internetiseeruvas ärikeskkonnas. Lõputöö koosneb neljast peatükist, millest esimeses loodi teoreetiline raamistik B2B turunduse olemusele. Kuna termin tööstuslik turundus ei sisaldanud endas turundust teenindusorganisatsioonide vahel, kes ei tegele peamiselt tootmistegevusega, siis tekkis uus mõiste B2B turundus, mille turunduse põhimõtted sobivad ükskõik millisele organisatsioonile nii era- kui avalikus sektoris. B2B turunduses internetiseeruvas keskkonnas on suund suhte hoidmisele ja ostuprotsess on mitme astmeline. Samuti on ostuprotsess pikem ning otsustajaid võib olla palju. B2B turundus on internetiajastul isegi alustavale ettevõtjale väga oluline, kuna eelarve vajadus on väiksem. Äriklientide jaoks on kõige olulisemad teemad vastutuse võtmine kogu väärtusahela eest ja valdkonna ekspertiis. Teoreetilises osas analüüsiti B2B turundust internetiseeruvas keskkonnas ja leiti, et internetiseeruva turunduse tulemusena on turundus muutunud tõhusamaks. Kuna aina enam tarbijaid on võrgus, on võimalik viivitamatult klientideni jõuda. Internetiseeruvat turunduskeskkonda ei ole võimalik enam ignoreerida, kuna arenemas on järjest uusi digitaalturunduse suundumusi. B2B turundusvõimaluseks internetiseeruvas keskkonnas on sisuturundus ja sisuturunduse populaarsus on kasvutrendis. Üha enam ettevõtteid panustab oma turunduses just sisuturundusele, kuna nii jõuab kiiremini soovitud eesmärkide täitmiseni. Interneti ajastul on oluline oma B2B turunduses ka mõelda sellele, kuidas on kasutajakogemus mobiiliseadmes. Eesmärke saavutatakse läbi sisuturunduse luues asutuse turul, luues usaldust oma ostjaga, suurendades ostjate kaasatust ettevõttega, genereerides bränditeadlikkust ning kogudes uusi müügivõimalusi. Empiirilises osas viidi läbi uuring 2019 aastal ettevõtete B2B turundajate seas kvantitatiivsel meetodil. Selle ülesandeks oli uurida tööülesannete muutust ja võimalusi juhtidel B2B turundajate toetamisel. Autor kontrollis teoreetilisi seisukohta ja saavutas eesmärgi läbi viies uuringi interneti küsitluse vormis struktureeritud küsimustega. Võib öelda, et võrreldes nelja erinevat B2B turundaja tööülesande muutumist ajas, siis aastal 2019 tegeldi keskmiselt enam kui eelmisel kolmel aastal kõigi uuritud nelja tööülesandega. Kõige suurem kasv mahult oli turundusprotsesside automatiseerimisel. Juhtide teadlikkus B2B turundajate tööülesannete muutusest on suur, kuid toetus koolituste pakkumise osas väikene. Mis kinnitab Kingi teooriat, et B2B turundajad teevad tööd, mida nad varem teinud ei ole ning see on kasvutrendis. Empiirilises uuringus selgus, et B2B turundajate jaoks on olulisimal kohal sisuturundus, sellele järgneb tööriist Google AdWords, LinkedIn ning Facebook. B2B turundajad mainisid ka endi jaoks olulist tööriista, milleks on uudiskiri, kuna Google AdWords ei võimalda neil sihtida äriklienti. Tulemus kinnitab Rooke-i teooriat, et 2019. aastal on väga oluline sisuturundus, kuna äriklient otsib otsuste kohta teavet sama palju kui eratarbijad ning mõnikord isegi rohkem. B2B turunduses on enamik ettevõtteid võtnud kasutusele vähemalt ühe uue tööriista, et efektiivsemalt turundada internetiseeruvas keskkonnas, kuid B2B turundajate koolitamine selles osas on langenud B2B turundajate endi õlule. Kuigi peaaegu kõik vastanutest leidsid, et internetiseeruvas keskkonnas on turundamine muutunud tõhusamaks, siis kahjuks oli palju neid, kes endi oskuseid ei pidanud piisavalt heaks, et sellest võimalusest maksimumi võtta. Lõputöö eesmärk sai täidetud, läbi viidud uuring selgitas välja B2B turunduse- ja kaasnevate tööriistade kasutamises internetiseeruvas keskkonnas. Tehti järeldusi ja tehti ettepanekuid B2B turundustegevuse ja -tööriistade paremaks kasutamiseks internetiseeruvas ärikeskkonnas.
Embargo
Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kink, Kadi; Kirikal, Heve
Võrreldes möödunuga iseloomustab tänast töömaailma üha kasvav tööjõu voolavus. Antud olukord sunnib ettevõtjaid üha enam pingutama, et kinnistada oma organisatsiooni motiveeritud, lojaalsed ja oskuslikud töötajad. Tavaliselt asuvad töötajad uuele ametikohale suure entusiasmi ja ootustega. Kui juht seda ei märka ja ei tunnusta töötaja initsiatiivi võib entusiasm kiiresti kaduda ning töötajal ei teki emotsionaalset sidet oma organisatsiooniga. Lõputöö uurimisobjektiks oli Circle K Eesti AS ja uuritavateks teenindusjaama juhid. Uuringu läbiviimise vajadus teenindusjaama juhtide seas tingis asjaolu, et teenindusjaama töötajate tööjõu voolavus on märkimisväärne ja teenindusjaama juhtide taju organisatsiooniga seotusest peegeldub ka nende töötajates ehk kuivõrd töötajad tajuvad organisatsiooniga seotust, mis vähendab töötajate lahkumiskavatsust ja seega soovi töökohta vahetada. Sellest tulenevalt oli lõputöö eesmärk välja selgitada Circle K Eesti AS teenindusjaama juhtide seotus organisatsiooniga püsivama töötajaskonna kujundamiseks. Eesmärgi täitmiseks anti töö esimeses osas teoreetiline ülevaade töötajate seotusest organisatsiooniga, organisatsioonile pühendumisest ja rahulolust. Teises osas käsitleti metoodikat empiirilise uurimuse läbiviimiseks, analüüsiti uuringu tulemusi ja tehti ettepanekuid Circle K Eesti AS juhtkonnale. Lõputöö empiirline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey). Andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivset meetodit ankeetküsitlust. Meetod sai valituks, kuna see võimaldas kõige lihtsamini koguda andmeid. Empiirilise uuringu valimisse kuulusid kõik Circle K Eesti AS teenindusjaama juhid. Üldkogumi moodustasid 58 teenindsujaama juhti, mis moodustab 77% üldkogumist. Uuringu tulemustest ilmnes, et teenindusjaama juhid ei tunne tugevat seotust organisatsiooniga ega ole täielikult organisatsioonile pühendunud. Toetudes läbitöötatud teoreetilisele materjalile ja teostatud uurimusele leidis töö autor, et teenindusjaama juhte tuleks rohkem kaasata olemasolevatesse kui ka uutesse projektidesse ning laskma neil rohkem kaasa rääkida organisatsiooni arengu kujundamisel. Igat inimest tuleks märgata ja väärtustada organisatsioonis ja püüelda sellepoole, et nad oleks tihedalt omavahel seotud, mitte ei tegutseks pelgalt tehingupõhiselt. Suurt rolli tagab ka juhtide toetuse olemasolu. Tagades töötajate pühendumine ja tööga rahulolu organisatsioonis, austus juhtidesse ja muutes töötajad suurimaks varaks ettevõtte jaoks on organisatsioon teel edukuse tippu, kus kõik tema töötajad tahavad anda olulise panuse organisatsiooni edendamiseks. Töötajad, kes on emotsionaalselt seotud organisatsiooniga ei mõtle töökoha vahetusele. Tundes end väärtustatuna juhi poolt, on nad valmis panustama oma organisatsiooni eesmärkide püstitamisele ja täitmisele muutes seeläbi ettevõtet konkurentsivõimelisemaks.
Avatud juurdepääs
Eesti aktsiainvestorite riskikäitumine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tolmov, Liisi; Nõuakas, Kati
Lõputöö on kirjutatud aktsiatesse investeerimisest, sellega seonduvatest riskidest, riskide haldamise võimalustest, investorite riskikäitumisest ja aktsia hindamise mõõdikutest. Peamise fookuse on töö autor seadnud Eesti aktsiainvestorite riskikäitumise hindamisele. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Eestis tegutsevad investorid, kes investeerivad aktsiatesse. Puuduvad täpsed andmed, kui palju on aktsiatesse investeerijaid, aga tuginedes Äripäevas 03.04.2018 avaldatud artiklile, mis on tehtud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel, siis Eesti elanike hinnangul on kinnisvara parim koht, kuhu oma raha paigutada. Uuringust selgub, et lisaks kinnisvarale ja pankadele on kolmas eelistus aktsiad. (Pokk, 2018) Käesoleva lõputöö eesmärk on anda hinnang Eesti aktsiainvestorite riskikäitumisele.
Avatud juurdepääs
Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vipper, Merili; Nõuakas, Kati
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti 18-26aastaste noorte valmisolekut, teadlikkust ja takistusi aktsiatesse investeerimisel. Enne investeerimisega tegelema hakkamist on oluline osata oma rahaasju kontrolli all hoida ning igakuiselt säästa. Kogutud andmete põhjal sai kinnitust väide, et noored tegelevad väga suures mahus säästmisega. Peamisteks põhjusteks, miks seda tehakse, on soov soetada endale elamispind, minna reisima ning varuda raha pensionile jäämiseks. Seega on vastajad kohusetundlikud ning mõtlevad juba aastakümneid ette, et nad ka siis oleksid rahaliselt kindlustatud. Eesti noorte valmisolek aktsiatesse investeerimisel on väga suur, kuna on hulk vastajaid, kes sellega ei ole tegelenud, kuid kindlasti sooviksid seda teha kui keegi neid õpetaks või jagaks õpetussõnu. Kusjuures enamus kõikidest vanusegruppidest tõid välja põhjuseks teadmiste puudumise, seega on see suureks murekohaks. Samas on üheks murekohaks ka algkapitali puudumine, kuna enamus vastajad sooviksid aktsiatesse investeerida, kui neil oleks vaba raha. Kuigi vastajad koguvad igakuiselt sääste, siis ei ole nad valmis seda raha investeerimisse suunama, vaid käituvad vastutustundlikult ning kasutavad seda raha ainult selleks ettenähtud otstarbel. Leidub ka muid põhjuseid, miks ei ole siiani aktsiatesse investeerimisega tegeletud – näiteks vajaliku aja puudumine, et ettevõtteid analüüsida. Selleks, et investeerimine oleks tulus, peab tõesti lisaks põhilistele teadmistele investeerimisest olema teadmised ka ettevõtte näitajate kohta ning neid pidevalt jälgima – kui soovitakse tegeleda aktiivse investeerimisega. Ettevõtte näitajad võivad aga väga tihti ja väga suures mahus muutuda, seetõttu tuleb pidevalt ettevõtete käekäiguga kursis olla, aga ka majanduse sündmustega, et ennetavaid investeerimisotsuseid teha. Lõputöö autori hinnangul vajab uuritav probleem edasist uurimist, kuna tulemusi ei saa üldistada kõikidele Eesti noortele.
Avatud juurdepääs
Eesti tarbija ostuotsused e-kaubanduses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kokk, Katriin; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimisobjektiks oli e-kaubanduse tarbija ja tema ostuotsused e-kaubanduses. E-kaubanduse populaarsus kasvab hoogsalt, samuti muutuvad üha enam populaarseks ka välismaised e-kaubamajad, kellega Eesti kauplejad on sunnitud konkureerima. Selleks, et kodumaised e-poed oleksid edukad ning neil oleks konkurentsieelis välismaiste e-kaupluste ees, tuleb tunda oma tarbijat ning teada, millised on klientide üldised probleemid e-kauplustest ostmisel. Tarbija ja tema vajaduste tundmine aitab vältida kitsaskohti e-poe loomisel. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik kus toodi välja tarbija ja tema ostukäitumise eripärad, milline on olnud e-kaubanduse areng ja ajalugu, milline on e-kaubanduse osakaal Eestis ning milliseid probleeme on varasematel aastatel e-kaubanduses esinenud. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvaalitatiivse meetodi kombineerimist. Analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ja protsente, järelduste tegemisel on kasutatud arvulist kirjeldamist. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, ehk vastajad olid juhuslikud, kes soovisid ja leidsid aega küsitlusele vastamiseks. Küsitlus viidi läbi Google Docs keskkonnas. Saadud tulemusi analüüsiti MS Excel programmiga ning tehti illustratsioonid ja saadud tulemustest tehti järeldused ning seostati teooriaga. Tarbijaküsitlusest selgus, et rohkem tarbivad e-kaubanduse pakutavaid tooteid ja teenuseid naised. Kaupu tellitakse kõige rohkem iseendale ja oma lastele. E-kaubandust kasutavad enim nooremapoolsed inimesed, vanemad inimesed kasutavad e-kaubandust oluliselt vähem. Enamik tarbijaid sooritavad e-kauplustest oste mõned korrad kuus ning nende kulutatud ostusummad on kuni 70 eurot. Kolm kõige populaarsemat kaubakategooriat on riided, jalanõud ja aksessuaarid, kosmeetika ja juuksehooldustootet ning ürituste piletid. Kõige enam mõjutab tarbijat e-kauplustest ostma soodsam hind tavakauplustest ning suurem kaubavalik, oluline on ka kauba kiire kohaletoimetamine. Kõige suurem mõju e-kaubandusele on sotsiaalmeediakanalid, kust saavad tarbijad kõige rohkem infot huvipakkuvate e-kaupluste kohta, samuti kasutatakse agaralt ka erinevaid otsingumootoreid ning kuulatakse oma sõprade ja tuttavate arvamusi. Ülekaalukalt kasutatakse kaupade kättesaamiseks pakiautomaatide teenuseid, kuna pakiautomaaditeenus on väga kiire ja mugav kauba kättetoimetamisviis. Küsitlusest selgus, et ostukorvi hülgamist esineb tarbijatel väga palju, selleks, et seda vähendada tuleks e-kauplustel luua ostukorvisüsteem, mis salvestab kliendi varasemalt tehtud valikud. Kõik ostuga seonduv lõppinfo nagu näiteks ostukorvi lõppmaksumus, postikulu ja tarnekiirus peavad olema selgelt kuvatud ja arusaadavad ning makseüsteem peab olema kiire ja turvaline. Küsitluses osalenud märkisid, et tihtipeale on ette tulnud olukordi, kus peale ostu sooritamist on info pakkide staatuse kohta puudulik, e-kaupleja peab kliendile pakkuma täpset ja korrektset informatsiooni pakkide kohta. Paljude e-poodide tarnekiirus on tarbijate jaoks liiga aeglane, seetõttu tuleks valida tarnijad, kes saavad pakkuda kiiremat tarnet ning rohkem kohe olemas kaupa. Tooteinfo peab olema kuvatud korrektselt ja tõelevastavalt, klienditeenindajad peavad olema piisavalt pädevad ja tegelema jooksvalt klientide probleemidega. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ja on loodud teoreetiline raamistik tarbija ostuotsustamisest e-kaubanduse kontekstis ja kirjeldatud on lõputöö metoodikat ning andmete kogumist, on täidetud erinevaid allikaid ja materjali lugedes ja kokkuvõtteid tehes. Kogutud on erinevat informatsiooni e-kaubanduse kohta, tarbijast ja tema ostukäitumisest ja erinevatest motiividest ostu sooritamisel ning kuidas e-kaubandus üldse toimib. Välja on toodud, millised on e-kaubanduses esinevad probleemid ja kuidas ning kes nende probleemidega tegeleb. Uuringuga on tehtud kindlaks tarbijate ostuotsused ja eelistused e-kauplustest ning millised on praegusel hetkel nende arvates erinevad kitsaskohad. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste paremaks muutmiseks.
