Lõputööd (MA)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (MA) Märksõna "Majandus and ärijuhtimine" järgi
Näitamisel1 - 14 14-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Covid-19 toetusmeetmete kasutamise tulemuslikkus Ida-Virumaa ettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Oja, Tiina; Nukka, AveLõputöö käigus selgitati välja riikliku ja kohaliku omavalitsuse toetusmeetmete kasutamine Covid-19 pandeemia majanduskahjude leevendamiseks Ida-Virumaal aastatel 2020-2022, tehti järeldusi ning ettepanekuid kohalikule omavalitsusele toetusmeetmete kasutamisest. Lõputöö koosnes kolmest peatükist. Esimeses peatükis anti ülevaade Eesti Vabariigis kasutatavatest riikliku ja kohaliku omavalitsuse toetusmeetmetest, töötasu hüvitise ja toetuse kasutamist Covid-19 pandeemia majanduskahjude leevendamiseks. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, valimi moodustamise aluseid ja andmete kogumise kirjeldust. Kolmandas peatükis selgitati välja Covid-19 pandeemia mõju Ida-Virumaal aastatel 2020-2022 ettevõttetele ning analüüsiti toetusmeetmete efektiivsust ja tehti järeldusi ning ettepanekuid kohalikule omavalitsusele toetusmeetmete kasutamisest. Paari nädalaga 2020 aasta alguses oli Covid-19 kõik pea peale pööranud, nakkusjuhtumite arv kasvas, et pandeemia kontrolli alla saamiseks otsustas valitsus kehtestada eriolukorra. Tuues kaasa erinevad piirangud, mis raskendas paljudel ettevõtetel töö tegemist ja maksude tasumist. Mitmed ettevõtted ei suutnud töötasusid maksta, hankijatele kauba eest tasuda ning ootasid riigilt abi. Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakkus Euroopa Liit ajutise toetuse Euroopa rahastust TERA, mis võimaldas liikmesriigil laenuna saada rahalist abi, mida Eesti kasutas 2021 a. Kriisi mõju leevendamiseks rakendati mitmeid meetmeid, millest olulisem oli Töötukassa töötasu hüvitis ja toetus. Toetusmeetme avaldust sai esitada vastavalt vajadusele seitsmesse erinevasse kohta, põhilised tingimused olid läbipaistvus, läbi mõeldud kava, dokumenteeritus ja jätkusuutlikkus, aga kõik ei läinud nii nagu oli tingimustesse kirja pandud. Juuni lõpuks oli töötuse osakaal 7,9%, mis oli 1,7% suurem kui eelmine aasta. Mai kuuga lõppes eriolukord ja võeti piirangud maha, elu vaikselt taastus, kuni tulid sügisel uued piirangud. Paljud ettevõtted pidid uksed ajutiselt sulgema, eriti Ida-Virumaal detsembris 2020 aastal, kus nakkusjuhtumite arv oli liiga kõrge ja selle piiramiseks kehtestati karmimad piirangud. Ameerika Ühendriigi toetusmeetmed olid väikeettevõtetele mitmed maksusoodustused, kapitaliinvesteeringute- ja palgakaitseprogrammid, mis pakkusid rahalist abi VKE-dele. Ettevõtjad võrdlesid Covid-19 pandeemiat Suur Depressiooniga (the Great Depression) 1930. aastal, mis oli pikim majanduslangus 20 sajandil. Lähtudes uuringu eesmärgist, tehti kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete parendamiseks mõned ettepanekud, et toetusmeetme tingimustesse lisada ka töövõtulepinguga töötajad, arusaadavam süsteem toetuste jaoks, teise emakeelega ettevõtte juhtidele teha selgitavaid koolitusi ja maksesoodustus kriisi ajaks ettevõtetele. Tänu uuringule saab kohalik omavalitsus ülevaate Covid-19 toetussüsteemi puudustest ja ettepanekute põhjal neid parendada ning aidata valitsust uute toetusmeetmete välja töötamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, AveLõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.Nimetus Avatud juurdepääs Isikuandmete töötlemine ja turvalisus müügiettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Murumaa, Karin; Murulaid, TiiaGDPR jõustus juba 2018. aasta mais ja sellest ajast alates peaksid kõikide ettevõtete ja asutuste isikuandmete töötlemistoimingud olema vastavuses üldmäärusega. GDPR-il on kõigi Euroopa Liidus tegutsevate ettevõtjate jaoks olemas ühtsed andmekaitsenormid, olenemata nende asukohast. Isikute kohta käivate andmete kaitsmine on järjepidev protsess, mis on osaks ettevõtte igapäevasest tegevusest. 1. novembrist 2023 jõustus Eestis seadusemuudatus, mis loob Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) senisest tõhusama õigusliku aluse võtta vastutusele ettevõtted, kes rikuvad andmekaitsenõudeid. Varem sai seaduse silmis vastutusele võtta ettevõttes töötavat füüsilist isikut, mille tõendamine on keerukas või ka ebamõistlik. Alates novembrist 2023 on aga võimalik vastutusele võtta juriidilist isikut. Lõputöö uurimisobjekt oli müügiettevõte, mis tegeleb transpordivahendite rentimise ja müümisega. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas peetakse kinni isikuandmete töötlemisega ja andmete turvalisusega seotud nõuetest müügiettevõttes ja selle raamatupidamise korraldamisel, ning teha vajaduse korral ettepanekuid nende vastavusse viimiseks õigusaktidest tulenevate nõuetega. Uuringu läbiviimiseks koguti andmeid kvalitatiivsel meetodil, kvantitatiivse meetodina viidi ettevõttes läbi dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuud juhatuse liikme ja raamatupidajaga. Teoreetilises osas anti ülevaade isikuandmete töötlemise teoreetilistest alustest. Lõputöö käigus selgus, et ettevõttes ja selle raamatupidamises on olemas privaatsuspoliitika. Privaatsuspoliitikat uurides selgus, et tekst oli enamasti väga raskesti loetav ja mõistetav, teksti võiks muuta lihtsamaks, et see oleks kõigile arusaadavam ja üheselt mõistetavam, sest mida selgem on sõnum, seda paremini jõuab see kõikide lugejateni ega tekita lisaküsimusi. Privaatsuspoliitika võiks ümber nimetada andmekaitsetingimusteks. Ettevõttes ja selle raamatupidamises tuleks koostada puudu olevad dokumendid. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleks välja tuua raamatupidamisprotsessid, lisaks kõigele tuleb selles ka välja tuua dokumentide säilitustähtajad, tagamaks nende õigeaegne säilitamine ning vajaduse korral hävitamine. Andmetöötlusregister tagab läbipaistvuse ja selgitava teabe kõigi isikuandmete töötlemistoimingute kohta ja sisaldaks tähtaegu eri andmeliikide kustutamiseks ning üldist kirjeldust tehniliste ja korralduslike turvameetmete kohta. Ettevõte ei ole kokku puutunud küberintsidentidega, see on hea, kuna need võivad seada ohtu ettevõtte digitaalsed dokumendid ja isikuandmed. Ettevõtte arvutites on kasutusel viirustõrjeprogrammid, mis aitab hoida tervel süsteemil ööpäev läbi silma peal. Kaheastmeline autentimine on üks parimatest viisidest, mida ettevõte kasutab sisselogimistel. Ettevõttes ja raamatupidamises tuleks rohkem tähelepanu pöörata paroolide uuendamisele ja vahetamisele, et vältida volitamatut ligipääsu andmetele. Ettevõttes tuleks kasutusele võtta spetsiaalne andmete kustutamise tarkvara või meetod, mis tagab andmete püsiva kustumise, kuna praegu kasutatakse elektrooniliste dokumentide puhul lihtsat kustutamist, see ei pruugi olla piisav. Ettevõttes tuleks koostada jälgimisseadmete teavitusteave ja nõusolekuprotseduurid selgelt ja arusaadavalt, need peavad tagama klientidele piisava teabe ja kontrolli isikuandmete kasutamise üle. Ettevõttes tuleks koostada ja kasutusele võtta GPS-seadmete kasutamistingimused, sildid ja kleebised jälgimisseadmete kohta. Ettevõttele koostati valvekaamerate kasutamise tingimused (Lisa 3, lk 50) lähtuvalt seadustest ja GDPR-ist. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tehti ettepanek, et ettevõttes tuleks üle vaadata ja parendada privaatsuspoliitikat. Privaatsuspoliitika võiks ümber nimetada andmekaitsetingimusteks. Ettevõttes tuleb koostada andmetöötlusregister koos selgitava teabega kõigi isikuandmete töötlemistoimingute kohta, mis sisaldaks tähtaegu eri andmeliikide kustutamiseks ning üldist kirjeldust tehniliste ja korralduslike turvameetmete kohta. Vaja on ka raamatupidamise sise-eeskirja, kus oleks muuhulgas välja toodud dokumentide säilitustähtajad. Raamatupidamises ja ettevõttes tuleb tihedamini uuendada paroole. Tuleb kasutusele võtta spetsiaalne andmete kustutamise tarkvara või meetod, mis tagab elektrooniliste andmete ja dokumentide kustumise. Tehti ka ettepanek koostada jälgimisseadmete teavitusteave ja nõusolekuprotseduurid selgelt ja arusaadavalt, et tagada klientidele piisav teave ja kontroll isikuandmete kasutamise üle. Ettevõttele koostati valvekaamerate kasutamistingimused, see tuleks ettevõttes ka kasutusele võtta. Uuringut peetakse vajalikuks, sest selle tulemusena saadi teada, mis on probleemid ja puudused ettevõttes ja selle raamatupidamises isikuandmete töötlemisel ja andmete turvalisusega seotud nõuetest kinnipidamisel ning milliseid dokumente oleks vaja koostada ja muuta. Ettepanekutega arvestamine aitaks parandada ettevõttes ja selle raamatupidamises isikuandmete töötlemist ja andmete turvalisusega seotud nõudeid.Nimetus Avatud juurdepääs Kohtla-Nõmme Eakate Kodu OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Ojandu, Kairi; Vahtramäe, EvaÄriplaani koostamine on esimene tegevus ettevõtlusega alustamisel see aitab läbi mõelda ja analüüsida põhjalikult kavandatava äri idee eri aspekte. Äriplaan aitab luua selge suuna ja aitab tuvastada eesmärke ja arendada strateegiat. Hea oleks kirjutada äriplaan valmis kahel kujul dokumendina ja slaidiesitlusena. Dokument on põhjalikum ja annab soovijatele parema ülevaate äriideest ja slaidiesitlust saab kasutada inimestele tutvustamiseks. Ettevõtte loomine hõlmab põhjaliku turu-uuringut mis annab ülevaate äri keskkonnast ja potentsiaalsetest klientidest. Äriplaani koostamisel puudub kindel struktuur, kuid oluline on tagada, et see sisaldaks vajalikku teavet kõigile osapoolte, sealhulgas omanike, juhtkonna ja rahastajate jaoks. Äriplaani koostamisel tuleks eriti rõhutada ettevõtte ainulaadsust ja konkurentsieeliseid, mis eristavad seda teistest turul tegutsevatest ettevõtetest. Uurimisobjektiks on Ida-Virumaale loodav Kohtla-Nõmme Eakate Kodu OÜ äriplaan. Lõputöö probleem seisneb selles, et piirkonnas on küll piisavalt hooldekodusid, aga ei ole eakate kodu, mis oleks sarnane loodava äriplaaniga. Mis pakuks teenust eakatele kes vajaksid koduteenust aga see teenus nendeni ei jõua. Lõputöös kasutatakse kombineeritud meetodit ning rakendatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset uurimisviisi. Kvantitatiivseks andmete kogumise meetodiks on intervjuud, vaatlused, kaardistused ja dokumentide analüüs. Uurimistöös kasutatavaks esimeseks andmete kogumise meetodiks on küsitlus, mis kaardistab Ida-Virumaa elanike huvi eakate kodu vastu. Info saamiseks konkurentide kohta uuritakse nende tausta Äriregistrist, vaadeldakse nende sotsiaalmeediat ja kodulehekülgi. Lõputöö turu-uuring oli eelduseks äriplaani koostamisel, selle läbiviimiseks on valitud nn ettekavatsetud valim (purposive sample). Ettekavatsetud valimis määrab valimi liikmed uurija. Lõputöö raames koostati äriplaan eakate kodule. Äriideeks on luua eakate kodu, mille peamiseks tuluallikaks on seal elavad kliendid. Hetkel lisa-teenuseid ei ole planeeritud. Lõputöö käigus teostati turu-uuring, et hinnata huvi pakutava teenuse vastu ning koguda teavet Ida-Virumaa elanike teadlikkuse kohta selle teenuse osas. Küsitlusele vastas 62 inimest ning üldiselt tulemused näitasid, et inimesed on kursis teenuse kvaliteedi ja hinnaga. Samuti näitas uuring, et klientidele on oluline teenuse kvaliteet ja hind. Kohtla-Nõmme eakate kodu plaanib oma tegevust alustada 2026 aasta oktoobris kuna teenuse pakkumiseks vajamineva hoone ehitamine ja ettevalmistus võtab aega samuti kvalifitseeritud personali leidmine on ajamahukas protsess. Ettevõtte käivitamiskulud on kallid ja selletõttu on ka keeruline leida investoreid. Lisaks on eakate kodus vaja tagada klientidele turvaline keskkond. Hoone ehitusega planeeritakse alustada 2025. aasta sügisel millele eelneb projektide kirjutamine ja ehituslubade taotlemine. Eakate kodu idee tekkis soovist anda kohalikule endisele lastekodu hoonele uus elu ja panus kogukonna arengusse. Ettevõtte visioon on teha midagi head kogukonna heaks. Pakkuda turvalist ja moodsat kodu eakatele ja tööd kohalikele inimestele. Missiooniks on anda võimalus üksikutele ja lähedastest kaugel elavatele eakatele elada täisväärtusliku elu turvalises keskkonnas, kus neile on tagatud igakülgne abi, kui nad seda vajavad, aga samas saavad nad olla iseseisvad ja elada täisväärtusliku elu, ilma et peaksid muretsema, kas saavad poodi ja toa soojaks. Eesmärk ei ole luua tüüpilist hooldekodu, vaid pigem eakate kodu, kus nad on oodatud ja saavad nautida väljateenitud pensionipõlve. Ärikeskkond pigem toetab, ettevõtte alustamist, kuigi seadusandlus loob väga kindlad suunised ja nõuded eakate kodu loomisel, kuid rahaliselt on võimalik taotleda erinevaid toetusi, mis aitavad kaasa äri alustamisele. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista eakate kodu tugevusi ja nõrkusi, vähendada riske ja tõsta äri edu võimalusi. Riskianalüüsist selgub, et ettevõttel on mõistlik kaasata kogemustega spetsialiste selleks, et tagada oma edu turul. Ärikeskkond on pidevas muutumises ja ettevõtlusega alustades tuleb arvestada ootamatustega. Hetkel majandusprognoos luba vaikset majanduskasvu. Eestis on loodud palju võimalusi ettevõtlusega alustamiseks, on fondid kust saab taotleda investeeringuteks toetusi. Üldhooldusteenuse pakkujale on sätestatud seadused ja üldnormid mis tagaksid klientide turvalisuse ja heaolu. Kohtla-Nõmme eakate kodu OÜ vajab oma tegutsemise alustamiseks kvalifitseeritud töötajaid ja peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele. Alustava ettevõtjana on käivituskulud ulatuslikult (3 miljonit eurot), millest tulenevalt on vajalik võtta laenu ja leida investorid ettevõtte alustamiseks. Hoolimata suurtest kuludest on prognoosid väga head ja näitavad, et paari aastaga on ettevõtte kasumis, kuigi 2028 aastal on märgata kasumi langust siis see on tingitud töötasude suurenemisega. Lõputöö eesmärk on koostada äriplaan Kohtla-Nõmme eakate kodu OÜ-le selleks, et välja selgitada äriidee kasumlikkus. Turu-uuringu ja üldise turu analüüsi põhjal selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks kasulik antud piirkonnas ja tõstaks üldist teenuste kvaliteeti. Lisaks koostati prognooside tegemise mudelid, mille abil arvutati välja kasumlikkuse näitajad, et hinnata äriideede tulukust. Uurimustulemustest ilmnes, et ettevõtlusega alustamine nõuab suuri investeeringuid ning esimesel aastal võib tekkida kahjum. Siiski näitasid prognoosid, et ettevõte teenib kasumit juba teisest aastast alates ning järgnevatel aastatel säilitab kasumlikkuse, kuigi tööjõukulud suurenevad. Seega võib järeldad, et äriplaani realiseerimine on mõistlik.Nimetus Avatud juurdepääs Kohustused ja vastutus raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Künnapuu, Gerli; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidamise korraldamisel tuleb järgida raamatupidamise kutse-eetika koodeksit. Ei tohi iseseisvalt täita ülesandeid, mille täitmiseks puudub vajalik eriharidus või kogemus. Peab arendama enda raamatupidamislikke teadmisi. Töötasusid tuleb arvestada lähtuvalt töölepingu seadusest, maksuseadusest ja muudest tööõigus ning töötasuarvestust reguleerivatest õigusaktidest. Raamatupidaja peab oskama koostada väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidaja peab järgima mikroettevõtte jaoks vajalikke