Lõputööd (RA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (RA) Märksõna "Arhitektuur" järgi
Näitamisel1 - 20 20-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Hiiu struktuurplaneering: kaasaegne aedlinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-25) Nõmme, Ingrid; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva diplomitööna on koostatud linnaplaneering eesmärgiga taaselustada Hiiu asum, luues sinna kaasaaegne, kuid piirkonnale omane aedlinn. Projekti elluviimisel tekib amortiseerunud Hiiu piirkonda maa- ja linnaelu ühendav ala, mis tekitab inimestes sideme üksteise ja loodusega. Kuna tänapäeval on päevakorras kliima soojenemisega seotud probleemid ning „homse“ kui ka „rohelise“ linna loomine, siis oli ka töö autori põhiargumendid kasutada käesolevas projektis erinevaid rohelise linna vorme. Lisaks äri- ja elukvartali loomisele on planeeringualal suur rõhk pandud rendipõldudele, andes indiviidile võimaluse saada osa kogukonnast, tervislikust eluviisist, permakultuuri viljelemisest ning sellega kaasnevatest osadest nagu tervislik toit, looduse tundmaõppimine ning komposteerimine. Seda toetab rajatav Nõmme-Väikse park, õpetamaks linnalastele, mida kujundavad endast loodus ja elurikkus. Tegemist on turvalise ja hubase aedlinnakuga, mille ruumiprogramm aitab uutel funktsioonidel üksteist toetada ning loob kergliiklejasõbraliku ja kergesti läbitava keskuse. Pakutud lahenduses on kasutanud 21. sajandi linnapõllumajanduse ja taaskasutamise lahendusi. Nende vaheliste seostega on loodud elukeskkond, mis kutsub nii kodanikke kui ka eraettevõtteid piirkonda tagasi ning seal tegutsema. Planeeringu ülesehitus loob mitmekülgse ja looduskeskse linnaruumi ning aitab nii Hiiut kui ka Nõmmet üleüldiselt elavana hoida.Nimetus Avatud juurdepääs Kaasaegne tallikompleks Vihterpalus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Verilaskja, Triinu-Liis; Tamm, RalfKäesolev projekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitöö, mis hõlmab Harjumaal Lääne-Harju vallas Vihterpalus asuvat 2.1 ha suurust ala. Täna tegutseb antud aadressil edukalt Vihterpalu tall. Mitu aastat tagasi vana kolhoosi sigala, mis selleks ajaks oli juba armotiseerunud, võeti kasutusele teist sorti kabjaliste pidamiseks. Oma suuruse ja asukoha poolest oli see ideaalne, Vihterpalu pakkus kokkuhoidvat kogukonda, imeilusat loodust ja palju vaba aja veetmis võimalusi. Olgugi, et tall on edukas ja armastatud on see pealtnähtavalt jäänud sigalaks. Ainsad äraandjad, et tegu on talliga on hobused ja nende koplid. Arhitektuurselt on tallis tehtud tööd nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik mis tõttu ei aita talli ilme kaasa Vihterpalu kui väärtustatud keskuse/piirkonna arengule. Oma lahenduses annab autor tallikompleksile arhitektuurselt uue kuue mis oleks moderne ja täiustaks visuaalselt maastikku, lisades maakeskkonnale iseloomu ja ilu. Tallide vananev välimus ei ole ainult antud projekti mure koht, vaid on Eesti ratsa maailmas läbivaks probleemiks. Eesti tallindus on mitmekülgne ja rikkaliku ajalooga valdkond, mis hõlmab hobuste kasvatamist, treenimist, ratsutamisõpetust ning hobuste kasutamist rekreatiivsetel ja terapeutilistel eesmärkidel. Küll aga paljud tallid on jäänud ajahamba alla ja vajavad moderniseerimist, et tagada hobuste heaolu ja ohutus. Hobuste pidamine on kulukas ja rahaliste vahendite nappus on peamine põhjus miks me ei näe Eestis tallinduses suurt arengut. Teema valiku tegi autor soovist moderniseerida, pakkuda hobustele turvalist, mugavat ja stimuleerivat elukeskkonda, mis omakorda teenindaks Vihterpalu kogukonda ja selle loodust ning Eesti tallide keskkonna tulevikku kui tervikut. Lõputöö teoreetiline osa viib kurssi Eesti ratsamaailma ja selle arenguga ning , tutvustab Vihterpalu ja mida ta meile pakub.Nimetus Avatud juurdepääs Kivimäe Terviselinnak(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Sepp, Reelika; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesoleva diplomitöö raames on koostatud eskiisprojekt olemasoleva Kivimäe sanatooriumi hoonele, eesmärgiga taastada hoone taristu ja luua sinna kaasaegne keskkond. Projekti eesmärk on elustada mahajäetud