Avatud juurdepääs
Eraelamus toidukäitlejate turundustegevused ja turunduse planeerimine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lopetiene, Terje; Vahtramäe, Eva
Lõputöö uurimisobjektiks oli eraelamus toitu käitlevate ettevõtete turunduse planeerimine ja turundustegevused. Esmalt analüüsiti eraelamus tegutsevate toidukäitlejate hinnanguid turundustegevuste osas, siis seda, milliseid turunduskanaleid eelistatakse ja kasutatakse ning lõpuks milliseid konkreetseid tegevusi turundusalaselt praktiseeritakse. Majanduslikult aktiivsete väikeettevõtete arv ja osakaal kasvab Eestis aasta aastalt. Turundus on väga tähtis, et ettevõtja jõuaks oma toodete ja teenustega sihtrühmani ja saavutaks oma müügieesmärgid. Turunduse roll võib ettevõtetes olla küll erisugune, kuid kliendile orienteeritus on muutunud aina olulisemaks. Turunduse eesmärk on ka juhtida turundusmeetmestikku ja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Turunduse sisu on ajas muutunud ja rohkem on hakatud mõistma seda, et kliendi tahe pole pelgalt raha kulutada, vaid kliendil on soov osta toodet, sest tal on seda väga vaja. Turunduse planeerimine väikeettevõtetes on oluline eelkõige seetõttu, et võimaldab hajutada potentsiaalseid ohte ja püsida konkurentsis. Planeerimise resultaat on turundusplaan. Väikeettevõtted peavad oma plaane täpsemalt koostama, kuna ressursid on enam piiratud kui suurettevõtete puhul ja fokuseerimine aitab kulusid ning aega kokku hoida. Efektiivne turundus on see, mis annab väikeettevõtjale konkurentsieelise, aga sama oluline on tunda üldisemalt nii turu vajadusi kui ka oma sihtrühma. Väikeettevõtjal on kasutada erinevaid turundustegevusi, millele eelneb oma sihtgrupi kindlaksmääramine. Sama oluline on kasutada sobivaid kanaleid pannes need oma ettevõtte jaoks kasulikult tööle. Analüüsides teooriat võib järeldada, et väikese ettevõtja turunduse võtmed ongi täpne sihtimine, enda nähtavaks tegemine, otsesuhtlus kliendiga, internetiturunduse puhul kindlasti toodete presenteerimine ja ka tekstide sõnastamine, mis on kliendi jaoks tähelepanu köitvad. Otsesuhtlus on üks väikeettevõtja eelistest ja võimalustest kuna võimaldab oma sihtklienti paremini tundma õppida ning pakkuda talle just sellist toodet, mida ta vajab. Lõputöö empiirilise uurimuse teostamiseks ja andmete kogumiseks loodi küsitluse läbiviimiseks eSurveyHero veebikeskkonnas küsimustik, mille vastuseid hiljem analüüsiti Microsoft Excel tarkvara kasutades. Küsimustiku linki jagati Eesti mõistes ühes suurimas sotsiaalvõrgustiku Facebook´i grupis Koogimeister, millel on üle 27 000 liikme (01.12.2020 seisuga), Külmlaud ja muud suupisted, millel on ligi 15 000 liiget (01.12.2020 seisuga) ja lisaks oli kasutada VTA toitukäitlejate register, kust saadud andmeid kasutati kontaktide leidmisel interneti kaudu ja mida täiendavalt saadeti isiklikult 188-le ettevõtjale. Küsimustik oli avatud 24. oktoober kuni 24. november, millega sooviti saada vähemalt 100 vastust. Laekus 123 vastust, millest kvalifitseerus 101 ankeeti. Küsitlusuuringus osalejatelt küsiti nõusolekut nende andmete kogumise, talletamise ja kasutamise kohta. Kogutud andmed esitati uuringu kokkuvõttes anonüümsel kujul, et säiliks uuringus osalenute konfidentsiaalsus. Tulemustest selgus, et tavapärane eraelamus toitu käitlev ettevõte on osaühing, mis keskmiselt on tegutsenud kolm kuni neli aastat ning ettevõttes töötab üks vabatahtlikkuse alusel töötaja. Valdkonna ettevõtjad leiavad endale kliente pigem geograafilises mõttes enda lähedalt, aga konkurentsitihedamas piirkonnas tegutsevate ettevõtete kliendid asuvad laiemal alal või isegi kuni kogu Eesti ulatuses. Valdkonna ettevõtjatest suurem osa ei ole kunagi turundusplaani koostanud ega pea seda ka oluliseks samas, kui turundustegevusi peeti ettevõtte kestvuse ja toimimise valguses väga olulisteks. Tegevusi, mida ettevõtjad teevad, peeti üldjuhul toimivateks ja nendega oldi rahul. Probleemid turundustegevustes tulenevad eelkõige toodete müügikohtade vähesusest, ajaressursi ja raharessursi piiratusest. Konkurentsieelisena peetakse naturaalse ja kodumaise tooraine kasutamist oma toodetes ja seda, et tooted on üldjuhu hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Peamised kohad, kus valdkonna ettevõtjad oma tooteid presenteerivad, on sotsiaalmeedia ja eelkõige Facebooki lehed, kus kasutatakse suuremalt jaolt tasuta reklaamimise võimalusi ja tehakse jagamismänge. Oma ettevõtte Facebooki leht on see koht, kus ettevõtja suhtleb klientidega, võtab vastu tellimusi ja vahetab muud infot. Ehkki ettevõtjad ise arvavad, et turundustegevused ei ole olulised ja mida kinnitab ka tõik, et turundusplaanide koostamine ei ole prioriteetne tegevus, siis ometi ettevõtjate tegevuste praktiseerimisest nähtub, et turundusega tegeletakse kogu aeg. Ettevõtjad lihtsalt ei teadvusta, et nende poolt tehtavad tegevused ongi turundustegevused. Ettevõtjate tulevikuplaanid seoses tegevustega sotsiaalmeedias, on üsna samad. Soovitakse jätkata tuttavate tegevustega, milleks on oma toodete presenteerimine ja klientidega suhtlemine. Üksikettevõtja on alati haavatavam riskide osas, aga siinkohal on leitud lahendusi, kuidas neid maandada selliselt, et hoitud oleks nii klient kui ka ettevõtja maine. Ettevõtjad teevad koostööd, kus teatud juhtudel (nt ettevõtja haigestumisel) delegeeritakse töid teistele sarnastele ettevõtjatele. Viimane eeldab head suhete- ja koostöövõrgustiku olemasolu. Oma suurimaks eelistuseeks konkurentide ees seda, et pakutakse kindlat kvaliteeti oma toodete näol ja omades sealjuures kindlat püsiklientuuri. Ettevõtjatele esitati mitmeid ettepanekuid turunduse paremaks planeerimiseks. Esmane on vajadus koostada ettevõttele turundusplaan, regulaarselt vaadata üle turundustegevused ja vajadusel jooksvalt plaani täiendada. Oskuste puudumisel turundustegevuste planeerimisel saab väikeettevõtja raharessursi vähesuse puhul kasutada tasuta koolitusi, mida pakuvad näiteks maakondlikud arenduskeskused. Tasuta reklaamimise võimaluste paremaks ära kasutamiseks on mõistlik tegevusi mõõta, et oleks võimalik aru saada, palju turundustegevused tegelikult sisse toovad ja vältida neid, mis raha hoopis ettevõttest välja viivad. Klientide tagasisidet ei peaks lihtsalt teadmiseks võtma, vaid alati vastata alati nii negatiivsele kui ka positiivsele tagasisidele Peamised kohad, kus valdkonna ettevõtjad oma tooteid presenteerivad, on sotsiaalmeedia ja eelkõige Facebooki lehed, kus kasutatakse suuremalt jaolt tasuta reklaamimise võimalusi ja tehakse jagamismänge. Soovitus on lisaks toote piltide presenteerimisele kasutada videopostitusi ja mitte toetuda ainult ühele kanalile, vaid teha mitmesuguseid (jagamismängud, toodete tutvustamine piltide ja videotena) turundustegevusi erinevates sotsiaalmeediakanalites (Facebook, Instagram, blogid). Valitud kogumise ja analüüsimise meetodid empiirilise uuringu teostamiseks võimaldasid saada tarvilikul määral ülevaate Eesti eraelamus toidukäitlejate turunduse planeerimisest ja turundustegevustest. Lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said täidetud. Läbi viidud intervjuude ja valdkonna ettevõtjate küsitlemisega selgitati välja, milliseid turunduse planeerimisega seotud tegevusi kasutatakse, analüüsitud on eraelamus toidukäitlejate väikeettevõtjate turunduse planeerimist ja turundustegevusi ning mitteplaneerimisega kaasnevaid riske.
Avatud juurdepääs
Erinevate generatsioonide motiveerimine Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Julge, Kai; Kirikal, Heve
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Sihtasutus Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajaid motiveerivad tegurid ja ootused juhile, et luua tööalast tegevust toetav keskkond. Lõputöö uurimuse käigus koostati teoreetiline raamistik erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate motiveerivate tegurite ja juhile esitatavate ootuste väljaselgitamiseks. Keskenduti motivatsiooni olemusele, käsitleti erinevaid motivatsiooni liike ning vahendeid. Kets de Vries’i joonise abil näidati, millistest teguritest kujuneb välja juhtimisstiil. Dannebaumi-Schmidti eestvedamise pideva telje abil selgitati kolmest juhtimisstiilide jaotust ning lisaks anti põhjalik ülevaade autorite Goleman, Boyatzis ja McKee kuuesest juhtimisstiilide jaotusest. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey) ning andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus ning kasutati standardiseeritud küsimustikku. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise näitajat (m) ning standardhälvet (SD). Uuringu üldvalimi moodustasid SA Tallinna Lastehaigla arstid ning õendusjuhid kokku 205 inimest. Täielikud ankeedid saadi 84lt inimeselt, mis moodustab üldvalimist 41%. Empiirilise uuringu käigus määratleti SA Tallinna Lastehaigla erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate poolt väärtustatavad motiveerimise vahendid. Motiveerimise vahendid tuletati Suve (2017) teoreetilisest käsitlusest, mis liigitab motiveerimise liigid väliseks, sisemiseks, materiaalseks ja rahaliseks ning toob sellest tulenevalt välja ka võimalikud motiveerimise vahendid. Beebibuumi generatsioonile on uuringu tulemuste põhjal võrdselt olulised nii tööülesannete täitmisel otsustusvabaduse andmine, kaasaegsete tehnikaseadmete olemasolu kui ka panusele väärilise töötasu makmine. Y-generatsioonile on beebibuumi generatsiooniga sarnaselt olulised otsustusvabaduse andmine ning kaasaegsete tehnikaseadmete kasutamise võimalus. X-generatsioon pidas olulisimaks tööpanusele väärilise tasu maksmist. Uuringu käigus selgitati välja erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate eelistused juhtimisstiilidele. Aluseks võeti autorite Goleman, Boyatzis, McKee raamatus “The New Leaders: Transforming the Art of Leadership into the Science of Results“´s välja toodud kuuene juhtimisstiilide jaotus. Selle alusel liigituvad juhtimisstiilid visionäärlikuks, demokraatlikuks, juhendavaks, domineerivaks, käskivaks ja ühendavaks. Uuringu tulemustest selgus, et juhtimisstiilidest oli eelistatuim visionäärlik stiil, millele andsid keskmiselt kõrgeima hinnangu kõik uuritavad generatsioonid. Kui beebibuumi generatsioon ning X-generatsioon eelistasid enim visionäärliku stiili kasutamist, siis Y-generatsioon andis sarnaselt kõrged hinnangud nii visionäärlikule, demokraatlikule kui ka juhendavale stiilile. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepankuid erinevatest generatsioonidest meditsiinitöötajate juhtimiseks ja motiveerimiseks. Tööalast tegevust toetava keskkonna loomiseks on oluline tagada täienduskoolitustel osalemine, tööülesannete täitmisel otsustusvõimaluse andmine ning tööpanusele väärilise tasu maksmine. Kuna kõik uuringus osalenud generatsioonid hindasid kõrgeimalt visionäärliku juhtimisstiili kasutamist, siis tuleb töötajaid kursis hoida ettevõtte tegevustega ja põhjendada vastuvõetavaid otsuseid sidudes need eesmärgiga. Et olla atraktiivseks tööpakkujaks ka noortele on oluline nende arengu tagamiseks kasutada mentorsüsteemi.
Embargo
Ettevõtjate teadlikkus rahapesust
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laak, Ly; Nõukas, Kati
Rahapesu aitab kaasa varimajandusele, ebaausale konkurentsile, mõjutades sularahanõudlust, põhjustada intressi ja vahetuskursi muutlikkust ning soodustada inflatsiooni. Rahapesu toob kaasa riigi maineriski, mis mõjutab kõiki selles riigis tegutsevaid ettevõtteid. Eesti on väike ning avatud majandusega riik, seepärast on riigi rahandussüsteem rahapesu riskidest kergemini haavatav kui suurriikidel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on oluline hoida ettevõtluskeskkonda usaldusväärsena ja läbipaistvana ning samaaegselt tegeleda rahapesu tõkestamisega Lõputöö on aktuaalsus on seotud nõuetest ettevõtjatele, mis tulenevad rahapesu ja terrorimis rahastamise tõkestamise seadusest hoolsusmeeetmete rakendamistest, ettevõtte riskihinnangu koostamisest, sätestada põhimõtete ”tunne oma klienti”, kus nemad peaksid oskama tuvastada riske ja ohte oma majandustegevuses. Lõputöö eesmärk oli hinnata ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamise võimalustest. Uuringu läbi viimisel kasutati andmekogumismeetodit, milleks oli ankeetküsitlus ning dokumentide analüüsi. Eesmärgi saavutamiseks seati uurimisülesanded, mis töö käigus sai lahendatud. Analüüsimisel kasutati vastajate protsentuaalset grupeerimist küsimuste kaupa. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti rahapesu olemust ja kujunemist. Seaduste muudatusi vastavalt avastud kuritegudele ning Eesti ajaloos ilmenend rahapesuskeemid. Teises peatükis analüüsiti ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel järgides RahaPTS kohustusi ja nõudeid ning ankeetküsitluste vastuseid kui ka dokumente. Analüüsi tulemus ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest on madal. Teoorias ollakse teadlikud rahapesu olemusest, praktilised teadmised on puudulikud. Aktuaalsus veel püsib, kui kaua, seda ei tea. Oma väikest riiki kaitsta, selleks on rohkem teadlikke ettevõtjaid majandusruumi. Sellest tulenevalt on koolituste puudus rahapesu tõkestamise alal, millega tõsta enam ettevõtjate seas rahapesu tõkestamise teadlikkust. Usaldusväärsema ettevõtluskeskkonna loomisel tuleb rohkem luua koolitusi ja sellega seoses kasvatades ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel ning omakorda koostööd erasektorite ja uurimisasutuste vahel.
Avatud juurdepääs
Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suits, Jane; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüs on ettevõtte ja selle tegevuse hindamise võimalus ning selle tarbijateks on omanikud, laenuandjad, enamus töötajatest ja äripartnerid. Ettevõtte juhtkond kasutab finantsanalüüsi investeerimis-, finantseerimis- ja põhitegevusega seotud otsuste langetamiseks, sest see aitab paremini mõista ettevõtte rahanduslikku olukorda ning juhtkonnal võtta vastu olulisi finantsotsuseid ja oskuslikult koostatud finantsanalüüs annab tagasisidet plaanitud investeeringutele, kust tulevad välja nii riskid kui ka selle tasuvus. Samas kui laenuandjatele on olulisim just ettevõtte likviidsus, maksevõime ja riskidega seotud probleemid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutatakse kolme põhilist finantsaruannet (raamatupidamisbilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne), kus bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, kasumiaruanne tulusi ja kulusi ning rahavoogude aruanne raha liikumist. Need kolm finantsaruannet annavad erinevat vaatenurka ettevõtte finantsalasele tegevusele ent samas on nad omavahel seotud ettevõtte rahalise olukorra väljendamisega ja eriti hästi võimaldab finantsaruandes sisalduvasse infosse süüvida suhtarvuanalüüs. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhjalikuks analüüsiks tuleb uurida aastaaruannet tervikuna ja kuigi majandusaasta aruannetest saab ettevõtte kohta väga palju infot, tuleb lisaks sellele koguda infot ka tegevusvaldkonna kohta tervikuna statistikaametist ning analüüsimiseks kasutada vaid värsket infot ja kriitilist mõtlemist. Lõputöö struktuur oli ülesehitatud nii, et esmalt kirjeldas töö autor finantsanalüüsi metoodikat, seejärel finantsanalüüsi sisu ja selle infoallikaid (bilanss, kasumi- ja rahavoogudearuanne) ning kolmandas peatükis anti ülevaade finantsanalüüsi meetoditest: horisontaal- (uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes), vertikaal- (uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat), suhtarvude- (toob esile finantsnäitajate vahelised seosed ning võimaldab teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel) ja pankrotiohu analüüs (aitab prognoosida, kas ettevõttel on oht sattuda pankrotti) ning hinnati ettevõtte finantsnäitajaid. Lõpetuseks tegi autor omapoolse kokkuvõtte. Lõputöös analüüsis autor AS Solbritt finantsolukorda. Selleks kasutati ettevõtte majandusaasta aruandeid perioodil 2016-2018 ning koostati finantsanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli finantsanalüüsi meetodeid rakendades anda hinnang uuritava ettevõtte tegevusele ning esitada järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Hinnates AS Solbritt finantsseisundit, selgus, et uuritava perioodi (2016-2018) viimaseks aastaks on küll ettevõte kahjumist välja tulnud ent tema finantsseisukord on jätkuvalt ebastabiilne (valitseb pankrotioht) ja olukorra parandamiseks on vaja suuremat kasumit läbi müügikäibe kasvu ning käibevarade osakaalu tõusu varades. Ettevõtte koguvarade ja omakapitali puhasrentaabluste tõstmiseks tuleks kaasata täiendavalt võõrkapitali, samas vältides makseraskusi tekitada võivaid investeeringuid. AS Solbritt finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et võõrkapitali maht suurenes (kohustised kokku kasvasid 9%), muutusid käibevara (kasvas 63%) ja põhivara (vähenes 22%) mahud ning müügitulu kasv (175%) viis ettevõtte perioodi lõpuks kasumisse (muutus 169%). AS Solbritt finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et muutusid nii varade (käibevara osakaal kasvas ja põhivara langes – muutus 22%) kui finantseerimisallikate (lühiajalised kohustised vähenesid ja pikaajalised kasvasid – muutus 6%) struktuurid ning aruandeaasta kasumi osakaal müügitulust (aastaks 2018 oli 8,8%) muutus negatiivsest väärtusest positiivseks. 2018. aasta likviidsussuhtarvude põhjal on ettevõte hea lühiajalise maksevõimega (puhaskäibekapital 1 704 458€, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3 ja likviidsuskordaja 1,4). Kuna 2016-2017 olid ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad mitterahuldavad, tuleks jätkuvalt püüelda suurendada efektiivsust ja karmistada maksetingimusi. Madal maksevalmiduse kordaja (0,1 korda) on tingitud arveldus- ja käibelaenude kasutamisest ja kuna suurem osa kohustistest ei nõua kiiret tasumist, on ettevõttel likviidset vara piisavalt. Analüüsides pikaajalist maksejõulisust (finantsvõimendust) aastatel 2016-2018, selgus, et nii võlakordaja, kapitaliseerituse kordaja, kui ka soliidsuskordaja olid küll soovituslikus vahemikus (suure enamuse investeeritud kapitalist moodustab võõrkapital), ent ettevõtte olukorra parandamiseks tuleks võõrkapitali sõltuvust vähendada ja omanike panuse osakaalu tõsta. Aastal 2018 polnud ettevõttel raskusi intresside tasumisega (intressikulude kattekordaja 4,5) ja kuigi maksejõulisuse kordaja oli rahuldav (10%), peaks majandusüksuse finantsseisundi parandamiseks tõstma kasumit või vähendama kohustisi. AS Solbritt varade likviidsus näitab küll paranemist ent pole piisavalt hea (varade liiga vähene kasutamine müügitulu saavutamiseks) ja olukorra parandamiseks tuleks ettevõttel likvideerida mittevajalikud põhivarad ja reinvesteerida nende müügist saadud raha. Efektiivsuse näitajate (debitoorse võlgnevuse käibekordaja, lühiajaliste kohustiste käibekordaja) tõstmiseks tuleks ettevõtte maksekäitumist parandada. Varude käibekordaja ja – käibevälte parandamiseks tuleks varude jääki optimaliseerida ja nii talitlus- kui finantseerimistsükli lühendamiseks tuleks klientidelt raha kiiremini kätte saada ja tarnijate maksetähtaegu pikendada. Varade käibekordaja tõstmiseks tuleks müügitulu kasvatada, debitoorse võlgnevuse käibekordaja parandamiseks tuleks rohkem analüüsida klientide maksekäitumisi ja ennetada ebatõenäoliselt laekuvate arvete teket. Lühiajaliste kohustiste käibekordaja tulemuse parandamiseks tuleks tarnijate lepingud ja maksetähtajad ülevaadata. Kokkuvõtvalt on AS Solbritt varade juhtimine on aastatega (2016-2018) paranenud ja seda tänu põhivarade efektiivsemale kasutamisele (põhivarade käibekordaja tõusis rohkem kui kolm korda). AS Solbritt koguvara puhasrentaablus (ROA) ja investeeringute rentaablus (ROI) kinnitavad mõlemad ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja omakapitali tasuvus (ROE) viitab, et ettevõte toodab omanikele tulu. Müügikäibe ärirentaabluse (8,8%) ja müügikäibe puhasrentaabluse (6,8%) madalate näitajate tõstmiseks tuleks kasvatada kasumit (näiteks üldkulude vähendamisega). Müügitulu suurendamine, püsikulude vähendamine, marginaali tõstmine ja varude käibekordaja kasvatamine (varude kasutamiskiiruse tõus) aitavad samuti ettevõtte tasuvust parandada. Kokkuvõttes mõjutas keeruline majanduslik olukord aastatel 2016-2017 oluliselt ettevõtte müügitulu, kasumit ja teisi finantsnäitajaid, ent aastast 2018 langus peatus ja ettevõtte finantsseisund paranes ning pankrotioht vähenes. Autoripoolne ettepanek AS Solbritt juhtkonnale oleks – kasumi kasv (tagada tulude kasvu ennaktempo võrreldes kulude tõusuga), suurendada ettevõtte rentaablust (tulusust), saavutada müügitulu stabiilsus, suurendada kapitali (müükide kasv), säilitada range tähelepanu maksete laekumise osas (kiirendada ostjate raha laekumise aega) ja tõhustada finantsriskide juhtimist. Nii lõputööks püstitatud eesmärk kui ka eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik teostatud. Põhiliste finantsalaste käsitluste mõistmine aitab anda panust ettevõtte püüdlustesse püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit ning finantsanalüüs annab infot, kas me ikka teeme neid asju, mis tõeliselt väärtust loovad ning kas protsessid on piisavalt hästi juhitud ja vara parimal moel tööle pandud.
Avatud juurdepääs
Finantsanalüüs ettevõttele Nurgapealne OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Larven, Kristel; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüsi olulisus ja aktuaalsus peegeldub selles, et finantsanalüüsi tulemused kajastavad kõige paremini ettevõtte finantsolukorda ja selle põhjal on hea teha õigeid otsuseid ettevõtte edaspidiseks toimimiseks. Selleks aga, et analüüs oleks edukas, tuleks valida sobivad meetodid ja tulemusi põhjalikult analüüsida. Töö käigus on analüüsitud ja refereeritud erinevate valdkonna spetsialistide allikaid ja välja toodud nende olulisemad seisukohad ning neid omavahel võrreldud. Lisaks on välja toodud töö autoripoolsed komentaarid ja järeldused. Töö esimeses peatükis on selgitatud finantsanalüüsi olemust. Peamisteks olulisteks infoallikateks finantsanalüüsi läbiviimiseks on raamatupidamisaruanded: rahavoogude aruanne, kasumiaruanne ning raamatupidamis bilanss. Töös selgub, et finantsanalüüs ei ole vajalik vaid ettevõtte juhtkonnale vaid huvigruppe on teisigi. Erinevad huvigrupid kasutavad analüüsimiseks erinevaid meetodeid, kuna nad analüüsivad ettevõtte finantsseisundi erinevaid aspekte. Teises peatükis on kirjeldatud erinevaid finantsanalüüsi meetodeid. Enim levinuimad finantsanalüüsi meetoditeks on horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Kui trendianalüüsi kaudu on võimalik leida finantsnäitajate dünaamilisi ja suhtelisi muutusi siis finantssuhtarvude kaudu on võimalik välja arvutada erinevaid näitajaid finantsseisundi hindamiseks. Selleks, et hinnata ettevõtte finantsseisundit läbi finantsanalüüsi ei piisa vaid arvutusoskusest. Kindlasti peab analüüsi teostajal olema väga hea võime analüüsida ja tajuda trende ja muutusi finantsnäitajates. Samuti peaks analüüsijal olema teadmised ettevõtte majandusharust ja üldisest fiantsaruandlusest. Empiirilise uuringu metoodika peatükis on välja toodud empiirilise uuringu eesmärk. Uuringu läbiviimiseks kasutab autor kvantitatiivset meetodit ning järelduste tegemiseks deduktsiooni. Andmed kogutakse struktureeritud vaatlusega ning tulemused esitletakse jooniste ja tabelitena. Empiirilise uuringu peatükis on läbi viidud ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs. Ettevõte Nurgapealne OÜ on kesk-Eestis asuv toitlustusettevõte. Teostatud on bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Tulemused on esitletud jooniste ja tabelitena ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal tehtud järeldused. Finantsanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõttel Nurgapealne OÜ läheb üldiselt pigem halvasti kuigi ettevõte on aastatel 2016-2018 teeninud kasumit. Analüüsides kasumiaruannet selgub, et lisaks müügitulu tõusele aastatel 2016-2018 (18,9%) on kasvanud ka tööjõukulud (45%) ja muud tegevuskulud (98%), samas kui teenitud kasum on langenud (16%). Bilanssi analüüsides selgus, et ettvõtte pikaajalised kohustised on vähenenud 35%, kuid samas on lühiajalised kohustised suurenenud 9%. Analüüsides likviidsussuhtarve selgus, et ettevõttel on väga madal lühiajaline maksevõime kuna puudub piisavas koguses likviidset vara lühiajaliste kohustiste täitmiseks. Efektiivsusuhtarvud on tänu müügitulu pidevale suurenemisele aastatel 2016-2018 järjest paranenud. Samuti on ettevõte hakanud oma varusid efektiivsemalt juhtima. Finantsvõimenduse analüüsist selgus, et ettevõttel on väga madal pikaajaline maksevõime, kuna ettevõttel on suur laenukohustis ning sellest tulenevalt väga kõrge võlakordaja (2018 aastal 81%). Suureks probleemiks on võõrkapitali liigne kaasatus ja omakapitali vähesus. Tasuvussuhtarvude analüüsi põhjal saab väita, et kõige tasuvam aasta oli ettevõtte jaoks 2017, kui teeniti ka kõige suuremat kasumit. Pankrotiohu analüüs (Z-seisu võrrand) näitab ettevõttele suurt pankrotiohtu igal analüüsitud aastal. Lähtudes läbiviidud analüüsist on autoripoolsed ettepanekud ettevõttele järgnevad:  Vaadata üle ettevõtte hinnakujundus, arvestades toote omahinda, konkurentide hindu ning nõudlust. Hinnatõus aitaks kaasa müügitulu suurenemisele.  Investeerida 40% kasumist turundustegevusse uute klientide leidmiseks.  Kehtestada lühemad maksetähtajad ostjatele ning võimalikult vähe tooteid ja teenuseid võlgu müüa, et lühendada võlgnevuse käibeväldet.  Vähendada varusid, et suurendada varude käibekiirust ning efektiivsemalt varusid kasutada.  Likviidsuse suurendamiseks vähendada varusid, mis omakorda vähendaks hoiustamiskulusid.  Vaadata üle tööjõuvajadus, võimalusel tööjõukulude vähendamine töötajate koormuse vähendamisega vastavalt hooajalisusele.  Muude tegevuskulude vähendamine uute koostööpartnerite leidmisega (telefon, IT-teenused, valvesüsteem, turvatöö). Kasutatav tehnika väljavahetada energiasäästlikemate seadmete vastu.  Tegeleda aktiivselt finantsaruannete analüüsimisega ning selle põhjal juhtimisotsuste langetamisega. Kuigi ettevõttel on 2018. aasta seisuga suur pankrotioht, on see tingitud peamiselt suurest laenukohustisest, millega soetati söögikoha hoone, kus hetkel äritegevus toimub. Laenu aktiivselt iga aasta tagasi makstes täiendavaid kohustisi võtmata, müügitulu stabiilselt suurendades ja kulusid vähendades, paraneb ka ettevõtte finantsmajanduslik olukord ja ettevõte tegevus muutub kasmulikumaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Nurgapealne OÜ finantsmajaduslikku olukorda ja selle põhjal hinnata ettevõtte kasumlikkust. Analüüsist selgus, et ettevõtte finantsmajanduslik olukord on üsna halb, kuid ettevõte on siiski suuteline oma tegevusega jätkata. Töö annab ülevaate finantsanalüüsi olemusest ja tähtsusest, olulisematest infoallikatest, finantsanalüüsi läbiviimise meetoditest ning koostatud on metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teostatud on ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs, analüüsi põhjal on tehtud järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte kasmulikkuse suurendamiseks. Püstitatud uurimisülesanded said teostatud ning töö eesmärk täidetud.
Avatud juurdepääs
Hair Beauty OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tihane, Age; Vahtramäe, Eva
Põhjuseid, miks kõik äriideed ei realiseeru ettevõtluses, on erinevaid. Eestis on ettevõtlusega alustamine lihtne ja ka tulevane majanduspoliitika fookus on suunatud sellega tegelemise lihtsustamiseks. On palju ära tehtud, et alustaval ettevõtjal oleks lihtne äri alustada. Selleks, et ettevõte aga püsiks ja oleks edukas, tuleb tegeleda kitsaskohtadega ettevõtte arenemise igas faasis. Väikeettevõtjad suudavad oma paindlikkuse tõttu muutustele kiiresti reageerida ja see aitab ettevõtte edukusele kaasa. Ettevõtlusega seotud teooria näitab alustava ettevõttega seotud plusse ja miinuseid, ka riskiolukorrad on teooria käigus välja toodud. Ettevõtlusega alustamise etappide määratlemine aitab paremini näha esilekerkivaid takistusi, mida saab äriplaani koostamisel vältida. Äriplaani teoreetiline osa määratleb, mida tuleb arvestada äriplaani koostamisel, millist ettevõtlusvormi on mõistlik valida ning milliseid aspekte tuleb analüüsida enne äriplaani alustamist, et vältida tüüpilisi vigu. Loodava ettevõtte äriplaani läbimõtlemisel ja lahti kirjutamisel saab paremini ette näha esilekerkivaid probleeme ja leida kergemini neile sobivaid lahendusi. Äriplaani kirjutamise käigus on võimalik analüüsida, kas ja millistel tingimustel on äri tasuv. Äriplaani eesmärk on testida äriidee usaldusväärsust: kas planeeritavale tootele/teenusele leidub ka piisavalt kliente. Äriplaan aitab välja tuua lühiajalised eesmärgid ja kaugemasse tulevikku ulatuvad prognoosid. Ettevõtja saab selle põhjal otsustada, kas on mõistlik äriidee ellu viia. Ei ole oluline, milline on väljavalitud äriplaani vorm, vaid see, et erinevad osad oleksid omavahel seotud ja moodustaksid ühtse terviku. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisele eelnes planeeritava sihtturu klientide hulgas turu-uuringu läbiviimine, mille tulemused näitasid, et uus äriidee on väga oodatud ja turg on selleks valmis. Hair Beauty OÜ äriideeks on luua uus ja modernne salong juuksuriteenuse pakkumiseks Järva valda, Koeru alevikku, et kliendid saaksid kasutada kvaliteetset teenust kodu lähedal. Teenused on nii naistele, meestele kui ka lastele. Ettevõtte omanikule on kõige olulisem personaalne lähenemine, et pakkuda klientidele teenust, mis vastaks nende ootustele. Ettevõttel on üks ainuomanik, kes on ka ettevõtte ainuke töötaja. Ettevõttel on Koeru alevikus konkurent Koeru Iluskeskus OÜ näol olemas. Uus teenusepakkuja tuleb turule konkurendist veidi kõrgemate hindadega (keskmiselt 10%), kuid uue teenuseosutaja konkurentsieelis on uued teenused ning aktiivne turundus. Klientidele ei ole hind kõige määravam, vaid oluliseks peeti asukohta kodu lähedal ja kvaliteetset teenust, see selgus ka turu-uuringu tulemuste analüüsist. Ettevõtte suurimateks riskideks on esmaste klientide puudus, kuid huvi äriidee vastu ja ettevõtte aktiivne turundus aitavad seda riski maandada. Esmasteks finantseeringuteks on planeeritud 5225 eurot, seadmete ja sisustuse ostuks 3500 eurot, varude kuluks 785 eurot ning 750 eurot ruumide remontimiseks. Ettevõtte finantsprognoosidest selgus, et esimesel tegutsemisaastal vajatakse müügitulu 20 901 eurot, et katta kulutused. Selleks on ettevõttel vaja keskmiselt 165 klienti, kes külastaksid teenuseosutajat 6–7 korda aastas. Prognoositavad kasumid näitasid peale baasaasta igaks aastaks kasvu, seega võib öelda, et äriidee on tulus. Finantsprognoosidest lähtuvalt on esimese aasta kasum 9 eurot ja suureneb iga järgnev aasta. Tasuvusarvutused näitavad aastatel 2020-2023 kasvutrendi. Hair Beauty OÜ tasuvuse suhtarvud aastal 2020 olid kõik 0%, kuid aastal 2021 müügikäibe puhasrentaablus 7%, koguvara puhasrentaablus 24% ja omakapitali puhasrentaablus 46%, mis kõik näitavad ettevõtte kasvu. Lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on praktiline äriplaan Hair Beauty OÜ-le, et testida äriidee kasumlikkust. Äriplaan annab sisendi ettevõtte loomiseks, sest selgus, et äriidee on teostatav ja tasuv. Äriplaan võimaldab ettevõttel alustada tegevust 2020. aasta jaanuari kuust.
Avatud juurdepääs
Käibekapitali juhtimine osaühingus Tuuleoru
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lepik, Janeriin; Õun, Merje
Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused firma jooksvaks tegevuseks. Käibekapitali moodustavad käibevarad ja osa lühiajalistest kohustistest, mis on pidevalt kaasatud põhitegevusse ja kasumi teenimisse. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused firma jooksvaks tegevuseks. Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist. Olulisemad käibevarade juhtimisega seotud valdkonnad on: *raha ja kõrglikviidsete varade juhtimine; *ostjatelt laekumata arvete juhtimine; *varude juhtimine; *lühiajaliste kohustiste juhtimine; *raha konversiooniperiood. Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist. Olulisemad käibevarade juhtimisega seotud valdkonnad on:  raha ja kõrglikviidsete varade juhtimine;  ostjatelt laekumata arvete juhtimine;  varude juhtimine;  lühiajaliste kohustiste juhtimine;  raha konversiooniperiood. Käibekapitali juhtimine on igapäevane tegevus, millel on mõju ettevõtte kasumlikkusele, riskile ja lõpuks ka väärtusele. Mõistes käibekapitali juhtimise rolli ja seda mõjutavaid tegureid, saavad ettevõtted minimeerida riski ja parandada üleüldist tegevust. Mõistes käibekapitali juhtimise vajalikkust, saavad ettevõtted minimeerida riski ja parandada üleüldist tegevust. Sageli on väikeettevõtetel probleemiks kehv rahakäibe juhtimine ja eelkõige puudulik rahavajaduse planeerimine. Võimalikud makseraskused ettevõttes võivad tuleneda ebaefektiivsest käibekapitali juhtimisest ning nende vältimiseks on käibekapitali juhtimine ning selle analüüs oluline. Arvestades veel ka tänast majandusliku olukorda, kus Hiinast alguse saanud koroonaviirus levib jõuliselt üle maailma ning see toob kaasa paljudes tööstusharudes (k.a puidutööstus) probleeme (näiteks tarneahela seisakud jms), on vajalik juhtida käibevarasid nii, et ettevõte oleks jätkusuutlik, maksevõimeline, tegutseks kasumlikult ning suudaks täita oma kohustusi. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ettevõttes Tuuleoru OÜ käibekapitali juhtimist ja teha ettepanekud ettevõtte käibekapitali efektiivsemaks juhtimiseks ja maksevõime tagamiseks. Ettevõtte juhtkonnal on seoses tänase ebastabiilse majandusolukorraga tekkinud probleem- kuna käibekapitali puudust peetakse üheks olulisimaks ebaedu põhjuseks, siis sooviti analüüsida selle juhtimist, et kindlustada ettevõtte igapäevane maksevõime ja leida mooduseid, kuidas ettevõtte käibekapitali efektiivsemalt kasutada, tagades stabiilsuse. Ettevõte on tegutsenud 2006. aastast ja põhitegevusalaks on metsamaterjali transportteenuse pakkumine ning metsaraie ja -väljavedu. Kõrvategevuseks on multiliftkalluri transportteenuse pakkumine ning erinevate kindlustustoodete vahendus-müük ja raamatupidamisteenuse pakkumine. Uuringutulemused näitasid, et ettevõtte tegevus on seotud hooajalisusega- sõltuvalt ilmastikuoludest. Ettevõte hoiab üsna suurt osa oma käibevarast rahana pangaarvel ning raha osakaal on läbi aastate olnud suures muutuses. Võimalike makseraskuste vältimiseks leiti uuringus, et ettevõtte optimaalne raha jääk oleks 30 000 €. Likviidsussuhtarvud olid suhtelislt kõrged ja ületasid teoreetikute kehtestatud reegleid. Võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega võib öelda, et tegemist on üsna tugeva ettevõttega. Küll aga peaks ettevõte pöörama rohkem tähelepanu suurenevatele lühiajalistele kohustistele, et nende kogusumma jääks kindlasti madalamaks, kui käibevara kokku. Vastasel juhul väheneks ettevõtte väärtus. Samuti on soovitatav vaadata üle hankijate maksetingimused- ehk on võimalik läbirääkimiste teel pikemaid maksetähtaegu kaubelda. Pikemad maksetähtajad võivad pikendada lühiajaliste kohustiste käibeväldet ning seega lüheneks konversiooniperiood veelgi. Ettevõttel on soovitav tasuda arved maksetähtaja viimases lõpus, mitte väga palju varem. Lisaks võiks kaaluda võimalust kehtestada klientidele ettemaksu süsteem- sellisel juhul võiks ettevõttel tekkida võimalus 42 varem kätte saadud rahaga finantseerida enda kohustisi. Selle läbi väheneksid ka nõuded ostjate vastu ja lüheneks konversiooniperiood. Oluline oleks hoida rahajääk kontol 30 000 €, et kindlustada igapäevane maksevõime. Selleks näiteks kaubelda hankijatelt soodustusi (varuosad, rehvid jms), et vähendada kulutuste mahtu ja suurendada rahajääki. Lõputööd ja selle analüüsi tulemusi pakutakse ettevõtte juhtkonnale informatsiooniks ning käibekapitali võimalikuks efektiivsemaks juhtimiseks ja ettevõtte maksevõime tagamiseks.
Avatud juurdepääs
Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Piirmets, Tiina; Tandru, Diana
Töö oli koostatud teemal Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida kanamunade tootepakendite vastavust reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele ning teha ettepanekuid kanamunade tootepakendite õigusaktidega ja hea kauplemistavaga kooskõlastamiseks. Töö esimeses peatükis andis autor ülevaate reklaami ajaloost ja kirjeldas reklaamiseadusest tulenevaid põhimõtteid. Töö käigus jõudis autor järeldusele et reklaami areng on tihedalt seotud tööstuse arenguga. Reklaam ettevõtete edu üks alustalasid, mis avaldab neile tugevat majanduslikku mõju. Vältimaks tarbija eksitamist ebaõige reklaamiga, on seaduseandja pidanud vajalikuks reguleerida reklaamiturgu seadusandlike meetoditega, kehtestades nii üleeuroopalised, kui siseriiklikud nõuded reklaamile, sh on keelatud tarbijat eksitav reklaam. Riiklikud meetmed reklaamile on vajalikud tarbija, kui nõrgema ja vähemteadliku osapoole kaitseks. Tarbijat eksitav reklaam ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid võib tekitada ka turumoonutusi, kuna eksitav turundus võib kahjustada väike- ja keskmiste ettevõtete toimetulekut. Töö teises peatükis vaatles autor pakendiseadusest tulenevaid nõudeid tootjale ja kauplejale ning kauplemise ja kauba reklaami eetilisi aspekte ja häid tavasid. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et tarbija puutub igapäevaselt kokku pakendireklaamidega. Pakendireklaamide, nagu reklaami eesmärgiks üldiselt, on tarbija mõjutamine tarbimisotsuse tegemisel. Tänapäeval, kui suur osa reklaamist st pakendireklaamist on liikunud digitaalsesse maailma, on eriti oluline, et reklaamis ja pakenditel olev teave toote omaduste, säilitamise, tootja jne oleks tõene ja tarbijale selgelt arusaadav. Eriti haavatavad on eksitava või ebaeetilise reklaami suhtes noored ja lapsed, kes on aktiivsemad digilahenduste kasutajad. Kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika. Uuringu läbiviimiseks on kasutatud ankeetküsimustikku ja tulemusi analüüsiti kombineeritud metoodikaga. Uuringu valimi moodustamisel on kasutatud mugavusvalimit ning saadud andmeid analüüsitud ja seotatud teooriaga. Neljas peatükk keskendus tootepakendite uurimisele ja ankeetküsimuste vastuste analüüsimisele ning seoste otsimisele. Eelnevast küsitlusega saadud vastuste analüüsist nähtus, et tarbijad lähtuvad toote soetamisel eelkõige ostuharjumustest ning vähem pakendist. Arvestades, et kanamuna puhul ei ole tegemist uuendusliku ja innovaatilise tootega, on ilmselt tarbija harjumused kujunenud juba varasemalt välja. Seega on võimalik, et pakend on juba varasemalt mõjutanud tarbijat ning järgnevalt teostab tarbija ostu lähtudes tarbimisharjumusest sh tuttavast pakendist. Kaubariiulis olev tuttav juba pakend võimaldab tarbijal soetada ost kiiresti ja ilma liigse ajakuluta. Kanamunade müügipakendeid võrdlevas peatükis sai selgeks asjaolu, et inimesed lasevad ennast munapakendi nimetuse ja selle sisu erinevusest mõjutada. Uuringu tulemusena selgus, et suur hulk inimesi ostavad Linnu Talu kanamune, kuna pakend rõhub sõnale „talu“. Tegelikkuses on need munad toodetud farmis, kus kasvab kümneid tuhandeid linde, kuid ettevõtte ärinimes on sõna talu (tootja Linnu Talu OÜ), seega on sõna välja toomine pakendil lubatud. Tarbijakaitseameti esitatud teabele tuginedes toidupakendi märgistus ei tohi eksitada ning toidukaupade märgistusele kehtestatud nõuete järgi peab märgistus andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta. See viimane sõnapaar „oluline tunnus“ on mitmeti mõistetav ja ei kohusta tegelikult mitte millekski. Uuringutulemustele tuginedes sai järeldada, et tarbija valib toote enamasti eelnevalt positiivse kogemuse põhjal, lisaks on oluline pakendi keskkonnasõbralik materjal ja soodne hind. Autor esitas ettepanekuid, mis põhinesid uuringu tulemustel. Peamised soovitused seisnesid tõese reklaamsõnumi ja munapakendil oleva tooteinfo edastamisel, sest tuginedes vastustele olid need pildivõrdlusel olulised mõjutusargumendid. Tootjal on oluline leida turul oma nišš, kasutada mahetoodete puhul kindlasti pakendil nähtaval kohal ökomärgiseid, pakkuda pidevalt stabiilselt kvaliteetset toodet. Kui ei ole võimalust eristuda pakendi välimuse osas, saab kasutada võimalust pakkuda suuri koguseid ja soodsat hinda. Analüüsides seadusandlust, järelevalveasutuste juhiseid, kohtupraktikat ning uuringu tulemusi jõudis autor järeldusele, et tarbija ostab peamiselt harjumuspärast lähtuvalt ning eelistab soodushinnaga toodet. Kuigi on sätestatud nõuded reklaamile, ei ole alati kergesti eristatav, kas reklaam on tarbijat eksitav ja mõjutab seeläbi tema majanduslikku käitumist.
Avatud juurdepääs
KiireKart OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Toming, Kevin; Vahtramäe, Eva
Lõputöö on koostatud teemal „KiireKart OÜ äriplaan“. Lõputöö koosneb 62 leheküljest, 9 illustratsioonist ja 5 lisast. Töös on kokku kasutatud 50 allikat, millest 12 on võõrkeelsed allikad ja 1 võõrkeelest eesti keelde tõlgitud allikas. Lõputöö eesmärk on koostada OÜ KiireKart äriplaan selleks, et välja selgitada äriidee tasuvus. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1) luua teoreetiline raamistik äriplaani koostamisest äri alustamisel; 1) turu-uuringuga välja selgitada Rakvere linna ühe peamise sihtgrupi huvi kardisõidu vastu; 2) määratleda ettevõtte missioon, visioon ja eesmärgid ning selgitada ideed ning loodava ettevõtte üldandmeid; 3) analüüsida ettevõtluskeskkonda, turgu ja konkurente ning koostada SWOT analüüs; 4) koostada turundus- ja finantsprognoos ning hinnata riske ja äriidee tasuvust. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mille esimene peatükk käsitleb ettevõtluse olemust ja sellega alustamist läbi teoreetilise raamistiku. Teises peatükis antakse ülevaade empiirilise uuringu meetoditest ja kirjeldatud nende sisu. Lõputöö on koostatud kasutades kombineeritud metoodikat, kus tekstianalüüs ja vaatlus on kvalitatiivsed ning turu-uuring ja finantsprognoosid on kvantitatiivsed. Kolmas peatükk kajastab KiireKart OÜ praktilist äriidee analüüsi ja uurimust. Äriideeks on asutada meelelahutusettevõte, mis pakuks kõigile head meelelahutust kardisõidu näol. Peamiseks sihtgruppiks on aktiivset ja huvitavat tegevust armastavad pered, sõpruskonnad vanuses 14-50 eluaastat. Plaan on rentida kaarhall, kus teha väike ringrada ja soetada esialgu 5 bensiinimootoriga karti ning piljardilaud ooteaja sisustamiseks. Tegutsemise asukohaks on Rakvere linn. Üldine turg on suunatud kõigile alates 14-ndast eluaastast ja turistidele, kes külastavad Rakvere linna. Turistidest tulenevalt on plaanis koostöö teiste meelelahutusasutuste ja majutusasutustega. KiireKart visiooniks on olla aastaks 2021 laialdaselt külastatav ja tuntuim kardisõidu teenuse pakkuja Lääne- ja Ida-Virumaal. Missiooniks on pakkuda klientidele kõrgekvaliteedilist teenust, muutes vabaaja väärtuslikumaks ja tõsta meelelahutuse osa, mis vähendab inimestes stressi. Soov luua uued võimalused ja alternatiivid suitsude, alkoholi ja muude pahede kõrval, et muuta inimeste eluviis tervislikumaks. Äriidee realiseerimist ja äriplaani koostamist toetab läbiviidud turu-uuring, kust selgus et Rakvere linnas pole piisavalt vabaaja veetmis võimalusi ja suur osa küsitluses osalejatest huvitub pakutavast kardisõidu teenuse kasutamisest. Finantsprognoosidest ja analüüsist selgus, et ettevõtte tegevus tasub ennast ära, kuigi käivituskulud on suured. Ettevõtte prognoositavad müügikogused on pigem pessimistlikud, kuid kasumiaruanne näitab kasumlikkust, millest saab järeldada, et äriplaan on reaalselt teostav ja pikas perspektiivis kasumlik. Ettevõtte esimese tegevusaasta prognoositavaks kasum on 3 381 eurot, kuid juba teise tegevusaasta lõppedes on prognoositavaks kasumiks 22 083 eurot. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kardisõidu teenuse pakkumine on tasuv ja äriplaan on realiseeritav. Kokkuvõtteks lõputöö eesmärk sai täidetud ja koostatud on KiireKart OÜ äriplaan hindamaks äriidee tasuvust. Koostatud äriplaan näitab idee tasuvust ja on aluseks ettevõtte käivitamiseks.

Sirvi

Sirvides Teenusmajanduse instituut Märksõna "Business Administration" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud