Lõputööd (RG)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RG) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 70-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna laululava kõlaekraani deformatsioonide uurimine maapealse laserskaneerimise tehnoloogia abil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kima, Vello; Mill, TarvoAntud uurimustöö eesmärk oli terrestrilise laserskaneerimise seadmeid kasutades uurida Tallinna lauluväljaku kõlaekraani deformatsioone, mis olid tingitud staatilisest lume koormusest kõlaekraani peal. Kuigi tahhümeetrilise käigu projekteerimine aitas hoida kokku väärtuslikku aega välitööde ajal, ilmnesid mõõdistajate piiratud instrumendi tundmisest ning osalt ka instrumendi iseärasustest probleemid käigu rajamise alguses, mistõttu tuli orienteerimine teostada esialgse plaani väliselt, mis kokkuvõttes ei põhjustanud märkimisväärset ajakulu. Käigu rajamisel tekkis probleem ühe treegeriga, mistõttu tuli jätkata jägmisel päeval ning planeeritud ühe päeva asemel kulus kaks päeva. Edasised tegevused nagu kõrgusliku võrgu loomine ja skaneerimised teostati plaanikohaselt. Probleemiks kujunes punktipilve modelleerimine ja vajalike elementide efektiivne väljatoomine, mis tulenes olemasolevate tarkvarade vähesest tundmisest ning spetsiifiliste modelleerimistarkvarade olematusest. Samas puudus ka võimalus konsulteerida vastava ala spetsialistidega. Töötlemise etapid õpiti võimalusel jooksvalt protsessi käigus ning katsetati erinevaid lahendusi vajaliku info kätte saamiseks punktipilvest. Sellest tulenevalt võib tulemusi hinnata rahuldavateks, kuid kõrgema täpsuse saavutamiseks ja juhuslike vigade vältimiseks tuleks põhjalikult tutvuda andmetöötluseks vajaliku tarkvaraga ja võimaluste korral kasutada spetsiaalselt selleks loodud programme, mis tõstaksid efektiivsust ning täpsust. Uurimisaluse objekti jaoks püstitatud eesmärgid täideti. Analüüsi tulemusena tuvastati lume raskusest tingitud deformatsioonid kõlaekraani erinevates piirkondades ning analüüsiti nende tekkepõhjuseid lume koguste erineva jaotumise alusel kõlaekraani peal. Lisaks määrati mõjuva lume koguse kaal. Kevadise mõõdistuse tulemustes ilmenenud kerked kõlaekraanil märgiti ära, kuid laiemalt võimalikke tekkepõhjuseid nagu soojuspaisumine ja tuul, selles uurimustöös vaatluse alla ei võetud. Lumest põhjustatud jääkdeformatsioone kevadel ei tuvastatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Hoonete mõõdistamine sõjatehase "Arsenal" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ehrenpreis, Liina; Ranne, RaivoKOKKUVÕTE Lõputöö annab ülevaate hoone mõõdistamise protsessist ning erinevatest mõõdistamisvõimalustest. Hooneid on vaja mõõdistada erinevatel eesmärkidel ning see tõttu võivad mõõdistamistulemused varieeruda lihtsast põhimõõtudega plaanist detailsete 3D joonisteni, millele on juurde lisatud tabelid ning muu vajalik info. Töö lihtsustamiseks objektil tasub ettevalmistusetapis kõik vajalikud punktid hoolega läbi mõelda. Esimeses peatükis on kirjeldatud hoone mõõdistamise vajalikkust, ettevalmistusprotsessi ning lisaks on antud ülevaade kasutatud instrumentidest. Käsitletud on mõõdistamise klassikalisemaid meetodeid. Kirjeldatud on mõõdistuskäigu rajamise põhimõtet ning kõrguslikku sidumist nivelleerimise teel. Ülevaate saab ruumimõõdistamise üldistest põhimõtetest ning fassaadimõõdistamisest. Lühidalt on kirjeldatud plaanide ning lõigete koostamist. Eraldi käsitlust leidsid vabajaama ehk vastulõikega instrumendi orienteerimine ning prismata tahhümeetriline mõõdistamine. Vastulõikega instrumendi orienteerimise üheks eeliseks on instrumendi seisupunkti vaba asukoha valik, tingimusel, et seisupunktist on näha vähemalt kolme seinasihtmärki. Sellisel juhul saab kasutada mitmes erinevas seisupunktis samasid seinasihtmärke ning vea edasikandumise võimalus väheneb. Prismata tahhümeertilise mõõdistamise eeliseks võib pidada mõõdistamise ajalise kulu vähenemist ning võimalust üksinda mõõta. Laserkaugusmõõturiga on võimalik mõõta otse pinnalt ilma, et prismaga peaks igas mõõdetavas punktis olema. Töö teises pooles on antud ülevaade hoone mõõdistamise protsessist konkreetsete hoonete näitel kasutades prismata tahhümeetrilist mõõdistamist ning distoga mõõdistamist. Kirjeldatud on objektil asuvaid hooneid, ettevalmistusprotsessi ning mõõdistuspõhise tegemist. Detailsemalt on kirjeldatud ruumide ning hoone välisgabariitide mõõdistamist, plaanide ja lõigete koostamist ning töös ette tulnud probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinnas Sompa tee, Päevakoera ja Vaksiku tänava sidetrassi ehitusega kaasnevad geodeetilised tööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kaunissaar, Kirsika; Valgepea, RaudoKäesoleva lõputööga anti ülevaade Tallinna Pirita elamupiirkonna, Sompa tee, Päevakoera ja Vaksiku tänava sidetrassi projekti mahamärkimisest ja teostusmõõdistamisest, samuti sideelementide kujutamisest teostusjoonisel ja lõpliku toimiku koostamisest. Lõputöös tutvustatakse lähemalt ehitatavat sidetrassi, samuti esitatakse kehtivatest nõuetest olulisemad, mida tuli järgida, et antud sidetrass saaks korrektselt mõõdistatud. Objekti kõikidel geodeetilistel töödel järgiti määrusest: "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord" tulenevaid täpsusnõudeid ja tellijapoolseid lisanõudeid. Antud objekti geodeetilistel töödel jäädi kehtivate täpsusnõuete piiresse, mis maa-aluste tehnovõrkude mõõdistamisel on ±80 mm ja maapealsete situatsiooni elementide puhul mõõtkava 1:500 puhul ±50 mm. Käesolevas töös nii punktide mahamärkimisel kui ka teostusmõõdistamisel kasutati Trimble R8 GNSS vastuvõtjat koos väliarvutiga Trimble CU ja tahhümeetrit Trimble S6 Robotic. Punktide mõõdistamiseks kasutati satelliite ja RTK võrgu meetodit ning kasutati VRS Now kommertsvõrku, et saada mõõdetud koordinaatpunktidele koheselt parandid. VRS Now võrku kasutades on koordinaatide mõõdistamistäpsus plaaniliselt ±10 mm ja kõrguslikult ±30 mm. Antud sidetrassi mahamärkimistööd tehti plaanilise täpsusega ±20 mm ja kõrguslikult ±30 mm. Järgnevalt on lähemalt kirjeldatud, kuidas tuli toimida teostusmõõdistamisel ja mida tähele panna kui ehitusmeetodiks on kinnine või avatud. Teostusmõõdistamine sooritati mõõdistamistäpsusega plaaniliselt ±15 mm ja kõrguslikult ±20 mm. Enamjaolt oli sidetrass ehitatud projekti järgi, paaris kohas väikeste muudatustega. Probleemid sidetrassiga tulenesid geodeedi ja ehitaja möödarääkimistest omavahel, kui ühes kohas ehitati trass üle piiri ja teises kohas ei suudetud trassi käänupunkte tuvastada. Kui probleemid avastati, siis ka lahendati need. Piiri rikkumise koha peal võeti sidetrass uuesti üles ja paigaldati ümber ning kus käänupunkte ei õnnestunud tuvastada, seal saavutati kokkulepe tellijaga, et saada teostusjoonisele kooskõlastus. Järgnevate objektide puhul peaksid geodeedid ja ehitajad enam suhtlema, et sarnaseid vigu ja probleeme vältida. Viimases peatükis on seletatud, kuidas kujutada sidetrassi elemente teostusjoonisel ja mida tuli objekti toimiku koostisesse lisada, et see hiljem probleemideta tellijale - Elion Ettevõtted AS ja kohalikule omavalitsusele - Tallinna Linnaplaneerimise Ametile edastada. Antud lõputöö kirjutamine andis autorile hea kogemuse, kuidas planeerida aega ja kuidas koguda materjale, et töö saaks korrektne ja hõlmaks aktuaalset informatsiooni. Antud sidetrassi valmimine andis Pirita elamupiirkonna Sompa tee, Päevakoera ja Vaksiku tänava elanikele võimaluse liituda lähitulevikus kiirema ja stabiilsema Internetiga valguskaablivõrgu kaudu.Nimetus Piiratud juurdepääs Maapealse laserskaneerimise mudeldamise täpsuse määramine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuurberg, Kaur; Mill, TarvoAntud lõputöö eesmärgiks oli uurida maapealse laserskaneerimise andmete mudeldamise täpsust. Selle määramiseks kasutati puidust kasti ja samott-toru. Skaneeritavate objektide valiku kriteeriumiks oli, et üks oleks ümar ning teine kandiliste servadega. Skaneerimisprotsess viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli keldrikorrusel asuvas ligi 80 m pikkuses koridoris. Kasti ja toru skaneeriti neljalt erinevalt kauguselt erinevate resolutsioonidega. Kokku teostati ühest jaamast 3 skaneerimist. Igal kaugusel asetsesid skaneeritavad objektid laserskanneri suhtes alati sama nurga all. Selleks märgiti nad enne elektrontahhümeetriga täpselt maha. Saadud punktipilved mudeldati kolme erineva tarkvaraga. Kasutati Leica Geosystems AG Cyclone 8.0, Autodesk Inc Revit 2015 ning Technodigit 3D Reshaper 2013 tarkvarasid. Toodi välja saadud mudelite täpsuse erinevused ning selgitati tarkvarade tööpõhimõtteid. Samuti anti töös ülevaade, kui kvaliteetset punktipilve mingi resolutsioon teatud kauguselt võimaldab. Selgus ka millistelt kauguselt alates ei ole madalamaid resolutsioone enam mõtet kasutada, kuna midagi ei jää peale. Töö lõpuosas selgitati välja, milline on keskmine mudeldamise täpsus kindla resolutsiooniga kindlalt kauguselt, et oleks võimalik hinnata, millal on vaadeldud resolutsioone kõige otstarbekam kasutada. Igalt kauguselt kõige kõrgema resolutsiooniga saadud mudelist tehti ka lõiked ning viidi läbi student’i t-test. Student’i test näitab, kas ühe lõike hälbed erinevad oluliselt teiste sama mudeli lõigete hälvetest ning mõjutavad seeläbi mudeli täpsust. Uurimisel seatud eesmärgid täideti. Selgitati välja, kui palju sõltub punktipilvest loodud mudeli täpsus kasutatud tarkvara valikust. Leiti ka, milliseid resolutsioone ning millistel tingimustel oleks kõige otstarbekam kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd sammuva ekskavaatori EŠ 15/90a noole montaažil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Borozdyukhina, Irina; Valgepea, RaudoMõõtmismeetodid, mida kasutati noole montaaži teostamisel, on täpsed, kuid nad võtavad palju aega, ei ole enam uudsed ja geodeet peab pidevalt kohal olema. Tänapäeval on palju võimalusi muuta tööprotsessi kiiremaks ja mõõtmistäpsusi see ei mõjuta. Näiteks montaažiplatsi tasandamisel ja ekskavaatori samba vertikaalsuse määramisel põhimõtteliselt geodeeti polegi vaja, tööd saab teostada igaüks, kes oskab kasutada laser- ja ehitusnivelliiri. Seejuures ei ole vaja ka keerulisi arvutusi. Noole alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja noole rihtimisel vantide abil kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on täpne, kuid elektrontahhüümeetrit me kasutasime nagu tavalist teodoliiti. Elektrontahhümeetrites on olemas programm „Mahamärkimine- jooned“. Selle programmiga mõõdetav punkt pannakse joonele paika nii plaaniliselt ja kõrguslikult, seega nii pole vaja kasutada nivelliiri. Eeliseks on ka see, et geodeedil pole vaja teostada arvutusi, kõik vajalikud andmed annab meile instrument, mis samuti kiirendab tööprotsessi. Noole alumise vöö väljamärkimisel kasutasime elektrontahhümeetrit nagu see oleks tavaline teodoliit, väljamärkimiseks kasutasime ka mõõdulinti, et arvutada välja kindelpunktide koordinaadid. Töö oleks kiirem ja lihtsam, kui me võtaksime koordinaadid otse AutoCad`ist, kuna vajalikud mõõdud on meil olemas, sisestaksime need elektrontahhümeetrisse ja väljamärkimine oleks teostatud. Noole pea kõrguse rihtimisel võiks nivelliiri asemel kasutada elektrontahhümeetrit. Põhimõtteliselt töökäik on sama, aga programmiga „Mahamärkimine- jooned“ tööprotsess muutub kiiremaks. Vajalikud koordinaadid arvutab instrument, sellega väldime ka arvutusvigu. Nagu lõputöös selgus, saaks kõiki noole montaažil teostatud geodeetilisi töid teha lihtsamalt ja kiiremini. Selleks tuleb kasutada kaasaegseid instrumente ja tänapäevaseid mõõtmistehnoloogiaid. Lõputöö tulemusi võiks tulevikus rakendada ja arendada analoogsete ekskavaatorite noolte montaažil.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetiliste tööde analüüs Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tarto, Mari; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös käsitleti geodeetiliste tööde analüüsi Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel. Töö peamiseks eesmärgiks oli anda ülevaade geodeetilistest töödest madalpingekaabli paigaldamisel ja analüüsida Eltel Networks geodeetite poolt tehtud geodeetilisi töid antud objektil. Töö esimeses pooles tutvustati lugejale objekti, mille näitel on lõputöö üles ehitatud. Kirjeldati lähemalt objektil kasutatud geodeetilisi instrumente, nagu Trimble S6 Robotic, Trimble R8 GNSS ja kaablilokaator 3M. Põhjalikumalt anti ülevaade objektil kasutatud mõõdistamismeetoditest. Tutvustati Real Time Kinematic meetodit ja kirjeldati lähemalt Trimble S6 Roboticu orienteerimist integreeritud mõõtmismeetodil. Samuti on esimeses pooles antud ülevaade „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra“, Elektrilevi OÜ ja Paide linna nõuetest madalpingekaabli mõõdistamisel ja teostusjoonise vormistamisel. Töö teises pooles kirjeldati mahamärkimiseks vajalike failide (*.csv ja *.dxf) koostamist ja kasutamist objektil. Kirjeldati punktide mahamärkimist elektrontahhümeetri Trimble S6 Roboticuga ja Trimble R8 GNSS-iga. Lõputöö teises pooles käsitleti veel teostusmõõdistuse põhimõtteid nii avatud kaeviku, kui ka kinnise kaeviku korral. Tutvustati ka joonkoodidega mõõdistamise meetodit. Kogu lõputöö vältel analüüsitakse geodeetide töös ette tulnud raskusi ja geodeedi töö korraldust objektil. Konkreetsemalt analüüsiti punktide mahamärkimisel, teostusmõõdistusel ja teostusjoonise vormistamisel ette tulnud probleeme. Paide linnas Laada alajaama Vee fiidri rekonstrueerimise käigus, sai 36 majapidamist uue elektriühenduse.Nimetus Piiratud juurdepääs Peetri Selveri ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Siirmann, Edvin; Uueküla , KatrinLõputöös käsitletava projekti raames rajati aadressile Veesaare tee 2, Peetri alevik, Rae Vald kaupluseketi Selver AS järjekordne hoonekompleks. Antud objekti näitel loob lõputöö ülevaate erinevatest ehitusgeodeetilistest tüüptöödest, mida enamus hoonete ehitusobjekte geodeedilt nõuda võib. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid geodeetilisi töötsükleid: alusvõrgu loomine, märkimistööd ja teostusmõõdistus. Lisaks analüüsitakse erinevate geodeetiliste tööde otstarbekust ja pakutakse välja lahendusi, kuidas oleks antud tööd võinud teisiti teha, et see oleks olnud efektiivsem. Märkimistöid oli objektil mitmeid ja erinevaid. Samuti oli ka tellijaid mitmeid, kes geodeetilisi töid soovisid. Märkimistööd objektil sujusid ilma suuremate probleemideta, suuresti tänu geodeedi pidevale ennetustööle, näidates iga kord kohapeal tellijale märgitud punktid ette või saates suuremate märkimistööde sooritamise järel tellijale koheselt selgitavaid märkejooniseid. Probleemide tekkides lahendati need kiirelt ja efektiivselt ehitusobjektil või hiljem telefon teel suheldes. Teostusmõõdistuste andmetega vormistatud teostusjoonised edastati tellijale peale mõõdistustööd alati esimesel võimalusel. Ühegi teostusjoonise kohta ei tulnud antud objekti raames mitte ainsatki negatiivset tagasisidet, et mõni hoone element oleks nii valesti ehitatud, et see vajaks lammutamist ja uuesti tegemist. Lõputööst võib järeldada, et Peetri Selveri hoone ehitusgeodeetiline teenindamine oli kvaliteetne, kuna kõik tellijate poolt soovitud märkimistööd ja teostusmõõdistused sai tehtud alati kokkulepitud aegadel korrektselt ja operatiivselt, seega ehitustööd ei takerdunud kordagi puuduliku ehitusgeodeetilise teenindamise taha. Antud lõputöös lahti seletatud märkimispõhimõtteid võib kasutada ka teistel sarnastel ehitusobjektidel.Nimetus Piiratud juurdepääs Narva veepuhastusjaama ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trohimets, Svetlana; Valgepea, RaudoKäesoleva lõputöö teemaks on Narva veepuhastusjaama ehitusgeodeetiline teenindamine. Selle objekti raames rekonstrueeritakse Narva linna veepuhastusjaam. Teema valiku põhjuseks on antud ehitusobjekti tööde suured mahud ja nende erinevus, samuti veepuhastusjaama mõju keskkonnale, suur tähtsus Narva ja Narva-Jõesuu vee tarbijatele ja erinevate ehitusgeodeetiliste tööde rakendamise võimalused. Lõputöös on kirjeldatud järgmised tööd: mõõdistusvõrgu rajamine, rekonstrueeritava veepuhastusjaama tootmishoone vundamendisüvendi, vundamenditaldmikute, vundamendipostide ja ankrupoltide väljamärkimine ja nende teostusmõõdistus, samuti veemahutite sumpade telgede ja seinte väljamärkimine ja veemahutite ehitusjärgsed teostusmõõdustused. Samuti töös on kajastatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamine ehitusobjektil.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Jõhvi Grossi kaupluse ehitusel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Izumrudov, Artur; Valgepea, RaudoMinu arvates plaanilise ja kõrgusvõrgu rajamisel oli kasutatud mitte kõige parem metoodika, kus viga tõenäosus oli liiga suur. Seepärast on pakutud alternatiivsed võimalused selle lahenduseks. Telgede ja ankrupoltide väljamärkimine oli tehtud elektrontahhümeetriga kasutades 360⁰ miniprisma, mis annab suurt mõõtetäpsust, seega saime ka häid tulemusi, kuid ankrupoltide juhul ei pidanud kinni nõuetest. Vundamentide teostusmõõdistamist ei tehtud kuna seda pole palutud. Mina arvan, et olenematult sellele igal juhul peab alati läbi viima teostusmõõdistamist, kuna see võimaldab hinnata vastavust projekti dokumentatsioonile, tuvastada kõrvalekalded ning tagada kõrge kvaliteediga tööd. Seinte ja postide paigaldamisel geodeetilised tööd ei ole läbi viidud, isegi pole saadud nende kohta projekti andmed. Oletatavasti see on tingitud sellest, et nad kasutasid uue tehnoloogia, mille avaldamine teistele isikutele nad püüdsid vältida, sest see võiks kahjustada ettevõtja huve. Mõnes mõtte see oli tootmissaladuse kaitse. Maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine ja teostusmõõdistamine tehti GPS-i abil. Mina arvan, et kindlam on teha need mõõtmised elektrontahhümeetriga. Arvatavasti suured hälbed on osaliselt põhjustatud sellest, et mõõdistamine teostati GPS-iga. See puudutab ka asfaldi teostusmõõdistamist. GPS-i kasutamine kahtlemata hoiab kokku aega, kuid mitte alati garanteerib kõrge täpsusega mõõdistamist. Projekteeriaks oli ettevõte Moodul AS. Kõik tööd olid tehtud tähtajaks, tellijad võtsid projekt vastu ja olid tööga rahul. Pood avas oma uksed oktoobris 2013.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Nõmmel, Sambla ja Metsa tänava vee - ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kull, Neemo; Ranne, RaivoSeoses üha uuemate ja lihtsamini käsitlevate instrumentide kasutuselevõtuga muutuvad geodeetilised tööd üha lihtsamaks ja kiiremini teostatavateks. Ehitustööde tegijatele muutuvad ahvatlevateks ettevõtted, kes teevad mõõdistustööd ära väiksema ajakuluga ja seega ka odavamalt, sest „aeg on raha“ . Käesolevas lõputöös kirjeldatud ehitusobjekti, milleks oli Tallinnas Nõmme linnaosas Sambla tänav ja lõik Metsa tänavast, geodeetiline teenindamine toimus robottahhümeetriga, mille käsitlemine koos väliarvutiga oli kiire, lihtne ja mugav ning mis peamine, selle töö tegemisega sai hakkama üks geodeet, seega aja ja raha kokkuhoid on olemas. Lõputöös anti ülevaade töös kasutatud elektrontahhümeetrist, tutvustati vee- ja kanalisatsioonitrasside mahamärkimist ja teostusmõõdistamist ning teostusjooniste koostamist, koos nendele kehtivate nõuetega. Tööst objektil tutvustati kõiki etappe geodeedi seisukohast lähtudes, alates objektiga tutvumisest kuni teostusjooniste vormistamiseni ja kontrollimiseni. Lõputöös kajastatud tänavatele rajatud uued vee-ja kanalisatsioonitrassid annavad kohalikele elanikele tingimused paremaks olmeks ja hügieeniks seoses uue vee- ja kanalisatsioonitrassiga, kuna paljudel puudusid ühendused linna veevärki ning kanalisatsioonisüsteemi. Töö eesmärk oli tellijale teha kvaliteetne, õigeaegne geodeetiline töö, mis sai täidetudNimetus Piiratud juurdepääs Kärdla sadama ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Saarna, Raido; Uueküla, KatrinKärdla on merelinn, mis on olnud pea 70 aastat ilma külalissadamata. Käesolev lõputöö kirjeldab Hiiumaa keskuse Kärdla külalissadamaga seotud ehitusgeodeetilisi töid. Ehitustööd kestsid alates 2012.a suvest 2013.a detsembrini, kuid lõputöö keskendub ehitusele vahemikus 2013.a aprill-oktoober. Tööde tellijaks on Sihtasutus Kärdla Sadam, peatöövõtjaks aga üks Eesti suurimaid ehitusettevõtteid – Nordecon AS. Sadamamaksumuseks on üle 5,6 miljoni euro, millest enamuse, 3,2 miljonit, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. Lõputöös on alguses tutvustatud objekti ja selle ajalugu ning tutvustatud eskiisi. Töös on kirjeldatud kasutatud instrumentide tehnilised andmed, mille hulgas ka Trimble S6 koos Robotic funktsiooniga, mis võimaldas teha töid üksi. Veel selgitatakse lähteandmete päritolu ning mõõdistusvõrgu rajamist toetudes kahele II järgu polügonomeetriapunktile. Samuti selgitatakse Trimble S6 orienteerimist ja väljamärkimise funktsiooni. Märkimistööd algasid esialgse sadama väljamärkimisega, mis osutus suhteliselt tavapäratuks. Märgiti telje punktid merre ujukitega, mis mere lainetuse ja märkimismeetodi tõttu oli 3m. Kirjeldatakse veealust kaldakindlustuste teostusmõõdistamist üsna tavapäratul moel - kuue meetrise lati ja kahe reflektorprisma abil. Mõõdistus oli täielikult sõltuv ilmaoludest, mis tegi mõõdistustöö planeeritamatuks. Kaldakindlustuse teostusjoonistel on näha üsna suuri kõrvalekaldeid. Ehitajal valmistas raskusi kaldakindlustuse veealuse osa ladumine. Katendite teostusmõõdistamisel kasutati erinevaid mõõdistusmeetodeid, olenevalt katendite tüübist kas 1.57m sauaga 360° prismaga või pinna skaneerimisega. Ujuvsildade betoonankrute teostusmõõdistusel sai mõõta ainult kettide asukoht, st. iga ankur ühe punktiga ning kanda teostusjoonisele punktiirjoonega oletatav betoonankru asukoht Suurem osa antud tööst peatutakse navigatsioonimärkide e. tulepaakide väljamärkimisel ja teostustel ning hälvete analüüsil ja vastavust projektile. Liitsihi alumine tulepaak oli 2013. aprilliks paigaldatud, kuid mitte piisavalt täpselt. Seetõttu tuli see uuesti märkida ning noolkraanaga paika tõsta. Alumise tulepaagi teostus pidi olema täpsem kuna tegemist oli ka sadama nurgakiviga ning samuti tähistas meremärk sadama sissesõidu paremat kallast. Kõik navigatsioonimärgid on registreeritud Veeteede Ameti andmebaasis ja andmed tavakasutajale päringu kaudu kättesaadavad. Olles nii suurel objektil ainukeseks väligeodeediks, oli vastutus väga suur. Siiski kulges Kärdla sadama ehitus suhteliselt probleemivabalt. Probleeme tekitas pigem muudatused projektis, (liitsihi ülemine tulepaak) kui ehitus- või märkimistööd. Kindlasti muutis töö sujuvamaks ka see, et ehitajal oli igapäevane pidev kontroll geodeedi näol. Sellega hoiti ära suuremad vead, mis võiks nii suure objekti puhul sisse tulla. Seetõttu võiks alati ka suurematel objektidel sellist võimalust kasutada. Isegi kui see osutub alguses tavapärasemast kulukamaks, võib kokkuvõttes sellega vältida suuri kulutusi ehitusvigade parandamisel. Tänaseks on sadam valmis ning kevadhooaja avamine toimub 24. mai 2014.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaselaane 3/2 Ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Karbe, Rait; Valgepea, RaudoKäesolevas lõputöös kirjeldati geodeetilisi töid korterelamu ehitusobjekti, mis asub Saue Vallas, Laagri alevikus, Kaselaane 3/2. See oli üliõpilase inseneripraktika ajal ainuke suur ehitusobjekt kus ehitusgeodeetilisi töid tegemas käidi. Märkimistöid oli Kaselaane 3/2 objektil erinevaid. Lisaks olid erinevad tellijad, nende soovid ja nõudmised olid erinevad. Saadi eeskujulikult hakkama kõigi töödega mis geodeetidelt telliti. Probleemide ennetamiseks näidati ja vajadusel selgitati tellijale märgitud punkte. Paar korda ehitajad süüdistasid geodeete valede märkide tegemises, aga alati peale märkide tegemist mõõdeti punktid sisse ja oli tõestusmaterjal olemas. Kokkuleppel tellijaga teostusjoonised koos hälvetega edastati tellijale alati esimesel võimalusel. Teostusjoonistega tellijatel probleeme polnud, kuna alati saadeti need tellijale õigeks ajaks. Lisaks olid õieti vormistatud ja hälbed olid selgelt välja toodud. Kõiki märgitud ehituselemente tellija ei soovinud teostusmõõdistada, näiteks vundamendi kaevik ja rõdu kandurid. Lõputöös anti ülevaade alusvõrgu rajamisest, räägiti alusvõrgu rajamise nõuetest ja kuidas alusvõrk rajati. Anti ülevaade vaiatöödest, vundamendi töödest ja seinte töödest. Vaiatöödel välimistel vaiadel oli ehitustööde täpsus 1,6 cm, sisemistel vaiadel 3,2 cm. Nagu käesolevas lõputöös kajastatud, siis välimiste vaiade suurim hälve oli 10 cm ja sisemiste vaiade suurim hälve oli 16 cm. Kõrguslikult oli vaiade suurim hälve 4 cm, maksimaalne lubatud hälve oli 3 cm. Vundamendi ehitustööde täpsus oli 12 cm ja kõige suurem hälve oli 80mm. Kivilaotiste ehitustööde täpsus oli 10 mm, suurim hälve aga oli 49 mm. Lisaks räägiti lähemalt vundamendi kaeviku ja rõdu kandurite märkimisest. Viimaks toodi välja milliseid instrumente objektil kasutati ja tuuakse välja instrumentide spetsifikatsioonid.Nimetus Piiratud juurdepääs ERR-i vana raadiomaja laserskaneerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Surva, Aivar; Mill, TarvoLõputöös on kirjeldatud hoonete mõõdistamist laserskaneerimismeetodil. Välja on toodud erinevad mõõdistustehnoloogiad, nende kasutusvõimalused ning võrreldud neid laserskaneerimisega. Mõõdistuskäikude teoreetiline osa kirjeldab lisaks klassikalisele lähenemisele antud mõõdistuse puhul rakendatud teooriat, ehk mille poolest üks erineb teisest. 