hoone ja anda sellele uus funktsioon, luues tervikliku meditsiinilise keskuse peahoone. Kivimäe terviselinnak pakub kohalikele elanikele mugavat ja kvaliteetset ravi, parandades teenuste kättesaadavust ja tagades hea ligipääsetavuse. Terviselinnaku peahoone on kavandatud kõigile vanusegruppidele. Tagamaks piirkonnas hoone ja looduse sidususe on esimene korrus ühendatud ümbritseva keskkonnaga, et luua sidusus ümbritseva linna- ja loodusruumiga. Vananeva rahvastiku kasvuga suureneb hooldekandeasutuste tähtsus ja nende vajadus ühiskonnas. Turvalise ja kvaliteetsema elukvaliteedi tagamiseks tuleb luua keskkond, mis toetab eakate heaolu igakülgselt. Eakatekodu ühendamine taastusravikeskusega toetab eakate vaimset ja sotsiaalset aktiivsust, mis omakorda parandab nende elukvaliteeti. Loodud lahendus tagab eakatele tingimused iseseisvaks elamiseks koos vajalike tugiteenustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Kopli eakate korterelamu ja huvikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Assmann, Marie; Tammik, ToivoKopli liinide kõrvale on toodud uuenduslik mitmekülgse funktsiooniga eakate korterelamu ja huvikeskus. Eakate korterid on toodud keskkonda, kus neil on võimalus ise hakkama saada ja olla sotsiaalne. Korterelamu on ühendatud esimese korrusega, mille kaudu on elanikel hoones lihtne liikuda huvikeskusesse, terviseabisse, restorani, apteeki, spordiruumi kui ka erinevatesse äri ruumidesse. Hoone arhitektuurse ruumiprogrammiga on loodud aktiivsed võimalused nii seeniorieas elanike omavaheliseks läbi käimiseks kui ka huviringi külastajatega suhtlemiseks. Huviring meelitab alale erinevas vanuses inimesi. Kinnistu kõrval paiknev park ja esimese korruse katusele rajatav eakate elanike ühine aed annab korteritele lisaväärtust. Restoranist ja katuseterrassilt avanevad põnevad vaated pargile, katuseaiast ka merele. Katuselt avanevad merevaated tänu Kopli liinide hoonestussammu kopeerimisega antud hoone teisele ja kolmandale korrusele. Viilkatusega teise ja kolmanda korruse mahud sulandavad muidu üsna suuremahulise hoone miljööväärtuslikku piirkonda.Nimetus Avatud juurdepääs Korterelamu üksinda elavatele inimestele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Pihlas, Marie; Põime, AndresKäesoleva lõputööga pakub autor lahenduse üksinda elavatele inimestele korterelamu näol Tallinna linnas, Kristiines. Projekteeritud korterelamu pakub linnas täisväärtuslikku elukeskkonda 97 üksinda elavale inimesele. Korterite plaanid võimaldavad elanikel mööbliga vabalt ringi käia ning tekitada ühetoalistes korterites erinevaid privaatseid tsoone. Samuti on elanikel võimalik kasutada erinevaid jagatud funktsioone esimese korruse ühisaladel, sealhulgas ühist kööki, käsitöötuba, pesu pesemise ruume, sauna, jõusaali, kontoriruumi, projektiruumi, lisaks kolmanda korruse külaliskorterit ja neljanda korruse talveaeda ning sisehoovi piiravat abihoonet. Hoone maht koondub ümber sisehoovi, mis pakub elanikele linnaelust privaatsust ning pakub võimalust veeta vabas õhus aega, tegeledes nt aiandusega. Autoripoolne tänu kuulub eelkõige juhendajale Andres Põimele, lisaks professor Martti Kiisale, maastikuarhitekt Tiina Tuulikule, Põlva CLT majadega tegelenud Raido Peedomaale Arcwoodist ning kõigile õppejõududele, tänu kellele on autor lõputöö kirjutamiseni jõudnud, samuti juhiabile Kristina Aimla-Volkovile.Nimetus Avatud juurdepääs Kosmose- ja teaduskeskuse rajamine Pärnu linna(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Sepp, Sandra; Talpsep, Kaur; Hayashi, TomomiKäesoleva diplomitööga on projekteeritud Pärnu linna, Kesklinna linnaosasse tühjalt seisvale alele Kosmose- ja teaduskeskus eskiisprojekti mahus. Projekti eesmärgiks oli luua keskus, mille ülesandeks on teaduse tutvustamine laiemale avalikkusele, luues selle kaudu huvitava ja hariva keskuse Pärnu kesklinna. Hoone projekteerimisel on arvestatud Pärnu linna arengukava, “Raba- Lai sild” projektiga ja analüüsitud juhtumiuuringuid. Loodud lahendus loob Pärnu linna jõe äärde uue silmapaistva hoone, mis koosneb neljast erinevast mahust. Juhtumiuuringutest selgus, et teaduskeskusi projekteeritakse mitme mahulisi ning luuakse huvitavaid vorme, mis