sisekontrollimeetmeid, et vältida vigade ja pettuse esinemist finantsaruannetes. Raamatupidaja ei tohi järgida raamatupidamisteenuse tarbija nõudeid siis kui need on vastuolus kutseala standardite või eetika-reeglitega. Töölepinguga raamatupidaja peab tegema tööd kindlaks määratud ajal, kohas ja mahus. Raamatupidajad peavad osa võtma koolitustest, mis arendavad tööalaseid teadmisi ja oskuseid. Ei tohi takistada teise töötajate tööülesannete täitmist, tegema koostööd kolleegidega kui töö seda nõuab. Peab teavitama tööandjat töötakistusest esimesel võimalusel. Teavitama tööandjat tööga seonduvatest asjaoludest kui tööandjal on olemas selleks õigustatud huvi. Raamatupidaja ei tohi tekitada klientides ega partnerites usaldamatust tööandja vastu. Peab teavitama tööandjat koheselt ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle kestusest. Käsunduslepinguga töötav raamatupidaja peab järgima üldiselt tunnustatud kutseoskuse taset. Käsundi täitmisel peab raamatupidaja lähtuma eelkõige käsundiandja huvidest. Raamatupidaja peab hoidma saladuses käsundiandja tootmis- ja ärisaladusi. Peab olema võimeline raamatupidamisega seotud käsundit omaalgatusel täitma. Raamatupidaja ei tohi käituda vastavalt käsundiandja juhistele juhul kui nende järgimine toob kaasa kahju käsundiandjale. Raamatpidaja ei tohi anda oma käsunditäitmist üle kolmandale isikule, kes ei ole käsundiandjaga käsunduslepinguga seotud. Raamatupidaja peab andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Küsimustiku uuringu põhjal saab järeldada, et enamus raamatupidajaid arvab, et nad järgivad raamatupidamise kutse-eetika koodeksit, kuid suurem osa vastajatest täidaksid iseseisvalt ülesandeid, mille täitmiseks puudub neil vajalik eriharidus või kogemus, mis on vastuolus kutse-eetika koodeksiga. Uuringu põhjal saab järeldada ka, et töölepinguga töötavad raamatupidajad täidavad või pigem täidavad kohustusi, mis neile on määratud töölepinguga. Uuringu põhjal saab järeldada, et käsunduslepinguga töötav raamatupidaja täidab suures osas teoorias välja toodud käsunduslepinguga seotuid kohustusi, kuid mitte kõiki. Näiteks vastaja ei tegutse eelkõige käsundiandja huvidele, kuid käitub vastavalt käsundiandja juhistele ka olukorras kui see toob kaasa kahju käsundiandjale. Uuringu põhjal saab järeldada, et suurem osa raamatupidajatest ei ole võetud vastutusele raamatupidamislike kohustuste rikkumise eest, kuid siiski esineb harvasid juhtumeid. Tsiviilasjade uuring näitab, et kõige rohkem on eksitud majandusaasta aruande esitamises. Kaheteistkümnest kohtulahendist on viies jäetud esitamata majandusaasta aruanne, minimaalselt ühe majandusaasta aruanne ning maksimaalselt nelja majandusaasta aruanded. Seda kohustuse rikkumist ei tulnud küsimustikust välja. Levinud kohustuse rikkumine on ka raamatupidamise dokumentide puudulikkus, mis tuleb välja neljas kohtulahendis. Kriminaalasjade uuring näitab, et kaheksast kohtulahendist seitsmes on karistuseks vangistus ning tingimisi karistus. Kohtulahendites välja tulnud rikkumisteks on teadliku valeandmete esitamine maksuhaldurile eesmärgiga vähendada maksukohustust või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Lisaks aidati kaasa rahapesule, võltsiti dokumente ning kasutati võltsituid dokumente.Nimetus Avatud juurdepääs Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Lillipuu, Janika; Tandru, DianaTöö oli koostatud teemal „Krediidikorraldus seadmete jae- ja hulgimüügiga tegelevas väikeettevõttes“. Uuritav ettevõte pakub enamjaolt oma klientidele krediitmüüki, olenemata sellest, et krediitmüügiga võib kaasneda peale kasu saamise ka kahju tekkimine nõuete ebatõenäolisest laekumisest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte võlgnevuste ennetamise võimalused ja võlgade sissenõudmise teoreetilised lähtekohad ning koostada lõputöö metoodika. Loodud eesmärgi täitmiseks töötati läbi võlgade ennetamise ja sissenõudmise alane kirjandus, mille eesmärk oli leida ettevõttele olukorra ennetamiseks ja sissenõudmiseks sobivad meetmed ja võimalused. Tänapäeval müüb enamik ettevõtteid oma kaupu ja teenuseid krediitmüügi tingimustel – see on usaldusel põhinev müük, mis aitab konkurentsis püsida ja tugevdada kliendi lojaalsust. Krediidimüük tuleb ettevõttes korraldada selliselt, et tagatud oleks stabiilne raha laekumine ja samas peavad säilima klientidega head suhted. Paraku leiavad ettevõtted ennast üsna sageli olukorrast, kus tasu saadud kauba või teenuses eest ei laeku või laekub oodatust hiljem. Töös on välja toodud võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise võimalused kohtuväliselt ja kohtus. Võlgnevuste ennetamise alla kuulub tasutakontrolli teostamine oma lepingupartneritele, krediitmüügi lepingute sõlmimine ja lepingu tingimused ning tagatiste kasutamine lepingutes. Võlgnevusete sissenõudmine kajastas võlgnevuste sissenõudmist kohtu väliselt ja kohtus. Uuringust ilmnes, et kõige levinum meetod krediidiriski maandamiseks on enne tehingu sõlmimist kliendile taustakontrolli tegemine. Kindlasti peaks ühtlasi ettevõttes olema välja töötatud ka asjakohane krediidipoliitika, mis aitab ettevõttel teha õigeid krediidiotsuseid. Krediidipoliitika dokument peaks sisaldama krediidiandmise üldiseid kriteeriumeid, (müügitingimused, maksetähtajad, allahindluse võimalused), krediidi analüüsi (klientide pidev jälgimine) ja sissenõudmispoliitika korda (sissenõudmise protseduurid maksetähtaega ületanud klientidele). Väiksemate võlgnevuste puhul on ettevõttel kohtuväliselt võimalus sisestada maksmata arve Maksehäireregistrisse, kaaluda maksekäsu kiirmenetlust, suuremate summade puhul kasutada hagi- või pankrotimenetlust. Kui kohtuväline võlgade sissenõudmine ei anna soovitud tulemust siis tuleb algatada sissenõudmise protsess läbi kohtu. Võimalik on pöörduda hagiavaldusega kohtusse, teha maksekäsu kiirmenetluse avaldus või alustada võlgniku suhtes pankrotimenetlust. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Kvalitatiivsed andmed koguti juhatuse liikme ja raamatupidajaga läbiviidava poolstruktureeritud intervjuu käigus. Kvantitatiivse uurimuse korral vaadeldi ettevõtte algdokumente (müügiarveid, raamatupidamise sise-eeskirja, kirjavahetusi tellijatega, arvete nimekirju ja võlgnevuste aruandeid). Kokkuvõtvalt võib järeldada, et ettevõttes puudub kirjalik krediidipoliitika dokumentatsioon, mis sisaldab infot, kuidas tuleb toimida krediitmüügi käigus. Selle info põhjal võib järeldada, et krediidiotsuseid tehakse intuitsiooni põhjal. Taustauuringuid uutele klientidele teostatakse ettevõttes puudulikult ning olemasolevaid kliente ei kontrollita üldse. Ettevõte ei sõlmi lepinguid oma koostööpartneritega enne töödega alustamist, selle aluseks võetakse hinnapakkumine. Akte tehtud tööde eest vormistatakse harva. Võlgnevuste sissenõudmisetega tegelevad ettevõttes müügijuht ja juhatuse liige. Ettevõte eelistab nõuete kohtuvälist sissenõudmist ning kliendivõlgnevustega tegeletakse esimesel võimalusel. Teisest päevast alates võetakse ühendust kliendiga telefonitsi ja väljastatakse meeldetuletuskiri ja arve. Ettevõte tunneb huvi võlgnevuste põhjuste tekkimise kohta ja pakub klientidele erinevad võimalusi oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregister on ettevõttes kasutusel summast alates 500 eurost. Vajadusel pöördutakse kohtusse ja esitatakse avaldus hagimenetluse läbiviimiseks. Hagimenetlust on mõistlik kaaluda alates 2000eurose võlgnevuse korral. Uuringust tulenevalt saab soovitada ettevõttele, et koostataks asjakohane krediidipoliitikajuhend, mis sisaldaks kokkulepituid protseduurireegleid, millistele klientidele lubada müüa krediidiga ning millistele mitte. Oluline on, et juhend sisaldaks kogu krediidihalduse protsessi alates kliendisuhte loomisest kuni võlamenetluseni. Klientide tausta uurimiseks tuleb kasutada erinevaid infoallikaid ning teatud aja tagant kontrollida ka olemasolevate klientide tausta. Oluline on jätkata tasuliste teenuspakkujatega (creditinfo.ee, taust.ee, inforegister.ee) ning lisaks teha põhjalik taustakontroll ettevõtte omanike ja vastaspoole esindajate kohta. Soovitusena võib juurde lisada Äriregistrist saadava teabe ning kasutada erinevaid interneti otsingumootoreid (Google, Facebook). Enne töödega alustamist tuleb sõlmida alati kirjalik leping, sh lisada lepingusse kõrvalkohustused ja sanktsioonid lepingu rikkumisel. Vormistada aktid tehtud tööde kohta selleks, et hiljem tõendada oma tehtud töö ulatust ja mahtu ning hinda. Mahukamate tööde korral viia sisse osadena tasumine, et vältida suures ulatuses võlgnevusi. Vastavalt ettevõtte suurusele peaks võlgnevustega tegelema ettevõttes eraldi inimene. Tulevikus müügimahtude suurenemisel on soovitav ettevõttel antud kohale leida sobiv kandidaat, kes tegeleb nii võlgnevuste monitoorimise ja sissenõudmisega kui ka klientide taustauuringutega. Praegu võib koolitada müügijuhti suhtlema ka keerulisemate klientidega. Riskantsema kliendi ja uute klientide puhul tuleb jätkata ettemaksu küsimist alates 2500 eurost. Jätkata võlgnevuste sissenõudmist esimesel võimalusel ning võlgnevuses olevatele klientidele erinevate makselahenduste pakkumist oma võlgnevuse tasumiseks (maksmine osadena või pikendatakse maksetähtaegu). Maksehäireregistrit saab kasutusse võtta kui võlgnevus on alates 30 eurot ja rohkem ning sellest on möödunud 45 päeva. Hagimenetluse asemel tasub eelistada maksekäsu kiirmenetlust, kuna menetlemise aeg on lühem ja riigilõiv väiksem. Maksekäsu kiirmenetlust võib kaaluda alates 3000eurose võla korral. Lõputöö autor leiab, et uuringu eesmärk sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus teede ehituse ettevõttes lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse standardist(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Soome, Mai-Brit; Luts, SiiriTeema aktuaalsus seisneb selles, ettevõtete peamisi vara liike on materiaalne põhivara. Eksimused materiaalsete põhivarade arvestusel moonutavad nii aruandeandmete põhjal arvutatud finantssuhtarvude tulemusi, netovara suurust kui ka ettevõtte väärtust tervikuna. Lõputöö teema sai valitud, kuna ettevõte kasutab suurel määral oma majandustegevuses materiaalset põhivara ning juhtkond oli huvitatud teada saama, kas neil ilmnevad eelnevalt nimetatud aktuaalsed probleemid Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse vastavuse Eesti Finantsaruandluse standardile. Eesmärgi saavutamiseks täideti püstitatud ülesanded. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, andmekogumismeetodina kasutati dokumendivaatlust ning viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidajaga. Uuringus kasutatakse kvantitatiivset analüüsimeetodit. Andmete analüüsiks kasutati võrdlust. Uuringust selgus, et ettevõte on rikkunud raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatut arvele võtmise alampiiri ning Raamatupidamise Toimkonna juhendit 5 § 9 mis sätestab, et ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kajastada põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Materiaalseid põhivarasid võetakse arvele soetusmaksumuses kuid esmane arvele võtmine ei ole vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 § 11, kuna materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ei ole lisatud otseseid kulutusi. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsioonimeetod ning amortisatsioonimäärade vahemikud, mis vastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 28. Ettevõtte jooksvad kulud kajastatakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 31, mille kohaselt jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodi kuludes. Materiaalsete põhivarade inventeerimine toimus vastavalt sise-eeskirjale sätestatult ning vastavalt erialaspetsialistide soovitustele. Aigren OÜ raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse Eesti Finantsaruandluse standardist. Autor jõudis järelduseni, et materiaalsete põhivarade arvestus on toimunud üldjoontes vastavalt Eesti Finantsaruandluse standardile. Kuid esines ka puudusi ja nende parendamiseks on järgnevad ettepanekud: • madalama soetusmaksumusega varad eemaldada põhivarade nimekirjast; • materiaalse põhivaraga seotud otsesed kulutused lisada põhivara soetusmaksumusele; • kriitiliselt üle vaadata materiaalsete põhivarade amortisatsioonimäärad raamatupidamise sise-eeskirjas ning muuta need asjakohasemaks, näiteks võtta arvesse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 42 tabeli; • kaaluda amortisatsiooni arvestamisel tegevusmahul põhineva meetodi kasutamist; • eristada parenduskulud ja jooksvad kulud ning lisada parenduskulud soetusmaksumusele, mis on alampiirist kõrgema maksumusega ning vastavad põhivara tunnusele; • mõelda hoolikalt läbi, kas amortiseerunud ja vanad materiaalsed põhivarad toovad tulevikus ettevõttele veel kasu ning vajadusel kanda põhivarast maha; • täiendada ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ning lisada sinna põhivarade allahindlustega käitumise kord. Autori arvates saadi lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Pensionireformist tingitud finantsotsused KPMG Baltics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Maidre, Annabel; Nukka, AveAlates 2021. aastast on pensionireform ja investeerimine üle Eestilist populaarsust kogunud. Pensioni reformis viidi sisse muudatus, mis seisnes II pensionisamba vabatahtlikuks muutumisega. Lõputöö raames selgitati välja ettevõtte KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna töötajate otsused seoses pensioni teise samba reformiga, teadmised pensioni II sambast ning töötajate finantskirjaoskuse tasemest üldiselt. Esimeses peatükis anti ülevaade pensioni süsteemist välja võetud raha investeerimise võimalustest. Teises peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika, selgitatud uurimuse olemust, kirjeldatud andmekogumis- ja andmeanalüüsimeetodit, uuringu läbiviimise protsessi ja valimi kujunemist. Kolmandas peatükis anti ülevaade uuringu tulemustest ja analüüsist. Samuti toodi välja järeldused ja ettepanekud raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele. Uuringu läbi viimiseks koostati ankeetküsitlus, mille jaoks koostati ankeetküsimustik. Küsimustik edastati elektrooniliselt töötajatele töömeili kaudu. Küsimustiku küsimused koostati lõputöö teoreetiliste punktide käsitluse järgi. Küsimustikus oli vaatluse all kolm suurt teemagruppi: pensionireform, investeerimine ja riskivalmidus. Küsimustikku analüüsiti kirjeldava statistika abil ning lõputöös kasutati empiirilise uuringu läbiviimiseks valdavalt kvantitatiivset meetodit. Uuringu tulemuste illustreerimiseks koostati jooniseid ja tabeleid. Kokku vastas küsimustikule 56 töötajad kahe osakonna peale kokku, mis moodustab kogu valimist 54,90%. Uuringu tulemused esitati teemade kaupa. Esmalt analüüsiti pensionireformist tingitud töötajate otsuseid ning teadmisi ja hinnanguid üldiselt pensionireformi muudatuste osas. Teiseks analüüsiti töötajate finantskirjaoskuse ja säästmisharjumuste hoiakuid ning viimaseks töötajate riskivalmidust investeerida erinevatesse varaklassidesse. Tulemuste analüüsi järel toodi välja järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemuste põhjal selgus, et keskmine vanus vastanute põhjal mõlema osakonna arvestuses on 29 aastat. Kõrgharidus ehk bakalaureuse ja magistrikraad on omandatud kokku 76% vastanutest (55% bakalaureuse ja 21% magister). Üldiselt pidasid töötajad enda teadmisi seoses pensioni II sambaga headeks või väga headeks, et saab öelda, et töötajad on kursis, Eestis kehtiva pensioni süsteemi muudatustega. Tulemuste põhjal saab öelda, et pigem ei ole töötajad rahul või võtavad neutraalse hoiaku otsusele muuta pensioni II sammas vabatahtlikuks. 