3D skannerite peatükis on kirjeldatud valguskiirgusskannerite ülesehitust detailsemalt, kus on välja toodud mõõtmisega seotud probleemid ning veaallikad. Laserskanneriga mõõtmisel punktide asukoha määramise teooriat on käsitletud. On ära kasutatud ning konteksti viidud laserskanneritele omaseid mõisted, nagu langemisnurk, laserkiire divergents, divergentsi nurk ning nendega kaasas käivad valemid. Töö praktilises osas on läbi käidud kogu objekti mõõdistuse protsess. Alustatud on objekti kirjeldamisest, kus tuuakse välja mõõdistamise lähteülesanne ning tööde ettevalmistus. Teostatud mõõdistustöödel kasutatud instrumendid on ära nimetatud ning antud nende tootjapoolsed spetsifikatsioonid. Esimese osa moodustavad hoonesisesed ning välised laserskaneerimistööd, kus lisaks seletavale tekstile on teostatud mõõdistamise mõistmiseks abiks joonised. Teise osa moodustab andmetöötlus, kus käsitlust leiab punktipilvede registreerimine ühiste osade ning tähiste kaudu, punktipilve puhastus ning selle nõuded ja hõrendamine. Punktipilve töötluse osa lõpus on plaanide, lõigete ja vaadete koostamise lühiülevaade. Hoone mõõdistamine laserskaneerimismeetodil pakub head alternatiivi tahhümeetrilisele mõõdistusele, tänu skanneri instrumentaalsete omaduste pidevale arengule. Punktipilve töötluse programmid võimaldavad registreerimist ühiste osade ning tähiste abil üha rohkem automatiseeritult, mis tähendab tööde tegemisel ajakulu ning inimliku eksimise võimalikkuse vähenemist. Võrreldes tahhümeetrilise mõõdistusega on laserskaneerimisel palju eeliseid, mis soosivad selle kasutust hoonete mõõdistamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kadaka pst 140 hoone ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pillesson, Argo; Valgepea, RaudoKäesolevas lõputöös on kirjeldatud on kirjeldatud Kadaka pst 140 elamuhoone ehitusgeodeetilist teenindamist. Hoone valmis 2015. aasta kevadel. Lõputöö annab ülevaate erinevatest töödest, mida ehituse käigus geodeedilt nõuti ning toob välja ehitusgeodeedi igapäevatöö kirjelduse. Samuti juhitakse töös tähelepanu erinevatele insener-tehnilistele probleemidele, millega ehitusgeodeet oma töös kokku puutub. Probleemide väljatoomisel kirjeldatakse, kuidas need lahendati ning analüüsitakse, mida oleks pidanud tegema teisiti. Tööst tuleb välja ka see, kuivõrd tähtis on tänapäeva ehituse kiire tempo juures suhtlus tellijatega ning milliseid meetmeid kasutati, et geodeedi töö kulgeks ehitusega vastavas tempos. Töös kirjeldatakse erinevaid mõõdistustöid nende kulgemise kronoloogilises järjekorras. Kirjeldatakse ka seda, kuidas neid tehti. Suurt rõhku on pandud ehituse geodeetilise alusvõrgu loomise ning -kindlustamise protsessidele. Läbi kogu töö on käsitletud alusvõrgu laiendamisi vastavalt objekti edenemisele. Seejuures on tähelepanu pööratud ka alusvõrgu punktide paigutamise olulisusele ning probleemidele, mis sellega seoses ette tulevad. Käsitletakse ka seda, kuidas ehitatud hoone osade geomeetriline täpsus vastas projekteerija ette antud normile EVS-ENV 13670-1:2003 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“. Analüüsitud on olukordi, kus konstruktsioonide geomeetrilised täpsused ei mahtunud ette antud normi lubatud piiridesse ning on välja toodud põhjusi ning põhjendusi, milest sellised probleemid võivad tuleneda. Projekteerija poolt ette antud standardile tuginemise kõrval, on võetud aluseks ka Vello Kala „Ehitusgeodeesia õpik“. Põhiliselt nendele allikatele tuginedes saab lugeja objektiivse ülevaate teostatud tööde õigsusest ning probleemsetest kohtadest.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudteede pasportiseerimine VKG näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Arismaa, Anne Riin; Uueküla, KatrinRaudteid mõõdistatakse erinevatel eesmärkidel. Käesolevas lõputöös on antud lühike ülevaade, millistel põhjustel ja milliste instrumentidega toimub raudteede mõõdistamine. Täpsemalt on kirjeldatud tahhümeetrilist mõõdistamisviisi raudteede pasportiseerimismõõdistustel. Antud töö koostamisel on aluseks võetud VKG Transport AS-i poolt tellitud Viru Keemia Grupp AS-ile kuuluvate Kohtla-Järve linnas paiknevate raudteede mõõdistamine ning selle põhjal vajalike jooniste ja dokumentide vormistamine. Lahti on kirjutatud erinevad tööde etapid, näiteks ettevalmistus mõõdistustöödeks, mõõdistuspõhise tihendamine vajalikul määral, reaalne mõõdistamisprotsess ning erinevad sisetööd. Töö praktilise poole kirjelduse vahele on põimitud seadustest ja määrustest tulenevad nõuded mõõdistamisele, seejuures on käsitletud Raudtee tehnokasutuseeskirja ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ nõudeid. Töö esimeses kahes peatükis on antud ülevaade mõõdistusobjektist, tellija korraldatud hankest, töö lähteülesandest ja kasutatud geodeetiliste instrumentide spetsifikatsioonidest. Kolmandas peatükis on käsitletud objektil olemasolevat mõõdistamispõhist ning selle tihendamise meetodeid. Mõõdistamisel kasutati maksimaalselt Kohtla-Järve linna polügonomeetriapunkte, kuid objekti paiknemine ja teised objekti eripärad tingisid vajaduse täiendavate kindelpunktide loomise järele. Mõõdistuspõhist tihendati objektil mitmes jaos ning vastavalt vajadusele, kasutades selleks