loovad hoonele meeldejääva tunnuse. Kosmose- ja teaduskeskuse katusel asub kerakujuline planetaarium, mis jääb kandilise vormi sees hästi meelde. Hoone on jagatud avalikuks ja mitte avalikuks alaks. Avalik ala on külastajatele mõeldud ja seal asuvad fuajee, kohvik, erineva kasutusega näituste saalid, õppekeskus koos laboritega ja planetaarium. Mitte avalik ruum jaotub kontori osaks, ladudeks, töökodadeks ja personali ruumideks. Lisaks on läbi mõeldud ka hoonet ümbritsev ala, mis hõlmab parkimis võimalust, jõe äärset paadisadamat ning mängu- ja puhkeala.Nimetus Avatud juurdepääs Maarjamäe Vähiravi Toetuskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Kilter, Kristin; Talpsep, Kaur; Hayashi, TomomiKäesoleva lõputöö projekt käsitleb Maarjamõisa mõisaansambli aktiveerimist Tartu Ülikooli kliinikumi vastas, luues sinna juurde tervikliku vähiravi toetuskeskuse, mis annaks vanale mõisa peahoonele ja tallile uue tähenduse ja funktsiooni arvestades sealset ümbritsevat keskkonda. Eesmärk oli luua vähihaigetele toetuskeskus, mis pakuks neile ravi soodustavat keskkonda ja emotsionaalset tuge terve nende pika ja raske raviteekonna jooksul ja ka pärast seda. Asukoha valikul lähtuti ümbritsevast keskkonnast ja vähkravi pakutavate haiglate paiknemisest. Hoone pidi asuma vähiravi pakutava haigla läheduses, et pakkuda patsientidele käepäraseid ja mugavaid lahendusi. Tartu Maarjamõisa kinnistu osutus valituks eelkõige oma rohelisuse ja kättesaadavuse poolest. Projekti käigus kasutatud juhtumiuuringud andsid ülevaate vähiravi toetuseks vajalikest rummidest ja funktsioonidest, mis on vähkkasvajat põdevate inimeste ravi soodustamiseks vajalikud. Erinevad huvitavad lahendused olid inspiratsiooniks käesoleva töö lõputöö koostamisel. Vähiravi toetuskeskuse projekteerimisel oli põhirõhk roheteraapial tulenevatest põhimõtetel, mida rakendati olemasolevate ja uute hoonemahtude sidumisel, moodustades nende vahele ja keskuse keskmesse rohekoridori. Sooviks tänada oma juhendajaid Kaur Talpsepa ja Tomomi Hayashit, Samuti tänada Tallinna Tehnikakõrgkooli ja arhitektuuriinstituudi juhiabi Kristina Aimla- Volkovit ja Rapla perearsti keskuses töötavaid Siiri Kutserit ja Tiina Paeorga, kes lõputöö valmimisel nõustasid antud teema osa.Nimetus Avatud juurdepääs Miljööteraapiline rehabilitatsioonikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Born, Tiina; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttArhitektuurne disain mõjutab inimeste taju ja meeleolu ümbritsevas ruumis ning annab neile unikaalse ruumikogemuse. Hästi kavandatud hoone võib suurendada meelte ja emotsioonide kaasatust, mis kokkuvõtteks mõjutab inimeste heaolu ja rahulolu. Seega on rehabilitatsioonikeskustes väga suur potentsiaal tekitada mõnusat ja hoolivat keskkonda, kui ruumiprogrammis, interjööris ja arhitektuuris arvestatakse inimeste psühholoogiliste iseärasustega. Keegi ei kahtle rehabilitatsiooni ja taastusravi tööd tegevad spetsialistid on väga motiveeritud patsienti aitama, kuid sellele lisaks peab ka vastav ravi- ja töökeskkond soodustama positiivsete emotsioonide tekkimist, mis aitab kaasa ka efektiivsemale taastusravile, rehabilitatsioonile ja paremale ruumikogemusele. Lõputöö asukohavalikul lähtuti looduse olemasolust ja ideaalse jätkuravi potentsiaalsest asukohast ehk siis uue haigla planeeringu ligidusest. Analüüsitud sai olemasolevat rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvate ettevõttete asukohti ning hoonetüüpe, mis andsid suuniseid kuhu võiks rajada uue hoone ja milline võiks olla hoone tüpoloogia. Väärtusliku informatsiooni ruumiprogrammi osas andis rehabilitatsioonitemaatiline küsitlus, mille järelduseks võib tuua, et kõige otstarbekam on teha ruume, mis on kasutatav mitmel eesmärgil. Vajadus on ruumiprogrammi lisada laoruume, mis oleks mõeldud teraapiates kasutavate tarvikute hoiustamiseks. Ühiskondlike funktsioonide lisamine rehabilitatsioonikeskusesse mitte ainult ei tekita võimalusi juurde teraapiakeskuses viibivatelt töötajatele, klientidele ja nende lähedastele, vaid suunab keskusesse ka kogukonnaliikmeid. Toetavaks faktoriks olid juhtumiuuringud, mis andsid kindluse, et tervishoiuasutust on võimalik siduda nii looduse kui ka ühiskondlike funktsioonidega. Ravi parema tulemuse saamiseks seetõttu ei tasu alahinnata loodust, ümbritseva kogukonna ja pere toetust.Nimetus Avatud juurdepääs Mustamäe elamurajooni elustamine: SUPER MUSTAMÄGI(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Kübard, Ruth; Talpsep, Kaur; Hayashi, TomomiKäesoleva lõputööna on koostatud planeering eesmärgiga taaselustada Mustamäe mikrorajoonid. Taaselustamiseks on kasutatud peatelje loomise mõtet. Projekti tulemusena tekib tervilik linnaruum Mustamäele, uute loogiliste ühenduste ja toetavate funktsioonidega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et magalarajoonide ainukeseks probleemiks pole hoonete tehnilised probleemid, vaid ka kogu loodud keskkonna väärtuste vananemine. Tekib aina kasvav lõhe uusarenduste ja juba olemasoleva keskkonna vahel, mis toob kaasa rahulolematust. Lõputöö tegeles peamiselt hoonetevahelise ruumiga ning sellele identiteedi loomisega. Käsitletud teemad: identiteet, ligipääsetavus, funktsioonid ja parkimine. Lõputöö käigus sai välja pakutud uus toimiv lahendus parkimiskorraldusele, mis oli eelduseks parema hoonetevahelise ruumi loomiseks. Hoonetevahelise ruumi struktureerimiseks kasutati peatänava loomist. Peatänava eesmärk oli luua Mustamäe mikrorajoonile uus identiteet ning siduda see vanaga. Avaliku ruumi loomine aitab luua Mustamäele mitmekesisemat ning inimsõbralikku keskkonda, millest antud linnaruum tunneb suuresti puudust. Uus loodav võrgustik teenuste ja funktsioonide vahel aitab luua terviklikku linnaruumi. Lõputöö teiseks eesmärgiks oli luua eeldused uue linnaruumi loomiseks. Tulevikus on võimalus tänu loodavale võrgustikule tihendada Mustamäge ka uue hoonestuse näol. Hetkel pakutav funktsioonide ja teenuste mahuline lahendus ei kasuta ära olemasoleva keskkonna tihendamise potentsiaali. Juurdeehitus võib tekkida ka olemasoleva hoonestuse osana.Nimetus Avatud juurdepääs Musumäe jalgratta- ja kogukonnakeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-21) Artma, Mark Joonas; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesolevas lõputöös pakub autor lahenduse Tallinnas Musumäe kõrvalolevale parklale, kus rajatakse Musumäe jalgratta- ja kogukonnakeskus. Töö ühendab mitut olulist teemat: toetada jalgattaga liiklejaid, luues mugava keskuse ja edendades laiemalt jalgrattakultuuri. Üheks kõige suuremaks eesmärgiks on olla keskusega nähtavam, inspireerida ja populariseerida jalgrattaga sõitmist kõigi liiklejate seas. Teise olulise suunana muudab Musumäe keskus praeguse, vähestele inimestele mõeldud parkimisplatsi avalikuks erinevatele huvigruppidele mõeldud olme- ja ajaveetmise enese-teostuse ning ürituste korraldamise kohaks Tallinna südalinnas. Tiheda liiklusega sõlmpunktis loob uus keskus vaba ruumi inimeste omavaheliseks kogukondlikuks suhtlemiseks, toetab keskkonnateadlikku mõtteviisi, loob innovatiivse inspiratsioonipaiga Musumäe rohealal. Multifunktsionaalne keskus on jätkusuutliku ja tiheda, kuid samas mugava ja sõbraliku linnaruumi arendamisega kooskõlas. Käesolevas projektis on hoonemahus arvestatud olemasoleva pargi ja tänavate piiridega, sulandades uue keskuse ümbritseva keskkonnaga, mõjudes samas uuendusliku ja kaasakutsuvana. Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, eritasandilisus, topeltfassaadide, rõdude ja paljude sissepääsudega hoone loob õhulise meeleolu ja mõjub positiivselt ja kergelt ning ei varjuta ajaloolist kultuurpärandit.Nimetus Avatud juurdepääs Nõmme eluringi asum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Kaunissaar, Margo; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesoleva lõputöö fookus on suunatud Nõmme lastekodu laste igapäevaelu ja Nõmme eakate sotsialiseerumise parandamisele. Valitud asukoht on Nõmme keskuses asuv Nõmme lastekodu ja turvakeskus, mis on hetkel kasutusel. Lõputöö eesmärk on leida võimalusi parendavate lahenduste pakkumiseks Nõmme lastekodu elanikele ja Nõmme eakatele. Lõputöö uurimisvaldkond paikneb Põhja-Eestis, Nõmme linnaosas, Vana-Pärnu maantee ääres asuval Nõmme lastekodu kinnistul, mis asub Nõmme keskuse lähedal. Eesti elanikkonna vananemine on olnud järjepidev protsess viimastel aastakümnetel ning see trend jätkub ka tulevikus. Samuti on Eesti lastekodu süsteemi kritiseeritud selle eest, et see ei vasta tänapäevastele standarditele ning ei paku lastekodulastele piisavalt võimalusi hariduse omandamiseks ja iseseisvaks eluks valmistumiseks. Lõputöö eesmärk on leida optimaalne lahendus, mis soodustaks eakate ja lastekodu laste paremat suhtlemist ja integreerumist. Selleks on uuritud erinevaid arhitektuurilisi lahendusi ja funktsioone, mis vastaksid sihtgruppide vajadustele ning toetaksid kogukonna omavahelist suhtlust ja koostööd. Projekti käigus on arvestatud Nõmme piirkonna arhitektuurilist stiili ja lähedal asuvaid olulisi hooneid, et luua keskus, mis parandaks eakate ja lastekodu laste elukvaliteeti ning pakuks lisaväärtust kogukonnale. Projekti eesmärgiks on luua hoonekompleks, mis integreerib asenduskodude ja eakate päevakeskuse funktsioonid ning võimaldab erinevaid huvitegevusi ja aiandusprojekte. Kompleksis on kavandatud hooned, mis võimaldavad asukatel sotsialiseeruda, osaleda erinevates tegevustes ja arendada oma oskusi. Lisaks on planeeritud turuhoone, kus saab müüa kohalikke toidu- ja käsitöökaupu ning toetada kohalikku majandust. Hoonekompleks on mõeldud looma integreeritud kogukonda, mis toetab elanike omavahelist suhtlust ja koostööd ning on visuaalselt atraktiivne ning harmooniline.Nimetus Avatud juurdepääs Paavli elu-ja kultuurikvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-23) Etti, Hanna; Tammik, ToivoKäesoleva planeerimisprojekti eesmärgiks oli Põhja-Tallinnas asuva 14,7 ha Paavli ärikvartalile luua uus arhitektuurne ilme. Praeguse armotiseeritud tööstusala asemele planeeritakse uus elurajoon, mis arvestab ümberkaudse piirkonna vajadusi ja võimalusi. Manufaktuuri kvartali ja Putukaväila vahelisele alale on loodud terviklik tõmbekeskus nii kohalikele kui ka turistidele elu- ja kultuurikvartali näol. See hõlmab nii büroohoonete uuendamist, uute elupindade loomist, maastikuarhitektuuri lisamist ning jätkusuutlikku arengut ja majanduse elavdamist eesmärgil erinevas vanuses inimeste ja turistide ligimeelitamist. Kopli poolsaar, kus ala asub, on kiirelt arenev piirkond, mis on atraktiivne hea transpordiühenduse, looduse ja ranna läheduse tõttu. Oluline on arvestada ümbritsevat keskkonda, sealhulgas Putukaväila looduskeskkonda ja head ühistranspordiühendust, et luua meeldiv ja sidus elukeskkond. Uus kvartali planeering aitab parandada inimeste elukvaliteeti, elavdada kultuuri ning tugevdada kogukonda, muutes Paavli ala ühtseks ja aktiivseks linnaosaks.Nimetus Avatud juurdepääs Sillamäe Loodus- ja Hariduskeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-26) Eensoo, Sandra-Liis; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Sillamäele linna Loodus- ja hariduskeskus. Lisaks pikendati olemasolevat mereäärset promenaadi ning loodi keskuse ümber väliala. Lõputöö eesmärgiks oli luua loodus- ja hariduskeskus, mis pakuks kohalikele elanikele juurde hariduslikku elamust ning vaba aja veetmise võimalusi, samuti kutsuks see inimesi rohkem Sillamäe linna avastama ja seda veelgi enam märkama. Loodus- ja hariduskeskus aitab pöörata tähelepanu looduses valitsevatele kitsaskohtadele, õpetab armastama ja väärtustama meie ümber paiknevat elukeskkonda, luues inimestes rohkem teadlikkust ümbritseva keskkonna olulisusest ja mõjust meie eludele. Asukoha valikul lähtus autor selle ümbritsevast keskkonnast. Kuna tegemist on looduskeskusega, siis oli ka lõputöö projekteerimsiel oluline, et keskus ei asuks päris linna keskel, vaid oleks ümbritsetud mitmekesise loodusega. Samal ajal järgiti, et asukoht ei jääks Sillamäe promenaadist liiga kaugele ning oleks kergesti ligipääsetav. Käsitletud juhtumiuuringud andsid autorile hea ülevaate looduskeskuses olevatest funktsioonidest ning olid inspiratsiooniks käesoleva projekti lahendamisel. Referentside uurimisel vaadati nende paiknemist linnakeskkonnas, uuriti ruumide vahelisi liikumis ja ruumide suurusi. Saadud teadmisi rakendati antud lõputöös hoone projekteerimisel. Lõputöö lõplik lahendus läbis mitmesuguseid erinevaid etappe. Projekteerimise käigus prooviti mitmeid erinevaid lahendusi ning muudeti korduvalt hoone kuju, vormi ja selle kasutamisviise. Hoone kompaktse kujuga ning selle keskseks osaks on väljaulatuv talveaed. Hoone katus on 8 kraadise kaldega ning katusele on paigaldatud kukeharjamatid, mis ilmestavad hoone välimust igal aastajal. Lisaks on pikendatud ja täiendatud Sillamäe promenaadi nii, et Loodus- ja hariduskeskus oleks promenaadi algus- või lõpp-punkt, samuti ühendati promenaad ja looduskeskus omavahel nii, et inimestel oleks mugav nende vahel liigelda. Hoone kandekonstruktsiooniks on liimpuit, kasutatud on liimpuittala -ja post süsteemi, samuti kandvast vahelaest ja siseseintest. Hoone talveaed koosneb kolmekordsest klaaspaketist ja alumiinium raamistikust Lõputöö autor soovib tänada Sillamäe Linnavalitsust, Tallinna Botaanikaaeda ja Jaan Mettikud ning Tallinna Tehnikakkõrgkooli õppejõudu Tiina Tuulikut, kes antud lõputöö valmimisel nõustasid mitmete teemade osas. Lisaks soovib autor tänada oma juhendajaid Kaur Talpsepa ja Tomomi Hayashi. Samuti tänada Tallinna Tehnikakõrgkooli ja arhitektuuriinstituudi juhiabi Kristina Aimla-Volkovit.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Messikeskus Ülemiste Citys(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Parts, Aivo Menken; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesolev lõputöö käsitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri instituudi rakendusarhitektuuri eriala diplomitööd, mille fookuses on Tallinna Messikeskuse uue hoone projekteerimine Ülemiste Citysse. Töö alguspunktiks oli soov mitte üksnes uurida arhitektuuriliste lahenduste tehnilisi aspekte, vaid ka pakkuda välja innovaatiline ja jätkusuutlik lähenemine uue hoone loomisele, mis vastaks tulevikus eelkõige kasutajate vajadustele ning sobituks harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Lõputöö aluseks on mitmed olulised põhjendused. Esiteks rõhutatakse messikeskuste olulisust linnakeskkonnas, mis toob majanduslikku kasu nii kohalikul kui riiklikul tasandil, kujundades linna kultuuri- ja ärielu. Olemasoleva messikeskuse vananenud tüpoloogia ja ruumipuuduse probleemid annavad hoogu uue, kaasaegse messikeskuse järele Ülemiste City piirkonnas. Projekti eesmärkide hulka kuuluvad mitmekülgne ruumikasutus, aastaringne kasutamine, jätkusuutlikkus ning tihedam integreerumine Ülemiste City piirkonna arenguga. Arvestades Ülemiste City logistilist soodsust, kiiret arengut ärikeskusena, tehnoloogilist innovatsiooni ning meeldivat linnaatmosfääri, on valitud asukoht uuele messikeskusele äärmiselt soodne. See võimaldab pakkuda külastajatele mitmekülgset kogemust, tagades logistilise mugavuse, ärilise potentsiaali ning meeldiva keskkonna.Nimetus Avatud juurdepääs Telliskivi 60: äri- ja kultuurikvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-24) Jõekallas, Carl Deion; Kesler, HindrekPlaneeringu eesmärk oli siduda tervikuks linnaruum, mis ajalooliste kihtide ja otstarvete tõttu on muutunud eklektiliseks. Selleks läheneti probleemile erineval skaalal. Võtmekohad planeeringu lahendamisel on olnud planeeritava ala ühendamine suuremasse linnamustrisse, olemasoleva hoone kasutuselevõtt tänapäevases kontekstis ning avaliku ruumi mõtestamine. Laiemaks ühenduseks linnaga on loodud sild, mis võimaldab mugavama ligipääsu planeeritavale alale. M-hoone rekonstrueerimisettepanekuga näidati viisi, et on võimalik massiivne, suuremas osas kasutuseta olev hoone võtta kasutusele osaliselt avaliku linnaruumina. Lahendusega ühendati kokku varasemalt M-hoone massiivsuse tõttu osadeks jaotatud linnaruum. M-hoonest moodustustus perimetraalne kvartal, ning kvartali keskele tekkis atraktiivne linnaväljak, mida toetavad hoonesse kavandatud raamatukogu, erinevas suuruses galeriipinnad ning kohvikud. Tähtsat keset uue moodustunud kvartali keskel tähistab väljakule uue rajatisena planeeritud rohetorn ning tähtsasse keskpunkti viivad kollased teed – tajutav märgistussüsteem, mis muudab linnaruumi intuitiivselt läbitavaks ning seob kogu planeeringu kokku.Nimetus Avatud juurdepääs Torupilli Spordikeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-28) Mägi, Sander; Hayashi, Tomomi; Talpsep, KaurKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kavandada