Lõputööd (RG)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RG) Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 78-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-digiteerimise tehnoloogiate võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Kiks, Mark; Mill, TarvoKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli digiteerida väikesemõõduline hoone õppemakett kolmel erineval viisil ning leida valitud meetoditest tõhusaim. Digiteerimiseks valitud meetodid olid terrestriline laserskaneerimine, fotogramm-meetria ja käsilaserskaneerimine. Valitud seadmed vastavalt Faro Focus S70, fotokaamera Sony a7R II ja Faro Freestyle 3D. Töö jaotati kolme osasse. Esimeses osas anti ülevaade digiteerimise olemusest ja kasutusvõimalustest. Tutvustati laserskaneerimise ja fotogramm-meetria tehnoloogiaid. Teises osas kirjeldati töö praktilist poolt. Kirjeldati digiteeritavat objekti, anti ülevaade kasutatud seadmetest ning tutvustati andmete kogumise protsessi. Andmetöötluse poolelt kirjeldatakse, kuidas punktipilved kokku ja mõõtkavasse pandi. Kolmandas osas analüüsiti praktilise osa tulemusena saadud kolme erinevat punktipilve. Hinnati seadmete ja tehnoloogiate mõõdistustäpsust koostatud punktipilvede kvaliteedi alusel. Kasutati CloudCompare tarkvara, et mõõdistatud punktide alusel luua tasapinnad ning Autodesk Revit tarkvaraga hinnati geomeetrilist õigsust hoone telgede ja korruste loomise täpsuse põhjal. Tasapinna loomise tulemusel CloudCompare’iga saadi parim tulemus terrestrilise laserskaneerimise mõõdistustulemusest, mille puhul keskmine ruuthälve oli 0,4 mm. Fotogramm-meetria ja käsilaserskanneri punktipilvede puhul oli sama näitaja vastavalt 2,2 mm ja 1,1 mm. Analüüsi tulemustes võrreldi punktipilvedelt saadud mõõte füüsilise maketi pealt võetud mõõtudega ning hinnangu andmiseks leiti keskmised ruuthälbed. Tulemustest selgus, et Revitis maketile telgede joonestamiseks parima tulemuse andis fotogramm-meetria (keskmine ruuthälve 2,500 mm), millele järgnesid käsilaserskanner Faro Freestyle 3D (3,304 mm) ja laserskanner Faro Focus S70 (5,972 mm). Korruste joonestamisel saadi parim tulemus käsilaserskanneriga (keskmine ruuthälve 0,707 mm), järgnesid fotogramm-meetria (1,414 mm) ja terrestriline laserskaneerimine (2,828 mm). Igale seadmele leiti kolme erineva ruuthälbe põhjal liitmääramatus. Parima tulemusega oli Faro Freestyle 3D käsilaserskanner, mille liitmääramatuse näitaja oli 3,548 mm. Fotogramm-meetrial oli vastav näitaja 3,634 mm ja Faro Focus S70 laserskanneril 6,624 mm. Järeldusena võib öelda, et Faro Focus S70 laserskanneriga saadi CloudCompare tarkvaraga parim tulemus tasapinna moodustamiseks ning seal olid ka punktipilve lõiked selgesti arusaadavad, kuid Revitis olid Faro Freestyle 3D ja fotogramm-meetria meetodid parema tulemusega. Kui eesmärgiks on koguda andmeid väiksemate objektide mudeldamiseks, hindab autor parimaks valikuks Faro Freestyle 3D käsilaserskanneri.Nimetus Piiratud juurdepääs Akadeemia tee 30 Spordi- ja Vabaajakeskuse ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kupreychuk, Artem; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös kirjeldatakse ehitusgeodeetilist teenindamist Mustamäe Spordi- ja vabaajakeskuse näitel, mis valmib 2018. a novembris. Ehitusobjekti asukohaks on Akadeemia tee 30. Antud objekti näitel on antud ülevaade olulistest geodeetilistest töödest, mis kaasnevad põhimõtteliselt iga hoone ehitusega. Iga päeva lõpus esitati tellijale nö aruanne- joonis, mis näitas sellel päeval teostatud geodeetilisi töid. Ühest küljest selle ülesande täitmine nõudis aega, aga teisest küljest oli tellijal võimalus pidevalt jälgida ehitatava hoone elementide projektset asendit ja täpsusnõuete tagamist. Nimetatud tegevus tagas kokkuvõttes ka hoone parema vastavuse projekteeritule. Lõputöös käsitleti mõõdistusvõrgu rajamist ja selle rajamisel tekkinud probleeme ning kuidas tekkinud probleemid olid lahendatud tagades kõiki täpsusnõudeid. Probleeme tekitasid kaugelolevad polügonomeetriapunktid ning takistuseks olid ka olemasolevad hooned. Mõõdistamisvõrgu rajamist oleks olnud võinud teostada erinevalt, aga valitud meetod tagas toimiva mõõdistamisvõrgu. Käesolevas lõputöös on ka käsitletud ankrupoltide, vundamentide ja kaevikutega seotud märkimistöid ja teostusmõõdistamist. Märkimistööde teostamine käis enamasti sujuvalt tänu sellele, et tellijaga suheldi pidevalt. Projekti muudatustest informeeriti geodeete õigeaegselt, kusjuures muudatused olid lisatud projektjoonistele. Ülesanded geodeedile olid tellija poolt püstitatud selgelt ja arusaadavalt. Kuna teostusmõõdistamisel oli geodeet piisavalt tähelepanelik, siis ei tekkinud olulisi probleeme ka teostusmõõdistustööde teostamisel. Lõputöö ülesanne on täidetud ning tellija jäi teostatud geodeetiliste töödega rahule.Nimetus Avatud juurdepääs Asulasiseste tänavate topo-geodeetilise uuringu, maapinnamudeli ja 3D-alusplaani koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Kasela, Siret; Uueküla, KatrinKäesolevas töös on antud ülevaade asulasiseste topo-geodeetilise alusplaani mõõdistamisest, kameraaltöödest, maapinnamudeli tegemisest ning 3D-alusplaani koostamisest Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas Ristiku, Ristiku põik ning Härjapea tänavate näitel. Töö koostamist alustati jaanuaris 2023 ning töö valmis 2023. aasta mai kuuks. Mõõdistusala suuruseks kujunes 12.6 hektarit. Topo-geodeetiline uuring viidi läbi veebruari keskpaigast märtsi lõpuni. Maa-ala mõõdistati elektrotahhümeetriga, mõõdistusvõrgu punktide loomiseks kasutati ka GNSS seadet. Töös kirjeldatakse mõõdistusvõrgu rajamist, objektil ohutuse tagamist. Samuti on kirjeldatud maapinnamudeli koostamist ning tehnovõrkude parameetrite kogumist, mille abil koostati hiljem tehnovõrkude 3D mudelid. Autori arvates on kõige suurem võimalik eksimiskoht teostusjoonise kõrgussüsteemi mitte kindlaks tegemise korral. Samuti tuleb jälgida, kas joonisel esitatud kõrgus on mõõdistatud torustiku peale või on andmed esitatud torustiku teljele. Maapinnamudeli ning tehnovõrkude 3D-mudelite koostamiseks kasutati Civil 3D tarkvara. Kuna autor ei olnud varasemalt oma igapäevatöös maapinnamudeli ja tehnovõrkude 3D-mudelite koostamisega kokku puutunud, siis oli antud töö läbiviimine kindel proovikivi. Samas leiab autor, et tõenäoliselt õppis ta antud töö näitel väga palju, sest olla osaline igas töö etapisNimetus Piiratud juurdepääs BIM mudeliga loodud moodulmaja 3D teostusmõõdistus maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Mesila, Karlis; Mill, TarvoMaapealne laserskaneerimine on tänapäeval muutunud geodeesia valdkonnas üheks lahutamatuks osaks. Erinevate tellijate soovid on muutunud järjest spetsiifilisemaks ja detailsemaks, mistõttu on mitmed tavapärased geodeetilised instrumendid hakanud ajale jalgu jääma. Samas, erand ei kinnita reeglit. Laserskaneerimine on muutunud populaarseks just keeruliste ja väga mahukate objektide puhul. Skaneerimistäpsuse hindamiseks sobitati tasapinda üks väike osa punktipilvest. 23 341 143 punktist kasutati selleks 589 466 punkti. Kogu kombineeritud standardhälve (∆c) viga on ligikaudu 2 mm. Kõik teljelised hälbed (∆x, ∆y ja ∆z) jäid alla ühe millimeetri, millest võib järeldada, et punktipilv on antud töö sooritamiseks väga hea. Võrreldes kahe mudeli omavahelisi tulemusi, saab järeldada, et teoreetilise BIM mudeli põhjal loodud moodulmaja ja punktipilvest modelleeritud 3D mudeli omavaheliste hälvete erinevus on minimaalne. Teoreetiline mudel võrreldes mõõdistusmudeliga on hoone elementide kaupa erinev. Keskmine erinevus oli 0 millimeetrit, mis on väga hea tulemus, arvestades seda, et vigade tekkimise võimalus on väga suur. Peamiseks puuduseks antud töö puhul võib välja tuua punktide tiheduse, mistõttu moodulmaja detailsemad elemendid jäid modelleerimata. Kasutades laserskaneerimise tehnoloogiat oleme hetkel olukorras, kus taolise objekti skaneerimise ja joonestamise aja vahekord on liialt aeganõudev. BIM mudelit on küll visuaalselt hea 3D-s vaadata, aga taolise objekti puhul oleks olnud efektiivsem kasutada nt elektrontahhümeetriat. Või ka kiirema tööpõhimõttega laserskannerit. Kuna mõõdistamise aeg oli piiratud, siis kiirema tööpõhimõttega laserskanneri puhul oleks antud mõõdistusaja jooksul saadav punktide tihedus suurem, mis oleks eeldatavasti esile toonud ka väiksemaid hoone detaile. Laserskaneerimine tuleb kasuks siis, kui tegemist on keeruliste ja detailide rohkete objektidega. Sellise meetodi kasutamine on kasulik nii tellijale kui ka ettevõttele endale. Ettevõte saab vähendada sellega oma kulusid, sest ressursi kulu taolise metoodika puhul on väiksem ning tellija saab oma projekti varakult kätte, kuna laserskaneerimise andmetest modelleerimine ei ole niivõrd aeganõudev. Antud lõputöö tulemustest võib järeldada, et maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga saadav tulemus võib olla väga hea usaldusväärsusega, et seda kasutada teostusmõõdistamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Clarion Hotelli Helsinki ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Jepifanov, Sergei; Valgepea, RaudoKäesolevas lõputöös kirjeldati geodeetilisi töid ehitusobjektil, mis asub Soomes, Helsinki linnas. Lõputöös on kirjeldatud Clarion hotel Helsinki ehitusgeodeetilist teenindamist. Hotell valmis 2016. aasta sügisel. Antud lõputöö on ülevaade hotelli ja kõrval oleva infrastruktuuri ehitusgeodeetilisest teenindusest. Objekt andis lõputöö autorile väga hea kogemuse välismaal ning esimene kogemus keerulise kõrghoonega. Lõputöö autor tutvus ehitusetappide kirjeldusega ja geodeetiliste töödega kõrghoonetel, näidates millist riist- ja tarkvara, metoodikat jne on kasutatud. Tehti ülevaade hoone ja infrastruktuuri väljamärkimisest ja teostusmõõdistamisest. Kasutusel oli elektroontahhümeeter Leica TS15. Autor kasutas peamiselt miniprismat aga ka reflektorivaba režiimi. Mullatööd ja platsid mõõdistati tavalise prismaga. Geodeetilised tööd olid teostatud kvaliteetselt. Projektijärgsed lubatud hälbed postidel ja seintel oli ±10 mm plaaniliselt ja -25 mm kõrguslikult. Suuremad hälbed olid postidel 29 mm plaaniliselt, need olid keevitusejärgsed deformatsioonid. Peainsener tegi arvutused ja otsustas, et tekkinud hälbed ei mõjuta ehitist ning võivad jääda. Sellisel suurel ja pikalt kestval objektil olid ka probleemid – inimvigadest ilmastukoludeni. Sellega oli vaja arvestada, kuna see mõjutas töökiirust. Kommunikatsiooniga objektil oli enam-vähem hästi – soome keelt hakkas töö autor õppima veel Eestis. Teades seda, et Soome ehitussektoris töötab palju inimesi Baltiriikidest oli kasulik ka eesti, vene ja inglise keele oskused. Hea, et Soome töökultuur on väga kõrgel tasemel. Palgad on ametlikud ja õigeaegselt, ehitusplatsidel rangelt jälgitakse ohutuse ja tervisehoiu nõudeid. Võrreldes Eestiga ehitusobjektidel kontrollitakse ka tööks vajalike dokumente.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lond, Peeter; Uueküla, KatrinAntud lõputöös käsitleti Eesti Kunstiakadeemia õppehoone ehitusgeodeetilist teenindamist, mis asub aadressil Kotzebue tn 1/Põhja pst 7, Tallinn. Lõputöös räägiti põhiliselt ehitusgeodeetilistest töödest mis tehti objekti B-korpuses, mis oli täiesti uus antud kompleksis. Töös tutvustati lühidalt objekti, miks valiti just see hoone uueks õppehooneks ja kompleksi erinevaid korpuseid. Räägiti objektil kasutatavatest instrumentidest ja nende spetsifikatsioonidest. Objekti mõõdistusvõrk oli rajatud juba teise ettevõtte poolt, nii et lõputöös räägiti miks ei ole mõistlik sellisel juhul uut mõõdistusvõrku rajada ja mis oleksid kontrollid veendumaks saadud mõõdistusvõrgu punktide õigsuses. Suure osa oma ajast veedab geodeet ehitusel märkimistöödega tegeledes. Nii käsitleti antud lõputöös erinevatest märkimistöödest mis võivad geodeedil ehitusel ette tulla. Käsitleti kuidas tuleks antud elemente märkida ja mis võiksid olla probleemsed kohad märkimisel. Peale märkimistööde on olulisel kohal ka ehitatud elementide teostusmõõdistamine. Teostusmõõdistamise peatükis toodi välja kuidas tuleks erinevaid elemente mõõdistada ja millal, et teostusmõõdistamise täpsus ei kannataks. Toodi välja ka teostusmõõdistamise täpsused antud elementidele. Lisaks räägiti teostusjooniste koostamisest. Selle lõputöö põhjal võib öelda, et antud objektil sooritati nõutavad märkimistööd ja teostusmõõdistamised korrektselt ja nõutava täpsusega.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitusobjekti geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Ristmäe, Hele-Mai; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös tutvustati Soomes, Espoo linnas asuva ehitusobjekti geodeetilise teenindamise etappe. Geodeetilise tööde kategooriatest kirjeldati teostusmõõdistuse ja märketööde teostamist hoonete rajamisel. Ülevaade anti objekti ehitusgeodeetiliste tööde teoreetilisest poolest. Geodeetilistel töödel kasutati ETRS-GK25 tasapinnalist ristkoordinaatide süsteemi ja N2000 kõrgussüsteemi. Eraldi ortogonaalset tugivõrgustikku ega nullkõrguse sidumist absoluutkõrgusega ei toimunud. Põhilise instrumendina oli kasutusel Trimble S5 elektrontahhümeeter 2" nurgamõõtmistäpsusega. Töös kirjeldati asukohamäärangu metoodikat geodeetilise tugivõrgu loomisel, milleks autor kasutas varasemalt koordineeritud tugivõrgupunkte. Ehitusgeodeetilisi töid teostati ehitusnõudeid ja määrusi silmas pidades nii täpsuse kui ka ohutuse poolelt. Kameraaltööd moodustasid ligi poole kõikidest ehitusgeodeetilistest töödest objektil. Kameraaltöid teostati AutoCAD tarkvara kasutades. Kameraaltööde käigus valmistati joonised ette märkimistöödeks neid modelleerides vastavalt kasutusotstarbele ja viies joonised õigesse projektkasendisse ning mõõtkavasse. Lisaks vormistati peale teostusmõõdistamist saadud andmed hilisemas kameraaltööde etapis. Jooniste ettevalmistus kameraaltööde faasis oli aluseks märketöödele. Autor teostas märketöid sellistele ehituskonstruktsioonidele nagu vaivundamendid, monoliitsed vundamendid, ankrupoldid, sarrused, postid, seinad, trepimarsid ja sanitaartehnilised vannitoad. Konstruktsioonidest lähtuvalt erinesid ka tehnoloogiad ja täpsusnõuded, mida autor lõputöös kirjeldas. Kõige suuremad vead olid lubatud vundamentide rajamisel. Vaivundamentide puhul oli lubatud veaks ±100 mm. Sellele järgnesid monoliitsed ja- kannvundamendid, mille lubatavaks veaks määrati plaaniliselt ±30 mm ja kõrguslikult ±10 mm. Postide, seinte, trepimarsside ja sanitaartehniliste vannitubade täpsus pidi nõuetekohaselt jääma ±10 mm piiridesse. Ankrupoltide täpsusnõuded olid kõige rangemad. Eksimuse maksimaalne määr oli poldirühma sisese plaanilise asendi puhul ±2 mm ning kõrguslikult ±5 mm. Projektijärgsete kõrvekallete kindlaks määramiseks olulisemad ehituskonstruktsioonid teostusmõõdistati. Autor analüüsis töös saadud kõrvalekaldeid ja võrdles lubatuga. Suurimaks kõrvalekaldeks peeti A maja elementkonstruktsioonide püstitamisel tehtud jämedaid vigu. Maksimaalselt ületasid antud hälbed 6,4 korda lubatud määra. Antud hälvete suurused 50 dokumenteeriti ja neid näidati teostusjoonisel nagu ka kõigi teiste teostusmõõdistatud konstruktsioonide puhul. Esilekerkinud probleemidest tooks autor esile ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja ehitamisel tehtud inimvigu. Antud vigade kombinatsioon sai määravaks objekti ehituskonstruktsioonide kõrvalekalletes. Tuleb siiski nentida, et ühegi hoone rajamine ei möödu ilma komplikatsioonideta. Geodeedi panusel ehitusobjekti teenindamisel on suur osa tagamaks nõuetekohaselt ehitatud, turvaline ning kauakestev hoone.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitustegevuse tsooni jäänud kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Leppik, Rait; Katrin, UuekülaLinnades ja asulates toimuv ehitustegevus toob endaga kaasa kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu punktide hävimise või asukohalise muutuse aktiivses või sellega piirnevas töötsoonis. Sõltuvalt ehitustegevuse asukohast ja projektide suurusest on geodeetiliste punktide töötsooni jäämise maht erinev, ulatudes ühest märgist kuni kümnete märkideni, jättes tühjaks terve piirkonna. Põhilisemaks on taristuehituse projektid nagu teede (raudteede) ehitus või rekonstrueerimine. Käesolev lõputöö keskendub Tallinna linnas, Lasnamäe LO, Väo mitmetasandilise ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste tehnilise projekti koostamisele. Tavapäraselt koostatakse geodeetiliste punktide teisaldamis- ja kontrollimistööd ühtse tervikuna, ehk peale tehnilise projekti koostamist teostatakse märkide ehitus ja seejärel geodeetilised mõõtmised. Kuna Väo ristmiku ehitustsooni jäi arvukalt väga erineva tüübi ja täpsusklassiga punkte, oli nimetatud tööd mõttekas jagada kahte ossa – 1) tehniline projekt, milles peale olukorra ülevaatust selgub tegelik tööde maht ja 2) geodeetiliste märkide ehitus ning mõõtmistööd koos lõpliku aruandega. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade Eestis kehtivatest ametlikest koordinaatsüsteemidest ja erinevatest geodeetilistest võrkudest. Viimases alapeatükis keskendutakse Tallinna linna kohaliku geodeetilise võrgu kujunemisele ja viimastel kümnenditel tehtud olulisematele projektidele, näiteks üleminek Tallinna kohalikus koordinaatsüsteemist TK64 Riiklusse koordinaatsüsteemi L-EST97. Samuti erinevate linnaosade võrgusüsteemide kokku tasandamine 2016.a. Teises peatükis antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisprojekti koostamist reguleerivatest seadustest, millest olulisemad on kolm (3) järgmist: 1. Maa-ameti juhend 30.04.2018.a. „Kohaliku geodeetilise võrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 2. Maa-ameti juhend 21.06.2006.a. „Kõrgusvõrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 3. Keskkonnaministri 28. juuni 2013.a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord". Detailsed juhendid on geodeetiliste tööde läbi viimisel väga olulised alusdokumendid. Kuna kohaliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimist on esimeses juhendis väga üldsõnaliselt kirjeldatud, oleks seda juhendit just kõrgusvõrgu mõõtmiste metoodika ja seadmete täpsusklasside osas vajalik täiendada. Peatüki lõpus antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu struktuurist ja täpsuklassidest ning rekonstrueerimisprojekti koostamise põhipunktidest. Kolmandas peatükis selgitatakse projekti lähteülesannet ja teostatakse praktiliste ettevalmistustööde ülevaatus Väo ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide rekognostseerimisel. Esimeses osas analüüsitakse kahe erineva andmekogu TLPA Geoveebi ja Maa-ameti GPA kogudes olevaid lähtepunktide andmeid ja koordinaate. Tulemustest selgub, et andmed ei ole alati identsed kuigi erinevused jäävad üldiselt millimeetri piiridesse, mis lõputöö koostaja hinnangul tuleneb koordinaatide erinevatest ümardustest ja esitlemise täpsusastmest. Tegemist on siiski geodeetidele küsimusi tekitava probleemiga ja soovitav oleks andmekogud sünkroniseerida segaduste vältimiseks. Tehnilise projekti koostamisel lähtuti lõpuks siiski Maa-ameti GPA andmekogus olevatest koordinaatidest. Peatüki teises osas teostatakse lähteolukorra ülevaatus ja uute märkida asukohtade valik. Selle tulemusena selgus, et lähteülesandes sisaldunud teisaldatavate geodeetiliste märkide (11 märki) asemele oli võimalik paigaldada vaid üheksa uut geodeetilist märki ja neljale geodeetilisele märgile tuli teostada kontrollmõõtmine. Peatüki viimases osas keskendutakse uute võimalike märgitüüpidele ning antakse ülevaade punktide asukohakirjelduste koostamisest ja mõõdetakse uutele kohaliku 1. järgu punktidele (2 tk) ka ringpanoraamid, mis on vajalikud GNSS-mõõtmiste eelplaneerimiseks. Neljas peatükk on jagatud kolmeks väiksemaks alapeatükiks, millest esimene keskendub mõõtmiste kavandamise lähteülesandele, ning selgitatakse välja kõik vajalikud geodeetiliste mõõtmiste liigid, nagu polügonomeetriline ja trigonomeetriline käik kohaliku võrgu 2. järgu punktide mõõtmiseks, GNSS-staatilised mõõtmised kohaliku 1. järgu punktide mõõtmiseks ja geomeetriline nivelleerimine II klassi kõrgusvõrgu punktide mõõtmiseks. Teises osas antakse ülevaade mõõtmistele kohalduvatest nõuetest ja samuti nõutud täpsusklassiga instrumentidest, mida planeeriti mõõtmistel kasutada. Peatüki viimases osas teostatakse praktiline ja vajalik GNSS-mõõtmiste ajaline planeerimine programmiga Trimble planning, arvestades tööde läbiviimist kolme (3) mitme satelliitsüsteemi vastuvõtva Trimble GNSS-vastuvõtja komplektiga. Oluline GNSS-mõõtmiste planeerimise juures on kasutada punktide ringpanoraame, millest selgub ühiselt nähtavate satelliitide arv. Teise peamise tegurina tuleb arvesse võtta, kas mõõtmistesse kaastavad GNSS-seadmed võtavad vastu vaid GPS signaale või lõputöös võrdlusena toodud GPS, GLONASS ja lisaks ka Galileo signaale ning kellajaline mõõtmiste planeerimine on vaid GPS signaali vastuvõtvatel seadmetel väga oluline. Viimane viies peatükk võtab kokku eelnevad peatükid tulemuste ja analüüsidena. Esimene analüüs teostatakse GNSS-mõõtmiste ajalisele planeerimisele, ning kokkuvõtteks sai kinnitust ka püstitatud eesmärk, et mõõtmiste ajaline planeerimine on kindlasti oluline vaid GPS signaale vastuvõtvate GNSS-seadmetega, kus mõõtmisteks valitud kuupäeval 11.05.2023 oli keskmiselt nähtaval 6,5 satelliiti (nõutud > 5) ja keskmine 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang PDOP 4,0 (nõutud PDOP < 6). Mitme satelliitsüsteemi signaali vastuvõtjatega oli olukord parem ja pidevalt oli nähtaval üle kolme korra rohkem satelliite (24 h keskmine 19,8 ühikut) ja 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang (24 h keskmine PDOP 1,6) oli kolm korda parem kui nõutud. Järgides eelplaneeritud DOP graafikuid ja ühiselt nähtavate satelliitide arvu ning geomeetriat, tuli GPS-seadmetega mõõtmised planeerida minimaalselt kahele päevale. Järgnenud peatüki alapunktides analüüsiti veelkord kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimiseks vajaliku tehnilise projekti koostamist, reguleerivaid nõudeid, andmebaaside kattuvust ning anti ülevaade ka kohaliku 2. järgu ja kõrgusvõrgu projekti koostamise mahtudest. Kohaliku geodeetilise 2. järgu rekonstrueeritavad käigud planeeriti 3 käiguna kogusummas 2,9 km ja II klassi kõrgusvõrgu käigud viie käiguna kogusummas 4,9 km. Kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisel üksikpunktide osas ei praktiseerita võrgu täpsuse ja geomeetria eelhinnangu saamiseks simulatsiooni esialgsete koordinaatidega, sest punktid teisaldatakse üldjuhul samasse piirkonda. Küll tehakse seda aga suuremate võrkude puhul, mis katavad kogu või suuremat osa asulast ja uusi punkte on palju. Kuna Väo ristmikul jäi ehitustegevuse alla üle kümne punkti ja piirkond asus Tallinna linna ja Jõelähtme valla piiril, võiks sarnaste olukordade puhul teostada ka geodeetilise võrgu rekonstrueerimise simulatsioonlahendusi ja leida võrkudele eeldatavad täpsushinnangud. Lõputöö autor soovitab kasutada selleks turul olevaid tarkvarasid näiteks SBGGeo-d või samale platvormile tehtud Leica ICON Office-t.Nimetus Piiratud juurdepääs ERR-i vana raadiomaja laserskaneerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Surva, Aivar; Mill, TarvoLõputöös on kirjeldatud hoonete mõõdistamist laserskaneerimismeetodil. Välja on toodud erinevad mõõdistustehnoloogiad, nende kasutusvõimalused ning võrreldud neid laserskaneerimisega. Mõõdistuskäikude teoreetiline osa kirjeldab lisaks klassikalisele lähenemisele antud mõõdistuse puhul rakendatud teooriat, ehk mille poolest üks erineb teisest. 3D skannerite peatükis on kirjeldatud valguskiirgusskannerite ülesehitust detailsemalt, kus on välja toodud mõõtmisega seotud probleemid ning veaallikad. Laserskanneriga mõõtmisel punktide asukoha määramise teooriat on käsitletud. On ära kasutatud ning konteksti viidud laserskanneritele omaseid mõisted, nagu langemisnurk, laserkiire divergents, divergentsi nurk ning nendega kaasas käivad valemid. Töö praktilises osas on läbi käidud kogu objekti mõõdistuse protsess. Alustatud on objekti kirjeldamisest, kus tuuakse välja mõõdistamise lähteülesanne ning tööde ettevalmistus. Teostatud mõõdistustöödel kasutatud instrumendid on ära nimetatud ning antud nende tootjapoolsed spetsifikatsioonid. Esimese osa moodustavad hoonesisesed ning välised laserskaneerimistööd, kus lisaks seletavale tekstile on teostatud mõõdistamise mõistmiseks abiks joonised. Teise osa moodustab andmetöötlus, kus käsitlust leiab punktipilvede registreerimine ühiste osade ning tähiste kaudu, punktipilve puhastus ning selle nõuded ja hõrendamine. Punktipilve töötluse osa lõpus on plaanide, lõigete ja vaadete koostamise lühiülevaade. Hoone mõõdistamine laserskaneerimismeetodil pakub head alternatiivi tahhümeetrilisele mõõdistusele, tänu skanneri instrumentaalsete omaduste pidevale arengule. Punktipilve töötluse programmid võimaldavad registreerimist ühiste osade ning tähiste abil üha rohkem automatiseeritult, mis tähendab tööde tegemisel ajakulu ning inimliku eksimise võimalikkuse vähenemist. Võrreldes tahhümeetrilise mõõdistusega on laserskaneerimisel palju eeliseid, mis soosivad selle kasutust hoonete mõõdistamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasitrassi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Naruson, Aleksander; Ranne, RaivoKäesolevas töös annab autor ülevaate geodeetilistest töödest, mis tehti objektil „Balticconnector“. Töö objektil algas 2018. a. maikuus ja kestab tänaseni. 2019. a. mai seisuga on paigaldatud peaaegu 35 km torusid, kokku on paigaldada 53.4 km. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade objektist ja kasutatud instrumentidest. Seejärel tutvustab autor topograafilise plaani koostamist ja töö käigus esinenud probleeme. Tööd tehti elektrontahhümeetriga Topcon DS-103 ja GNSS vastuvõtjaga Topcon HiPer SR. Lõputöö teises osas on kirjeldatud mahamärkimistöid, mis koosnevad raadamisest; horisontaalpuuraukude, sealhulgas hülside märkimisest; ning piketaaži, telje ja põlve märkimisest. Selles peatükis loetleb autor püstitatud eesmärke ja tööde teostamiseks kasutatud meetodeid. Lõputöö viimases osas antakse ülevaade teostusmõõdistamisest. Peatükis on kirjeldatud kraavi, hülsi ja torustiku teostusmõõdistust. Kirjeldatakse ka torustiku teostusmõõdistamisele kehtivaid nõudeid. Nii topograafiline plaan kui teostusmõõdistused teostati vastavalt topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavatele nõuetele.Nimetus Avatud juurdepääs Geodeetiline alusplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Toop-Maide, Annika; Ranne, RaivoTöö eesmärk oli kaardistada 5,5 hektariline maa-ala, selgitada välja olemasolev maapinna kõrgus ning kanda plaanile tehnovõrgud, mis vastab looduses olevale situatsioonile. Lõputöö koosneb geodeetilisest alusplaani koostamise etapid, mis hõlmab nii objekti ennast kui ka objektil kasutatud geodeetilisi instrumente. Kirjeldati väli- ja sisetööde läbiviimist, teostamise põhimõtteid ning seadusest väljatoodud regulatsioone. Isiklik eesmärk lõputöö raames oli viia enda paremini kurssi digitaalse joonise koostamise põhimõtetega jäi vajaka, kuigi soov oli osaleda geoaluse lõpp vormistuse etappides ning viia läbi kooskõlastamise protsess tehnovõrkude osas. Püstitatud eesmärk täideti, koostati maa-ala plaan ja anti tellijale üle.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetiline alusplaan ELA 096 III etapp(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Reimal, Mihkel; Uueküla, KatrinLõputöös on kirjeldatud geodeetilise alusplaani koostamist sidetrassi ELA 096 III etapp projekteerimise jaoks, mis läbis maa- alalt: Ida-Virumaa Lüganuse vald, Kohtla vald, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn Järve ja Ahtme linnaosad. Töö tellijaks oli Eltel Networks AS. Objekti ligikaudne pindala oli 123 ha ja kogupikkus 44,3 km. Geodeetline alusplaan koostati valdavalt mõõtkavas 1: 1000, tiheasustusaladel mõõtkavas 1:500. Enamus maa- alast mõõdistati GNSS mõõdistamisega. Tiheasustusaladel ja kohtades, kus GNSS polnud võimalik, kasutati elektrontahhümeetrit. Lõputöö autori arvates oli õige otsus mõõdistada enamus maa- ala GNSS mõõdistamisega, sest mõõdistamistäpsus oli piisav. Terve objekti mõõdistamine elektrontahhümeetriga ja selle jaoks käigu rajamine oleks olnud väga ajakulukas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogu töö protsessi vältel suuremaid probleeme ei tekkinud. Mõned väiksemaid probleemid olid aga need kõik lahendati ja töö tulemusele need mingit mõju ei avaldanud.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilise alusvõrgu loomine ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Zinkovski, Sander; Mill, TarvoAntud lõputöö kirjeldab geodeetilise alusvõrgu loomist ning Lennusadama koorikkatuse deformatsioonide uurimist. Töö teoreetilises osas kirjeldati kasutatud nivelleerimise töövõtteid. Samuti räägitakse elektrontahhümeetriaga seonduvatest töövõtetest ning tasandusmeetodist. Kirjeldatakse skaneerimise tehnoloogiat ning tähiseid. Seletatakse lahti CloudCompare tarkvara tööpõhimõte, laserskaneerimisest saadud punktipilvede võrdlusel. Antakse ka lühike ülevaade objektiga seotud ajaloost. Teostatud praktiliste tööde tulemusena loodi Tallinna Lennusadama hoone põrandale kindlustatud tahhümeetriakäik, mille punktidele nivelleeriti kõrgused (Balti 1977). Seintele ning taladele paigaldati statsionaarsed laserskaneerimise tähised, koorikkatuse deformatsioonide uurimiseks. Tähised koordineeriti rippuva punkti meetodil elektrontahhümeetriga. Skaneerimistähiseid kasutati laserskanneri orienteerimisel, mis aitas kõik skaneerimised ühtseks punktipilveks siduda. Skaneerimised teostati neljal korral, kahel korral talvel, ning kahel suvel. Saadud punktipilvedest eraldati kõik kolm kuplit, ning nimetati A-, B- ja C-kupliteks. Teostati kuplite võrdlus, kus aluseks võeti esimese skaneerimise andmed. Võrdlustest selgus, et enam mõjutab skaneerimistulemusi jaamade paiknemine mõõdetava objekti suhtes. Mõningast mõju avaldab ka skanneri orienteerimistäpsus. Kokkuvõttes võib järeldada, et Tallinna Lennusadama koorikkatused on stabiilsed, sest saadud erinevused tulenevad ilmselt jaamade paiknemisest ning orienteerimistäpsusest. Antud väitele annab kinnitust asjaolu, et saadud kõikumised jäävad kasutatud skanneri punkti kauguse määramise täpsuse piiridesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee näitel (PK 00+00 – 10+00)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Getman, Jevgenia; Ranne, RaivoAntud lõputöö annab ülevaate ehitusgeodeetilisest teenindamisest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee renoveerimise näitel (PK 00+00 – 10+00). Töös on lahti kirjeldatud geodeetilise tööde etapid, kus autor ise osales ja oma teadmisi rakendas. Vähem on kajastatud neid etappe, mida autor ei teostanud. Töös antakse ülevaade järgmiste etappide kohta: geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine- mõõtmine ja nivelleerimine; piketaaži mahamärkimine; raadamispiiri mahamärkimine; mahasõitude mahamärkimine; kaitsetoru teostusmõõdistus; asfaldi freesimise teostusmõõdistus ja lõplik teostusmõõdistus. Tähelepanu on pööratud maanteel ehitusgeodeetiliste tööde teostamisele, instrumentide kasutamisele ja maanteede ehitamise eripäradele. Viimases osas analüüsitakse probleeme ja ohuallikaid objektil. Antakse ülevaade ühest olulisest terviseohust maanteede ehitamise käigus, milleks on autode liiklustihedus ja suur kiirus. Arutletakse, kuidas teostada mõõdistusi ja mahamärkimistöid metsaga ja võsaga kaetud aladel. Kirjeldatakse, kuidas mõjutab edasisi geodeetilisi ja teedeehituslikke töid halva kvaliteediga mõõdistatud-koostatud alusplaan ja millised probleemid sellega kaasnevad. Lõputöö ülesandes püstitatud eesmärk on täidetud- Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee rekonstrueerimine on lõplikult teostatud ja töö tellija poolt vastuvõetud. Geodeesiafirmad ei ole saanud oma tegevuse kohta negatiivset tagasisidet.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Jõhvi Grossi kaupluse ehitusel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Izumrudov, Artur; Valgepea, RaudoMinu arvates plaanilise ja kõrgusvõrgu rajamisel oli kasutatud mitte kõige parem metoodika, kus viga tõenäosus oli liiga suur. Seepärast on pakutud alternatiivsed võimalused selle lahenduseks. Telgede ja ankrupoltide väljamärkimine oli tehtud elektrontahhümeetriga kasutades 360⁰ miniprisma, mis annab suurt mõõtetäpsust, seega saime ka häid tulemusi, kuid ankrupoltide juhul ei pidanud kinni nõuetest. Vundamentide teostusmõõdistamist ei tehtud kuna seda pole palutud. Mina arvan, et olenematult sellele igal juhul peab alati läbi viima teostusmõõdistamist, kuna see võimaldab hinnata vastavust projekti dokumentatsioonile, tuvastada kõrvalekalded ning tagada kõrge kvaliteediga tööd. Seinte ja postide paigaldamisel geodeetilised tööd ei ole läbi viidud, isegi pole saadud nende kohta projekti andmed. Oletatavasti see on tingitud sellest, et nad kasutasid uue tehnoloogia, mille avaldamine teistele isikutele nad püüdsid vältida, sest see võiks kahjustada ettevõtja huve. Mõnes mõtte see oli tootmissaladuse kaitse. Maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine ja teostusmõõdistamine tehti GPS-i abil. Mina arvan, et kindlam on teha need mõõtmised elektrontahhümeetriga. Arvatavasti suured hälbed on osaliselt põhjustatud sellest, et mõõdistamine teostati GPS-iga. See puudutab ka asfaldi teostusmõõdistamist. GPS-i kasutamine kahtlemata hoiab kokku aega, kuid mitte alati garanteerib kõrge täpsusega mõõdistamist. Projekteeriaks oli ettevõte Moodul AS. Kõik tööd olid tehtud tähtajaks, tellijad võtsid projekt vastu ja olid tööga rahul. Pood avas oma uksed oktoobris 2013.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Nõmmel, Sambla ja Metsa tänava vee - ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kull, Neemo; Ranne, RaivoSeoses üha uuemate ja lihtsamini käsitlevate instrumentide kasutuselevõtuga muutuvad geodeetilised tööd üha lihtsamaks ja kiiremini teostatavateks. Ehitustööde tegijatele muutuvad ahvatlevateks ettevõtted, kes teevad mõõdistustööd ära väiksema ajakuluga ja seega ka odavamalt, sest „aeg on raha“ . Käesolevas lõputöös kirjeldatud ehitusobjekti, milleks oli Tallinnas Nõmme linnaosas Sambla tänav ja lõik Metsa tänavast, geodeetiline teenindamine toimus robottahhümeetriga, mille käsitlemine koos väliarvutiga oli kiire, lihtne ja mugav ning mis peamine, selle töö tegemisega sai hakkama üks geodeet, seega aja ja raha kokkuhoid on olemas. Lõputöös anti ülevaade töös kasutatud elektrontahhümeetrist, tutvustati vee- ja kanalisatsioonitrasside mahamärkimist ja teostusmõõdistamist ning teostusjooniste koostamist, koos nendele kehtivate nõuetega. Tööst objektil tutvustati kõiki etappe geodeedi seisukohast lähtudes, alates objektiga tutvumisest kuni teostusjooniste vormistamiseni ja kontrollimiseni. Lõputöös kajastatud tänavatele rajatud uued vee-ja kanalisatsioonitrassid annavad kohalikele elanikele tingimused paremaks olmeks ja hügieeniks seoses uue vee- ja kanalisatsioonitrassiga, kuna paljudel puudusid ühendused linna veevärki ning kanalisatsioonisüsteemi. Töö eesmärk oli tellijale teha kvaliteetne, õigeaegne geodeetiline töö, mis sai täidetudNimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd riigimaantee number kolm Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Andrianov, Anton; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös on antud ülevaade ehitusgeodeetilisest teenindamisest riigimaantee nr 3 Mustvee ümbersõidu rekonstrueerimisel. Lõputöös on kirjeldatud erinevad geodeetilised etapid, kus osales autor ja tema arvamus tehtud töö kohta. Etapid kus autor ei ole osalenud on kirjeldatud vähem või üldse puuduvad. Lõputöö esimeses osas tutvustab autor objekti ja annab lühi ülevaate, kus antud objekt asub ja tutvustab millised ehitusgeodeetilisi instrumente kasutati objektil. Suur tähelepanu on pööratud mõõdistamisvõrgu rajamisele. Mõõdistamisvõrgu rajamisel on väga tähtis jälgida Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi poolt kehtestatud „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korda“, nii et kõik geodeetilised tööd vastavad nõuetele. Seejärel tutvustatakse geodeetilisi töid objektil. Kõik ehitusgeodeetilised mõõdistused teostati elektrontahhümeetriga Leica TS15P 1” ja GNSS vastuvõtjaga Leica GS14. Geodeetilised tööd on jagatud kaheks osaks: mahamärkimine ja teostusmõõdistus. Mahamärkimise peatükis on kirjeldatud piketaaži mahamärkimist, raadamispiiride mahamärkimist, mahasõitude mahamärkimist ja asfaldi telje mahamärkimist. Teostusmõõdistuse peatükis on kirjeldatud asfaldi freesi teostusmõõdistust, liiva/kruusa/stabi kihtide teostusmõõdistust, asfaldi kihtide teostusmõõdistust ja lõplikku teostusmõõdistust.Viimases osas autor kirjeldab millised probleemid tekivad geodeedil teedeehituse objektil töötades. Kuna igal teedeehituse objektil on üks põhine probleem – autode liikluse intensiivsus. Autor annab ülevaate milliseid meetodeid saab kasutada, et seda probleemi lahendada. Tellija poolne negatiivne tagasiside puudub, seega võib öelda, et tellija jäi tehtud töödega rahule.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd sammuva ekskavaatori EŠ 15/90a noole montaažil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Borozdyukhina, Irina; Valgepea, RaudoMõõtmismeetodid, mida kasutati noole montaaži teostamisel, on täpsed, kuid nad võtavad palju aega, ei ole enam uudsed ja geodeet peab pidevalt kohal olema. Tänapäeval on palju võimalusi muuta tööprotsessi kiiremaks ja mõõtmistäpsusi see ei mõjuta. Näiteks montaažiplatsi tasandamisel ja ekskavaatori samba vertikaalsuse määramisel põhimõtteliselt geodeeti polegi vaja, tööd saab teostada igaüks, kes oskab kasutada laser- ja ehitusnivelliiri. Seejuures ei ole vaja ka keerulisi arvutusi. Noole alumise vöö rihtimisel plaaniliselt ja noole rihtimisel vantide abil kasutasime külgnivelleerimist. Meetod on täpne, kuid elektrontahhüümeetrit me kasutasime nagu tavalist teodoliiti. Elektrontahhümeetrites on olemas programm „Mahamärkimine- jooned“. Selle programmiga mõõdetav punkt pannakse joonele paika nii plaaniliselt ja kõrguslikult, seega nii pole vaja kasutada nivelliiri. Eeliseks on ka see, et geodeedil pole vaja teostada arvutusi, kõik vajalikud andmed annab meile instrument, mis samuti kiirendab tööprotsessi. Noole alumise vöö väljamärkimisel kasutasime elektrontahhümeetrit nagu see oleks tavaline teodoliit, väljamärkimiseks kasutasime ka mõõdulinti, et arvutada välja kindelpunktide koordinaadid. Töö oleks kiirem ja lihtsam, kui me võtaksime koordinaadid otse AutoCad`ist, kuna vajalikud mõõdud on meil olemas, sisestaksime need elektrontahhümeetrisse ja väljamärkimine oleks teostatud. Noole pea kõrguse rihtimisel võiks nivelliiri asemel kasutada elektrontahhümeetrit. Põhimõtteliselt töökäik on sama, aga programmiga „Mahamärkimine- jooned“ tööprotsess muutub kiiremaks. Vajalikud koordinaadid arvutab instrument, sellega väldime ka arvutusvigu. Nagu lõputöös selgus, saaks kõiki noole montaažil teostatud geodeetilisi töid teha lihtsamalt ja kiiremini. Selleks tuleb kasutada kaasaegseid instrumente ja tänapäevaseid mõõtmistehnoloogiaid. Lõputöö tulemusi võiks tulevikus rakendada ja arendada analoogsete ekskavaatorite noolte montaažil.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetiliste tööde analüüs Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tarto, Mari; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös käsitleti geodeetiliste tööde analüüsi Laada 10/0,4 kV alajaama Vee fiidri rekonstrueerimisel. Töö peamiseks eesmärgiks oli anda ülevaade geodeetilistest töödest madalpingekaabli paigaldamisel ja analüüsida Eltel Networks geodeetite poolt tehtud geodeetilisi töid antud objektil. Töö esimeses pooles tutvustati lugejale objekti, mille näitel on lõputöö üles ehitatud. Kirjeldati lähemalt objektil kasutatud geodeetilisi instrumente, nagu Trimble S6 Robotic, Trimble R8 GNSS ja kaablilokaator 3M. Põhjalikumalt anti ülevaade objektil kasutatud mõõdistamismeetoditest. Tutvustati Real Time Kinematic meetodit ja kirjeldati lähemalt Trimble S6 Roboticu orienteerimist integreeritud mõõtmismeetodil. Samuti on esimeses pooles antud ülevaade „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra“, Elektrilevi OÜ ja Paide linna nõuetest madalpingekaabli mõõdistamisel ja teostusjoonise vormistamisel. Töö teises pooles kirjeldati mahamärkimiseks vajalike failide (*.csv ja *.dxf) koostamist ja kasutamist objektil. Kirjeldati punktide mahamärkimist elektrontahhümeetri Trimble S6 Roboticuga ja Trimble R8 GNSS-iga. Lõputöö teises pooles käsitleti veel teostusmõõdistuse põhimõtteid nii avatud kaeviku, kui ka kinnise kaeviku korral. Tutvustati ka joonkoodidega mõõdistamise meetodit. Kogu lõputöö vältel analüüsitakse geodeetide töös ette tulnud raskusi ja geodeedi töö korraldust objektil. Konkreetsemalt analüüsiti punktide mahamärkimisel, teostusmõõdistusel ja teostusjoonise vormistamisel ette tulnud probleeme. Paide linnas Laada alajaama Vee fiidri rekonstrueerimise käigus, sai 36 majapidamist uue elektriühenduse.