Majandusarvestus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/35

Sirvi

Näitamisel1 - 20 160-st

Piiratud juurdepääs
AA-LAN AS materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Hiir, Virge; Kasearu, Malle
Lõputöö teemaks oli AA-LAN AS materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö teema aktuaalsus tuleneb põhivarade arvestuse ja kajastuse olulisusest, kuna see mõjutab otseselt ettevõttete finantsnäitajaid. Teema valik oli põhjendatud ettevõtte juhtkonna huvist antud uuringu teostada, kuna ettevõte on auditeeritav ja viimasel aastal on vahetunud ettevõttes nii raamatupidaja kui ka audiitor teenuse osutaja.
Piiratud juurdepääs
Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, Tiia
Isikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.
Piiratud juurdepääs
Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ruzevitš, Angela; Nukka, Ave
Lõputöö pealkiri on „Andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises“. Lõputöö koosneb 43 leheküljest, 11 joonisest. Kuna teema on uudne, siis suures osas tugineb teoreetilise aluse loomine seadusandlusele ja erialastele artiklitele. Peamised allikad on Isikuandmete kaitse üldmäärus, Euroopa Komisjoni materjalid, Andmekaitse Inspektsiooni juhendid, autorid: M.Torma, K.Teearu, M.Heinsoo, M.Padu, J.Dolguševa. Uue Isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine 20.05.2018 tõi ettevõtetele uued nõudmised andmekaitse osas. Sõltumata suurusest ning töötajate ja klientide arvust, peab igas ettevõttes olema tagatud vastav isikuandmete töötlemine. Erilist tähelepanu peaks pöörama raamatupidajate teadmistele ja pädevusele, kuna just nemad töötlevad igapäevaselt erinevaid isikuandmeid. Lõputöö eesmärk on selgitada välja andmekaitse põhimõtete rakendamine isikuandmete töötlemisel raamatupidamises. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: • töötada läbi isikuandmete kaitse seadusandlus, et välja selgitada andmekaitse põhimõtted, andmesubjekti ja isikuandmete olemus, andmete töötlemise alused ja töötlemise turvalisuse olulisus ning isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste tagajärjed; • välja selgitada andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtete rakendamine raamatupidaja töös; • teha järeldused raamatupidajate teadmistest andmekaitse põhimõtetest ning isikuandmete töötlemise nõuete rakendamisest. Uuring viidi läbi raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete näitel. Empiirilise uuringu meetod on kvantitatiivne. Järelduste tegemiseks kasutati deduktiivset strateegiat. Vajalike andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku. Valim moodustati eesmärgipäraselt. Küsimustiku link edastati raamatupidajatele Facebooki suletud grupis nimega „Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus“, Tallinna Tehnikakõrgkooli majandusarvestuse erialal õppivatele tudengitele ja NETI kataloogi alajaotuses Raamatupidamine olevatele kontaktidele ning jagati raamatupidamis- ja infoportaalis www.rmp.ee. Analüüsiks võeti raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes töötavate 144 raamatupidaja vastused. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Empiirilise uuringu tulemused näitavad, et vaatamata andmekaitse teema olulisusele ja aktuaalsusele, ei ole raamatupidajad sellesse süvenenud või vastavalt koolitatud. Raamatupidamisvaldkonnas kõrgema vastutusega spetsialistide teadmised on kõrgemal tasemel, kuid üldiselt võib pidada teadmisi pigem pinnapealseteks. Isikuandmete töötlemisega seotud nõudeid ja aluseid täies mahus ei järgita ja/või ei rakendata. Tulemuste põhjal võib järeldada, et isikuandmete töötlemine ei pruugi toimuda vastavalt IKÜM-iga sätestatule. Ülioluline on tegeleda raamatupidajate informeerimisega andmekaitse teemal ja tõsta nende teadmisi ja pädevust, tagades sellega isikuandmete töötlemise nõuete rakendamist raamatupidamises.
Piiratud juurdepääs
Arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Nõmm, Piret; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö eesmärk on välja selgitada arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu tase muutunud ühiskonna tingimustes ja esitada tööandjatele ettepanekuid motivatsioonipakettide kohandamiseks ning töörahulolu suurendamiseks.
Piiratud juurdepääs
AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sulev, Laura; Noorväli, Helle
Ettevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
AS Konesko koondamise protsessi analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Ots, Marje; Annus-Anijärv, Laivi
Käesoleva lõputöö pealkiri on „AS Konesko koondamise protsessi analüüs“. Lõputöö on koostatud antud teemal, sest viimastel aastatel on koroonaepideemia põhjustanud majanduslangust, mis on sundinud paljud ettevõtted, kulude kokkuhoiuks, koondama oma töötajaid. Ka AS Konekso pidi seoses majanduslangusega koondama 38 töötajat. Kuna koondamine on alati seotud inimestega, siis on tegemist tundliku teemaga ja väga oluline on, et koondamise protsessis järgiks ettevõte kindlasti seadust. Lõputöö eesmärk on kaardistada ja analüüsida AS Konesko koondamise protsess, kooskõlas seadusete ja erialaspetsialistide soovitustega, vaidluste vältimiseks tööandja ja töötaja vahel. Eesmärgi täitmiseks on lõputöö autor seadnud järgmised ülesanded: esitada koondamise protsessi õiguslikud alused ja selle sisu selgitused tuginedes seadustele; tuua välja valdkonna spetsialistide soovitused koondamise paremaks korraldamiseks; kaardistada AS Konesko koondamise protsess ja analüüsida seda kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega; teha järeldusi ja ettepanekuid AS Konesko juhatusele koondamise protsessi korraldamiseks, kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega, et vältida vaidlusi töötaja ja tööandja vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse lõputöös deduktiivset uurimisstrateegiat ja uurimismeetodiks on kvalitatiivne uurimisviis, kus tulemuste saamiseks vaadeldakse dokumente ning intervjueeritakse ettevõtte personalijuhti ja elektrikomponentide tehase juhti. Analüüsi käigus vormistatakse intervjuud ja dokumendivaatluse tulemused tekstiks ning võrreldakse saadud tulemuste vastavust teoreetilises osas esitatud õiguslikele alustele ja erialaspetsialistide soovitustele. Uurimistulemused esitakse kirjalikult ning lisatakse joonised, tabelid ja dokumendid, et uurimistulemused oleks selgemad ja arusaadavamad. Lõputöö koosneb 57-st leheküljest, kus on kasutatud 40 kirjanduslikku allikat ja on illustreeritud kolme joonise ja viie tabeliga ning lisatud on dokumentide näidised. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõte järgib koondamisel töölepingu seadust, aga võiks arvesse võtta ka erialaspetsialistide soovitusi. Järeldused ja ettepanekud AS Konesko juhatusele: ettevõtte töötajaid peaks kindlasti võimalikult varakult koondamisest teavitama; juhtivtöötajatele peaks kindlasti korraldama koolituse enne koondamise protsessi ja vajadusel nõustamise pärast protsessi; ülesütlemisavaldusse ära märkida töölepingu seaduse § 99 vaba aja andmise kohta uue töö otsimisel ja § 100 lg 2 töötuskindlustushüvitise kohta; koondatud töötajatega viia, nädala jooksul pärast ülesütlemisavalduse saamist, läbi vestlus; ettevõtte töökorraldusreeglitesse kirja panna koondamise protsess.