multifunktsionaalne spordihoone Tallinna Laagna tee ja Majaka tänava vahelisele krundile. Töö tagamõte oli mitte ainult analüüsida erinevate arhitektuuriliste lahenduste võimalikkust ning mõju kogukonnale, vaid ka luua uus innovatiivne ja mitmekesine lahendus tervisliku eluviisi rakendamiseks kogukonnas tuues ühtaegu linnaruumi esteetilisust. Töö teoreetiline osa keskendub valitud teema põhjendamisele mitmete kaalutlusega, mis seovad ühiskondlikud huvid tervisliku eluviisi edendamisega. Probleemipüstituses on välja toodud linnas asuvate tühjade alade hulk ning vajadus neile funktsionaalsed lahendused leida, siinkohal on siis tegemist spordikeskuse rajamisega. Kogu projekti põhieesmärk on mitmekesiste spordialade toetamine ning kogukonna seas tervusliku eluviisi propageerimine. Juhtumiuuringu peatükis vaadeldakse erinevaid näiteid juba maailmas olemasolevatest multifunktsionaalsetest spordirajatistest, sealhulgas UC Riverside üliõpilaste vabaajakeskust (1.4.1) ja Spordihoonet Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis (1.4.2). Läbi toodud näidete saab põhjalikumalt uurida erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, ruumikasutust ning energiatõhusust aitamaks leida inspiratsiooni käesoleva Tallinna projekti jaoks. Spordihoone on kavandatud Torupilli linnaosale, mille ajaloolise ülevaate ja linnaehitusliku analüüsi leiab projektilahenduse seletuskirjast. Need aspektid on olulised saamaks hea ülevaate piirkonna arhitektuurist ning infrastruktuurist ja aitavad arvestada projekti elluviimisel ettetulevate väljakutsetega. Kokkuvõttes keskendub bakalaureusetöö jätkusuutliku spordikeskuse loomisele, mis sobituks nii kogukonna elanike kui ka linna üldiste vajadustega.Nimetus Avatud juurdepääs Ülemiste veetorn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-22) Vakmann, Eva-Lotta; Kadarik, Ott; Tüür, MihkelKäesolev lõputöö käsitleb Ülemiste veetorni taasäratamist, et muuta monofunktsionaalset linnaruumi mitmekülgsemaks. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus loodud Dvigateli alale ehitatud veetorni algne funktsioon oli tagada piisav veesurve tootmishoonetes. Aja möödudes linna infrastruktuuri uuendamise tõttu kaotas veetorn otstarbe. Mitukümmend aastat kasutuna seisnud torni ümbritsev olustik on aga aja möödudes olnud pidevas muutumises. Ehitise kitsa põhiplaani tõttu on keeruline leida uusi kasutusvõimalusi sarnastele objektidele, kuid analüüsides olemasolevat keskkonda on võimalik piirkonda tuua mitmekesisust. Tänaseks on koondunud suur osa IT ja ka teistesse sektoritesse kuuluvaid ettevõtteid Ülemiste ärilinnakusse. Äri- ja tootmispindade suure osakaalu tõttu on linnak muutunud ebaatraktiivseks seal mittetöötavatele inimestele. Diplomitöö põhieesmärgiks on rikastada Ülemiste keskkonda luues ristkasutuslikku ruumi ning eksperimentaalselt äratada läbi selle huvi ka teistes linnaelanikes ja külastajates. Lisaks jääb kehtima mõtteviis, et kõige jätkusuutlikum on hoone, mis on juba ehitatud.Nimetus Avatud juurdepääs Universaalse disaini põhimõtteid arvestav loomemajanduskeskus Põhja-Tallinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-30) Puust, Ivika; Tamm, Ralf2015. aastal andsid Ligipääsetavuse Foorum MTÜ ja ET INFOkeskuse AS välja projekteerimisjuhise “Ligipääsetav hoone ja keskkond”, mille eesmärk on anda juhised kõikidele inimestele sobiva liikumis- ja tegutsemiskeskkonna projekteerimiseks ja ehitamiseks. Autor toetab Ligipääsetavuse Foorum MTÜ mõtet raamatu eessõnas: “Oleme veendunud, et planeerides ja ehitades hooneid ja ümbrust, tuleb ligipääsetavuse soovituste järgimine lõppkokkuvõttes riigile majanduslikult soodsam. Ligipääsetavust planeerides ja ehitades näitab Eesti riik koos ametkondadega ka tegelikku head tahet täitmaks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid. Ligipääsetavus on jätkuv areng, ligipääsetavus on kokkulepe ja ligipääsetavus võrdsustab.” [10] Et tagada ühiskonnas laiahaardelisem arusaam ligipääsetavuse tagamiseks, on autori soov tulevase arhitektina sellesse nii oma jõu kui ka nõuga panustada. Veebiseminaril “Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile” tõi Riigikantselei esindaja Keit Parts välja järgimist vääriva põhimõtte: “Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele - oluline on kasutaja teekonna tervikvaade.” [11] “Mina olen tänav” viitab inimeste suhtumist teistesse inimestesse, olles aluseks parema või kehvema linnaruumi planeerimisel. Iga arendaja ja planeerija peaks enne jooniste koostamist objektil seisma ja tunnetama, kujutlema ning analüüsima erinevaid aspekte iga liikuja perspektiivist. Seni, kuni ühiskonnas on nii pimedaid, kurte, tumme või liikumisraskustega inimesi, eakaid, väikseid lapsi ja teisi erivajadusega või erivajaduseta inimesi, kes eelistavad liikuda jala ja saada oma teekonnalt parim võimalik kogemus, tuleb linna planeerida eelkõige neile mõeldes. Jan Gehl artiklis “Winning back the Public Spaces” toob välja järgneva: “Kui inimesed tänapäeval linnu kasutavad, siis mitte seetõttu, et neil oleks seda vaja, vaid sellepärast, et neile meeldib. Avalikud ruumid saavad kodanikele pakkuda atraktiivset ja tähendusrikast - muidu nad ei tuleks.” ja lisab “vajalik on hoolikas lähenemine inimkesksele disainile. … Head avalikud ruumid on väga armastatud ja hästi kasutatud avalikud ruumid.” [12] Erivajadustega inimeste võimalused tööturule sisenemiseks ja uute erialade omandamiseks on piiratud vajalike tugistruktuuride ja kohandatud keskkondade puudumise tõttu. Lõputöö eesmärk on aidata probleemi lahendamisele kaasa, luues Põhja-Tallinnasse universaalse disaini põhimõtteid arvestava loomemajanduskeskuse. Loomemajanduskeskuse eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele ligipääsetavat ja toetavat keskkonda, kus nad saavad omandada uusi oskusi ja siseneda tööturule kas keskuses asuvatesse ettevõtetesse või mõnda teise huvipakkuvasse büroosse majast väljaspool või rakendada saadud teadmisi oma ettevõtet luues. Loomemajanduskeskus pakub võimalusi uusi teadmisi saada nii muusika kui ka kunsti loomevaldkondades.Nimetus Avatud juurdepääs Vasikaholmi Rahu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Jasner, Sandra; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva diplomitöö eesmärgiks on Haapsallu, Vasikaholmi poolsaarele, pakkuda planeeringuline ideelahendus, mis arvestaks Haapsalu omapärandi, rannikualaste piirangute ning maailmameretaseme muutustega. Planeering loob poolsaarele uue ainulaadse keskkonna, arvestades Haapsalu linna omapärade ning keeruliste ilmastikutingimustega ning luues loodussõbraliku ja rahuliku keskkonna nii kohalikele kui külastajatele. Lisaks leiab ka lahenduse, kuidas tõsta antud piirkonna aastaringset külastatavust. Selleks on ala jaotatud kolmeks osaks – puhkemajade ala, peamaja koos restoraniga ning konverentsimajad. Funktsioonid on mõeldud nii puhkajatele kui ka kohalikele, kes soovivad nautida vaikset ja looduslähedast elustiili. Läbi planeeringu on loodud rohekoridor, millega koos kulgeb Haapsalule omane promenaad. Lisaks on täiustatud rannala, luues sinna istumisvõimalusi ning ka võimalusi sportimiseks ning varustuse hoiustamiseks. Planeering toob Haapsallu uusi võimalusi nii koduks kui puhkepaigaks ning loob ka ala suuremate ürituste pidamiseks. Loodud on ainulaadne atraktiivne piirkond nii kohalikele kui ka turistidele.Nimetus Avatud juurdepääs Viimsi Sadama Kvartal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-23) Hallisoo, Barbara; Tüür, Mihkel; Kadarik, OttKäesoleva lõputööga on planeeritud eskiisprojekti mahus Miiduranna külla, Viimsi valda, Harju maakonda vana kaubasadama ning tööstuspiirkonna asemele mitmete funktsioonideega elamu- äri- ning ühiskondlik kvartal nimega Viimsi Sadama Kvartal. Projekti eesmärgiks oli luua valglinnastunud Viimsisse keskuse pikendus ning luua piirkonda toimiv jahisadam koos laevade talvehoiuga Planeeringu koostamisel on arvestatud Viimsi üldplaneeringuga, ajalooga ning maastikuga. Loodud lahenduseega asub Muuli tee frondil sadamahoone koos ellinguga, ärihoone ning ühiskondlik hoone. Ülejäänud ala on jagatud kolmeks elamukvartaliks, mis on lahendatud Vkujulise hoonestusega, mis tagab korteritele parima vaate ning insolatsiooni nõuete täitmise. Lisaks hoonestusele on läbi lahendatud ka avalik ruum, mis hõlmab kogukonna istandust, välijõusaali, parke ning mänguväljakuid.