95% töötajatest jätkas pensioni II sambasse kogumist vana süsteemi jätkates ning 5% tegi pensioni II sambast väljamakse. Väljamakstud raha eest osteti aktsiaid ja kinnisvara. Töötajad näevad, et finantskirjaoskusel ja finantsotsuste vahel on seos ehk kui inimesel on omandatud finantsalane haridus, siis teeb ta ka pikaajalisi ja läbimõelduid finantsotsuseid. Töötajad hindavad enda investeerimisalaseid teadmisi pigem headeks ja väga headeks. Uuringu põhjal hindasid 21-30. aastased isikud, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad koolist, töökohast ja seejärel loengutest ja koolitustest. 31-56. aastased isikud hindasid, et nende investeerimisalased teadmised tulenevad töökohast, koolist ja seejärel loengutest ja koolitustest. Headest investeerimisteadmistest tulenevalt on töötajatel ka valmisolek investeerida raha säästude arvelt. Kõige populaarsemad varaklassid, millesse vastanud investeeriksid on aktsiad, kinnisvara ja fondid. Riskianalüüsist selgus, et ettevõtte töötajad ei ole väga riskialtid investeerima kõrge riskiga varaklassidesse. Uuringu tulemuste põhjal tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid KPMG Baltics OÜ raamatupidamise- ja auditiosakonna juhtidele. Ettepanekuna toodi välja lisakoolituste tegemine töötajate finantskirjaoskuse parendamiseks. Kui mõlema osakonna juhatused võtavad välja toodud soovitusi arvesse ning viivad töötajate seas läbi täiendavaid koolitusi teemadele, mis vajavad veel arendamist, siis võiksid töötajate enda arvates muutuda nende teadmised veelgi paremaks või saada kinnitust juba olemasolevatele teadmisele.Nimetus Avatud juurdepääs Põlvkondade eripärade arvestamine personali valikul, hindamisel ja arendamisel raamatupidamisbüroodes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Schumann, Sandra; Kirikal, HeveLõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks oli analüüsida personali valikut, hindamist ja arendamist raamatupidamisbüroodes põlvkondade lõikes, et leida võimalusi põlvkondade eripäradega arvestamiseks personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Empiiriline uuring viidi läbi 2023. aasta Äripäeva raamatupidamisbüroode topis olevate ettevõtete seas. Teoreetiliste allikate põhjal anti ülevaade põlvkondade eripäradega arvestamisel personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Eelnevate uuringute põhjal toodi välja probleemid, mis esinevad töökohal, kus töötavad koos neli kuni viis põlvkonda. Teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes vaadeldi, kas ja mil määral arvestatakse põlvkondade eripäradega personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Lõputöös selgitati lahti põlvkonna mõiste, mida traditsiooniliselt nimetatakse põlvkondade keskmiseks vahemikuks, mis on vanemate ja nende laste sünni vahel ehk ligikaudu 20-25 aastat. Mõiste on aja jooksul muutunud, kuna kiire tehnoloogia areng ja inimeste üldine elustiil on palju erinev võrreldes varasemate aegadega. Lisaks toodi välja põlvkondade iseloomustused, nii buumipõlvkonna, X-, Y- ja Z-põlvkondadele iseloomulikud jooned, mida ettevõtted peaksid arvestama uute töötajate valikul, personali hindamisel ja arendamisel. Tutvustati, kuidas toimub ettevõtetes personali hindamise protsess ja millised on tavapärased meetodid selle teostamiseks. Lisaks toodi välja, millistel alustel erinevad põlvkonnad soovivad, et neid hinnataks ja kui tihti seda peaks tegema. Personali arendamise kohta selgitati, miks on töötajate koolitamine ettevõtetes väga oluline ja kuidas täpsemalt hinnata koolitusvajadusi vastavalt põlvkondade eripäradele. Samuti toodi näiteid, et iga põlvkonna esindaja eelistab erinevaid õpistiile, mille kaudu uusi teadmisi ammutada. Lisaks tavalistele koolitustele kasutatakse ettevõtetes nii juhendamist kui ka mentorlust, millest viimane kogub tänapäeval aina enam populaarsust. Empiirilise uuringu jaotises tõsteti esile koostatava lõputöö probleem, milleks oli põlvkondade eripäradega arvestamine personali valikul, hindamisel ja arendamisel raamatupidamisbüroodes. Lõputöös sooviti kaardistada, kas ja mil määral uuritavates raamatupidamisbüroodes arvestatakse personali valikul, hindamisel ja arendamisel põlvkondade eripäradega ning ühtlasi välja selgitada võimalused põlvkondade eripäradega arvestamiseks. Lõputöö koostamisel kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kaardistusuuringu abil, milleks olid koostatud küsimustikud raamatupidamisbüroode juhtidele ja personalitöötajatele ning teistele raamatupidamisbüroode töötajatele. Andmeid analüüsiti seejärel statistilise andmeanalüüsi abil ja kasutati kirjeldavat statistikat. Uuringust selgus, et raamatupidamisbüroode töötajad eelistavad erinevaid lähenemisviise personali valikule, hindamisele ja arendamisele põlvkondade lõikes. Raamatupidamisbüroode töötajad tunnevad, et ettevõtted üritavad luua mitmekesist töötajaskonda erinevatest põlvkondadest töötajate näol. Tagasiside ja hindamise eelistused raamatupidamisbüroode töötajate seas varieeruvad põlvkondade lõikes, kuid eelistatakse pigem regulaarseid tagasiside vestluseid, tagasisidet kolleegidelt või regulaarseid meeskonnakoosolekuid. Töötajate rahulolu ettevõtte pakutavate arenguvõimalustega oli üldiselt rahuldav. Isikliku ja kutsealase arengu eelistused varieerusid põlvkondade lõikes, kuid üldiselt oodatakse ettevõttelt nii erinevaid koolitusi kui ka võimalusi e-õppeks ja virtuaalseteks koolitusteks. Uuring näitas ka, et raamatupidamisbüroode juhtide ja personalitöötajate seas on mõõdukalt oluline, et nende ettevõtetes oleks töötajaid erinevatest põlvkondadest. Nad tunnistasid, et erinevate põlvkondade töötajate mitmekesisus on osaliselt kaasa aidanud raamatupidamisbüroode tõhususele. Paljud ettevõtted kasutavad töötajate hindamiseks ja tagasiside andmiseks regulaarseid tagasisidevestlusi, mis on populaarne viis erinevate põlvkondade seas. See näitab, et nii ettevõtted kui ka töötajad hindavad konstruktiivse tagasiside olulisust. Raamatupidamisbürood kasutavad peamiselt töötajate arendamiseks omavahelist teadmiste jagamist, koolitusi ja teisi arenguvõimalusi. Kahjuks näitas uuring, et ettevõtted ei paku koolitusi, mis oleksid kohandatud põlvkondlikele erinevustele, vaid kasutavad üldisi koolitusprogramme. Lõputöö koostamisel jõuti järeldusele, et igal põlvkonnal on oma unikaalsed omadused ja töötamise stiilid ning ettevõttel tuleb nende eripäradega arvestada, et tagada parim töötajate valik ja nende edukas areng läbi hindamise ja arendamise. Seega on oluline, et raamatupidamisbürood omaksid põhjalikke teadmisi põlvkondade eripäradest ning rakendaksid neid ka personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Selle kaudu on ettevõtetel võimalik leida õige tasakaal erinevast põlvkonnast töötajate vahel ning luua töökeskkond, kus iga töötaja saab täielikult näidata oma oskuseid ja teadmisi. Sellest tulenevalt on põlvkondade eripäradega arvestamine oluline eelis ettevõtetes, mis soovivad saavutada organisatsiooni pikaajalisi eesmärke.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidaja vastutus praktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Võip, Kristel; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidajad peavad oma igapäevases töös järgima tööandja poolt kehtestatud reegleid ning vastavalt lepingu liigile ka nendele kohalduvaid seadusi. Lepingutes on võimalik kokku leppida, millised oskused ja teadmised raamatupidajal enda töö jaoks olemas peavad olema, millised on raamatupidaja tööülesanded ning vastutuse ulatus. Näiteks saab leppida kokku, et töötaja vastutab üksnes süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest ja seda vaid teatud kokkulepitud summa juures. Kui antud tööülesanne ei vasta lepingus või seaduses määratule, siis tuleks viivitamatult teatada kirjalikult või e-kirja teel oma tööandjat põhjustest, miks antud ülesannet täita pole võimalik või millised riskid ülesande täitmisega kaasneda võivad. Samuti on raamatupidaja töös oluline pidada kinni raamatupidaja kutse-eetika koodeksist ning jälgida, et tööülesanded oleksid raamatupidaja kutsestandardile kohased. Oluline on meeles pidada, et raamatupidamislikke kandeid võib teha üksnes seadusliku algdokumendi olemasolul. Kuigi seadusega pole nõutud raamatupidajal kutsekvalifikatsiooni, siis on see siiski oluline, et näidata nii ettevõttele kui ka klientidele enda usaldusväärsust. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja raamatupidajate kohustuste rikkumised ja vastutuse tajumine raamatupidajate vastutuse teadlikkuse tõstmiseks, mille autor ka töös esitas. Seega saab öelda, et lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud. Küsitluse ning kohtulahendite analüüsi tulemuste põhjal selgus, et raamatupidajad ei ole enda vastutuse piiridega nii hästi kursis, kui võiks olla. Tihti tehakse vigu teadmatusest ning ajalisest survest, kuid siiski ollakse alati valmis otsima ka abi erinevatest allikatest. Kuna vastutuse piirid ei ole ei ole seaduses selgelt määratletud, siis tekitab see ka töötajates palju segadust ja ebakindlust. Seega oleks vaja töölepingus vaja võimalikult täpselt kõik tööülesanded ja ka vastutus, mis aitaks palju segadust ära hoida. Ka seadusandlikul tasandil on vaja raamatupidaja ja juhatuse liikme vastus selgemalt piiritletud. Oluline roll on ka pidevas töötajate arengus ja koolitamises. Juhatuse liikme kontroll peaks olema ettevõttes suur, kuna see paneks raamatupidajad hoolsamini tööle ja aitaks ära hoida vigade tekkimist. Samuti on see vastutuse koha pealt oluline, sest lõpuks siiski vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Juhtidel tuleks teostada pidevat sisekontrolli, et tagada õige ja toimiv raamatupidamine. Samuti saab raamatupidaja ka ise palju ära teha. Näiteks teostada enne ettevõtte heaks tööle asumist taustauuringut ning kahtlaste toimingute korral keelduda ülesannete täitmisest. Ka töölepingute sisu järgmine on väga oluline, et seal oleks kajastatud kogu vajalik informatsioon ning muudatused oleksid vormistatud kirjalikult.Nimetus Avatud juurdepääs Strateegilise jätkusuutlikkuse hindamine Kehtna Lihatööstus OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Gross, Linda; Freienthal, HeliTänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas ja majanduses peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutama strateegilist juhtimist, mis tähendab seda, et organisatsioonid ei saa lähtuda vaid finantstulemustest, vaid peavad tähelepanu pöörama ka mittefinantsilistele aspektidele. Üks võimalik lahendus on võtta kasutusele tasakaalus tulemuskaart. See juhtimissüsteem on populaarne strateegilise jätkusuutlikkuse hindamise tööriist, sest ühendab endas ettevõtte arengu seisukohast kõige olulisemaid perspektiive ja seob need omakorda ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Lõputöö eesmärk on hinnata tasakaalus tulemuskaardi meetodil Kehtna Lihatööstus OÜ strateegilist jätkusuutlikkust, et toetada juhtkonda strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike juhtimisotsuste tegemisel. Lähtudes lõputöö eesmärgist on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • selgitada ettevõtete strateegilise jätkusuutlikkuse olemust; • anda ülevaade tasakaalus tulemuskaardi meetodist ja selle perspektiivide hindamisest; • valida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks ning koostada andmekogumise instrumendid iga tasakaalus tulemuskaardi perspektiivi hindamiseks; • lähtuvalt tasakaalus tulemuskaardi neljast perspektiivist kaardistada ja hinnata ettevõtte seniseid strateegilisi valikuid; • analüüsi tulemuste põhjal pakkuda välja soovituslikud tegevusmõõdikud ja arendustegevuste prioriteedid, millele juhtkond saab toetuda edasiste juhtimisotsuste langetamisel. Lõputöö empiirilises osas viidi läbi tasakaalus tulemuskaardi meetodil põhinev kaardistusuuring. Uuringu andmeid on kogutud kombineeritud meetodil ja metoodikaks on deduktiivne käsitlusviis. Andmeid koguti dokumendivaatlusega, küsitlusega ja intervjuudega. Uuringust selgus, et majanduslik olukord erinevate kriiside taustal on teinud ettevõtte tegevuse jätkuvuse küsitavaks. Hoone vajab renoveerimist, seadmed uuendamist ja kuna rentaablusnäitajad on negatiivsed ning ei ole paremuse poole liikunud, tähendab see seda, et ettevõte vajab uusi finantsallikaid, näiteks investoreid või laenuandjaid, et saada vajalikku kapitali ja tugevdada oma finantspositsiooni. Juhtkonnal tuleb kriitiliselt üle vaadata oma senine ärimudel ning konkurentsivõime säilitamiseks on vaja tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti läbi strateegiliste põhimõtete, et teha õigeid asju ja hoiduda halvimast. Strateegilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on hea kasutada tasakaalustatud tulemuskaarti, mis annab juhtkonnale selgema pildi juhtimisstruktuurist, mille abil on võimalik saavutada paremaid majandustulemusi. Juhtkond saab lõputöös toodud järeldusi ja ettepanekuid kasutada oma tegevuse edasiarendamiseks ja jätkusuutlikkuse parandamiseks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Truus, Marie; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal Tehnoloogiate kasutamine raamatupidajate töös. Lõputöö eesmärk oli analüüsida tehnoloogiate kasutamist raamatupidamises, et välja selgitada raamatupidajate teadlikkus tehnoloogia arengust tingitud muutustest raamatupidajate töös ning teha järeldusi ja ettepanekuid raamatupidajate töö parendamiseks muutunud keskkonnas. Raamatupidamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha, kui mesopotaamlased kasutasid väikeseid saviesemeid kaubaarvestuse pidamiseks. Tsivilisatsiooni algusest kuni 1494. aastani peeti inimeste poolt arvet ka muudel viisidel: savitahvitele kanti arvsümboleid, tehti koopagraveeringuid ning kõite külge sõlmi. Munk Luca Pacioli, kes on tuntud raamatupidamise isana, pani aluse kaasaegsele raamatupidamisele. Enda 1494. aastal avaldatud raamatus kirjeldab ta kahekordset kirjendamist raamatupidamises. Kahekordse kirjendamise süsteem on ka tänapäeva raamatupidamise lahutamatu osa, mida sisaldavad ka raamatupidamisprogrammid – iga tehingu kohta tuleb teha alati kaks kirjet, üks deebet ja teine kreedit. Tänapäeva raamatupidamist korraldab Eestis Raamatupidamisseadus ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Peamisteks raamatupidamises kasutatavateks tehnoloogiateks on pilvepõhine raamatupidamistarkvara, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, mille alaliik on masinõpe, ja suurandmed. Pilvepõhises raamatupidamistarkvaras tehakse raamatupidamisülesandeid pilves asuva tarkvara kaudu, millele pääsevad kasutajad ligi läbi interneti. Sinna saab üles laadida kõiki dokumente, millele pääseb ligi igal ajal ja kõikjal maailmas. Eestis on hetkel kõige populaarsem pilvepõhine raamatupidamistarkvara Merit Tarkvara, mille alla kuulub Merit Aktiva ja Merit Palk. Plokiahela tehnoloogia loodi krüptorahaga tehingute tegemiseks ilma kolmandate osapoolteta ning on internetipõhine jagatud pearaamat, millel pole omanikku. Plokiahelasse edastatud tehingud koondatakse kronoloogilises järjestuses ühte plokki. Iga tehtud kanne näitab digitaalse vara vahetust ahelas olevate osalejate vahel. Sinna salvestatud andmetele pääsevad ligi ainult need inimesed, kellel on juurdepääsuluba. Üheks plokiahela näiteks on krüptovääring Bitcoin. Tehisintellekt on selline arvutisüsteem, mis suudab jäljendada inimese intelligentsust. See suudab lahendada probleeme, õppida ja planeerida andmete analüüsi tulemusel, et neid käitumisi hiljem korrata. Seda tehnoloogiat kasutatakse raamatupidamises kõige sagedamini korduvate ülesannete täitmiseks. Tehisintellekti on nii kitsast kui ka tugevat. Tehisintellekti alla kuulub masinõpe, mis annab arvutitele võimaluse õppida nii, et neid ei pea detailselt programmeerima. Masinõpe kasutab tehisnärvivõrke, et töödelda ja analüüsida andmeid, mille tagajärjel hakkavad need võrgud tuvastama mustreid ja klassifitseerima neid andmetes sisalduvate elementide järgi. Samuti on masinõppel ka alamhulk, mida nimetatakse süvaõppeks. Süvaõpepe võrgud õpivad mitmekihiliste tehisnärvivõrkude andmehulkadest, masinõppe algoritmid nõuavad aga põhiliselt struktureeritud andmeid. Suurandmed on struktureerimata andmete kogumid, mis tulevad erinevates vormides erinevatest allikatest. Suurandmeid liigitatakse struktureerimata ja struktureeritud andmeteks. Struktureerimata andmed on korrastamata ja sisaldab sotsiaalmeedia allikatest kogutud andmeid. Struktureeritud andmeid haldab ettevõte juba enda andmebaasides ja tabelites ning on numbriline. Suurandmed aitavad kulusid täpselt reaalajas jälgida ja on seega ka perioodilise auditeerimise korral väga kasulikud. Suurandmete, analüütika ja muude tööriistade kombineerimine automatiseerib auditeerimisprotsessi ning aitab ka vähendada tavaliselt käsitsi auditeerimisel ettetulevaid vigu Raamatupidamine jätkub kindlasti koos tehnoloogiaga. Tuleviku raamatupidaja elukutset iseloomustab virtuaalne klientidega kohtumine, suurenenud kaugtöö tegemine, millele andis hoogu ka COVID-19 pandeemia, ja täiendav roll olles finantsnõustaja. Finantsnõustaja roll eeldab, et raamatupidajad on aktiivsemad, suudavad anda nõu ning prognoose ja lahendusi välja tuua. Samuti peab tuleviku raamatupidaja olema pädev tehnoloogia kasutaja, suutma vastu võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi ja arenema koos sellega. Järgnevatel aastakümnetel kasvab kindlasti mobiilse raamatupidamise kasutuselevõtt, pilvandmetöötlus ja areneb ka kommunikatsioon tänu 5G mobiilisidevõrkudele. Kõik need annavad võimaluse raamatupidajale töötada ükskõik kus maailmas, erinevates nutiseadmetes ning parendab ka kommunikatsiooni klientide ja ettevõtte juhiga.. Ettevõtte raamatupidamises muutuste äratundmine, prognooside ja võimaluste välja toomine aitab raamatupidajatel oma juhatuse ja klientidega efektiivsemalt suhelda. Samuti võib raamatupidamisspetsialistile tulevikus edu ja kordaminekuid tuua äritegevuse, turunduse ja reklaami alal eneseharimine. Väga oluline on arendada ka oskusi haldus- juhtimis- ja analüütiliste ülesannete täitmiseks, et olla valmis veel suuremaks automatiseerimise tulevikuks. Raamatupidamistoimingud automatiseeruvad küll üha enam, kuid tehnoloogia ei asenda inimest täielikult mitte kunagi. Tehnoloogial puuduvad emotsioonid, eetika ja muud inimlikud oskused – alati on vaja inimest, kes kontrollib ja teeb lõpliku otsuse. Lõputöö empiirilise uuringu koostamisel kasutas autor deduktiivset uurimisstrateegiat ja kvantitatiivset andmekogumise meetodit. Empiirilise uuringu disainiks oli kaardistusuuring, uuringu objektiks Eesti raamatupidajad ja raamatupidamises kasutatavad tehnoloogilised lahendused ning uuringu instrumendiks oli veebipõhine küsimustik. Veebipõhise küsimustiku struktuuri koostamisel võeti eeskuju varasemalt koostatud Kadi Vinglase bakalaureusetöö „Tehnoloogia mõju raamatupidajate tööle ning raamatupidajate valmisolek tulevasteks muutuseks“ uuringu küsimustiku põhjast. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas. Küsimustik sisaldas nii avatud, suletud kui ka Likerti skaala küsimusi. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja sisuanalüüsi abil, MS Exceli tabelitöötlusprogrammis. Tulemused esitati tabelite ja diagrammidena ning toodi lõputöös välja koos kirjeldava tekstiga. Samuti kasutati tulemuste esitamiseks standardhälvet ja aritmeetilist keskmist ehk keskväärtust. Küsimustik edastati 2022. aasta 3. oktoobril raamatupidamisbüroodele e-maili teel, avaldati www.raamatupidaja.ee veebileheküljel ning postitati Facebooki gruppi „Raamatupidajad ja finantsjuhid, raamatupidamine“. E-maili teel kontakteeruti 68 raamatupidamisteenust pakkuvate ettevõtetega, kelle kontaktid leiti Google otsingumootorit kasutades. Ettevõtetelt saadud info põhjal on nendes raamatupidamisbüroodes kokku umbes 700 raamatupidajat. Uuringule vastas 73 raamatupidajat erinevatest ettevõtetest. 2021. aasta lõpu seisuga on Eestis Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse kantud 13 333 raamatupidajat, kelle hulka kuuluvad ka 5300 raamatupidamisbüroodes töötavat inimest. Uuringu tulemuste üldistamiseks kõikidele Eestis töötavatele raamatupidajatele oli vaja saada vähemalt 373 täidetud ankeeti. Valimi suuruse arvutamiseks kasutati Macorri valimimahu kalkulaatorit, kus usaldusnivooks oli seatud 95%, lubatud veapiiriks 5% ja uuritavate koguarvuks 13 333. Seega küsitlusega saadud 73 vastust ei vasta üldkogumile, mistõttu ei saa üldistada saadud uurimistulemusi üldkogumile. Uuringu tulemuste analüüsist selgus, et 66% uuritavatest on teadlik, et tehnoloogilised lahendused on raamatupidajate tööd väga palju muutnud ning muudab ka edaspidi. Lisandunud on väga palju uusi raamatupidamisprogramme, programmide liidestusi ja automatiseerimist. Suurem osa on teadlik pilvepõhisest raamatupidamistarkvarast, kuna see on põhiline töökeskkond ja kaugtöö kasutuselevõtt andis sellele veel hoogu juurde. Kõige vähem ollakse teadlikud plokiahela tehnoloogiast ja tehisintellektist, kuna Eestis need veel nii populaarsed pole. Igapäevatööd raamatupidajana on muutnud kõige rohkem pangaliides ja pilvepõhise raamatupidamistarkvara kasutuselevõtt. Kõige rohkem peavad uuringus osalenud raamatupidajad vajalikuks andmetele ligipääsu igal ajal igal pool maailmas ja kõige vähem peetakse vajalikuks krüptorahaga tehingute sooritamist, mis võib olla ka põhjuseks, et plokiahela tehnoloogiat ei tunta. Nii meessoost kui ka naissoost raamatupidajad tunnevad, et tehnoloogia pideva arenemise tõttu raamatupidajate vajadus siiski ära ei kao, raamatupidaja kui selline on endiselt vajalik tööpositsioon. Kindlasti aga muudab tehnoloogia tööd ka edaspidi, kuid uuritavad on ühel arvamusel, et raamatupidaja peab suutma koos tehnoloogiaga areneda, oskama kasutada uusi tarkvaralahendusi ning omandama kõrgemaid digitaalseid ja raamatupidamise oskusi, et selles valdkonnas tööd säilitada. Tehnoloogia üksi ei tee midagi, see tuleb tööle panna ehk programmide seadistamiseks on vajalikud erialased lisateadmised. Raamatupidaja kui andmesisestaja roll muutub üha rohkem ettevõtte juhtkonna finantsnõustaja-kontrolleri rolliks. Töö lõimub tugevalt infotehnoloogiaga, mistõttu suureneb digitaalsete oskuste vajadused, ja nõuab häid finantsanalüüsioskusi. Andmete sisestamise vajadus väheneb või kaob täielikult, lisanduvad sellised kõrvaltegevused nagu meeskonnatöö, juhtimisalane nõustamine, analüütiline mõtlemine ja tuleviku ettenägemise oskus teatud määral. Raamatupidaja ei ole enam lihtsalt andmete sisestaja vaid raamatupidamise süsteemikujundada, kes koostöös tarkvaraarendaja seab süsteemid üles. Samuti lisasid mitmed uuritavad, et raamatupidaja töö jätkub kodukontoris, pilves ja asukohast sõltumata. Raamatupidajatele tehtud ettepanekud töö parendamiseks muutunud keskkonnas on järgmised: • süvendada IT-alaseid oskuseid läbi kursuste või lisaks majandusalasele haridusele omandada haridus infotehnoloogia teaduskonnas; • arendada finantsanalüüsi oskuseid ja pöörata tähelepanu finantsjuhtimisele; • täiendada end raamatupidaja tase 6 ja kõrgemate raamatupidamise oskustega; • tutvuda lähemalt uute tehnoloogiliste lahendustega, milleks on plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ja suurandmed. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded said töös täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Töötingimuste erijuhtude rakendamine arvestusala valdkonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Murekas, Merli; Annus-Anijärv, LaiviTänapäeva tööturul on töötingimuste erijuhud märkimisväärselt olulised, hõlmates tähtajalisi lepinguid, konkurentsipiiranguid, ärisaladuse hoidmist, kaugtööd, renditööd ja summeeritud tööaega. Arvestusala valdkonna töötajad puutuvad oma tööülesandeid täites kokku nii kliendiandmete kui ka ettevõtte saladuses hoitava teabega ning on äärmiselt oluline, et kokkulepped, mida sõlmitakse, oleks kooskõlas vastava seadusandlusega ning täidaks lepingu eesmärki. Töö teoreetilises osas esitati töökorraldusest ja äririskidest tingitud töötingimuste erijuhtude õiguslikud alused. Töökorralduse erisusest tulenevad kokkulepped on tähtajaline tööleping, kaugtöö, renditöö, summeeritud tööaeg ja äririski maandamise eesmärgil sõlmitavad kokkulepped on konkurentsipiirangu kokkulepe ja ärisaladuse hoidmise kohustus. Töötingimuste erijuhtude aluseks on nende kirjalikult taasesitatava vormi olemasolu. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring. Uurimisobjektiks olid Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud raamatupidamisbüroode töötajad arvestusala valdkonnas ning nendega sõlmitud töölepingud. Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning kombineeritud uurimismeetodit. Uurimis instrumendiks oli autori poolt koostatud ankeetküsimustik, mille koostamisel tugineti teoreetilistele lähtekohtadele ja kohtulahendite põhjal koostatud dokumendivaatluse kavale. Küsimustiku valim moodustati Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud ettevõtete töötajatest. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 35 vastajat. Kaardistati ja analüüsiti arvestusala valdkonnas töötingimuste erijuhtude rakendamise olukorda praktikas ning selgitati välja arvestusala valdkonnas töötajatega sõlmitud töötingimuste erijuhtude vastavus seadusele ja erialaspetsialistide soovitustele. Lisaks analüüsiti küsimustiku (Lisa 2) ja dokumendivaatluse kava (Lisa 3) tulemusi töötingimuste erijuhtude ja sellega seotud probleemide osas. Empiirilise uuringu käigus selgus, et kõige rohkem sõlmitakse arvestusala töötajatega ärisaladuse hoidmise kohustuse, kaugtöö ja konkurentsipiirangu kokkuleppeid, kuid ei sõlmita tähtajalisi töölepinguid ega renditöö kokkuleppeid. Selgus ka, et enamik kaugtöö kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt ning vaid väike osa neist sisaldab konkreetseid tingimusi nagu töö tegemise aadress, tööaeg või kulude hüvitamine ja enamik tööandjaid ei teosta kaugtöö riskianalüüsi. Konkurentsipiirangu kokkulepetest peaaegu kõik on sõlmitud kirjalikult ja lõppevad koos töölepingu lõppemisega. Paljudel juhtudel ei ole lepingus sätestatud hüvitise maksmist. Enamik ärisaladuse hoidmise kohustuse kokkuleppeid on kirjalikud ning ligi pooltel lepingutest on detailne ärisaladuse määratlus. Ent paljud töötajad ei ole teadlikud ärisaladuse kohustuse rikkumisega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest ettevõttele. Kohtupraktika kattub uuringuga seoses suuliselt sõlmitud kaugtöö kokkulepete, ruumiliselt kokku leppimata konkurentsipiirangu kokkulepete ning ebapiisavalt täpselt määratletud ärisaladuse osas. Uuringust selgus, et töötingimuste erijuhtude kokkulepete sõlmimisega kaasnes mitmeid probleeme, seetõttu koostas uurija ettepanekud (Lisa 4) nende rakendamiseks. Lõputöö eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded on edukalt täidetud ning nüüd on autor valmis esitama uuringu tulemusi neile küsimustiku vastajatele, kes väljendasid selleks soovi.Nimetus Embargo Transpordikulude ja -võtmenäitajate visualiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Šiller, Kristi; Kukk, KatiLõputöö koostati teemal Transpordikulude ja -võtmenäitajate visualiseerimine. Lõputöö eesmärgiks oli luua transpordikulu- ja võtmenäitajate töövahend, mille abil oleks võimalik kiirelt tuvastada parenduskohti ning korraldada kuluefektiivseid transpordiprotsesse. Eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded ning nendest lähtuvalt kujunes töö struktuur. Transpordikulud koosnevad mitmest komponendist, mistõttu on vaja eristada kululiigid. Püsi- ja muutuvkulude jaoks on oluline teada, kas kasutada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust. Kui traditsioonilise kuluarvestuse puhul lisatakse otsekuludele kaudkulude määr, siis tegevuspõhise arvestusega on võimalik arendada analüüsivõimekust läbi kaudkulude jaotamise ressurssidele, ressurssidelt tegevustele ning need omakorda toodetele või teenustele. Tegevuspõhise kuluarvestusega on võimalik tuvastada, millised teenused on kasumlikud ja millised vajavad täiustamist, tagamaks kuluefektiivsust ning tegevuspõhise juhtimise kaudu on võimalik jõuda madalamate kuludega sama tulemuseni. Lisaks kuluarvestusele, on vajadus arvesse võtta ka transpordikulu tekitajad, mis on seotud nii ettevõtte sisese, klientide kui ka välise keskkonna mõjuritest. Selliste mõjurite leidmiseks ja mõju hindamiseks kuluna on tarvidus analüüsida igat detaili. Kahjuks on aga algandmete läbitöötamine ja analüüsimine väga mahukas ning ajakulukas, mistõttu on vaja leida kiirem ja parem viis saamaks kätte analüüsimiseks teavet. Üheks variandiks on andmete visualiseerimine töölaua näitel, kuvades olulisi transpordi valdkonna kulu- ja võtmenäitajaid, mis edastavad olulist informatsiooni efektiivsuse hindamiseks. Töövahendi koostamisel peab ka silmas pidama, et visuaalid ja graafikud vastaksid andmeanalüüsi kategooriale ning visualiseeritud andmed peavad olema lihtsasti arusaadavad. Töövahendi loomiseks kirjeldati ettevõttes kasutatud andmeid ning kuidas ja milleks saab neid kasutada kulu- ja võtmenäitajate loomiseks, põhinedes teoreetilistele allikatele. Valikul lähtuti ettevõtte olemasolevatest tarkvara ressurssidest ning loodi andmemudel ühendamaks eri andmeallikatest pärit andmevälju, et andmete värskendus toimuks võimalikult kasutajasõbralikult. Visuaalses osa jaoks loodi filtrid ning eri visuaalid nagu maakaart suuna visualiseerimiseks, kaupluste põhine veokite täituvuse visuaal, kasutatud ja optimaalne veokite arvu visuaal, vahemaa veoki kohta ning võimaliku kulusäästu visuaal. Tulemuseks valmis Microsoft Power BI töölaud transpordi kulu- ja võtmenäitajate analüüsimiseks. Kasutades tegevuspõhist kuluarvestust ning visualiseerides erinevate perioodide kulusid ja võtmenäitajaid töövahendil, on võimalik seeläbi analüüsida ja tuvastada mustreid transpordikulude mõjurites ning kiirelt reageerida muutustele. Mida kiiremini on muutused tuvastatavad, seda varem on võimalik ettevõttel hakata transpordikuludes kokku hoidma.