Avatud juurdepääs
AS Tallinna Lennujaam finantsmajandusliku olukorra hindamine
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Schmidt, Kadri; Noorväli, Helle
Lõputöö vajalikkus tuleneb COVID-19 viirusekriisist ja energiakriisist, mis avaldasid ettevõtete finantsnäitajatele negatiivset mõju. COVID-19 viiruse leviku tõttu võeti kõikjal maailmas kasutusele ranged liikumis-, mahtuvus- ja lahtioleku piirangud. Tänu sellele pidid paljud ettevõtted oma tegevuse täielikult või osaliselt lõpetama. Kõige rohkem said kannatada reiskorraldus, majutus- ja lennundussektorid. Lisaks viirusekriisile, tuleb ettevõtetel hakkama saada ka energiakriisiga, mis on endaga kaasa toonud üleüldise hinnatõusu. Kõige selgema ülevaate ettevõtte finantsolukorrast annab finantsanalüüs. Töö lähenemisviis oli deduktiivne, mida iseloomustab liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse iseloomuga uurimisprotsess lähtub üldiselt aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selles uurimismeetodis on kesksed andmete kogumise kavandamine, kus on oluline, et vaatlusandmed sobiksid arvude mõõtmiseks ja muutujate moodustamine tabeli kujul ning andmete korrastamine. Andmeid koguti dokumendivaatluse teel, milleks on ettevõtte AS Tallinna Lennujaam 2019.-2022. majandusaasta aruanded ja nendes olevad bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning tegevusaruanne. Andmeanalüüsi meetodiks kasutati võrdlusanalüüsi. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldi bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande näitajate muutusi valitud perioodil. Vertikaalanalüüsis leiti bilansi ja kasumiaruande mingi näitaja osakaal üldkogumist ning toodi välja muutused valitud ajaperioodil ning suhtarvude analüüsi puhul võrreldi saadud tulemusi teoorias välja toodud vahemikega. Ettevõtte bilansi horisontaalanalüüsist selgus, et vaatamata COVID-19 viirusekriisile tehti mõningaid investeeringuid põhivaradesse. Suuremad investeeringud pandi küll ootele ja sellest ka suur rahajääk. Varude kirjel on näha viirusekriisi mõju, mil kriisi esimesel aastal varud vähenesid ja, kui lennuliiklust hakati avama, siis on ka varud suurenenud. Samuti on suurenenud nõuded ja ettemaksed kirje, kuna ostjatel tekkisid viirusekriisist kehtestatud piirangute tõttu makseraskused. Võlakohustused on 2022. aastal suurenenud 30,93% võrreldes 2021. aastaga, mis on tingitud pikaajalise laenu lühiajalise osa ja intressikohustuse suurenemisega. See on tingitud sellest, et Euroopa Keskpank tõstis intresse hinnatõusu surve vähendamiseks ja seetõttu tõusis Euribor, mis kasvatas ettevõtte laenukulusid. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist oli näha viirusekriisi mõju müügitulule, mis langes 2020. aastal 56,38%. Samuti on kasumiaruande kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesuguste tegevuskulude kirjete suures tõusus 2022. aastal näha energiakriisi mõju, mis on oluliselt tõstnud kõiki kaupade ja teenuste hindu. Bilansi vertikaalanalüüsis väga suuri kõrvalekaldeid ei ole. Ettevõte on jätkuvalt ka kriisi aastal teinud mõningaid investeeringuid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Tervisekriisi tuleku aastal on näha, et varude osakaal on vähenenud, kuna reisijaid ei olnud ja lennukid ei lennanud, siis ei olnud vajadust ka varude täiendamiseks. Nõuded ja ettemaksed kirje osakaal on kõige suurem 2021. aastal 4,42%, kuna tervisekriisi tulek on tekitanud makseraskuseid ostjatele. Kasumiaruande tulemustest on näha COVID-19 viirusekriisi tuleku mõju. Kirjete osakaaludes on kriisiaastatel muutused. Esimene 2020. kriisi aasta lõppes ettevõttele kahjumiga. Müügitulu suur vähenemine on tõstnud põhivara kulumi ja amortisatsiooni osakaalu kriisiaastatel. Aastaks 2022 on viirusekriis lõppenud ja lennuliinid taasavatud ning kasumiaruande vertikaalanalüüsi struktuurist on näha, et seis on peaaegu taastunud kriisieelsele 2019. aastale. Kasumi osakaal on vähenenud, kuna kulud on suurenenud. Ettevõtte maksevõime analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tõttu maksevõime näitajad langesid, kuid ei tekitanud ettevõttele makseraskusi. Kõiki lühiajalise maksevõime näitajaid mõjutas raha suur jääk, mida ettevõte oli saanud pangalaenu ja sihtfinantseerimise teel tulevasteks investeeringuteks. Tavaolukorras oleks selline rahajääk ebaotstarbeline, sest seisev raha ei teeni tulu, kuid antud olukorras oli mõistlik jätta suuremad investeeringud ootele ning hoida raha. Võõrkapitali analüüsi tulemused olid head, oli mõningaid kõikumisi viirusekriisi tulekul, kuid seis on siiski hea. Tulemuste abil võib väita, et ettevõtte pikaajaline maksevõime on hea. COVID-19 viirusekriisi tulekust tingitud kahjum vähendas 2020. aastal omakapitali, kuid nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Samuti 2020. aasta kahjum tekitas intresside kattekordaja negatiivse tulemuse, kuid vaadates ettevõtte rahajääki, siis olenemata kahjumist ei tekitanud intresside tasumine probleeme. Omakapitali ja võõrkapitali kasutamine on tasakaalus ja näitab head finantside juhtimist ettevõtte poolt. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist on näha viirusekriisi mõju ettevõttele. Debitoorse võlgnevuse ja kreditoorse lühivõla käibevälted on 2020. ja 2021. aastatel kõrgemad, kui kriisieelsel aastal. Ettevõttele on iseenesest kasulikum, kui tarnijatele tasumise aeg on võimalikult pikk. On näha, et ostjatel olid makseraskused ja mõningal juhul tehti maksetähtaja pikendusi. Müügitulu suur langus vähendas kriisiaastal oluliselt tulu teenimist varadesse ja põhivarasse tehtud investeeringutelt. Talitustsükkel pikenes 2020. aastal märgatavalt, kuna raha laekumine pikenes. Tasuvuse analüüsist selgub, et kõiki näitajaid on kriisi tulek 2020. aastal oluliselt mõjutanud ja kõik tasuvuse suhtarvu tulemused olid sel aastal negatiivsed. Müügitulu 56,38%-line langus tekitas 2,7 miljonilise kahjumi, mis omakorda tekitas rentaabluse näitajate negatiivsed tulemused 2020. aastal. Aastal 2021 hakati piiranguid leevendama ja seda on näha ka analüüsi tulemustest, ettevõttel läheb paremini ja on hakatud teenima kasumit. Aasta 2022 on veel parem ja kasumiaruandest on näha, et müügitulu teeniti rohkem, kui kriisi eelsel 2019. aastal, kuid 2022. aasta tasuvuse tulemused jäävad alla 2019. aasta omadele. Siin hakkab kasumi teenimise võimalust vähendama energiakriis. Aastal 2022 tõusid erinevate kaupade ja teenuste hinnad, kui müügitulu tõusis 2022. aastal ligi 6% võrreldes 2019. aastaga, siis ettevõtte kaupade, materjalide ja teenuste hinnad on 2022. aastal 26% suuremad, kui 2019. aastal. Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tuleku tõttu kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda päris palju, kuid lennuliikluse taasavamisega on ettevõte kiirelt taastunud ja üldiselt saadi COVID-19 viirusekriisis hästi hakkama. Suureks abiks oli kindlasti suur rahajääk tulevasteks investeeringuteks arvelduskontodel, mis andis kindlustunnet. Aastaks 2022 on ettevõte viirusekriisist edukalt väljunud, kuid nüüd peab ettevõte hakkama saama energiakriisist tulenevate kaupade ja teenuste hinnatõusuga. Analüüsi tulemustest on näha, et energiakriisi tulek on mõjutanud erinevaid näitajaid 2022. aastal. Hinnatõusu tõttu on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad, laenukulud on läinud kõrgemaks, kuna Euribor on tõusnud. Energiakriisi mõju on täielikult raske hinnata, sest see kestab veel, kuid ettevõte teeb ka jätkuvalt investeeringuid, et hoida kulusid võimalikult madalal. Ettevõte investeerib päikeseparkidesse, et hoida elektrienergia sisseostukulud madalamad ja 2030. aastaks on plaanitud saavutada süsinikuneutraalsus. Seega tänu energiakriisile on hakatud veel rohkem mõtlema, kuidas ja mille pealt hoida kuludega kokku. Ettepanekud edasisteks juhtimisotsusteks puuduvad. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Auditi efektiivsuse tõstmine Audiitorteenuse OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-07) Randlaht, Katre; Tikk, Juta
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Audiitorteenuse OÜ töövõttude läbiviimise kitsaskohad, mille tulemusena töövõttude ajakulu suureneb ning läbi selle kasumlikkus langeb. Auditi efektiivsus tõstmine tänasel audiitorteenuste turul on aktuaalne koroonaviiruse pandeemia tagajärjel tekkinud majanduslangusest. Olukorras, kus majandus langeb ning turul on rohkelt audiitorettevõtjaid, kelle peamiseks eristumise vahendiks on hind, on võtmetähtsusega audiitorteenuste efektiivsuse suurendamine peamiselt läbi kulutatud aja kliendile. Ajakulu on pöördvõrdeline kasumlikkusega. Ülesanne on keeruline, sest samal ajal audiitorteenuste turu karmid regulatsioonid seavad piirangud efektiivsusele kohustuslike protseduuride näol. Töö eesmärgini jõudmiseks selgitati välja kohustuslikud protseduurid auditi läbiviimisel efektiivsuse suurendamise võimaluste leidmiseks ning koostati ja viidi läbi küsitlus Audiitorteenuse OÜ-s, et nendest lähtuvalt kontrollida antud ettevõtte efektiivsuse suurendamise võimalusi. Selleks, et saada vajalikke uurimisandmeid kasutati poolstruktureeritud küsitlust, mille puhul anti küsitlused personalile uurija poolt üle selgitustega, kuidas ankeeti täita ning mis on antud uurimuse eesmärk. Nädalase ajavahemiku jooksul täideti küsitlus, mis tagastati uurijale e-kirjaga. Teostatud uuring oli oma olemuselt kvalitatiivne, mille eesmärk oli saada terviklikku empiirilist andmestikku. Valimi moodustamisel kasutati sobivusvalimit, mille puhul on lubatud intervjueerida kõige paremini kättesaadavaid valdkonnas kompetentseid isikuid. Küsitluse vastused on esitatud tekstina, kirjeldava statistika tabelitena ja arvjoonistena. Vastuseid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis on sobiv vastajate hinnangute põhjal erinevate lahenduste ja võimaluste leidmiseks, mis võimaldavad teha järeldusi ja ettepanekuid auditi efektiivsuse tõstmiseks. Audiitorteenuse OÜ personali vastuste tulemustena kajastusid järgmised kitsaskohad auditi läbiviimisel, mille abil saab autori arvates auditi läbiviimist efektiivsemaks muuta: • enim tuleb rõhku panna kontrollide dubleerimise vähendamisele ning olulisemalt suuremat tähelepanu suunama planeerimisele, kus õige olulisuse määramisega võimalik tehtavaid substantiivseid protseduure vähendada ning jõuda seeläbi vajaliku hinnanguni kiiremini; • kriitiliselt tuleb mõelda personali kvalifikatsiooni tõstmisele ning teadmiste suurendamisele nii auditi kui ka infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel, mis annaks suurema automatiseerituse ning seeläbi väheneb ajakulu; • küsitluse tulemusena joonistus välja muster, mille kohaselt saab tööpabereid oluliselt parendada mõningate puuduste likvideerimisel ning veelgi enam eeltäita tööpabereid nii planeerimise kui ka läbiviimise etapis, mille tulemusena auditi efektiivsus tõuseb; • enam tuleb rõhku panna hästi täidetud tööpaberitele ning korralikult dokumenteeritud tõendusmaterjalile, mille arvelt saab oluliselt aega kokku hoida järgmisel aastal vormistuselt ning korduvakasutatavate tõendusmaterjalide, näiteks pikaajalised laenulepingute dokumenteerimisel ning läbi töötamisel töövõttu läbiviies; • vaadata üle kriitilise pilguga kõik töövõtud, mille puhul saaks veelgi enam minimaliseerida kliendi juures kohapeal käimist, mille tulemusena auditi efektiivsus tõuseb aja arvelt, mis muidu kuluks kliendi juurde kohale ja tagasi kontorisse sõiduks; • parandada kliendilt saadava info kvaliteeti seal, kus võimalik ning töövõtt teostada järjest nii, et töövõtt ei jääks mitme kuu peale venima, mille tulemusena väheneb aeg, mis kulub töösse süvenemiseks; • kriitiliselt tuleb kaaluda spetsiaalse auditi tarkvara või kindluse mudeli kasutamist auditite läbiviimisel; • parandada suhtlust audiitorite ning assistentide vahel, kus assistendid ootavad kiiremat tagasisidet auditi käigus tehtud tööle ning tekkinud küsimustele. Lisaks sellele oodatakse operatiivsemat info jagamist audiitori poolt kui audiitor on mõne küsimuse ise ära täitnud ning kliendiga jaganud, et vältida küsimustega topelt tegelemist. Lõputöö tulemused annavad võimaluse mõista auditi efektiivsuse tõstmise võimalusi Audiitorteenuse OÜ näitel ning näha võimalikke kitsaskohti auditi läbiviimisel, mille lahendamise tulemusena on võimalik auditit oluliselt efektiivsemaks muuta.
Piiratud juurdepääs
COVID-19 piirangute mõju valitud Eesti spaahotellide finantsmajanduslikule olukorrale
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Viikberg, Liina; Nukka, Ave
Lõputöö eesmärk oli hinnata COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatudvalitud piirangute mõju valitud Eesti spaahotellide finantsmajanduslikule olukorrale. Selleks koostati lõputöö metoodika; tehti ülevaade finantsanalüüsi teoreetilistest alustest ja COVID-19 piirangutest Eestis; valiti turismiettevõtete finantsmajandusliku olukorra hindamiseks sobivad analüüsimeetodid ja finantssuhtarvud; analüüsiti turismiettevõtete 2016-2020 aasta majandusaasta aruannete andmete alusel ettevõtete finantsnäitajate muutuseid ning tehti analüüsi põhjal järeldused ettevõtete finantsmajandusliku olukorra muutuste kohta. Andmete analüüsimiseks kasutati bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüsi ning valitud rahandussuhtarvude analüüsi meetodit. Valimis oli 7 ettevõtet: Aqva Hotels OÜ, AS Pühajärve Puhkekodu, AS HEAL, OÜ Tervise Paradiis, Noorus OÜ, V SpaaHotell OÜ, AS Kuressaare Sanatoorium. Valim moodustas 14% üldkogumist. Töö tulemusena selgus, et COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatudvalitud piirangud on avaldanud olulist mõju valitud Eesti spaahotellide finantsmajanduslikule olukorrale.
Avatud juurdepääs
Covid-19 toetusmeetmete kasutamise tulemuslikkus Ida-Virumaa ettevõtete näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Oja, Tiina; Nukka, Ave
Lõputöö käigus selgitati välja riikliku ja kohaliku omavalitsuse toetusmeetmete kasutamine Covid-19 pandeemia majanduskahjude leevendamiseks Ida-Virumaal aastatel 2020-2022, tehti järeldusi ning ettepanekuid kohalikule omavalitsusele toetusmeetmete kasutamisest. Lõputöö koosnes kolmest peatükist. Esimeses peatükis anti ülevaade Eesti Vabariigis kasutatavatest riikliku ja kohaliku omavalitsuse toetusmeetmetest, töötasu hüvitise ja toetuse kasutamist Covid-19 pandeemia majanduskahjude leevendamiseks. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, valimi moodustamise aluseid ja andmete kogumise kirjeldust. Kolmandas peatükis selgitati välja Covid-19 pandeemia mõju Ida-Virumaal aastatel 2020-2022 ettevõttetele ning analüüsiti toetusmeetmete efektiivsust ja tehti järeldusi ning ettepanekuid kohalikule omavalitsusele toetusmeetmete kasutamisest. Paari nädalaga 2020 aasta alguses oli Covid-19 kõik pea peale pööranud, nakkusjuhtumite arv kasvas, et pandeemia kontrolli alla saamiseks otsustas valitsus kehtestada eriolukorra. Tuues kaasa erinevad piirangud, mis raskendas paljudel ettevõtetel töö tegemist ja maksude tasumist. Mitmed ettevõtted ei suutnud töötasusid maksta, hankijatele kauba eest tasuda ning ootasid riigilt abi. Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakkus Euroopa Liit ajutise toetuse Euroopa rahastust TERA, mis võimaldas liikmesriigil laenuna saada rahalist abi, mida Eesti kasutas 2021 a. Kriisi mõju leevendamiseks rakendati mitmeid meetmeid, millest olulisem oli Töötukassa töötasu hüvitis ja toetus. Toetusmeetme avaldust sai esitada vastavalt vajadusele seitsmesse erinevasse kohta, põhilised tingimused olid läbipaistvus, läbi mõeldud kava, dokumenteeritus ja jätkusuutlikkus, aga kõik ei läinud nii nagu oli tingimustesse kirja pandud. Juuni lõpuks oli töötuse osakaal 7,9%, mis oli 1,7% suurem kui eelmine aasta. Mai kuuga lõppes eriolukord ja võeti piirangud maha, elu vaikselt taastus, kuni tulid sügisel uued piirangud. Paljud ettevõtted pidid uksed ajutiselt sulgema, eriti Ida-Virumaal detsembris 2020 aastal, kus nakkusjuhtumite arv oli liiga kõrge ja selle piiramiseks kehtestati karmimad piirangud. Ameerika Ühendriigi toetusmeetmed olid väikeettevõtetele mitmed maksusoodustused, kapitaliinvesteeringute- ja palgakaitseprogrammid, mis pakkusid rahalist abi VKE-dele. Ettevõtjad võrdlesid Covid-19 pandeemiat Suur Depressiooniga (the Great Depression) 1930. aastal, mis oli pikim majanduslangus 20 sajandil. Lähtudes uuringu eesmärgist, tehti kohalikele omavalitsustele toetusmeetmete parendamiseks mõned ettepanekud, et toetusmeetme tingimustesse lisada ka töövõtulepinguga töötajad, arusaadavam süsteem toetuste jaoks, teise emakeelega ettevõtte juhtidele teha selgitavaid koolitusi ja maksesoodustus kriisi ajaks ettevõtetele. Tänu uuringule saab kohalik omavalitsus ülevaate Covid-19 toetussüsteemi puudustest ja ettepanekute põhjal neid parendada ning aidata valitsust uute toetusmeetmete välja töötamisel.
Avatud juurdepääs
DHL Logistics Estonia OÜ raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Sepman, Hella Linda; Luts, Siiri
Lõputöö teemaks valis autor „Raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile keskmise suurusega ettevõtte näitel“. Eestis on raamatupidamise korraldamisel ning raamatupidamise aastaaruande koostamisel lubatud järgida Eesti finantsaruandluse standardit. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum. Eesti finantsaruandluse standard on välja toodud raamatupidamise seaduses ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande. Keskmise suurusega ettevõte on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaruande. Täismahus raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, ning nendele vastavatest lisadest. Lisasid on uuritava ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes 20. Lõputöö läbiviimiseks püstitati uurimisülesanded, mis said töö käigus lahendatud. Lõputöö käigus töötati läbi kehtiv raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ning selgitati nende põhjal välja täismahus raamatupidamise aastaaruande koostamisele kehtestatud nõuded. Koostati empiirilise uuringu metoodika. Seejärel analüüsiti ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ 2021.majandusaasta raamatupidamise aastaaruande vastavust Eesti finantsaruandluse standardis esitatud nõuetele. Uuringu põhjal on tehtud järeldused ning parendusettepanekud. Ettevõttel DHL Logistics Estonia OÜ on finantsnäitajate alusel auditi kohustus. Sellest tulenevalt on esimeseks sammuks DHL Logistics Estonia raamatupidamise aastaaruande koostamisel audit. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ 2021. majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet on kinnitatud sõltumatu vandeaudiitori aruandega. Sõltumatu vandeaudiitori aruande vaatlusel selgub, et pole esitatud ühtegi puudujääki ega parendusettepanekut ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalik edaspidi lõputöös saadud uuringu tulemusel võimalikke leitud puudusi võrrelda sõltumatu vandeaudiitori aruandega. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ bilanss on esitatud vastavalt raamatupidamise seaduse lisa 1 skeemile ning bilansikirjete alaliigendused on esitatud lisades. Ettevõtte bilanss on tasakaalus. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ bilanss on koostatud korrektselt ning autor bilansis vigu ega puudujääke ei täheldanud. Bilansi koostamisel on järgitud järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Bilansi koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise ning on toodud võrdluseks kõrvale ka eelneva majandusaasta arvnäitajad. Samuti on järgitud bilansi koostamisel arusaadavuse printsiipi, mida on näha sellest, et põhiaruande kirjetele on lisatud viited neile vastavatele lisadele. Raamatupidamise aastaaruande bilansi ja raamatupidamisregistrite arvnäitajad langevad kokku. Ettevõte DHL Logistics Estonia OÜ on oma kasumiaruande koostamisel kasutanud kasumiaruande skeemi 1, milles on ärikulud liigendatud lähtuvalt kulude olemusest. Kasumiaruanne on koostatud korrektselt ja kasumiaruande kirjetele on viidatud vastavate lisadega, mis muudavad kirjete sisud arusaadavamaks. Parema ülevaate saamiseks tuleks lisada kirjetele Müügitulu, Põhivarade kulum ja väärtuse langus ning Tulumaks juurde viited ka lisale 1 „Arvestuspõhimõtted“. Kasumiaruande kirjete sisud on vastavuses RTJ-s 2 lisas 2 esitatud kirjeldustele. Samuti on vastavalt RTJ-s 2 lisale 2 selguse huvides kasumiaruandes esitatud kulude kirjed esitatud miinusmärgiga. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ rahavoogude aruanne on koostatud vastavalt RTJ-s 2 lisas 3 esitatud skeemile. Rahavood äritegevusest on koostatud kaudmeetodil ning rahavood investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest on koostatud otsemeetodil. Rahavoogude aruandes on kajastatud 2021 aasta laekumised ning väljaminekud. Rahavoogude aruandest selgub, et on toimunud muutused ettevõtte äritegevuse, investeerimistegevuse ning finantseerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruande kirjete sisu paremaks mõistmiseks peaks ettevõte viitama kirjetele vastavate lisadega või lisama aruande alla selgitava lause konkreetse kirje mõistmiseks. Näiteks soovitatav kirjele Muud laekumised investeerimistegevusest viidata lisaga 3, kirjetele Makstud dividendid ja Tulumaks viidata lisadega 1 ja 18 ning kirjele Muud laekumised finantseerimistegevusest lisada selgitav lause rahavoogude aruande all. Kirje Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus paremaks mõistmiseks koostas autor eraldi lisa. Analüüsi põhjal võib järeldada, et ettevõtte rahavoogude aruanne vastab nõuetele ning on esitatud järgides raamatupidamise alusprintsiipe. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil ehk 2021. aastal toimunud muutusi DHL Logistics Estonia OÜ omakapitalis. Aruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise Toimkonna juhendis 2 lisas 4 näidisele (b)-konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne. Omakapitali muutuste aruande vaatusel selgus, et aruanne on koostatud vastavalt RTJ-s 2 esitatud nõuetele ning järgib raamatupidamise alusprintsiipe. Analüüsi tulemuselsaab järeldada, et aruandes kajastatu on korrektne ning ei esine puudusi. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes on esitatud 20 aruande lisa. Lisades on esitatud põhiaruannete kirjete alakirjed ehk lisad annavad põhiaruannete kohta edasi täiendavat informatsiooni. Lisade koostamise nõue tuleneb Eesti finantsaruandluse standardist. Raamatupidamise aastaaruande lisad on esitatud süsteemselt. Uuringu põhjal saab järeldada, et lisades on mõned minimaalsed puudujäägid. Lisas 1 on kirjas arvestuspõhimõtted ning punkti “raha” all on toodud välja, et raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes ka kassas olevat sularaha. See lause on üleliigne, sest lisast 2 tuleb välja, et ettevõttes ei toimu arveldamist sularahas, vaid ainult pangakontodel. Lisas 1 punktis „materiaalne põhivara eemaldada lause soetusmaksumuse printsiibi kohta. Lisas 11 „osakapital“ peab olema vastavalt RTJ 15 §-le 26 välja toodud osakapitali osade arv, väärtus perioodi alguses ja lõpus ning muutused (müük, ost, tühistamine), kuid lisas 11 on välja toodud ainult osade arv ning väärtus perioodi lõpus. Soovitatav on korrigeerida lisa 11 tabelit vastavalt ja lisada ka algusperioodid ning lisada juurde lause, et muutusi ei toimunud. Lisas 19 „seotud osapooled“ on vastavalt RTJ 15 §-le 18 puudu informatsioon saldode lepinguliste tingimuste kohta (sh nende intressimäärad ning info tagatiste kohta). Uuringu käigus leiti kõige enam artikleid, kus autoriteedid toovad välja just, et enim vigu tehakse aruannete lisades. Uuritava ettevõtte aastaaruande analüüsi käigus selgus, et see peab paika ning autor leidis just enim vigu ettevõtte põhiaruannetele vastavates lisades. Analüüsitulemusel tuli välja, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu lisade korrektsusele. Uuring kinnitas, et raamatupidamise aastaaruanne on väga oluline osa majandusaasta aruandest, sest see annab õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist. Oluline on järgida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamise alusprintsiipe ning kehtestatud arvestusmeetodeid. Aruannete koostamisel õiglase ülevaate tagab kõigi toimkonna juhendite korrektne rakendamine. Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ raamatupidamise aastaaruande analüüsist selgus, et aruanne on valdavalt esitatud vastavalt raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud nõuetele. Esines mõni viga ning puudujääk, kuid need ei ole määrava tähtsusega ning on pigem minimaalsed. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes on esitatud asjakohane informatsioon ettevõtte finantsnäitajate kohta. Uuringu tulemusel saab väita, et lõputöö eesmärk on täidetud.
Piiratud juurdepääs
Digilahenduste kasutamine raamatupidamises raamatupidamisbüroo Tinevex OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Jaanimets, Eveli; Nukka, Ave
Maailmas valitsev koroonakriis on päevakorda tõstnud erinevate digilahenduste kasutamise ja kaugtöö tegemise ning seda suures osa just finantsvaldkonna töötajate seas. Vaatamata erinevatele kasutatavatele raamatupidamisprogrammidele, on raamatupidajatel aga ka palju selliseid tööülesandeid, millega tuleb tegeleda programmiväliselt ning Eestis on väga palju neid, kes seda teevad suures osas veel käsitsi. Kuna varasemalt koostatud uuringust on selgunud, et suurel osal raamatupidajatest napib aega uurimaks erinevate tehnoloogiliste lahenduste rakendamise võimalusi oma töös, oli lõputöö käigus läbiviidav empiiriline uuring vajalik, selgitamaks välja raamatupidajate abistamiseks digilahenduste kasutamise võimalused, mis lihtsustaks nende tööd vähendades ajapuudust, muutes tööprotsessid võimalikult kiireks ning parandades nende kvaliteeti ja tulemuslikkust. Oma olemuselt on digilahendus mobiiliäpp, veebi - või tarkvaralahendus või ka teatud sorti riistvara, mis aitab inimestel lahendada ettetulevaid probleeme erinevates eluvaldkondades, lihtsustades igapäevatööd ning hoides kokku aega ja kulusid. Õigete digilahenduste valikuni nii raamatupidamises kui ka muudes protsessides viib ettevõtte probleemide ja vajaduste kaardistamine. Raamatupidamisprogrammi valides tuleks silmas pidada eelkõige raamatupidamise tööprotsesside maksimaalset automatiseerimise võimalikkust ning erinevate funktsioonide rohkust. Põhilised automatiseeritavad protsessid raamatupidamises on müügi-ja ostuarvetega seotud sisestused, pangatehingute kajastamine, palgaarvestus, laoarvestusega seonduv ning digiteeritud dokumentide arhiveerimine aga ka aruandlus ning finantsosakonna üldine töökorraldus. Raamatupidamise tööprotsessides lisatöö vältimiseks, aja kokkuhoiuks ning kulude vähendamiseks on võimalik kasutusel võtta mitmeid erinevaid lisaprogramme ning äppe, kasutada andmete sünkroonimist ja API- liidestusi, dokumentide digiteerimist ja e-arveldamist ning mitmeid pilvelahendusi erinevate dokumentide ja failide käsitlemisel. Eeliseid, mida annab ettevõttele digilahenduste kasutamine, on palju, ometigi võib öelda, et erinevad digilahendused loovad ettevõttele efektiivset lisandväärtust pigem siis, kui neid kasutades on küberhügieeni teemal koolitatud töötajate ning kompleksse seadmete ja internetiturvalisuse lahenduse näol tagatud ka piisav turvalisus. Lõputöö koostamisel läbiviidu empiirilise uuringu uurimisobjektiks oli kolme töötajaga raamatupidamisbüroo Tinevex OÜ, kes pakub raamatupidamisteenust aastast 2009. Kuna suurim osa pearaamatupidaja tööajast kulub klientide nõustamisele ning nende probleemide lahendamisel, on ülejäänud kohustused ning plaanitud tegevused kuhjunud ning ettevõttes valitseb pidev ajapuudus, mistõttu oli ka empiirilise uuringu läbiviimine vajalik. Uuring viidi läbi ajavahemikul 01.11.2021-21.12.2021, mil üheks andmekogumise meetodiks oleva osalusvaatluse käigus ettevõtte tööst ka osa võeti. Juhtumiuuringus kasutati deduktiivset lähenemisviisi, kus arutluskäik liigub üldiselt üksikule. Lisaks osalusvaatlusele, kus vaadeldi erinevaid tööprotsesse, kasutatavat raamatupidamisprogrammi ning ettevõttesiseseid dokumente, kasutati andmekogumiseks ka poolstrukrueeritud intervjuud pearaamatupidaja-ettevõtte juhiga. Kogutud andmete analüüsiks kasutati võrdlusmeetodit, kus võrreldi teoorias välja toodud digilahenduste kasutamise võimalusi ettevõttes kasutusel olevate lahendustega ja lahendustega, mida oleks seal veel võimalik kasutusele võtta. Saavutatud uurimistulemused on esitatud sõnalise tekstina, mida täiendavad joonised, milleks on ekraanitõmmised ettevõttes kasutatavast raamatupidamisprogrammist ning seal leiduvatest juhenditest. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõtte digilahenduste ja automatiseerituse tase ostu- ja müügiarveid ning pangatehinguid puudutavates tööprotsessides võiks olla oluliselt suurem ning kasutamata on mitmed teoreetilises osas pakutavad võimalused, mis tõstaksid märkimisväärselt ettevõtte töö ja äritegevuse tulemuslikkust. Palgaarvestuses ja aruandluses on enamik teoorias pakutavatest võimalustest siiski kasutusele võetud ning kuigi neid ei rakendata kõigi klientide puhul, on nimetatud tööprotsesside automatiseerituse tase siiski hea. Infovahetus ning üldine töökorraldus on ettevõttes veidi konarlik ja läbimõtlemata ning selle tõhustamiseks saaks kasutusel võtta samuti mitmeid seni veel kasutamata digilahendusi. Ettevõttes valitseb ka suur turvarisk, kuna kõiki andmed hoitakse varundamata kasutatavates seadmetes, millel on vaid tasuta viirusetõrje ning vajalik kaitse puudub ka internetile. Uuringu tulemusi analüüsides jõuti järeldusele, et: • ettevõttes valitseb pidev ajapuudus, kuna paljud kliendid esitavad kuludokumente paberil, topelt, ettenähtud tähtajast hiljem ja puudulikult, mistõttu tehakse ettevõttes palju lisatööd ning töökoormus on jaotunud ebaühtlaselt, • olulist ajakulu ning erinevaid muid lisakulusid tekitab ka klientidele kogu raamatupidamisteenuse osutamine paberil, • suurt ajakulu ning vigade teket töös põhjustab dokumentide käsitsi sisestamine, • töö üldist tulemuslikkust vähendab asjaolu, et erinevate tööprotsesside juures ning ettevõtte üldises töökorralduses on kasutamata paljud automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused, • varitseb oht andmete lekkeks ning nendest ilma jäämiseks, sest kasutatavate seadmete ja internetiühenduse turvalisus ettevõttes on madal ning andmeid ei varundata. Lähtudes uuringu eesmärgist, tehti ettevõtte töö tulemuslikumaks muutmise võimaldamiseks järgnevad ettepanekud: • minna täielikult üle paberivabale raamatupidamisele, • võtta kasutusele arvete ja tšekkide digiteerimiseks mõeldud äpp CostPocket, • suurendada automatiseeritud tööprotsesse, • kvaliteetsema ja kiirema teenuse pakkumiseks taotleda juurdepääsud klientide pankadesse peale pearaamatupidaja ka teistele töötajatele, • info parema ja kiirema liikumise ning ettevõttesiseses töökorralduses segaduste vältimiseks võtta kasutusele pilvepõhine failide ning kalendri jagamise lahendus, • turvalisema töökeskkonna ja andmetöötluse tagamiseks võtta kasutusele kompleksne lahendus VPN-võrgu, tulemüüri ja seadmete viirusetõrje näol. Tänu uuringu läbiviimisele saab ettevõte ülevaate oma igapäevatöö digitaliseerituse tasemest ning lähtudes uuringu tulemuste põhjal tehtud järeldustest ja ettepanekutest, teha edaspidiseid valikuid täiendavate digi- ja automatiseerimislahenduste kasutuselevõtuks töö tulemuslikumaks muutmise nimel.
Avatud juurdepääs
E-residentide teadlikkus e-residentsuse teenusest Eestis
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Soa, Aili; Luts, Siiri
E-residentsuse programm sai alguse 1.detsembril 2014. aastal. Programmi eesmärk on edendada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut andes võimalus teiste riikide kodanikel kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kui algselt liitusid programmiga välisriikide kodanikud, kes olid Eestiga seotud, siis tänaseks on e-residente tulnud 173 riigist ja nende arv järjest suureneb. E-teenuste kasutamise võimalust oma riigis e-residentidele pakkus esimesena Eesti. Eesti jälgedes on asunud e-residentsust pakkuma Dubai ning Leedu ja Portugal on võtnud selle enda eesmärgiks. Eesti on saanud esimese koha suurima välismaise võrgustiku InterNations koostatud uuringus aastal 2018 kui väga häid digitaalseid lahendusi pakkuv riik. Lõputöö eesmärk oli kaardistada e-residentide teadlikkust pakutavate võimalused Eestis, saadud tulemusi analüüsida ning teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid raamatupidamisteenuseid osutavale ettevõttele e-residentide teadlikkuse tõstmiseks. Autor on töö teoreetilises osas tuginenud peamiselt teoreetilistele allikatele, õigusaktidele, uurimistöödele ja ajakirjanduses avaldatud artiklitele. Lõputöö esimeseks ülesandeks oli anda teoreetiline ülevaade e-residentsuse võimalustest Eestis ning sellega kaasnevad kohustused ja riskid, tuginedes teoreetilistele allikatele ja õigusaktidele. Autor leiab töös käsitletud materjalide põhjal, et e-residentidele on antud väga hea võimalus e-teenuste kasutamiseks. E-residendile antav digitaalne isikut tõendav dokument aitavad kiirendada protsesse, allkirjastada dokumente digitaalselt ja alustada ettevõtlusega ise Eestisse kordagi tulemata. Antud lõputöö tulemusena selgus, et e-residentsusega kaasnevad ka ohud. Puudulikud IT-lahendused ja koostöö puudumine välisriikidega on tekitanud olukordi, kus e-residentsuse on saanud isikud, kes on saanud ärikeelu, kes kannavad kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vanglakaristust või on saanud karistuse majanduskuritegude eest. Lõputöö eesmärgi täitmiseks koostati lõputööde metoodika, et kaardistada e-residentide võimalusi ja teadlikkust e-residentsusega. Kaardistusuuringus (survey) koguti andmeid kvantitatiivselt kasutades ettekavatsetud valmit (purposive sample). Uurimus viidi läbi raamatupidamisteenust osutava ettevõtte teenust kasutavate e-residentide hulgas, kellele saadeti autori poolt koostatud küsimustik (Lisa 1) e-ankeedina internetikeskkonnas Google Forms. Küsimustik esitati 40. e-residendile ning sellel vastas 17. E-residendid hindasid viie palli skaalal, millised olid ajendid ja eesmärgid e-residendiks saamiseks, kuidas nad on rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessi ja digitaalse isikut tõendava dokumendi kasutamise võimalustega ning kuidas nemad tajuvad e-residentsusega kaasnevaid riske ja probleeme. E-residendid said avaldada oma teadmisi e-residentsusega seotud maksude kohta, hinnates esitatud väidet tõeseks või vääraks. Saadud tulemusi analüüsiti kasutades statistilisi tehnikaid nominaalastmikul, järjestusastmikul ja suhteastmikul. Autori hinnangul on e-residentidele loodud väga head võimalused e-teenuste kasutamiseks Eestis ning seda võimalust on kasutanud väga paljud välismaalased. Uurides teoreetilisi allikaid on olemas nõuded ja raamistik, kuid samas Rahapesu Andmebüroo, Riigikontrolli aruannetest ja Kerli Tolki magistritööst selgus, et endiselt kaasnevad e-residentsusega ohud, millele tuleb leida maandamismeetmeid. Analüüsides küsitluse vastuseid selgus, et e-residendid on enamjaolt rahul pakutava võimalusega hakata e-residendiks Eestis. Kuid samas ei saanud ükski väide e-residentidelt maksimum punkte, seega on vaja tõsta ka pakutava teenuse kvaliteeti. Üheks e-residentsuse eesmärgiks oli kaasata välismaalt oma ala spetsialiste, et parandada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut. Seda toetab analüüsist selgunud info, et pakutavat võimalust on kasutamas kõrgharidusega inimesed, kes on oma ala spetsialistid. Samas e-residendid ise seda väga oluliseks ei pea. Digitaalse isikut tõendava dokumendi omamine pidi muutma lihtsamaks, kiiremaks ja atraktiivsemaks asjaajamise välismaalaste jaoks Eestis ning seda kinnitavad ka uuringu tulemused. Analüüsi tulemusena võib öelda, et üldiselt on e-residendid rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessiga ning mõistetakse selle vajalikkust. Uuringu käigus selgus, et protsess ise võib võtta aega ning digi-ID väljastuskohti on veel vähe. Sama näitab ka e-residentide teadlikkus digitaalse isikut tõendava dokumendi kätte saamise võimaluste kohta. Enamus vastanutest on teadlikud, et e-residendina on võimalik Eestis tekkiv maksukohustus ning vaid üks ei ole selle väitega nõustunud. E-residentide arvates peavad nad ise kõik oma tulud deklareerima Eestis, kuid tegelikult e-residendil endal tekib deklareerimise kohustus, kui kasu on saadud vara võõrandamisest, ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või mitteresidendi püsiva tegevuskohana. E-residendi tulud deklareeritakse Eestis vaid siis, kui ka tulu on saadud Eestist. Eestis töötades deklareerib tulu tööandja ja e-resident seda eraldi deklareerima ei pea. Analüüsist selgub, et vastanutest 29.41% ei ole teadlik, et töötades Eestis deklareerib tulu tööandja ja et väljas pool Eestit töötades peavad nad ise oma tulu deklareerima. Kuigi osad e-residendid on teadlikud maksusüsteemist, siis on näha vajadust parema selgitustöö tegemiseks. Analüüsides e-residentide arvamust e-residentsusega kaasnevatest riskidest ja probleemidest selgus, et ollakse kriitilisemad kui eelnevalt käsitletud võimalustega. Ka e-residendid nõustuvad, et programmiga võib kaasneda riskid ja probleemid ning selle lahendamisele ja paremaks muutmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Küsimustiku analüüsimisel selgus, et e-residentide teadlikkus pakutavate võimalustega on hea, kuid samas nende teadmised e-residentsusest vajavad veel täiendamist. Lisaks teavitustööle e-residentsuse meeskonna poolt, saavad sellele kaasa aidata ka raamatupidamisbürood, kes pakuvad raamatupidamisteenust e-residentidele, et tõsta e-residentide teadlikkust e-residentsusest. Lõputöö võiks huvi pakkuda e-residentidega töötavatele inimestele, kes saavad toetada oma teadmiste ja oskustega e-residente Eesti e-teenuste kasutamisel. Samuti võiks lõputöö pakkuda huvi e-residentidele, et teada millised võimalused e-residentsusega liitumisel kaasnevad.
Piiratud juurdepääs
Eakate naiste vastane vägivald
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-07) Õun, Aksa; Tammi- Jõeveer, Merli
Töö autor valis eakate naiste vastase vägivalla, kuna see teema on aktuaalne, kuid siiski pole sellest piisavalt räägitud. Eakad naised on üldiselt ühiskonnast üsna eemaldunud, kelle ainsateks tuttavateks võivadki olla vaid nende väärkohtlejad. Väärkohtlejateks võivad olla ka kõige lähedasemad: lapsed, lapselapsed, sõbrad, hooldajad, abikaasa. Tuues teemaks erinevaid vägivalla liike ja ka mitte nii räägitud ohvrigruppi, soovib autor tõsta ühiskonna teadlikkust vägivalla ilmnemise tundemärkidest ja leida viise, kuidas ohver oma halvast olukorrast välja tulla ja kuidas edasi minna. Töö eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi intervjuud, mis olid poolstruktureeritud kuna ühest küljest kasutatakse seal varem koostatud intervjuukava, teisest küljest saab intervjuu läbiviimisel muuta küsimuste järjekorda ja küsida täpsustavaid küsimusi. Autor peab tõdema, et intervjueeritavate leidmine oli oodatust palju pikem ja keerulisem protsess. Kuna lõputöö teema on äärmiselt isiklik, siis ka intervjuus küsitavad küsimused on vägagi personaalsed, ning mitmed ohvrid polnud veel valmis oma kogemustest rääkima. Kuna eakad naised on üldiselt üsna võõrad tehnoloogiaga, siis see tähendab, et abi otsimine vägivalla vastu on raskendatud. Ka majanduslikult kui ka füüsiliselt võidakse olla sõltuvad oma vägivallatsejast ning seetõttu tundub justkui vägivalla vabale elule pole võimalustki. Aastaks 2024 on peremudelid ja suhted paljustki muutunud. Sellest ajast kui hetkel olevad 65+ vanused naised olid lapsed või noored ja seetõttu võivad nad elavada ka oma mentaliteediga selles ajas, kus oligi tavapärane võimutsev mees ja kõike kannatav naine. Uurimustöö järeldused: • Eakatel naistel on puudulik turvavõrgustik. • Eakatel naistel pole piisavalt võimalusi/tahet/teadmisi eemalduda vägivallast. • Eakatel naistel on probleeme enesekehtestamisega. • Eakate naiste väärkohtlemine jääb üldiselt tema ja väärkohtleja vahele. • Eakad naised õigustavad väärkohtleja tegusid. Olukorra parandamise viisid: • Pidev suhtlus eakate naistega. • Tehnoloogia kättesaadavus ja selle kasutamise õpetamine. • Vägivalla olemuse ja selle võimalike tagajärgede selgitamine.
Piiratud juurdepääs
Eesti ettevõtte kohustused Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Sgirka, Rauno; Kallaste, Kaidi
Lõputöö annab ülevaate kohustustest Eesti äriühinguga Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada võimalikud kohustused Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel, et hinnata Eesti ettevõtte konkurentsivõimet ehitusteenuse pakkumisel Soomes. Selleks viidi läbi intervjuu ning arvutati välja hinnanguline töötunni väljamüügi hind, veendumaks, et see on konkurentsivõimeline. Uuringuks kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit, kuna uuringu eesmärgiks oli potentsiaalsete kohustuste kaardistamine, välja arvutamine ja võrdlemine. Töö koostamisel lähtuti deduktiivsest lähenemisest ning tugineti seadustele ja teooriale. Töös kirjeldati esmalt Soome ehitussektoris kehtivaid makse ning muid rahalisi kohustusi, peale mida arvutati intervjuu käigus saadud infot põhjal konkreetse ettevõtte pakutavat teenust, töötajaid, teenitavat kasumit arvestades potentsiaalne maksukohustus ja võimalik käibemaht ehitusettevõtte näitel. Eesti Statistikaameti kokkuvõtetest läbi aastate joonistub välja trend, kus saab üheti välja lugeda, et eestlaste suureks ekspordi sihtriigiks ja lemmikuks välisturuks on Soome. Paljudel ettevõtetel on osa tegevusest Soomes, ning on ka Eestis registreeritud ettevõtteid, kelle kogu tegevus on Soomes. Eesti majanduspoliitika on eksporti soosiv ning tugev koostöö ning pikaajaline kogemus Soomega meelitab paljusid oma õnne seal proovima. Riik jagab suures mahus toetusi erinevatele valdkondadele ekspordiga alustamiseks või uute turgude otsimiseks. Uurimistöö vajadus tulenes ka Soome maksuameti tellitud uuringust, kus selgus, et väga paljud Eesti taustaga ettevõtted on maksuvõlglased. Selline olukord on tekkinud tahtlikult või teadmatusest seadusandluse kohta. Viimase puhul on täieliku info teadmine hädavajalik ettevõtetele, kelle kavatsused on heatahtlikud ning ärilised. Alustava ettevõttena või siis uuele turule pürgijana on oluline teha eelnevalt korralik prognoos koos äriplaaniga. Prognoosi koostamisel tuleb ennast kurssi viia sihtriigi turu olukorraga, maksudega, valdkonna erisustega ning kehtiva töökorraldusega. Kahjuks on täna seis, kus Soome turule sisenemine on pööratud omaette äriks ning info selle võimaluse kohta on saadaval enamasti tasuliste koolitustena. Koolitused jäävad vahemikku paarsada kuni mõni tuhat eurot. Riigi poolt pakutavad tasuta koolitused ja tutvustavad seminarid pole kaugeltki piisavad, et katta kõiki olulisi aspekte. Tasuta tutvustavatel reisidel ning EAS koolitustel on kokku kutsutud paljud huvilised eri valdkondadest ning see hägustab seminari fookust. Fakt on see, et lõpuks on kõik tutvuste ning kapitali taga kinni, ning konkreetse soovi korral tuleb spetsialistide poole pöörduda ning raha kulutada. Alustaval ettevõtjal on ressursid küllaltki piiratud ning alati ei saa olla kindel, et kallis koolitus vastab ettevõtja kõigile küsimustele ning on just sellise sisuga nagu ettevõtte juht ootab. Sellisest olukorrast tulenevalt on pidev vajadus tasuta aktuaalse info kohta, kuidas turule siseneda ning mida see endaga kaasa toob. Uuringust selgus, et registreerimisvajadus tuleneb sellest, kas ettevõte plaanib püsivat tegevuskohta või on tegemist üksiku tööga. Alaline tegevuskoht määrab ära, kas on vajadust ettevõte registreerida ettemaksuregistris või kasutatakse maksuvabastuskaarti. Kõik vormid on leitavad Soome maksuameti kodulehel ning need tuleb Soome maksuametile saata paberkandjal. Välja toodi käibemaksuga maksustamise põhimõtted, käibemaksukohustuslaseks registreerimine ning maksu deklareerimise tähtaeg. Samuti kirjeldati ettevõtte tulumaksu ning selle arvutamist ning „ette“ maksmise korda. Teoreetiline osa käsitles majandusaasta lõppedes enammakstud või puuduoleva osa korrigeerimist ning tasumist. Olulise punktina toodi välja tellijavastutusseadus ning ehitussektoris kehtiv pööratud käibemaks. Pööratud käibemaks rakendub erinevate osapoolte suhtes (eraisik, juriidiline isik) ning deklareerimise kohustus alates summast, mis ületab piirmäära. Tellijavastutusseadus aitab mõista, kuidas toimib allhange ning milliseid andmeid kontrollitakse. Ehk milliseid andmeid peab peatöövõtja allhankijate kohta esitama maksuametile. Uuringus toodi välja ehitussektori miinimum töötasumäärad, mis on ehitussektori kollektiivlepingu raames kokku lepitud ning mille täitmist ka kontrollitakse. Kollektiivlepingus on kirjas töötasule juurde makstavad lisatasud, mis tuleb maksta kui individuaalse palgaosana. Töötajatel peab samuti olema pildiga isikukaart koos maksustamisnumbriga objektidel kaasas ning töötajad peavad olema objektidele registreeritud. Registreerimisi kontrollib pidevalt Soome Tööinspektsioon. Tervikpildi saamiseks toodi töös välja lõpetamise kord ning avalduse vorm, millel antud toimingut läbi viiakse. Tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks võib olla palju põhjuseid, alustades isiklikust ning lõpetades majanduslike põhjustega. Lõpetamine alati ei pea tähendama Y-tunnuse kustutamist, vaid Soome äriruumis on ka olukord, kui tegevus peatub. Sellisel juhul on võimalik sama y-tunnusega hiljem jätkata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Soome turule sisenemisel ja seal tegutsemisel on palju erisusi ja suur maksukoormus, mis omakorda võib tekitada küsimuse riski ja tasuvuse osas. Antud uuring annab võimaluse teooriale tuginedes arvestada ehitusettevõtte potentsiaalseid kohustusi ja tasuvust teenuse pakkumisel Soomes. Ehitusettevõtte näitel välja arvutatud potentsiaalne maksukohustus ning intervjuu tulemusel selgunud kulude suuruse ning soovitud kasumi põhjal selgus, et turule sisenemise võimalused on head ning ettevõte suudab konkureerida turul pakutavate hindadega, võimalusel isegi tõsta neid ja teenida oodatust enam kasumit. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, Ave
Lõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.
Piiratud juurdepääs
Elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kalma, Johanna Stina; Nukka, Ave
Lõputöö eesmärk oli analüüsi põhjal selgitada välja elektroonilisel teel saadetavate arvete eelised ja kitsaskohad Stora Enso Eesti AS näitel. Antud teema on aktuaalne, sest aina rohkem riike muudavad e-arvete saatmise ettevõtete vahel kohustuslikuks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti aga digitaalses arvelduses mahajäänute hulgas. Lõputöö teooriaosas tehti ülevaade digitaalsete arvete arengust Euroopa Liidus ning kirjeldati, milliseid meetmeid on Euroopa Liit ja Eesti riik rakendanud e-arvelduse toetamiseks ja laiemaks kasutuselevõtuks. Toodi välja arvetele esitatavad nõuded, selgitati arhiveerimisprotsessi ning PDF- ja e-arve sisulist poolt koos teenusepakkujate nimekirjaga. Teooritilises osas keskenduti elektroonilisel teel saadetavate arvete eelistele ja kitsaskohtadele erialases kirjanduses väljatoodud seisukohtade põhjal. Teooriast selgus e-arveldusele ülemineku vajalikkus. Sellega kaasneks üks arvete töötlemise süsteem senise kolme asemel, mis tõstaks andmete kvaliteeti, vähendaks töötlemisele kuluvat aega, säästaks kulusid ning muudaks arvete edastamise ja vastuvõtmise mõlemale osapoolele mugavaks. E-arvetele üleminek võib riigil aidata säästa umbes 2,5 miljonit eurot aastas. PDF-arve on elektroonselt edastatav arve, millelt info ei ole masinloetav. Info tuleb sisestada süsteemi käsitsi, sest tegemist on tavalise pildifailiga. PDF-arveid saab samuti saata läbi operaatori, kuid sellisel juhil ei tohi olla arve parooliga kaitstud ega krüpteeritud ning ühes failis peab olema ainult üks arve koos lisadega. Kahjuks ei ole e-kiri aga usaldusväärne, sest see ei pruugi alati õige adressaadini jõuda ning hiljem ei saa ka seda tuvastada, miks on e-kiri ja selles sisalduv arve kaduma läinud. PDF-arvete edastamisel võib meilimanusega lisanduda ka pahavara või viirus ning vältida ei saa ka võltsitud arveid, mis võivad tekitada tõsist ohtu ettevõttele. E-arve väljastatakse läbi operaatori, kelleks võib olla nii teenusepakkuja kui pank. Operaatorid on omavahel teinud rändluskokkuleppeid, mille tõttu ei pea e-arve väljastaja ja vastuvõtja kasutama sama operaatorit, vaid e-arve liigub operaatorite vahel rändluskokkulepete abil tasuta. Müügiarve saatmiseks peab sisestama vastuvõtja e-arve aadressi ning vastuvõtja operaatori tunnuse. E-arveid saadetakse Eestis kasutatavas E_invoice formaadis. PDF- ja e-arved koostatakse lähtudes käibemaksuseaduses esitatud nõuetest. Digitaalsel kujul saadetavad arved peavad olema arhiveeritud seitse aastat nagu ka teised raamatupidamise algdokumendid. Andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Programmivaatluse teel leiti, et Stora Enso Eesti AS on võimeline vastu võtma arveid kolmel viisil: paberarved, e-arved ja PDF-arved. Peamiselt esineb probleeme PDF-arveldusega, kuna suures osas lükatakse tagasi PDF- vormingus SAP süsteemi saabunud arveid. Tagasilükatud arveteks nimetatakse neid arveid, mis on SAP programmi jõudnud, kuid ebakorrektse infoga. Peamiselt on see tingitud teenusepakkuja vigadest, sest vigased arved peaksid olema tagasi lükatud enne süsteemi jõudmist. See toob endaga kaasa suure töö- ja ajakulu, kuna arve välja maksmiseks on vaja küsida tarnijalt nii kreeditarvet kui ka uut arvet. Samuti on PDF-arvelduse juures hulk nõudmisi, mida on vaja tarnija poolt täita, et arve üldse SAP süsteemi jõuaks. Programmivaatluse teel tuvastas autor kõik võimalikud vead, mille puhul lükkab Stora Enso teenusepakkuja arved tagasi kas tarnijale või finantstugiteenusekeskuse vastavale osakonnale. Põhjusteks võis olla näiteks, et e-mailis oli liiga palju manuseid, failide maht või lehekülgede arv ületas lubatud limiiti, e-mail oli saadetud vales (RTF) formaadis, arve saaja nimi on ebakorrektne või üks dokument sisaldas mitut arvet. Kõikide nende nõudmiste tõttu muutub PDF-arvelduse protsess väga aeganõudvaks ning põhjustab pahameelt tarnijate hulgas õigeaegselt maksmata arvete tõttu. Hetkest, kui tarnija saadab arve PDF-arvelduse emaili aadressile, jõuab see Stora Enso raamatupidamise süsteemi keskmiselt kahe päeva jooksul, kui kõik arvele kehtestatud nõuded on täidetud. Juhul, kui emailiga esineb probleeme, saadetakse tarnijale või Stora Enso finantstugiteenuse vastavale meeskonnale automaatne arve tagasilükkamise teavitus. Võltsitud arveid tuvastatakse arvete töötlemise käigus ning pahavara arvutisse sattumise vältimiseks ei soovitata avada võõraid veebilinke. Uuringu käigus ilmnes, et kuigi äriregister seda ei väljenda, siis Stora Enso Eesti AS’ile on võimalik saata e-arveid. E-arvete saatmine ettevõttele käib vaid ühel viisil, milleks on arvete edastus läbi SAP programmi. Kahjuks kasutavad sellist võimalust vaid vähesed ettevõtted ning e-arvete maht jääb vaid paarisaja juurde kuus mitme tuhande arve seast. Intervjuust selgus, et suurettevõtete peamine probleem e-arvelduse juures on see, et kuna Stora Ensol on palju osakondi ja üksuseid, siis tarnijatel on raskuseid leida õige info selle kohta, milliste andmetega arveid tuleb saata. Stora Enso raamatupidajatel on sealjuures keeruline leida õige kontakt tarnija poolel, kellelt paluda arve korrigeerimist. Lõputöö tulemusena tõi töö autor välja võimalikud viisid, kuidas Stora Enso arvelduse viise parendada. Vältimaks olukordi, et tarnijad ei tea täpset põhjust, miks tema dokument tagasi lükati ning mis oleks edasine samm, peaks täpsustama automatiseeritud tagasilükkamise teavitust. Samuti peaksid raamatupidajad jälgima, millistele e-maili adressaatidele tagasilükkamise teavitused saadetakse, et olla veendunud teavituse kohalejõudmises. Selleks, et arhiveerida saaks kõikides formaatides PDF-arveid (ka allkirjastatud dokumente) ning probleeme ei ilmneks dokumentide binaarsel tasandil, peab ühendust võtma arhiveerimist võimaldava teenusepakkujaga ning küsima võimalikke lahendusi. Stora Enso infoveebilehele oleks vaja lisada rohkem informatsiooni arvete saatmise kohta. Lõputöö autor tõi välja kaks varianti, kuidas Stora Enso Eesti AS saaks hakata vastu võtma e-arveid: PEPPOL elektrooniliste dokumentide vahetamise keskkonnaga liidestumine või operaatori vahetamine. Soovituslik on valida operaator, kes on juba PEPPOLiga ühendatud, et vältida lisatasusid.
Piiratud juurdepääs
Eraisikute investeerimisteadlikkus- ja harjumused
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-09) Valner, Getter; Noorväli, Helle
Investeerimine ja säästmine muutub aja jooksul aina aktuaalsemaks, sest soovitakse omale kindlamat rahalist tulevikku. Erinevatest teemakohastest uuringutest on selgunud, et eestlastel on investeerimiseks vajalikud finantsteadmised ning eeldused täiesti olemas. Kahjuks neid teadmisi ei rakendata ning pigem kasutatakse säästetud raha jooksvate kulude katteks kui tuleviku kindlustamiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) üliõpilaste teadlikkus investeerimisest ja vajadusel leida võimalusi õppekavade arendamiseks investeerimisalaste pädevuste omandamiseks. Uuringu koostamisel kasutati kvantitatiivset survey meetodit. Uuringu eesmärgi saavutamiseks viidi läbi valimiülene uuring kõikide Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite seas, kes õpivad arhitektuuriinstituudis, ehitusinstituudis, logistikainstituudis, tehnoloogia ja ringmajanduse instituudis ning tehnikainstituudis ja teenusmajanduse instituudis. Tulemuste põhjal selgus, et 61% tudengitest on alustanud investeerimisega juba vanusevahemikus 10-27, mis on hea vanus alustamiseks. Samuti selgus, et TTK uuringus osalenud üliõpilaste investeerimisteadlikkus ja -harjumused on pigem madalad. Erinevate instituutide vahel leiti, et Logistikainstituudi üliõpilased on võrreldes teiste instituutidega parema investeerimisteadlikkusega. Samas kui õppekavade analüüsis tuli välja, et Teenusmajanduse ärijuhtimise erialal on investeeringute kohta eraldi õppeaine. Selle põhjal võib järeldada, et Teenusmajanduse instituudis investeeringute analüüsi õppeaine läbides on investeerimisteadlikke tudengeid enam kui Logistikainstituudis. Eesti finantskirjaoskuse uuringust saadi teada, et eestlaste teadlikkus finantstegevuste osas on kasvanud, kuid nende finantsteadmiste kasutamises märkimisväärseid muutusi ei täheldatud. Uuringus osalenud 164st üliõpilasest 105 vastas, et nende teadmised investeerimisest on kas algelised või üldse puuduvad. Uuringut koostati eeldusel, et Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid omavad häid teadmisi investeerimisest, kuid nende rahaline käitumine ei ole samal tasemel. Uurimistulemustest selgus, et Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite investeerimisalane teadlikkus on pigem madal ning vaid vähestel tudengitel on investeerimisalased teadmised kõrged. Peamiselt toodi välja, et investeerimisalaseid teadmisi hangiti internetist, teemakohastest artiklitest, sõpradelt, tuttavatelt ja perelt. Tudengite investeerimisalaste teadmiste ja huvi tõstmiseks võiksid asjatundjad rohkem tutvustada investeerimise positiivseid külgi ning julgustada investeerimisteekonna alustamist. Uuringu tulemustest avaldub, et igakuise sissetuleku ja investeeritava summa vahel on oluline seos. Tudengid, kes teenivad vähem, märkisid, et nende igakuised investeeringusummad jäävad pigem alla 100 euro, kui üle keskmise palga teenivate tudengite investeeringute summa jääb 200-500 euro vahele. Küsitluse analüüsi põhjal saadi teada, et TTK tudengid pigem investeerivad igakuiselt, kuid soovivad siiski oma teadmisi suurendada. Uuringust selgus, et tudengid, kes teenivad alla 584 euro ja üle 1500 euro, ei eelista ühte kindlat investeeringu liiki. Kõige populaarsemad investeerimisliigid vastanute seas olid ühisrahastus, aktsiad, indeksfondid ja krüptorahad. Õppekavade vaatlusel ja analüüsil saadi teada, et Teenusmajanduse instituudi ärijuhtimise erialal on käsitletud kõige rohkem investeerimisteemalisi põhimõtteid. Antud õppekavas on õppeaine investeeringute analüüs, kus üliõpilane saab analüüsida erinevaid investeerimisvõimalusi, strateegiaid ja riske, hinnata investeeringu tasuvust erinevate hindamiskriteeriumite alusel ning sõnastada investeerimisotsuseid. Investeerimist polnud üldse õppekavas Teenusmajanduse instituudis sotsiaaltöö erialal, kus investeerimist vaja ei lähe, kuid olukorras, kus sotsiaaltöö lõpetanud tudeng sooviks alustada oma ettevõtet, on need teadmised ettevõtte finantsotsustel kindlasti kasuks. Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitele anti võimalus vabas vormis kirjutada kommentaar, mis oleks nende ideed kõrgkoolile, et suurendada õppekavades investeerimisalaste teadmiste osa. Paljud kommentaarid üliõpilaste poolt olid erinevate loengute, seminaride ja sellealaste valikainete lisamine õppekavadesse. Nii saaksid kõik investeerimishuvilised tudengid oma teadmisi täiendada olenemata instituudist või erialast. Tallinna Tehnikakõrgkooli kõikide instituutide juhtkondadele tehakse ettepanek vaadata üle õppekavad, et üliõpilased saaksid rohkem teadmisi investeerimisest ja suurendada investeerimise harjumusi. Selleks lisada õppekavadesse finantskäitumisega ja investeerimisega seotud õppeaineid (sh valikaineid), samuti kutsuda loengutesse külalislektoreid ja pakkuda erinevaid koolitusi. Lõputöö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Erinevad põhivara amortisatsiooni arvestamise meetodid ja nende mõju ettevõtte finantsnäitajatele.
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Arroküll, Kaie; Luts, Siiri
Lõputööna selgitati välja tootmisettevõtte AS HANZA Mechanics Tartu materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamine, kasutusel oleva ja erinevate meetodite võrdluse tulemusel anti hinnang ning tehti ettepanek sobivaima amortisatsiooni arvestuse meetodi kasutusele võtmiseks.
Piiratud juurdepääs
Esko talu OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sultsing, Elen; Noorväli, Helle
Ettevõtte finantsanalüüs võimaldab juhtkonnal saada teavet ettevõtte finantsseisundist ning selgitada kitsaskohad ettevõttes. Eduka ettevõtte taga seisab edukas finantsjuhtimine, oskus aru saada ja interpreteerida ettevõtte aruandeid ja finantsnäitajaid. Eesti majanduses on olnud madalseise, mille tulemusena on ettevõtted sattunud raskustesse ja pankrotistunud. Väheseid pankrotini jõudnud ettevõtteid õnnestub päästa. Ärilise ebaõnnestumise ja pankrotti saab enamasti vältida parema finantsjuhtimise tulemusel. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Esko Talu OÜ finantsmajanduslikku olukorda ja tuvastada ettevõtte kitsaskohad. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivset meetodit ja ülesehitus oli deduktiivne. Lõputöö andmekogumismeetodina kasutas autor dokumendivaatlust, mille aluseks olid Esko Talu OÜ 2015-2018 majandusaasta aruanded. Esko Talu OÜ bilansi horisontaalanalüüs näitas, et bilansimahus on kõige suuremad muutused toimunud 2018. aastal, kui varad vähenesid 37%. Muutus oli tingitud sellest, et ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatuse valdkonnas ja sellega seoses toimus ümberhindlus loomakasvatusega seotud varude ja bioloogiliste varade osas. Bioloogilised varad vähenesid pärast 2016. aastat kuni bilansist täieliku eemaldumiseni ja varud vähenesid 2018. aastal 76%. Ümberkorralduse tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks tulemiks kahjum ehk kasum vähenes 2018. aastal 258878€. Esko Talu OÜ kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et alates 2016. aastast on ettevõte suutnud võrreldes eelmise aastaga müügitulu kasvatada. Kuluartikkel kaubad, toore, materjal ja teenused olid korrelatsioonis müügituluga v.a 2018. aastal, kus tulu suurenes, kuid kulusid suudeti vähendada. Sellest võib järeldada, et 2016- 2017. aastal on müügitulu suurenemise ja vähenemise taga müügimahtude vähenemine ja suurenemine. Aastal 2018 oli müügitulu suurenemise ja kulude vähenemise taga müügihindade tõus, samuti on ettevõte tegelenud kulude optimeerimisega ja leidnud viisi, kuidas paremini kulusid kokku hoida. Sellegipoolest tekkis kahjum, mis oli peamiselt tingitud bioloogiliste varade ümberhindlusest, mis tulenes nende esmasest õiglases väärtuses arvele võtmisest ja hilisemast õiglase väärtuse muutusest. Bilansi vertikaalanalüüsist selgus, et vaadeldavatel aastatel on käibevarad vähenenud ja põhivara osakaal suurenenud. Koguaktivast märkimisväärse osa moodustas materiaalne põhivara, mis on antud tegevusvaldkonnale iseloomulik, kuna ettevõtluses kasutatavad põhivarad on väga kallid. Kõige suurema osa kohustistest ja omakapitalist moodustab kõigil aastatel eelmiste perioodide jaotamata kasum. Ettevõtte omanikud ei ole viimastel aastatel dividende välja võtnud ja on investeerinud teenitud kasumi ettevõttesse. Laenud moodustavad väga väikese osa kogupassivast, mis näitab, et täiendavatel investeeringutel on kasutatud omakapitali. Kasumiaruande vertikaalanalüüs näitas, et suurima osakaalu müügitulust moodustas ettevõttel kaubad, toore, materjal ja teenused, mis oli üle 60% kuni 2018.aastani, mil langes pea 20%, mis on efektiivsema töökorralduse tulemus. Kuni 2018. aastani oli aruandeaasta kasum tõusvas trendis, suurendes iga aastaga, mis tähendab, et ettevõtte tegevus oli olnud pidevalt kasumlik. Põhitähelepanu oli suhtarvuanalüüsil, kus autor teostas maksevõime, finantsvõimenduse, varade kasutamise efektiivsuse, tasuvuse ehk rentaabluse ja pankrotiohu analüüsi. Maksevõime analüüsist selgus, et ettevõte on maksevõimeline ja tal on piisavalt vaba raha oma tegevuse teostamiseks ja kohustiste õigeaegseks tasumiseks. Üldine kõrge maksevõime tase viitab ebaefektiivsusele ja tähendab, et ettevõte on liialt investeerinud käibevaradesse. Kõrge näitaja on tingitud ka lühiajaliste kohustiste puudumisest, mis viitab sellele, et ettevõte kasutab vara finantseerimisel peamiselt omakapitali. Autori soovitus oleks ettevõte vabade vahendite optimaalsemaks kasutamiseks leida täiendav investeering, mis teeniks tulu. Lisaks soovitab autor enne igasuguse investeeringu tegemist hinnata investeeringu tulusust, ning investeerides toodetesse lisaks teostada ka turuanalüüs. Finantsvõimenduse ehk võõrkapitali kasutamise analüüsist selgus, et ettevõttes kasutatakse oma vajaduste finantseerimiseks minimaalselt laenatud vahendeid ja peamiselt kasutatakse omakapitali finantseerimisallikana. Samuti on väiksem risk raha kaotada ja finantsraskuste korral ollakse paremini kaitstud. Autori soovitus oleks kaaluda finantsvõimenduse kasutamist, mida peetakse soodsamaks, kui omakapitali ja mis võib suurendada kasumit tulevikus ja mille tulemusel suurendaks omakapitali tulutoovust. Hea maksevõime ja vähe kohustisi on hea eeldus kaasata lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele ja arendada uusi tooteid. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist oli näha üldist madalat taset, mis tähendab, et Esko Talu OÜ teenis varade pealt kasinalt müügitulu. Madalad tulemused on tingitud sellest, et ettevõte on väga kapitalimahukas. Autori soovitus on üle vaadata põhivarad pärast seda, kui ettevõte lõpetas tegevuse loomakasvatus valdkonnas ja võimalusel müüa ära need põhivarad mida enam ei vajata ja investeerida saadud tulu mujale. Lisaks oli näha iga aastaga oli parenenud debitoorse võlgnevuse näitajad, mis võib viidata selle, et ettevõte on kehtestanud rangemad müügitingimused. Autori soovitus on vaadata üle ettevõttes kehtestatud müügitingimused ja ehk on võimalik pikemaid maksetähtaegu anda, mis edendaks müüki, mille kasv on pidurdunud. Tasuvusanalüüsist selgus, et Esko Talu OÜ majanduslikud tasuvusnäitajad on olnud suhteliselt madalad, kuid kuni 2018. aastani tasuvad. 2018. aastal lõpetas Esko Talu OÜ tegevuse loomakasvatuse valdkonnas, mille tulemusel kujunes ettevõtte arvestuslikuks 2018. aasta tulemiks kahjum. Muudatuste rakendamisega ei saadud nii hästi hakkama, mis avaldas halba mõju ka finantssuhtarvudele. Aastatel 2015-2017 oli näitajate iseloomulikuks trendiks tõus. 2017. aastal tõusid rentaablusnäitajad võrreldes eelmise aastaga pea kahekordselt. Kaasates lisa võõrkapitali, et laieneda uutele turgudele, võimaldaks kasvatada tootmismahte, mis parandaks tasuvust ja kompenseeriks müügitulu vähenemist, mis kaasneb tegevuse lõpetamisega loomakasvatuse valdkonnas. Pankroti analüüsist on näha, et kuigi 2018. aastal näitaja langes pea kahekordselt on tulemus sellegipoolest väga kõrge. Langus oli mõjutatud ettevõttes toimunud ümberkorraldustest, kuid Z- skoori tulemus näitas, et lähiaastatel ei tohiks tekkida maksejõuetust. Ettevõttele teostatud finantsanalüüsist järeldab autor, et Esko Talu OÜ on jätkusuutlik ettevõte, olenemata 2018. aastal läbiviidud muudatustest ja sellega kaasnenud kahjumist. Ettevõte on suutnud vähendada põhitegevusega seotud kulusid, parandanud varade kasutamise efektiivsust ja tõstnud likviidsust. Suuremad muudatused võtavad aega, kuid Esko Talul OÜ on olemas kõik eeldused kahjumist välja tulemiseks ja olla järgnevatel aastatel taas kasumlik ettevõte. Kõik eelnev kokku annab ettevõttele võimaluse efektiivistada põhitegevusvaldkonna tegevusi ning jätkata uue turu leidmist kõrgema lisandväärtusega toodetele. Järgnevatel aastatel soovitab autor analüüsida ettevõttes läbi viidud muudatuste tasuvust, mille tulemusel on võimalik anda hinnang juhtimisotsuste kohta ja prognoosida edasi tegevust tulevikuks. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

Sirvi

Sirvides Majandusarvestus Pealkiri järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud