Lõputööd (TK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TK) Märksõna "Majandus and ärijuhtimine::Inimressursi juhtimine" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo Korkide pakkimise automatiseerimine AS Dale LD. näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-28) Ala, Erki; Kase, AndresLõputöö eesmärgiks oli koostada eskiis automatiseeritud pakkeliinile ja saada sellele hinnapakkumine. Olles pakkeliini eskiisi koostamise protsessis analüüsinud tööjõu olukorda Dales ja sellega seotud kulusid ning vaadanud LEAN põhimõtetest lähtuvalt tootmise efektiivsust, leiab autor, et automatiseerimine on ettevõtte konkurentsivõime ja tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Käsitsi pakkimisele kuluv ressurss ja tööjõu otsimisele kuluv aeg moodustavad olulise osa ettevõtte kuludest, mida oleks võimalik LEANi rakendamise ja pakkeprotsessi automatiseerimisega vähendada. Automatiseerimine aitab ka vältida ületootmist, reageerida kiireloomulisematele tellimustele ja parendada materjali planeerimist tootmises. Juurutatud SMED lahendus aitab küll kaasa sujuvamatele üleminekutele ühelt tootelt teisele, kuid inimtöö jõudlus seab suuremale tootlikkusele piirid ette. Kuna ettevõte tootmisüksus tegutseb ööpäev läbi, siis oleks tootlikkuse kasvuks ainus võimalus suurendada survevalumasinate arvu koos survevaluvormidega ning palgata lisatööjõudu. Antud lahendus oleks veelgi kulukam kui automatiseerimine. Siinkohal on oluline juhtkonna valmisolek muudatuste elluviimiseks ja töötajate kaasamiseks. Tuleb olla kursis uue tehnoloogia arenguga ja jälgida, kuidas käituvad teised samas tööstussektoris toimivad ettevõtted. Autori arvates ei pea tingimata olema tehnoloogliste uuendustega esirinnas, kuid sellele valdkonnale tähelepanu mittepööramine võib viia ettevõtte arengu langusesse, sest odavamate toodete nimel tuleb optimeerida tootmist maksimaalselt, et olla turul konkurentsivõimelisem. Kuigi tootmisteooriatega ollakse enamikus ettevõtetes kursis, arendavad ja kasutavad neid igapäevatöös vähesed. Pakkeliini eskiisi koostamisel ilmnesid toote iseärasused, millega on vaja automaatliini kasutamisel arvestada rohkem kui seni käsitsi pakkides. Nimelt on oluline saada korgid enne reastamist kõik õigetpidi (korgi kõrvad peavad asetsema selliselt, et need ei puutuks kokku kasti seinaga), et tööstusrobotil oleks võimalik neid pakkida. Selle probleemi lahendamiseks sai kavandatud harjastega pööraja, mis määrab ära korgi kõrvade asetuse enne rea moodustumist. Tööstusrobot peab korgid kasti pakkima kiht korraga, sest üksikult pakkides võivad korgid kastis vibratsiooni tõttu külili vajuda ja see takistab roboti edasist tööd. Automatiseeritud lahendus on ainuke alternatiivne lahendus käsitööle, mis aitab ettevõttel hoida kokku tööjõukulutuste arvelt. Eskiisi tegemisel jälgiti ka LEAN tootmise teooriaid rõhuasetusega raiskamiste vähendamisele, milleks antud juhul on peamiselt tööjõuga seotud protsessid, üle- ja alatootmine. Tootlikkuse vaatenurgast on käsitöö aeglane ja seni kuni korke pakitakse käsitsi, pole võimalik tootlikkust tõsta. Automatiseerimise ja uue survevaluvormiga on võimalik pakkimise tootlikkust tõsta 48%. Tänu esialgsele hinnapakkumisele oli võimalik arvestada tasuvusaeg võrrelduna inimtööjõukuludega, milleks kujunes 2,8 aastat. Ettevõtte juhtkond jäi autori poolt esitatud eskiisi ja tasuvusanalüüsiga rahule ning kiitis heaks projektiga seotud investeeringud. Autor soovib tänada Hendrik Rossi Aramet OÜ-st ja Ken Varikut Atemix tööstusautomaatika OÜ-st, kes suutsid autori soovid ja visiooni joonisele panna.Nimetus Embargo Tööjõuressursi ja selle efektiivsuse hindamine hüdrometallurgia tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Lemkov, Triin; Kase, AndresKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida inimressursi vajadusi ning efektiivsust hüdrometallurgia tootmisettevõttes REEtec AS. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor tööpäeva vaatlust, tööülesannete ajalist mõõdistamist, struktureerimata intervjuusi erinevate töötajatega ning dokumentide sisuanalüüsi. Lõputöö esimese osa eesmärk oli tutvustada inimressursside planeerimise võimalusi ning mõju ettevõttele, samuti tõi autor näiteid ettevõtte inimressursside ja nende planeerimise efektiivsuse mõõdistamise võimalustest. Lisaks andis autor ülevaate inimressursside planeerimise seadusandlikutest aspektidest Norras ning töökeskkonnas, kus käideldakse ohtlikke kemikaale. Teises osas andis autor ülevaate ettevõttest REEtec AS, nende poolt välja arendatud uuenduslikust tootmisprotsessist ning lõputöö metoodilisest osast, kus autor selgitas oma eesmärkide saavutamiseks valitud metoodikatest. Valitud metoodikateks olid tööpäeva vaatlus, vestlused operaatorite ja juhtivtöötajatega, kompetentsimudeli koostamine ning arvulised analüüsid kogutud andmete põhjal. Kolmandas osas kaardistas autor operaatorite tööpäeva. Kaardistamiseks viis autor läbi vaatluse ettevõtte tootmishoones, vestlused operaatorite ja juhtivtöötajatega ning tootmisprotsessi kirjeldavate dokumentide analüüsi. Autor kogus andmeid tööülesannete olemuse, ajalise kulu ning toimumis tiheduste kohta. Tööülesannete olemused ja täpsed tegevuste kirjeldused tõi autor kirjalikult välja ning koostas ka erinevate tegevuste ajakulukust näitava tabeli. Neljandas osas viis autor läbi kogutud andmete analüüsimise. Esimesena leidis autor operaatorite arvulise vajaduse erinevates töövahetustes ning ettevõtte summaarse operaatorite vajaduse. Selgus, et õhtuses ja öises vahetuses saavad tööülesannete täitmisega hakkama kaks operaatorit, päevases vahetuses on töömaht suurem ning keskmise töömahuga päeval on sinna vaja kolme operaatorit. Kokku on ettevõttes operaatorite vajadus 12. Edasi analüüsis autor tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentse ning antud kompetentside hea oskustasemega töötajate arvulist vajadust, et kõik tööülesanded saaksid täidetud ilma probleemideta. Autor koostas kompetentsimaatriksi, mille abil saab jälgida töötajate kompetentside taset, koolitusvajadust ning hinnata töötajate arengut. Inimressurside efektiivsuse hindamisel kasutas autor tööviljakuse ning töökulude tootlikkuse näitajaid. Töö viimases osas toob autor välja lõputöö tulemusena tehtud järeldused ja omapoolsed ettepanekud ettevõttele. Ettevõtte algne prognoos oli, et tehasesse tuleb palgata 15 operaatorit, kuid lõputöö tulemusena saab järeldada, et tööülesandeid oleks võimalik täita ka 12 operaatoriga. Autori ettepanek ettevõttele on kompetentsimaatriksi kasutamine värbamisprotsesside hõlbustamiseks ning edaspidiseks operaatorite kompetentside haldamiseks. Lisaks võib analüüside põhjal väita, et ettevõte REEtec AS suudab oma inimressurse äärmiselt efektiivselt rakendada. Kokkuvõtteks võib öelda, et inimressurside planeerimiseks on äärmiselt palju erinevaid viise ning tehes seda efektiivselt on sellel väga suur mõju ettevõtte edukuse saavutamisel ja eesmärkide täitmisel.Nimetus Embargo Töötajate kompetentside tõstmine läbi arendus- ja koolitustegevuse Intar MW OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-16) Rooba, Angel; Truver, AnnaLõputöö on koostatud teemal „Töötajate kompetentside tõstmine läbi koolitus- ja arendustegevuse Intar MW OÜ näitel.“ Koolitusplaanil on mitmeid eeliseid, kuid selle abil tagatakse kaasatud ja pühendunud tööjõud, kellel on tipptasemel teadmised ja oskused. Kui töötajaid koolitatakse õigesti ning nad ajakohastavad pidevalt oma teadmisi, siis suudavad nad pakkuda kõrgkvaliteedilist tööd ja tippkliendikogemust. Hea töötajate arendusplaan näitab ka, et ettevõte on valmis oma inimestesse investeerima, selleks, et arendada ettevõtte kultuuri ja anda töötajatele võimalus rääkida, millest on neil puudust. Personal hindab personaalset lähenemist ning see omakorda suurendab nende lojaalsust. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti metalli- ja masinatööstuses tegutseva mikroettevõtte, nimega Intar Metal Works OÜ personali koolitusvajadus, millest tulenevalt valmis koolitusplaan. Uuringus osales 8 töötajat, kellest 1 oli naine ning ülejäänud mehed. Uuringus selgus, et kõige vajalikumad koolitused kõikide töötajate seas on stressijuhtimine, meeskonnatunde suurendamine ja tõstukijuhi koolitus. Operaatoritele suunatud koolitused on masinate hooldamine ja keevitamine. Juhtkond võiks läbida ka juhtimiskoolituse. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö eesmärk on täidetud.