traditsioonilist tahhümeetriat polügonomeetriakäigu näol, aga ka satelliitgeodeesia meetodeid, mida osaliselt kombineeriti nivelleerimisega. Töösse on lisatud lisaks meetodite kirjeldustele illustreerivad skeemid ja tulemuste tabelid ning hinnang tulemuste osas. Tööde ettevalmistuse all on eraldi kirjeldatud tellija poolt läbiviidud tööohutuse alast instruktaaži. Mõõdistamise käiku selgitavas peatükis on antud ülevaade, mida ja kuidas objektil mõõdeti, ning räägitud elektrontahhümeetri orienteerimiseks kasutatud meetoditest: nurgalis-joonelise lõike meetodil ja kindelpunkti kohale orienteerimisest. Välja on toodud, milliste probleemidega (juhendmaterjalide vähesus, ilmastikulised ning raudteeliiklusest tingitud probleemid) mõõdistajad tööde käigus kokku puutusid. Kameraaltööde peatükki on koondatud info maa-ala plaani joonestamisest, kõvera elementide arvutamisest, pikiprofiilide koostamisest koos sellele eelnenud tegevustega ning teede, pöörangute, signaalide, hoonete ja rajatiste andmike koostamisest.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubanduskeskuse „ ... “ elektroonika osakonna inventariseerimine vastavalt ... Programmile(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Saaroja, Artur; Valgepea, RaudoKOKKUVÕTE Antud lõputöös on tutvustatud töö teostamise viise kaubanduskeskuse „ ... “ elektroonikaosakonna inventariseerimisest. Samuti on toodud välja, mida on mõõdetud, mis viisil ning mis instrumente on selleks kasutatud. Töös on kirjeldatud kogutud andmete töötlemise protsessi ning töö tellijale edastamise meetodit. Mõõdistamisviisi valikul lähtuti tellija vajadustest ning nõuetest. Nõuded olid paika pandud ... Programmi järgi, ning kõik tuli teha täpselt nii, nagu tellija oli soovinud. Töö teostamiseks kasutati nii reflektorivaba režiimi elektrontahhümeetril, miniprismat, prismat, mõõdulinti ning laserkaugusmõõtjat. Reflektorivaba mõõdistamis viisil tuli arvestada erinevate pindade peegeldusomadustega, sest, näiteks, väga tume pinnas peegeldub või üldsegi neelab laserkiirt, mis teeb mõõtmist võimatuks. Antud töömaht oli suur, arvestades sellega, et aeg oli limiteeritud- kõigest viis päeva alates objekti mõõdistamisest. Tellijale saadeti kogu osakonna plaan, millele järgnesid kõikide erinevate mööbli esemete lõike ja külgvaate joonised, mille peal elektroonika tooted asusid. Siis oli tarvis täita küsimustik, mille andmed korjati poe personali liikmetelt ning viimaseks oli Microsoft Powerpoint dokumendi täitmine, mille ... oli ette valmistanud geodeetidele täitmiseks. Viimane koosnes 46 slaidist, millele tuli lisada suur kogus pilte ning jooniseid. Kokku oli 9 mööbli eseme lõike ja külgvaate joonist, millele järgnes 10 elektroonika toodete asukoha plaani (üldplaan, arvutite, tahvelarvutite, MP3 ja mobiiltelefonide asukoha plaan ning plaanid kuhu tuli märkida pildistaja seisukohad).Nimetus Piiratud juurdepääs Sõleke lasteaia BIM mudeli koostamine laserskaneerimise andmetest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Karpova, Jekaterina; Mill, TarvoKäesoleva lõputööga anti ülevaade Võru linnas asuva lasteaia Sõleke hoone mõõdistamisest laserskaneerimise meetodil, mõõdistusandmete registreerimisest ja BIM mudeli koostamisest. Töös tutvustati erinevaid laserskannerite tööpõhimõtteid, tähiste tüüpe ja vajalikkust. Kirjeldati andmete esialgseks töötlemiseks kasutatud programmi Faro Scene, ning selles teostatud töid. Samuti tutvustati BIM-i ja selle modelleerimise võimalusi, mille käigus kirjeldati Autodesk Revit programmi kasutamist ja antud programmi võimalusi. Samuti käsitleti töid mis viidi läbi kogu projekti vältel.Nimetus Piiratud juurdepääs Taikse Piibu loomakasvatus kompleksi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Laukus, Rauno; Uueküla, KatrinUue laudakompleksi rajamise eesmärgiks oli soov viia tootmine vastavusse keskkonnanõuetele, parandada loomade heaolu, suurendada tootmismahte ja muuta efektiivsemaks loomakasvatust. Tehtud tööde käigus rajati kolm uut hoonet ja renoveeriti üks vana, milles hakati kasvatama noorloomi. Viimases neist geodeetilisi töid ei tehtud. Objektil esimesi töid, mis tehti oli teede väljamärkimine. Teede märgiti välja kolmes erinevas etapis, vastavastavalt projektijärgsele asukohale, kasutades selleks GPS seadet. GPS seadmega väljamärgitud punktid kanti õigest asukohast kakskümmend sentimeetrit eemale mõõdulindiga ja see koht märgiti ära puidust tokiga. Peale esimese etappi teed väljamärkimist, loodi objektil kasutades selleks elektrontahhümeetrit ja GPS seadet ehituslik koordinaatsüsteem. Ehitusliku koordinaatsüsteemi loomisel märgiti GPS seadmega välja kaks esimese lauda telje risti. Antud teljeristide järgi orienteeriti elektrontahhümeeter ja sellega kanti välja omakorda teised ehitusüsteemi punktid ehk siis kindlustati objektil ehituslik võrk Kõrguse toomiseks objektil kasutati sammuti GPS seadet, millega mõõdeti elektrialajaama ümber paigutatud betoonkivi peale, saades sellele kõrguse. Sealt kanti kõrgus üle puidust elektripostile löödud naela peale optilise nivelliiriga. Elektriposti pealt kanti kõrgus omakorda objektile paigaldatud reeperitele ja vastavalt vajadusele ka vundamendi taldmikele. Kui omasüsteem objektil loodud, võis hakata välja märkima esimese lauda telgesid, kasutades selleks elektrontahhümeetrit. Telje ristid tähistati looduses puidust tokkidega, mitte ei kantud märke-tarale nagu tavaliselt, kuna ehitajatel oli telgesid vaja ainult mõõdulinti ja nööri kasutades väljamärkida vundamendi kannude asukohad, kuhu hiljem nende tarvis augud kaevata. Kui augud olid ettevalmistatud vundamendi taldmike valamiseks tuli aukudesse märkida taldmike asukohad. Selleks kasutati elektrontahhümeetrit ja prismat pikka saua otsas. Aukudes tähistati kannu nurkade asukohad armatuurvarda osade või kui neid ei olnud võimalik masse lüüa, siis kasutati selleks värvi. Järgnevalt võis alustada poltide paika rihtimisega. Poltide paika rihtimiseks kasutati elektrontahhümeetrit ja miniprismat. Prisma asetati poldi tsentrile ning mõõdistati elektrontahhümeetriga poldi tsentri koordinaadid. Seejärel võrreldi neid poldi projekti järgsete koordinaatidega. Nende väärtuste vahe järgi liigutati polte. Välitöödeks prinditi poltide joonis, millel olid poldid nummerdatud ja koordinaatide leht, kus oli numbrile vastavalt poldi X ja Y koordinaat ehitussüsteemis. Poltide rihtimisel juhtus esimese lauda viie poldigruppiga eksimus, mille käigus tuli hiljem antud poldigrupid uuesti välja märkida. Märgitud kohtadesse puuriti augud kuhu paigaldati keermelatid betooni keemia abil Selle probleemi põhjustas antud päeval kiirustamine, mille käigus ei avastatud treegeri sobimatust instrumendiga. Teostusmõõdistamine teostati poltidele ja tehnovõrkudele. Poltide teostusmõõdistamiseks kasuti elektrontahhümeetrit ja miniprismat, ühel juhul mõõdeti kõrgused ka nivelliiriga. Teostusmõõdistusese käigus selgus, et teise lauda kahel kannud oli poldid projektsest asukohast erinevad kaks kuni kaks pool sentimeetrit. Selle vea parandamiseks puuriti kannvundamenti uued augus vastavalt projektijärgsele asukohale kuhu, paigaldati betooni keemia abil uued keermelatid. Autori viibimise ajal objektil, viidi tehnovõrkude teostusmõõdistamine täide GPS seadmega. Geodeetilistes töödes esines küll mõningasi probleeme, kuid kõik probleemid said lahendatud ja tänaseks on laudakompleks töös.Nimetus Piiratud juurdepääs Territooriumi mõõdistamine Loo alevik Saha tee 25(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Varik, Sander; Ranne, RaivoKäesolev lõputöös on antud ülevaade hoonete ja maa-ala geodeetilistest mõõdistamistest Harjumaa, Jõelähtme vald, Saha tee 25. Lõputöö koostamisel lahendati mitmed ülesanded: sobiva varustuse komplekteerimine enne objektile minekut, maa-ala tahhümeetriline mõõdistamine, vajalike plaanind ja jooniste koostamine. Mõõdistati 10,6 ha, plaan mõõtkavas 1:500. Töö lõpetuseks võib öelda, et kõik tellitud geodeetilised tööd (kaevude uurimine ja maa-ala geodeetiline mõõdistamine) said tehtud. Vajalikud andmed ja joonised anti tellijale õigeks tähtajaks üle ning tellija jäi tehtud tööga rahule. Maa-ala mõõdistusel, koodide kasutamine säästis joonestamisel aega. Lõputöö lisas on esitatud järgmised materjalid: katastriüksuse plaan, kooskõlastused (elekter, side, gaas ja vesi). Lõputöö autor osales järgmistes töö valmimise etappides: objekti analüüs ja eeltöö, mõõdistus ja joonestamine. Lõputöö autor sai teadmisi maa-ala mõõdistamisest ja sellega kaasnevatest töödest.Nimetus Piiratud juurdepääs Rannamõisa vee- ja kanalisatsioonitrasside ehituse geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Rohula, Meelis; Uueküla, KatrinLõputöö annab ülevaate sellest, kuidas on lahendatud erinevad probleemid, mis tekkisid seoses Rannamõisa vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise teenindamisega. Nivelleerimiskäik, mis rajati, et tagada õiged kõrgusmärgid ehitusobjektil, oli selle objekti puhul tõenäoliselt õige lahendus. Vaatamata ilmastikuoludele, mis ei soosinud käigu rajamist, oli tulemus hea. Kindlasti oleks saanud algandmetest lähtudes lahendada õigete kõrguste toomist ehitusele ka ühe kinnise käiguga, ent tehtud otsusele kindlaks jäädes tehti kaks kinnist käiku. Ehituse ajal tehtud märkimised olid läbimõeldud ja midagi üleliigset ei tehtud. Nagu ehitaja soovis, nõnda ka tehti. Sama täpsusega oleks saanud märkida punkte ka GPS-seadmega, ent kindluse mõttes toimus töö elektrontahhümeetriga. Märkimisaktid, mida sooviti iga märkimispäeva lõpuks, olid tehtud täpselt ja tähtajaliselt. Teostusjooniste jaoks info kogumine ja kaevude uurimine võttis küll ajaliselt vähem aega kui reaalselt kontoris joonise vormistamine, ent lõpptulemuseks on muljetavaldav pilt, mida suudeti nelja ja poole kuuga valmis ehitada, kasutades selleks võrdlemisi väikest hulka tööjõudu ja rasketehnikat. Kui mõõtefirma oli hanke võitnud, küsis ehitaja, kas ikka saadakse sellise objekti teenindamisega hakkama, kuna ettevõte oli suhteliselt noor, ainult nelja töötajaga. Kinnitati, et loomulikult saadakse hakkama. Mõõdistajate järel ei pidanud terve ehituse käigus mitte keegi ootama. Kõik oli tehtud täpselt, kvaliteetselt ehk parimal viisil, kuidas suudeti, ja ajaliselt nii, nagu kokku lepitud.