Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Autor "Annus-Anijärv, Laivi" järgi
Näitamisel1 - 20 36-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Abivajaduse hindamine sotsiaalteenuste ja –toetuste määramisel kohalikus omavalitsuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Valg-Rask, Eveli; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö eesmärk on analüüsida sotsiaaltöö spetsialistide abivajaduse hindamise läbiviimise kogemuste kooskõla teooria ja õiguslike alustega. Tulemustest lähtuvalt saab öelda, et uurimuses osalenud sotsiaalhoolekande spetsialistid lähtuvad inimese abivajaduse terviklikus hindamises sotsiaalhoolekande seaduse poolt välja toodud alustest ja põhimõtetest. Seadus kohustab võtma abivajaduse hindamisel arvesse inimese toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Tulemustest selgus, et spetsialistid võtavad abivajaduse hindamisel neid komponente arvesse. Samuti keskenduvad nad abivajaduse hindamisel viiele STAR programmis olevale hindamisvaldkonnale, milleks on: 1) milleks on suhted sotsiaalvõrgustikuga, 2) majanduslik olukord, 3) eluase ja elukeskkond, 4) tervislik seisund ja elustiil, 5) töötamine ja õppimine. Lisaks selgus uurimistulemustest, et spetsialistid järgivad abivajaduse hindamise protsessis sotsiaalhoolekande põhimõtteid. Näiteks rõhutab sotsiaalhoolekande seadus inimese kaasamise, kuulamise, tema arvamuse arvestamise ja nõustamise põhimõtet. Spetsialistide jaoks on vestlus inimesega üks peamisi ja olulisemaid komponente abivajaduse hindamise protsessis, sh arvestatakse vastavalt võimalusele inimese arvamusega. Siiski on abivajaduse hindamine laiem ning olenemata inimese enda seisukohast hinnatakse abivajadust terviklikult. Puudusena märkas autor, et spetsialistid ei käsitlenud hooldaja toetusvajaduse välja selgitamise komponente, kuid sellest lähtuvalt ei saa üheselt väite, et spetsialistid seda põhimõtet ei järgi. Kõrvutades sotsiaaltöö teooriaid ja uurimistulemusi saab kokkuvõtvalt öelda, et erinevad alusteooriad toetavad abivajaduse hindamist. Antud uurimistöös võeti aluseks kriisiteooria ning Maslow’i vajaduste hierarhia. Nende alusteooriate tundmine võimaldab sotsiaaltöötajal mõista, kuidas ja miks on oluline abivajadust terviklikult hinnata ning abivajajale tagada just temale sobiv sotsiaalteenus või -toetus. Inimene ise vastutab, motivatsioon ise edaspidi hakkama saada tuleb temalt. Uurimistulemustest lähtuvalt saab öelda, et Maslow teooria on sotsiaaltöö spetsialistidele inimese abivajaduse hindamisel ja abimeetme valimisel aluseks. Intervjuudest selgus, et abivajaduse rahuldamisel keskendutakse esmalt Maslow skeemi madalamatele osadele, st füsioloogilised ja turvalisuse vajadused ning seejärel on võimalik liikuda kõrgemale. Kui inimesel ei ole füsioloogilised vajadused rahuldatud, siis tal puudub motivatsioon järgmiste vajaduste rahuldamiseni püüelda. Sotsiaaltöötaja peab hindama, milline vajadus inimesel on ning pakkuma tuge ning jõustamist kliendist lähtuvalt. Läbi kriisiteooria on võimalik aru saada, millises kriisitüübis võib klient hetkel olla. Peamiselt puutuvad sotsiaaltöötajad kokku klientidega, kellel on kas arengukriis (iseseisvumine, lapse sünd, muutused rollides) või situatsiooniline (majanduslik) kriisivorm. Tulenevalt uurimistulemustest ja uurimuses osalenud spetsialistide väljakutse kohtadest ja ettepanekutest teeb autor kaks peamist ettepanekut. Uurimuses osalenud spetsialistide jaoks on oluline ühtne hindamisinstrument, mida tänasel hetkel ühtse alusena abivajaduse hindamise juures ei ole. Kuivõrd näeb ka autor, et kvaliteedi ühtlustamise aspektist lähtuvalt tagaks ühtne hindamisvahend objektiivsema ja terviklikuma abivajaduse hindamise, teeb autor ettepaneku sotsiaalhoolekande valdkonna poliitikakujundajatele töötada välja ühtne hindamisinstrument, mis oleks aluseks üle Eesti abivajaduse hindamise kontekstis. Lisaks tõid uurimuses osalenud spetsialistid välja, et sooviksid senisest rohkem vahetada praktilisi kogemusi teiste sotsiaalhoolekande kolleegidega. Sellest tulenevalt teeb autor ettepaneku kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtidele ja sotsiaalvaldkonna poliitikakujundajatele korraldada ühiseid regionaalseid või üle-Eestilisi kovisioone, supervisioone ning koostöökohtumisi. Autori hinnangul sai käesoleva töö eesmärk täidetud ning autor sai selgitada välja, kuidas ühtib sotsiaaltöö spetsialistide kogemustega abivajaduse terviklikul hindamisel, seaduses sätestatud aluste ja põhimõtete ning sotsiaaltöö teooriatega kohalikes omavalitustes. Inimesel jääb lõpuks ikkagi õigus, vabadus ja vastutus, teha oma elu puudutavad valikud.Nimetus Avatud juurdepääs Äriühingu juhatuse liikme põhikohustuste rikkumine ja vastutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Albo, Pille; Annus-Anijärv, LaiviVastavalt äriseadustikule on eraõiguslikud äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid juhivad erinevad organid, sealhulgas juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Juhatuse liikmete valimisel ja põhikohustuste täitmisel kehtivad teatud nõuded, nagu täisealine ja teovõimeline olemine ning kehtivate piirangute puudumine. Juhatuse liikme ametiaeg võib olla tähtajatu või tähtajaline. Juhatuse põhikohustused hõlmavad hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Hoolsuskohustus nõuab ülesannete täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega, riskide hindamist ja otsuste tegemist äriühingu parimates huvides. Lojaalsuskohustus nõuab äriühingu huvides tegutsemist, vältides huvide konflikte. Kohtulahendite analüüs näitab, et juhatuse liikmete kohustus seisneb korraliku ettevõtja standardite järgimises, äriühingu huvide arvestamises ja huvide konfliktide vältimises. Juhatuse liikme olulised rikkumised hõlmasid ebasoodsate laenulepingute sõlmimist, majanduslikku kahju fiktiivsete arvete kaudu ning äriühingu vara mittesihtotstarbelist kasutamist. Vastutuse kontseptsioon võib varieeruda erinevates uurimisvaldkondades nagu õigusteadus, eetika ja sotsioloogia ning hõlmab sotsiaalset hukkamõistu, seadusjärgseid sanktsioone või karistusi. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on täita seadust, põhikirjast ja osanike otsustest või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastutus ulatub kaugemale võrreldes tavapäraste töösuhetega ning vastutuse hindamisel võetakse arvesse subjektiivseid kriteeriume, mida hinnatakse süü või süüteo alusel. Juhatuse liikme vastutus võib olla tsiviilõiguslik, kriminaalõiguslik või haldusõiguslik. Tsiviilõiguslik vastutus hõlmab kahju hüvitamist, kui juhatuse liige rikub oma lepingulisi kohustusi äriühingu suhtes. Kriminaalvastutus tuleneb kuriteo toimepanemisest ja sellega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Vastutuse rakendamise eelduseks on tõendada lepingu rikkumise ja sellest tekkinud kahju omavaheline põhjuseline seos. Mitmeliikmelise juhatuse puhul on juhatuse liikmete vastutus solidaarne, kuid juhatuse liige või osaliselt vabaneda vastutusest, kui ta tõendab oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikmete vastu saab kahjunõude esitada enne nõude aegumistähtaega, mis on tavaliselt kolm aastat, kuid juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte eripärast on seadusjärgne nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kriminaalvastutuse puhul võidakse juhatuse liiget karistada, kui ta on toime pannud kuriteo. Haldusvastutus seob äriühingu juhatuse liikmed vastutusega maksuõigusrikkumiste eest. Selle eesmärk on tagada maksuseaduste nõuetekohane järgimine ning õigeaegne maksude tasumine, mis omakorda tagab maksusüsteemi tõhususe. Maksuhalduril on õigus rakendada meetmeid ja võtta vastutusele äriühingu juhatuse liikmeid vastutusotsuse kaudu, kui nad ei täida seadusjärgselt määratud maksukohustust. Äriühingu juhatuse liikmete kohustused hõlmavad raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamist, tagades et tehingud ja maksustamisega seotud andmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Juhatuse liige ei pea ise tegelema igapäevase raamatupidamisega, vaid ta peab veenduma, et äriühingu raamatupidamist läbi viiv isik täidab oma kohustusi korrektselt ja pädevalt. Mitterahalised kohustused, nagu deklareerimis- ja maksusumma arvestamise kohustus, on olulised maksukohustuse täitmisel. Maksumaksja või maksu kinnipidaja peavad maksusumma eelnevalt arvutama, deklareerima ja esitama maksudeklaratsiooni õigeaegselt vastavale maksuhaldurile. Maksuhaldur võib rakendada sunniraha, kui maksumaksja ei täida teabe, esemete või dokumentide esitamise kohustust nõuetekohaselt. Äriühingu juhatuse liikmed vastutavad maksualaste kuritegude eest solidaarselt äriühinguga. Maksualased väärteod hõlmavad erinevaid rikkumisi, nagu maksukohustuse varjamine, maksuhalduri tegevuse takistamine ja aktsiisireeglite rikkumine. Karistusandmed maksualaste väärtegude kohta kustutatakse karistusregistrist pärast trahvi tasumist või aresti kandmist kahe aasta möödudes. Empiirilise uuringu läbiviimiseks vaatles autor juhatuse liikmete kohustustega seotud riigikohtulahendeid ning analüüsis neid võrreldes teooriaga. Kohtuotsuste vaatluse ja analüüsiga selgitas autor välja enim esinenud kohustuste rikkumised. Kohtupraktikast nähtub, et juhatuse liikmete kohustuste rikkumine toimub pigem teadlikult ning seda ajendab soov saada isiklikku materiaalset kasu. Juhatuse liikmetel on kohustus käituda üldiselt aktsepteeritavate käitumisnormide järgi, end ametist tagandada või avaldada selleks soovi mõjuva põhjuse ilmnemisel, selgitada välja enda esindusõiguse kehtivus ja selle ulatus ning jälgida juhtorgani kohta kehtivate andmete õigsust Äriregistris.Nimetus Piiratud juurdepääs Arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Nõmm, Piret; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö eesmärk on välja selgitada arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu tase muutunud ühiskonna tingimustes ja esitada tööandjatele ettepanekuid motivatsioonipakettide kohandamiseks ning töörahulolu suurendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Konesko koondamise protsessi analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Ots, Marje; Annus-Anijärv, LaiviKäesoleva lõputöö pealkiri on „AS Konesko koondamise protsessi analüüs“. Lõputöö on koostatud antud teemal, sest viimastel aastatel on koroonaepideemia põhjustanud majanduslangust, mis on sundinud paljud ettevõtted, kulude kokkuhoiuks, koondama oma töötajaid. Ka AS Konekso pidi seoses majanduslangusega koondama 38 töötajat. Kuna koondamine on alati seotud inimestega, siis on tegemist tundliku teemaga ja väga oluline on, et koondamise protsessis järgiks ettevõte kindlasti seadust. Lõputöö eesmärk on kaardistada ja analüüsida AS Konesko koondamise protsess, kooskõlas seadusete ja erialaspetsialistide soovitustega, vaidluste vältimiseks tööandja ja töötaja vahel. Eesmärgi täitmiseks on lõputöö autor seadnud järgmised ülesanded: esitada koondamise protsessi õiguslikud alused ja selle sisu selgitused tuginedes seadustele; tuua välja valdkonna spetsialistide soovitused koondamise paremaks korraldamiseks; kaardistada AS Konesko koondamise protsess ja analüüsida seda kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega; teha järeldusi ja ettepanekuid AS Konesko juhatusele koondamise protsessi korraldamiseks, kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega, et vältida vaidlusi töötaja ja tööandja vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse lõputöös deduktiivset uurimisstrateegiat ja uurimismeetodiks on kvalitatiivne uurimisviis, kus tulemuste saamiseks vaadeldakse dokumente ning intervjueeritakse ettevõtte personalijuhti ja elektrikomponentide tehase juhti. Analüüsi käigus vormistatakse intervjuud ja dokumendivaatluse tulemused tekstiks ning võrreldakse saadud tulemuste vastavust teoreetilises osas esitatud õiguslikele alustele ja erialaspetsialistide soovitustele. Uurimistulemused esitakse kirjalikult ning lisatakse joonised, tabelid ja dokumendid, et uurimistulemused oleks selgemad ja arusaadavamad. Lõputöö koosneb 57-st leheküljest, kus on kasutatud 40 kirjanduslikku allikat ja on illustreeritud kolme joonise ja viie tabeliga ning lisatud on dokumentide näidised. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõte järgib koondamisel töölepingu seadust, aga võiks arvesse võtta ka erialaspetsialistide soovitusi. Järeldused ja ettepanekud AS Konesko juhatusele: ettevõtte töötajaid peaks kindlasti võimalikult varakult koondamisest teavitama; juhtivtöötajatele peaks kindlasti korraldama koolituse enne koondamise protsessi ja vajadusel nõustamise pärast protsessi; ülesütlemisavaldusse ära märkida töölepingu seaduse § 99 vaba aja andmise kohta uue töö otsimisel ja § 100 lg 2 töötuskindlustushüvitise kohta; koondatud töötajatega viia, nädala jooksul pärast ülesütlemisavalduse saamist, läbi vestlus; ettevõtte töökorraldusreeglitesse kirja panna koondamise protsess.Nimetus Avatud juurdepääs IT-töötajate motivatsioon ja töörahulolu Tallinna gümnaasiumites(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Bondaruk, Aleksandra; Annus-Anijärv, LaiviViimastel aastatel on toimunud maailmas olulised muudatused, mis täielikult muutsid ühiskonna tingimusi. Infotehnoloogia on pea kõikide ettevõtete lahutamatu osa (IT-juhtide tööks vajalikke teadmisi ja oskusi jagab IT-juhtimise meistriklass, 2018), mille tõttu vajab ühiskond inimesi, kes suudaksid seda hoida, hallata ning arendada. Valdkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll motiveeritud ja rahuloleval IT töötajal. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Tallinna gümnaasiumite IT töötajate motivatsiooni ja töörahulolu tase muutunud ühiskonna tingimustes ja esitada tööandjale ettepanekud IT- töötajate motivatsiooni ja töörahulolu parendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks anti ülevaade Tallinna gümnaasiumite IT töötajate valdkonnast, avati töörahulolu ja motivatsiooni teoreetilised alused ning kirjeldati muutunud ühiskonna tingimusi. Seejärel viidi läbi uuring Tallinna gümnaasiumite IT töötajate seas, mille järel tulemusi analüüsiti, tehti järeldused ning koostati ettepanekud motivatsioonipaketi kohandamiseks. Küsimustik jagati viide teemaplokki, mille abil uuriti osalejate tausta, nende motivatsiooni, töörahulolu, nende kaugtöö võimalusi ja sellega seotud muudatusi ning muudatusi, mis kaasnesid Ukraina sõjapõgenike tulekuga. Analüüsimisel selgus, et uuringus osales 22 Tallinna gümnaasiumite IT töötajat, kellest mehi ja naisi oli võrdselt – 50%. Enamus vastajatest on 41 – 50 aastat vanad ning valdav osa vastajais omab magistrikraadi. Põhihariduse või doktorikraadiga töötajaid vastajate seas ei olnud. Tööstaaž enim töötajatel oli rohkem kui 17 aastat. Peamised IT töötajate ülesanded on kooli personali abistamine, kontode haldamine ja personali koolitamine IT osas. Teine teemaplokk näitab, et peamised osalejate motivaatorid on kolleegidega hea läbisaamine, rahulolu tehtud tööst ning hea töökeskkond ja tingimused. Mis ajendas seda tööd tegema, on head suhted töökaaslastega, huvitav töö ja tööülesanded ning stabiilne sissetulek. Kolmanda ploki, töörahulolu plokk, tulemused näitavad seda, et vastajad on pigem rahul oma tööga. Head suhted kolleegidega, stabiilne töö, tunnevad end motiveerituna, kui saavad ise valida tööaegaja kohta ning nendel on toetav(ad) ülemus(ed). Peamised puudused nende arvates on madal töötasu, silmade väsimine ning istuv töö asend. Eelviimases teemaplokis selgus, et täielik kaugtöö ei ole võimalik ning aegajalt peab IT töötaja olema füüsiliselt koolis. Enamus vastajatest eelistaks töötada osaliselt koolis, osaliselt kodukontoris.50 Distantsiõppe ajal kasvas enamuse vastajate koormus oluliselt kõrgemaks, kuna nad olid valmis abistama kooli personali 24/7. Viimases teemaplokis selgus, et sellel õppeaastal õpivad kõigis koolides ukraina sõjapõgenikud, aga nende tulek peaaegu ei mõjutanud või väga vähe mõjutas Tallinna gümnaasiumite IT töötajate koormust. Koormuse tõus on tingitud sellest, et ukraina õpilaste või personali jaoks on vaja luua kontod, et nad saaksid kasutada e-õppesüsteemi ning koolitada neid süsteeme kasutama. Kokkuvõtvalt järeldame, et peamiselt motiveerib Tallinna gümnaasiumite IT töötajaid oma tööd tegema head suhted töökaaslastega, huvitav töö ja tööülesanded ning stabiilne sissetulek. Peamised puudused on madal palk, silmade väsimine ja istuv töö. IT töötajate üldine töörahulolu on pigem kõrge. Õppeasutuste distantsõppe ajal enamikel juhtudel töökoormus tõuseb, sest IT spetsialistid peavad olema 24/7 valmis õpetajaid toetama ja aitama. Ukraina sõjapõgenikud peaaegu ei muutnud nende töökoormust. Läbiviidud uuringust võib järeldada, et tööandjatel on vaja pöörata enam tähelepanu IT töötajate töötasule ning kooli raha kasutamisel leida ka võimalus oma IT töötajate palkade suurendamiseks. Lisaks luua ohutud ja tervislikud töötingimused. Tööruumid peavad olema piisava kõrguse ja pindalaga, et töötaja saaks oma tööd teha tervist kahjustamata.Nimetus Avatud juurdepääs Kaugtöö korraldus IT ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Seiler, Monika; Annus-Anijärv, LaiviKaugtöö teoreetilises osas toodi välja kaugtöö korraldus, selle õiguslikud alused ja selgitused. Õiguslike aluste paremaks arusaamiseks, esitati eriala spetsialistide seletused. Lisaks sisaldas teoreetiline osa kaugtöö rakendamist, kus toodi välja soovitusi ja kohustusi tööandjale, kaugtöö paremaks rakendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi IT ettevõttes läbi empiiriline uuring. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uurimismeetodiks oli kvantitatiivne meetod. Kaardistati ja analüüsiti töötajate hinnanguid IT ettevõtte kaugtöö korralduse seadustele vastavuse osas. Tulemusi võrreldi ettevõtte kaugtöö dokumentide, seaduste ning teooriaga. Uuringu käigus selgus, et kaugtöö korraldus IT ettevõttes on suures osas seaduste ja teooriaga vastavuses. Empiirilise uuringu käigus tuuakse välja järeldused ja ettepanekud IT ettevõtte tööandjale kaugtöö seadustele vastavaks ja kooskõlaks teooriaga korraldamiseks (Lisa 4). Lõputöö autor on kaardistanud IT ettevõtte kaugtöö korralduse dokumendivaatluse ja küsitluse põhjal ning selle vastavuse seadusele ja teooriale - välja on toodud autori jaoks tähtsamad punktid (Lisa 5). Lisaks on lisadesse kaardistatud järeldused ning ettepanekud IT ettevõttele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (§14 lg 11 ) on öeldud, et töötaja peab kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhtistest. Tuli välja, et IT ettevõttes peavad töötajad, enne kaugtööle asumist, täitma kodus töötamise riskianalüüsi. Lisaks selgus, et ettevõttel ei ole koostatud eraldi kaugtöö riskianalüüsi, mis on kõigile nähtav. Sellega seoses tehti ettepanek kaugtöö riskianalüüsi koostamiseks. Uurides personalispetsialistilt riskianalüüsi tulemuste tagajärgede kohta, selgus, et töötaja ning töötaja otsene juht vaatavad koos tulemused läbi ning puuduste korral kaasatakse ettevõtte sisene töötervishoiu- ja tööohutuse töötaja, kellega viiakse sisse parendused. Lisaks võetakse riskianalüüsi tulemusi arvesse töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Küsitluse käigus selgus, et töötajad pigem eelistavad kaugtööd teha. Uuringu käigus tekis küsimus, kas ettevõttel on vaja nelja kontorit ülal pidada. Lisaks tuli uuringu põhjal välja, et ettevõttel on kaks kaugtöö kokkuleppe töölepingu lisa, kus üks lisa on töötajatele, kes on katseajal ning teine lisa on töötajatele, kes on katseaja läbinud. Tuleb välja, et katseajal töötajatele ei võimaldata lisa hüvesid, kuid katseaja läbinud töötajatele võimaldatakse. Sellest sai järeldada, et ettevõte ei kohtle kõiki enda töötajaid võrdselt. Võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 1 punkt 2, tuli välja, et võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala on: „Isikute diskrimineerimine töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.“ Lisaks tuli välja võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg 4, et: „Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud,“ ehk siis, kui ettevõte põhjendab ära, miks on kaks eraldiseisvat lisa vajalikud, siis ei ole tegemist diskrimineerimisega. Ettepanekuna tuuakse välja, et ettevõte täiendab enda kaugtöö korralduseeskirja ja toob välja põhjenduse, miks kasutatakse kahte erinevat kokkuleppe lisa. Küsimustiku vastuseid analüüsides, selgus, et töötajad ei ole põhjalikult lugenud „Kaugtöö rakendamise kord“ juhendit, sest vastuste ja dokumendivaatluse võrdluse käigus, tuli välja, et ettevõtte dokumendid sisaldavad teatud infot, millega töötajad ei nõustunud. Selgus, et tööandjal kaasneb seaduslik nõue ja kohustus hankida töövahendid töötajatele, kes teevad kaugtööd. Küsimustiku ja dokumendivaatluse põhjal sai järeldada, et töötajad nõustuvad, et tööandja tagab vajalikud töövahendid ja seadmed töötajatele ning kaugtöö rakendamise korras oli see punkt samuti välja toodud. Empiirilise uuringu käigus tehti järeldus, et tööandjad ja nende esindajad on paika pannud, kuidas kaugtööl olles suhtlus välja peab nägema. Töötajate otsesed juhid lepivad selle töötajatega omavahel kokku. Selgus, et IT ettevõttes ei peeta tööajaarvestust ning ettevõttele tehti ettepanek võtta kasutusele tööajaarvestuse programm. Dokumendivaatluse käigus, ei leidunud ühtegi viidet kaugtöötaja tegevuskavale, mis motiveeriks neid. Lisaks toodi välja, et tööandja esindaja koostaks tegevuskava, et töötajaid motiveerida. Empiirilise uuringu tulemustest ja analüüsist tuli välja, et ettevõtte dokumentatsioon on suures osas kooskõlas seaduste ja teooriaga. Kuna kaugtööd reguleerivad seadused on täiendamisel, siis on näha ka IT ettevõttes, et kaugtöö korralduses on vaja sisse viia muudatusi. Esitatud järeldused tõid ülevaate IT ettevõtte kaugtöö korraldusest ning esitatud ettepanekute abil on ettevõttel võimalus enda kaugtöö korralduses teha parendusi ja viia kooskõlla seadustega. Lõputöö eesmärk ja kõik selle saavutamiseks püstitatud ülesanded on täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Kaugtöö korraldus Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Steinberg, Maarja; Annus-Anijärv, LaiviKõrgkoolides toimus õpe Covid-19 kriisi tõttu pikemat aega distantsõppena. Kaugtöö on normaliseerunud ühiskonda ja uuringud näitavad, et inimesed töötavad siiani kodukontoris. Kaugtööga seonduvat ei ole seaduses põhjalikult reguleeritud, mistõttu on kaugtöö korraldamine tekitanud tööandjates palju segadust. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse uuenduste alusel on tööandjad kohustatud koostama kaugtöö rakendamise korral töökeskkonna riskianalüüse. Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi riskianalüüsis aga kaugtööd tegevate töötajate koduste töökohtade ja -tingimuste kaardistused ja riskide hindamised puuduvad. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Teenusmajanduse instituudi kaugtöö korralduse vastavus seadustele ja teooriale, et teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid kaugtöö korraldamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks tuuakse välja kaugtöö õiguslikud alused ja kaugtöö korraldamise juhised koos erialaspetsialistide kommentaaridega, selgitatakse välja empiirilise uuringu metoodika, kaardistatakse ja analüüsitakse tööandja ja töötajate hinnanguid TTK Teenusmajanduse instituudi kaugtöö korralduse seadustele vastavuse osas ja võrreldakse neid TTK kaugtöö dokumentide ning seaduste ja teooriaga, tehakse järeldusi ja vajadusel esitatakse ettepanekuid TTK Teenusmajanduse instituudi tööandjale kaugtöö seadustele vastavaks ja kooskõlas teooriaga korraldamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi TTK Teenusmajanduse instituudis küsitluse ja dokumendivaatluse abil läbi empiiriline uuring. Uuringu käigus kasutati deduktiivset lähenemisviisi ja kaardistusuuringut. Andmekogumisemeetoditeks oli kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Andmeanalüüsimeetodiks oli kombineeritud meetod ehk kogutud andmeid võrreldi seaduste ja teoreetiliste lähtekohtadega. Empiirilise uuringu käigus selgus, et töötajad on teadlikud õigustest ja kohustustest, mis kaugtöö rakendamisega kaasnevad ning kaugtöö korraldus TTK Teenusmajanduse instituudis on suuremas osas seaduste ja teooriaga vastavuses. Puudusi esines kaugtöö kokkuleppe sõlmimise ja kaugtööst tulenevate kulutuste hüvitamise osas. Selgus, et tööandja pole veendunud, kas töötajad rakendavad töötades ohutuid töövõtteid ning kõrgkoolis ei peeta täpset tööaja arvestust. Loetelu olulisematest ettepanekutest tööandjale: kaugtöö kokkulepe tuleb kokku leppida ja sõlmida töölepingus või selle lisas, riskianalüüsis tuleb kajastada koduste töökohtade riskid, tööandja peab veenduma, et töötajad kasutaksid töötamisel ohutuid töövõtteid, reguleerida tuleb kodukontoris kasutatavate töövahendite ja tekkivate lisakulude hüvitamise tingimused, tööandja peab kaugtööl viibivate töötajate töötamiste kohta pidama tööaja arvestust ja on mõistlik võtta kasutusele iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste.Nimetus Piiratud juurdepääs Kliendivõlgnevuste ennetamine Lääne-Virumaa ehitusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Reigo, Deisy; Annus-Anijärv, LaiviEttevõte peab oma jätkusuutlikkuse ja likviidsuse tagamiseks valima koostööpartneriteks kliendid, kes on usaldusväärsed, maksejõulised, tasuvad arveid õigel ajal ja peavad lepingutest kinni. Kõige rohkem on klientidelt raha kättesaamisega probleeme ehitusettevõtetel. Erinevate eelnevalt tehtud uuringute põhjal selgus probleem, et ettevõtted ei rakenda piisavalt ennetusmeetmeid, et vähendada kliendivõlgnevusi. Lõputöö eesmärk oli kaardistada kliendivõlgnevuste ennetamise rakendamise olukord Lääne-Virumaa ehitusettevõtetes kliendivõlgnevuste ennetusmeetmete paremaks rakendamiseks kooskõlas teooriaga. Töö esimeses peatükis tutvustatakse võimalusi, kuidas ennetada kliendivõlgnevuste teket. Teises peatükis kirjeldatakse empiirilise uuringu metoodikat ja antakse ülevaade ehitussektorist. Kolmandas peatükis analüüsitakse empiirilise uuringu tulemusi ning tehakse järeldusi ja ettepanekuid ehitusettevõtetele, kuidas paremini ennetada kliendivõlgnevusi. Uurimisstrateegiana kasutati ülevaateuurimust. Uuringus kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti ankeetküsitlusega, et suurelt hulgalt koguda standardiseeritud infot. Andmeanalüüsil kasutati võrdlust. Võrdluse puhul tuuakse välja ühisosa ja kui ühisosa ei ole, tuuakse välja erinevused ja esitatakse see ühtse tervikpildina. Empiirilise uuringu tulemusest selgus, et uute klientide tausta kontrollitakse põhjalikumalt kui olemasolevate klientide tausta. Taustakontrolli meetmete kasutamine on enamasti madalal tasemel nii uute kui olemasolevate klientide puhul. Lepingutingimuste kasutamine oli paremal tasemel kui taustakontrolli meetmete kasutamine. Võrreldes empiirilise uuringu tulemusi varasemate uuringutega, selgus, et ehitusettevõtted kontrollivad oma klientide tausta vähem kui teised Eesti ettevõtted. Selleks, et ehitusettevõtted saaksid kliendivõlgnevusi ennetada, tuleks taustakontrolli meetmeid rakendada tihedamini nii uute kui olemasolevate klientide puhul. Taustakontroll aitab välja selgitada, kas klient on usaldusväärne, maksevõimeline ja heade maksetavadega. Taustakontroll sisaldab erineva info kogumist kliendi kohta, ning taustakontrolli käigus kontrollitakse erinvaid näitajaid: maksevõlgnevused, äri- ja ettevõtluskeelu olemasolu, allkirjaõiguse kontrollimine, majandusaasa aruandest info kogumine ja analüüsimine, finantssuhtarvude kasutamine jpm. Iga ehitusettevõte peaks looma kliendi kontrollimiseks taustakontrolli süsteemi, krediidi andmise reeglistiku, lepingu sõlmimisega seotud kriteeriumite määramise alused ja neid alati rakendama. Süsteemi loomise aluseks saab võtta lõputöös esitatud ettepanekud järeldustele ning teoreetilises käsitluses esitatud teooriad ning neid vastavalt ettevõtte vajadusele kohandada.Nimetus Avatud juurdepääs Kohustused ja vastutus raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Künnapuu, Gerli; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidamise korraldamisel tuleb järgida raamatupidamise kutse-eetika koodeksit. Ei tohi iseseisvalt täita ülesandeid, mille täitmiseks puudub vajalik eriharidus või kogemus. Peab arendama enda raamatupidamislikke teadmisi. Töötasusid tuleb arvestada lähtuvalt töölepingu seadusest, maksuseadusest ja muudest tööõigus ning töötasuarvestust reguleerivatest õigusaktidest. Raamatupidaja peab oskama koostada väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidaja peab järgima mikroettevõtte jaoks vajalikke sisekontrollimeetmeid, et vältida vigade ja pettuse esinemist finantsaruannetes. Raamatupidaja ei tohi järgida raamatupidamisteenuse tarbija nõudeid siis kui need on vastuolus kutseala standardite või eetika-reeglitega. Töölepinguga raamatupidaja peab tegema tööd kindlaks määratud ajal, kohas ja mahus. Raamatupidajad peavad osa võtma koolitustest, mis arendavad tööalaseid teadmisi ja oskuseid. Ei tohi takistada teise töötajate tööülesannete täitmist, tegema koostööd kolleegidega kui töö seda nõuab. Peab teavitama tööandjat töötakistusest esimesel võimalusel. Teavitama tööandjat tööga seonduvatest asjaoludest kui tööandjal on olemas selleks õigustatud huvi. Raamatupidaja ei tohi tekitada klientides ega partnerites usaldamatust tööandja vastu. Peab teavitama tööandjat koheselt ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle kestusest. Käsunduslepinguga töötav raamatupidaja peab järgima üldiselt tunnustatud kutseoskuse taset. Käsundi täitmisel peab raamatupidaja lähtuma eelkõige käsundiandja huvidest. Raamatupidaja peab hoidma saladuses käsundiandja tootmis- ja ärisaladusi. Peab olema võimeline raamatupidamisega seotud käsundit omaalgatusel täitma. Raamatupidaja ei tohi käituda vastavalt käsundiandja juhistele juhul kui nende järgimine toob kaasa kahju käsundiandjale. Raamatpidaja ei tohi anda oma käsunditäitmist üle kolmandale isikule, kes ei ole käsundiandjaga käsunduslepinguga seotud. Raamatupidaja peab andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Küsimustiku uuringu põhjal saab järeldada, et enamus raamatupidajaid arvab, et nad järgivad raamatupidamise kutse-eetika koodeksit, kuid suurem osa vastajatest täidaksid iseseisvalt ülesandeid, mille täitmiseks puudub neil vajalik eriharidus või kogemus, mis on vastuolus kutse-eetika koodeksiga. Uuringu põhjal saab järeldada ka, et töölepinguga töötavad raamatupidajad täidavad või pigem täidavad kohustusi, mis neile on määratud töölepinguga. Uuringu põhjal saab järeldada, et käsunduslepinguga töötav raamatupidaja täidab suures osas teoorias välja toodud käsunduslepinguga seotuid kohustusi, kuid mitte kõiki. Näiteks vastaja ei tegutse eelkõige käsundiandja huvidele, kuid käitub vastavalt käsundiandja juhistele ka olukorras kui see toob kaasa kahju käsundiandjale. Uuringu põhjal saab järeldada, et suurem osa raamatupidajatest ei ole võetud vastutusele raamatupidamislike kohustuste rikkumise eest, kuid siiski esineb harvasid juhtumeid. Tsiviilasjade uuring näitab, et kõige rohkem on eksitud majandusaasta aruande esitamises. Kaheteistkümnest kohtulahendist on viies jäetud esitamata majandusaasta aruanne, minimaalselt ühe majandusaasta aruanne ning maksimaalselt nelja majandusaasta aruanded. Seda kohustuse rikkumist ei tulnud küsimustikust välja. Levinud kohustuse rikkumine on ka raamatupidamise dokumentide puudulikkus, mis tuleb välja neljas kohtulahendis. Kriminaalasjade uuring näitab, et kaheksast kohtulahendist seitsmes on karistuseks vangistus ning tingimisi karistus. Kohtulahendites välja tulnud rikkumisteks on teadliku valeandmete esitamine maksuhaldurile eesmärgiga vähendada maksukohustust või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Lisaks aidati kaasa rahapesule, võltsiti dokumente ning kasutati võltsituid dokumente.Nimetus Piiratud juurdepääs Lapsevanema õigused ja kohustused alaealise lapse kasvatamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-04) Langerpaur, Inga; Annus-Anijärv, LaiviLapsevanematel on õigus ja kohustus kasvatada ja hoolitseda oma laste eest, neid suunata ja juhtida. Samas on riigil ülesandeks pakkuda peredele sobivat abi, suurendamaks vanemate võimalusi laste eest hoolitsemisel. Vanemate õigused ja kohustused on Eestis reguleeritud mitmete seaduste, aktide ja määrustega, millega pannakse põhivastutus lapse õiguste tagamise eest lapsevanemale. Käesolevas lõputöös uuriti lastevanemate teadlikkust oma õigustest ja kohustustest alaealise lapse kasvatamisel. Lõputöös tuginetakse rolliteooriale, mis käsitleb vanemate rolli olulisust, kuna see määrab lapse suhtlemisoskuste, hoiakute ja käitumisharjumuste välja kujunemist. Sealhulgas mõjutab rolli täitmine lapse elukvaliteeti, heaolu ning perekonna kui terviku funktsioneerimist. Töö esimeses osas antakse ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest, kus kirjeldatakse täpsemini vanema rolli olemusest ja täitmisest. Teises osas kirjeldatakse vanema hooldusõiguse ja -kohustuse olemust lapse kasvatamises ning sellega seotud probleeme praktikas. Kolmandas osas kirjeldatakse uurimuse metoodikat ja käiku ning töö eetilistest põhimõtetest. Tutvustatakse täpsemalt, kuidas moodustus valim ning millistele lähenemistele tuginedes uurimustöö empiirilise osa läbi viimisel tugineti. Neljandas osas analüüsitakse ja antakse hinnang kogutud küsitlustulemustele.Nimetus Piiratud juurdepääs Lastele elatise maksmisest kõrvalehoidumine Ida-Virumaa näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Laul, Mirta; Annus-Anijärv, LaiviKokkuvõttes soovib autor märkida, et rahu ja harmoonia perekonnas ning üksteise vastastikune tugi lähedaste inimeste poolt – seda kõike meie elus ei esine nii tihti, kui me tahaksime. Lõputöö käigus tehti kindlaks, et elatis on abivahend, mida vanemad maksavad lapse ülalpidamiseks. Sellise kohustuse kehtestamine vanematele on mõeldud laste materiaalsete vajaduste rahuldamiseks ja nende jaoks vajava elatustaseme tagamiseks. Kohtu praktika aga näitab, et paraku on aina sagedamini esinevad olukorrad, kui lähedased ei taha enam üksteise eest hoolitseda. Nendel juhtudel on hädavajalik kohtulik sekkumine. Olukorras, kus vanem lõpetab oma lapse ülalpidamise, pöördub last kasvatav vanem kohtusse. Kohus määrab isikud, kes on kohustatud maksma elatist ning kehtestab ka elatise maksmise suuruse ja korra. Olulist rolli mängib elatisraha sissenõudmisel ka kohtutäituriteenistus, mis tagab ülalpidamiseks ettenähtud vahendite sissenõudmise kohustuse ja õigeaegsuse ning elatisraha maksmisest kõrvalehoidmise lubamatuse. Kuid mitte kõik elatise maksjad ei ole kohtuväliselt kohusetundlikud ja maksavad õigeaegselt elatist, isegi peale seda, kui neid on hoiatatud kriminaalvastutusest. Elatise maksmisest kuritahtlikku kõrvalehoidumist esineb ka siis, kui võlgnikule rakendatakse TMS õigusaktides sätestatud avalikud õiguslikud sanktsioonid. Kriminaalvastutus on ülalpidamiskohustuste rikkumise eest vastutuse äärmuslik ja rangeim meede, selle kehtestab KarS. Elatisevõlgnike suhtes saab rakendada TMS ja KarS alusel selliseid piiranguid nagu: Võlgniku kriminaalkorras vastutusele kuritahtliku elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu; Võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse peatamine ning nende lubade väljastamine; Kohtutäituri poolt võlgniku vara arestimine ja selle müümine; Elatisvõla puhul ei saa võlgnik erametsaomaniku toetust ja ettevõtluse alustamise toetust; Võlgniku reisidokumentide - Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ning meresõidutunnistuse kehtetuks tunnistamine; PPA abil elatisvõlgniku sõiduki võõrandamine, eesmärgil edastada see sõiduk kohtutäiturile. Küll aga olenemata eelnimetatust, selgus, et oma igapäevases töös ei rakenda kohtutäiturid eelnimetatuid piiranguid. Analüüsides nii kohtutäiturite kui ka vanemate nägemust probleemist selgub, et ka kohtutäiturid näevad seaduses palju „auke” ning selgitavad, et nende suutmatus mõjutada elatisvõlgnike tuleneb just seaduse nõrkadest kohtadest. 54 Samuti selgus, et elatise maksmisest kõrvalehoidumisega kaasneb ka lapsega suhete täielik katkemine. Tihtipeale vanem, kes lapsega koos ei ela ei osale lapse kasvatuses ega huvitu lapse elust ning ei paku ka mingit muud mitte-materiaalset toetust. Selline olukord aga mõjutab oluliselt nii last kasvatava vanema kui ka lapse heaolu. Last üksi kasvatav vanem, kelleks osutub tavaliselt ema, puutub kokku erinevate tõsiste materiaalsete, sotsiaalsete ja vaimsete probleemidega. See omakorda aga peegeldub lapses ja võib ohustada lapse heaolu. Ühe vanema puudumine on last traumeeriv aspekt. Lõputöö tulemustes selgub, et põhilised tegurid, mis takistavad lapsele elatise maksmist ja ülalpidamiskohustuse täitmist on järgmised: Vanem ei tunnista last, ei usuta ka DNA testi tulemusi, ei soovitud last; Arvatakse, et last kasvatav vanem ei kuluta saadud raha lapsele, arvatakse, et lapse vajadused on ülehinnatud; Võlgnikul puudub sissetulek, töökoht ning vara; Ka vanemate omavahelised konfliktsed suhted mõjutavad elatise maksmist ja ülalpidamiskohustuse täitmist. Üheks peamiseks üldiseks sotsiaalseks ülesandeks, mille lahendus aitab suurendada kuritegude vastast võitlust elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise näol, on perekonna tunnustamine ühiskonna peamise üksusena ja üks riigipoliitika tähtsamaid prioriteete. Lõputöö näitas, et valitsuses on tihti arutlusel erinevate elatisevõlgnike survestamise meetmete rakendamine. Seadusandluses tehakse palju muudatusi, et survestada elatisvõlgnike elatist maksma. Lõpetuseks saab väita, et vanemate üks peamisi ja olulisemaid kohustusi, mis ei tulene mitte ainult meie ühiskonnas väljakujunenud moraaliprintsiipidest, vaid ka kehtivatest õigusaktidest, on lapse hooldamine ja materiaalne ülalpidamine. Eelkõige avaldub see kohustuse täitmine lapse minimaalsete vajaduste rahuldamises, mis on vajalikud tema eluks ja arenemiseks. Lühiajalised peresuhted on tänapäeval sageli esinevad ning paljud lahutavad. Pere lagunemine toob kaasa ühe vanema kohustuse maksta laste ülalpidamiseks elatist. Paljud vanemad hoiduvad sellest kohustusest siiski kõrvale. Seadus kaitseb rangelt sotsiaalseid suhteid, mille üks osalisi on laps – kes on noorema põlvkonna esindaja ning kes nõuab ühiskonnalt, riigilt ja eriti perekonnalt erilist hoolt. Laste huvide õiguskaitse peamine tähendus taandub nende normaalseks intellektuaalseks, füüsiliseks ja moraalseks arenguks soodsate tingimuste loomiseks, laste isiksuse kujunemiseks. Laps peaks võimaluse korral kasvama vanemate hoole ja vastutuse all ning igal juhul armastuse ja moraalse turvalisuse õhkkonnas.Nimetus Piiratud juurdepääs Majandusaasta aruande esitamine Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Dubinin, Tarvo; Annus-Anijärv, LaiviKäesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja hinnangud majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete seas ning teha järeldusi ja pakkuda välja meetmeid mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Eesmärgi saavutamiseks toodi välja majandusaasta aruande esitamise nõuded, toimingud ja esitati spetsialistide kommentaare ning selgitati välja majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed ja vastutus. Veel koostati empiirilise uuringu metoodika. Lisaks kaardistati ja analüüsiti ankeetküsimustiku abil hinnanguid majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõte seas. Viimaks tehti järeldusi ja ettepanekuid, mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Uuringu tulemustena selgus, et Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruande mitteesitamine on võrreldes Eesti keskmisega märkimisväärselt väiksem. Kusjuures mitteesitajate seas on umbes sama palju mikroettevõtteid, kui on väikeettevõtteid. Lisaks on rohkematel Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtetel raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja, kui varasema uuringu kohaselt Eesti ettevõtetel, kus analüüsiti ainult majandusaasta aruande mitteesitajaid. Majandusaasta aruannete mitteesitamine ja raamatupidaja olemasolu tunduvad olevat pöördvõrdelises seoses – mida rohkemates ettevõtetes on raamatupidaja, seda väiksem on majandusaasta aruande mitteesitamine. Nii praeguses uuringu, kui ka varasema uuringu kohaselt koostab majandusaasta aruande umbes kahel kolmandikul juhtudest raamatupidaja, umbes ühel viiendikul ettevõtetest omanik ja umbes ühel kümnendikul ettevõtetest juhatuse liige. Majandusaasta aruande esitamise hinnangulise olulisuse kohta selgub, et üsna suurel enamusel ettevõtetest on majandusaasta aruande esitamisel motivatsioonipuudus, kuigi antud uuringu kohaselt on üllataval kombel enamus ettevõtetel majandusaasta aruande esitamine prioriteediks ja oluline. Väidetavalt nad ei soovi ka rohkem selgitustööd majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja olulisuse kohta ning kuigi nende hinnangul meeldetuletusi majandusaasta aruande esitamiseks on piisavalt, siis majandusaasta aruande esitamist takistavate asjaoludena tuli välja, et suurema enamuse jaoks on majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keerukas ning neil puuduvad teadmised ja oskused. See tähendab, et ettevõtjaid tuleks ikkagi antud teemadel harida ja teha selgitustööd majandusaasta aruande koostamise esitamise ja olulisuse kohta, mis soodustaks aruannete esitamist. Ootuspäraselt on ettevõtted suure üksmeelega toonud abistavate meetmetena välja regulaarse raamatupidamise ja ka raamatupidaja ning raamatupidamisteenuse osutaja palkamise. Selles osas ei ole kolmandatel osapooltel paraku suurt abi pakkuda, sest raamatupidaja palkamine jääb ikkagi ettevõtete enda teha. Küll aga mida saaks teha on ettevõtjaportaali muutmine kasutajasõbralikumaks. Praegu on ettevõtjaportaal suures osas üles ehitatud rohkem raamatupidamisteadmistega inimese jaoks. Kasu oleks näiteks juhenditest ja näidetest algajatele ning veateadete arusaadavamaks tegemisest. Lisaks toodi abistavate meetmetena veel välja raamatupidamisprotsesside ja aastaruande esitamise suuremat automatiseeritust. Tegelikkuses on praegu olemas võimalus XBRL-formaadis aastaaruande üleslaadimine ettevõtjaportaali, kuid tundub, et see pole enamuse jaoks ikkagi piisavalt arusaadav ja lihtne. Kõige mõjusamateks karistavateks meetoditeks on toodud raskendatud laenude, muu finantseeringu ja toetuste saamist. Veel on mõjusaks peetud raskendatud riigihangetel osalemist. Tegelikult on ka sagedasemad ja suuremad trahvid ettevõtete hinnangul mõjusad meetodid. Praegu aga pole ettevõtteid piisavalt trahvitud. Selles valdkonnas peab kindlasti rangemaks muutuma. Muutust on aga oodata Äriregistri seaduse eelnõu jõustumisega, kui tekib võimalus trahvida ka otse omanikke, mitte ainult ettevõtteid. Lisaks on registriosakonnal käimas projekt, mille käigus trahvide ja registrist kustutamise hoiatustega püütakse panna ettevõtteid esitama majandusaasta aruandeid. Muidugi peaksid trahvimisele eelnema meeldetuletused, teavitustöö ja parendustööd. Vaja on rakendada eelkõige soodustavaid meetodeid, mitte ainult karistavaid meetodeid. Karistavad meetodid tegelevad tagajärjega, mitte põhjustega. Kui lahendada ära mitteesitamise põhjused, ei peakski tagajärgedega nii palju tegelema.Nimetus Piiratud juurdepääs Maksukohustuse rikkumise tägajärjed(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Maasikas, Merily; Annus-Anijärv, LaiviMaksukohustuse rikkumine on aktuaalne teema ja vajab kindlasti laiemat kajastust ja teavitustööd tagajärgede osas. Maksuvõla trendi kasv ettevõtete suhtarvuna on küll paaril viimasel aastat langenud, kuid maksuvõlad summana on jätkuvas tõusus. Paljud ettevõtted ei teadvusta endale, mida toob endaga kaasa maksukohustuse rikkumine ja kuidas mõjutab maksuvõla menetlus ettevõtte käekäiku. Teadmatusest, või ka mõningatel juhtudel täiesti teadlikult, ei tegelda tekkinud probleemiga ning ei otsita lahendusi maksuhalduriga. Uuringu eesmärk oli välja selgitada maksukohustuse rikkumise enim levinumad põhjused ja tagajärjed ja koostada empiirilise uuringu metoodika. Esimeses peatükis anti lisaks ülevaade Eesti Vabariigis kehtivast maksusüsteemist ja selgitati välja maksukohustuse tekkimine. Aluseks võeti juriidilise isiku maksukohustuste rikkumise tagajärjed, kus maksuhalduriks on MTA. Selgitati välja maksukohustuse rikkumise tagajärjed tuginedes kehtivale seadusandlusele, Maksu- ja Tolliameti teoreetilistele seisukohtadele ja erialaspetsialistide artiklitele. Selgitati välja seadusega määratletud võimalused maksukohustuslast distsiplineerida ja kohustuste mittetäitmisel rakendada menetlustoiminguid, mis võimaldava võlga sisse nõuda. Maksuvõlg ei ole pelgalt lisanduv intressikulu, mis tekitab lisakulutusi ettevõttele, vaid sellega võib kaasneda märksa tõsisemaid tagajärgi. Maksuvõlglaste nimekirja sattumisel kaotab ettevõte usaldusväärsuse, mis piirab konkurentsivõimet turul ja krediidivõimekust. Kohustuste täitmata jätmisel ja ettekirjutustele mitte reageerides võib Maksu- ja Tolliamet rakendada sunniraha, mis tekitab ettevõttele lisakulu. Sundmenetluse käigus arestitakse ettevõtte pangakonto ja vara, blokeeritakse väärtpaberid ja väärtpaberikonto. Maksukohustuse tahtliku rikkumise korral või raske hooletuse tagajärjel võib vastutusmenetlus eskaleeruda juhatuse liikme või vara eest vastutava isiku isikliku vara vastutusega. Kui maksuhalduri pingutused võlga sisse nõuda ei ole tulemuslikud võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole võla täitemenetluseks, kus maksuvõlale ja intressivõlale lisanduvad juurde ka kohtutäituri tasud. Teises peatükis koostati lõputöö metoodika. Lõputöö uuringu läbiviimisel kasutatakse deduktiivset käsitlust kvalitatiivsel meetodil. Andmed kogutakse dokumendi vaatluse teel. Dokumendivaatlusel käsitleti Riigikohtu lahendeid ajavahemikus 2017-2021. aasta. Dokumendi analüüsil selgitati välja enim rikutud maksukohustused ja analüüsiti käitumismustrit, mille tulemusena selgiti välja enim rikutud maksukohustused ja nende tagajärjed. Autori hinnangul on uurimistööle seatud eesmärgid ja uurimisülesanded täidetud. Tuginedes kehtivale seadusandlusele, Maksu- ja Tolliameti seisukohtadele ja erialaspetsialisti arvamustele ja 24 kohtupraktikale, selgitati välja maksukohustuse rikkumise võimalikud tagajärjed, enim rikutud põhjused ja anti ülevaade Eesti Vabariigis kehtivast maksusüsteemis.Nimetus Piiratud juurdepääs Osaühing Telavero krediidikorraldus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Kesler, Kerttu; Annus-Anijärv, LaiviKliendivõlgnevuste tekkepõhjuseid on erinevaid, kuid need võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantsolukorda. Ettevõtted müüvad kaupu või osutavad teenuseid ning ootavad nende eest tulu saada. Krediitmüügi puhul antakse kliendile võimalus tasuda eelnevalt kokkulepitud tähtajaks. Kui ettevõtted on arvestanud tähtaegsete laekumistega, et oma kulusid katta, kuid maksed hilinevad, siis võivad tekkida raskused oma tarnijatele või töötajatele tasumiseks, maksude tasumiseks või näiteks ettevõtte arendamiseks. Maksetega hilinemine kahjustab aga ettevõtte mainet ja langetab krediidivõimelisust teiste ettevõtete silmis. Seetõttu tuleks kliendivõlgnevuste eest oma ettevõtet kaitsta nii hästi kui võimalik. Ettevõttes peaks olema asjakohane krediidipoliitika, kus kajastatakse kõik olulised punktid, mis aitavad ettevõttel langetada krediidiotsuseid. Dokumendis tuleks välja tuua krediidi väljastamisega seonduvad toimingud ja tingimused, kasutatavad kliendivõlgnevuste ennetusmeetmed ja sissenõudmise kord. Krediidipoliitika või mõni muu sarnane dokument osaühingus Telavero hetkel täielikult puudub. Enne tehingupartneriga lepingulisse suhtesse astumist tuleks esmalt teha põhjalik taustakontroll ning seejärel paika panna asjakohased lepingutingimused. Uuritud ettevõttes tuleks täiustada veel kliendi teavitamist kõrvalkohustusest ja lepingutingimuste rikkumisest tulenevatest sanktsioonide kehtestamisest. Krediitmüügi pakkumisel tuleks arvestada eelkõige tehingupartneri varasema maksekäitumise ja hetkelise maksevõimekusega. Varasema maksekäitumise kohta on kõige lihtsam saada infot maksehäireregistrist ning hetkelise maksevõimekuse kontrollimiseks tuleks kasutada erinevaid andmebaase ja dokumente, et maksevõimekust ise hinnata või osta sisse vastav teenus väljastpoolt. Igal juhul peaks ettevõte uurima oma klientide ja tehinguparterite tausta, et saavutada võimalikult tõene teadmine. Telavero OÜ-s tuleks leida sobiv lahendus, et ka kiiremal ajal jõuaks taustakontrolli läbi viia nii uute kui ka olemasolevate klientide puhul, et maandada krediidi andmisest tulenevaid riske. Krediidi väljastamisel tuleks kasutada piisavalt erinevat kättesaadavat infot, et taustakontrolli läbiviimisel saavutaks võimalikult asjakohase ülevaate kliendi maksevõimekusest. Vastavalt maksevõimekusele tuleks määrata klientidele krediidisummad ja sobivad maksetähtajad. Maksetähtaegade määramisel tuleks kindlasti arvesse võtta ettevõtte enda plaane ja kohustusi, et kliendid tasuksid varem kui ettevõte ise peab tasuma. Kui aga taustauuring on välja toonud olulisi tähelepanekuid, mis võiksid takistada kliendi õigeaegset tasumist, tuleks tehingust loobuda. Uuritud ettevõttes jääb tausta kontrollimine kohati vajaka, kui ettevõttes on kiiremad ajad, mistõttu antud perioodil tehtud tehingud on riskantsemad ja väljastatav krediit ei pruugi olla kliendile jõukohane tasuda. Kliendivõlgnevuste sissenõudmiseks peaks ettevõttes olema vastutavad isikud ja selged juhised, mis aitavad kiiresti probleemi tuvastada ja seda lahendama asuda. Ettevõttes Telavero OÜ hetkel mõlemad puuduvad ning seetõttu tegeleb sissenõudmisega juht oma muude kohustuste kõrvalt vastavalt võimalusele ning see ei pruugi olla kõige efektiivsem. Ettevõte on klientidega lahenduse leidmisel paindlik ja vastutulelik. Välise abina kasutatakse äärmisel vajadusel, kui muud meetmed pole tulemust andnud, inkasso teenuseid või algatatakse kohtulik sissenõudmine, mille puhul eelistatakse hagimenetlust. Hagimenetluse asemel tuleks võimalusel kasutada pigem maksekäsu kiirmenetlust, mille menetlemine võtab vähem aega ja mis on soodsam. Lõputöös püstitatud uurimisülesanded aitasid autori arvates saavutada püstitatud eesmärki, milleks oli välja selgitada Telavero OÜ üldise krediidikorralduse olukord ja kliendivõlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise rakendamise olukord selle paremaks korraldamiseks kooskõlas teooriaga. Krediidikorralduses ja erinevates kliendivõlgnevustega seonduvates protsessides tuvastati puuduseid ning esitati järelduste ja ettepanekutena ettevõtte juhile, kes antud soovituste abil saab teha vastavaid muudatusi.Nimetus Avatud juurdepääs OÜ Malmerk Klaasiumi töötajate hoiakud kaugtöö suhtes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-05) Truss, Anastassija; Annus-Anijärv, LaiviKaugtöö tegemine on kasvutrendis ning tõenäoliselt muutub tulevikus veel rohkem kasutatavaks tööliigiks. Seoses pandeemia ning eriolukorraga on töötajad sunnitud tegema kaugtööd, mis paneb nii töötajad kui ka ettevõtted proovile. Uuringus selgus et selleks et jääda konkurentsivõimeliseks töötajaks ja ettevõtjaks peavad mõlemad osapooled olema valmis kaasa minema kiirete muutustega ning kohanema iga olukorraga. Eriti olulisel kohal on juhtimisotsused ning kindla plaani määratlemine, mis aitab kaugtöötajatel paremini aru saada ettevõtte liikumissuunast ning sellega kaasa minna. Samuti on olulisel kohal usaldus töötaja ja juhi vahel, see on vundament kaugtöö tegemisele. Ettevõttel puudub kontroll kaugtöötaja üle sellest kuidas ja millisel määral teeb töötaja kaugtööd ning ilma usalduseta ei ole kaugtöö tegemine võimalik. Malmerk Klaasium OÜ kaugtöötajad tunnevad juhi poolt tulevat usaldust ning nagu selgus ka uuringust, siis töö tegemise maht ei vähene ega suurene tänu kaugtööle. Kaugtöötajad töötavad sama palju kui oleksid nad teinud seda kontorist koha pealt. Kaugtöö tegemise võimalus on Malmerk Klaasium OÜ näitel oluline, isegi siis kui kaugtööd tehakse vaid mõned päevad kuus, peavad töötajad sellist võimalust oluliseks. Tänu kaugtöö tegemise võimalusele tunnevad töötajad ettevõtte toetust ning ei pea eriolukordades tööpostilt puuduma, mis tagab ka pandeemia olukorras pideva töö liikumise ilma seisakuteta. Malmerk Klaasium OÜ on teinud viimaste aastate jooksul põhjalikult tööd IT suunas, kus investeeriti parematesse infosüsteemidesse, et ligipääsetavus oleks töötajatele mugavam ning turvalisem, seda on märganud ka töötajad, kes on nõus sellega, et süsteemid töötavad hästi ning info liigub kiiresti läbi erinevate portaalide. Saab öelda, et töörahulolu on suurenenud, sama moodi nagu ka rahulolu sellega et töötajad saavad ühildada töö- ja eraelu, mis aitab planeerida paremini aega ning ka töölt puudumist on selle tõttu vähem, kuid tuleb veel ettevõttel näha vaeva just „meie“ tunde hoidmisega et sunnitud kaugtöö tegemise korral ei tunne töötajad ennast üksildaselt.Nimetus Avatud juurdepääs OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Aasla, Sirli; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö teemaks oli OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemise vastavus töölepingu seadusele, töövaidluste vältimiseks. Käesolevas lõputöös analüüsiti aastatel 2019-2022 OÜ Rak Teras tehtud töölepingu ülesütlemisi seadusele vastavuse osas. Kuna tegemist on ühe ettevõtte töölepingu ülesütlemiste analüüsiga, siis võib seda lugeda juhtumiuuringuks. Uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset uurimisprotsessi. Uuring võib toetuda nii kvalitatiivsetele kui ka kvantitatiivsetele andmetele. Kvalitatiivsed on poolstruktureeritud intervjuu ja kvantitatiivne on dokumendivaatlus. Uuringutulemused esitati juhtkonnale. Lõputöö jagatakse kolmeks peatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse töölepingu ülesütlemise aluseid. Tuuakse välja millistel tingimustel toimub töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel ja töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. Teises peatükis selgitatakse välja läbiviidud uuringu metoodika. Lõputöö kolmandas peatükis on OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs, kus autor on välja selgitanud töölepingu ülesütlemiste põhjused, -ülesütlemiste protsessi, andnud hinnangu eesmärgi täitmiseks ning lähtudes seadusest teinud järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemusena selgus, et ülesütlemiste protsess esialgsel analüüsil vastab töölepingu seadusest tulenevatele nõuetele, aga oli tuginetud ainult ühele alusele, mis oli töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi mis ütleb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Intervjuust selgus, et ettevõttes oli töölepingu ülesütlemisi nii tööandja kui ka töötajapoolseid ning kõik lõpetamised olid tehtud poolte kokkuleppel. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Nii ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Samas on soovitatav tahteavaldus kirjalikult vormistada, hilisemate vaidluste vältimiseks. Andmeid pikemalt analüüsides ja dokumente vaadeldes selgus, et puudusid järgnevad dokumendid: • töökorraldus reeglid; • tööandjapoolsed hoiatused töötajale rikkumiste korral; • tööandjapoolne töölepingu ülesütlemiste avaldused; • töötajapoolsed töölepingu ülesütlemiste avaldused. 40 TLS toimus muudatus 1. august 2022, kus seni on tööandjal olnud kohustus teavitada töötajat ülesütlemise etteteatamis tähtaegadest, kuid edaspidi tuleb töötajat teavitada ka ülesütlemise vorminõudest ja põhjendamiskohustusest, dokumendivaatluses vaadeldes töölepinguid on ettevõttel jäänud muudatused tegemata ning lõputöö autor teeb juhtkonnale ettepaneku muudatused ära teha, et dokumendid vastaksid seadusest tulenevatele nõuetele. Dokumente vaadeldes ja andmeid analüüsides selgus, et lõpetamise kannete alused oli valed ja nende valede aluste märkimine oleks toonud ettevõttele kaasa töövaidlusi. Lõputöö autor on võrrelnud erinevaid ülesütlemisi kohtulahenditega, milles selgus, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõudest tulenev dokumentide puudumine tekitab töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlusi, millest tulenevalt kohtulahenditest jäi kaotaja pooleks üldjuhul tööandja ja sellest tulenevalt tekkis töötaja vastu kahjutasu hüvitamine. Dokumendivaatlusest selgus, et ettevõttes puudusid töökorralduse reeglid, kirjalikud hoiatused töölepingu rikkumiste osas ning töölepingu ülesütlemiste korral poolte kokkuleppel puudusid kirjalikud kokkulepped ja olid jäänud tegema töölepingutes muudatused mis tuli sisse viia 01.08.2022. Autori ettepanekud ettevõttele on järgmised, mis tuginevad spetsialistide soovitustele: • ettevõttes peavad olema kehtestatud töökorralduse reeglid, mis kaitseks ka tööandja huve ning sätestaksid üheselt mõistetavalt, milline käitumine on tööandja ettevõttes aktsepteeritav ja milline mitte, töökorralduse reegleid peab tööandja töötajatele ka sisuliselt tutvustama, soovitatavalt töötaja allkirja vastu, töölepingu seadus ei täpsusta töökorralduse reeglite sisu, jättes selle tööandja otsustada ja kujundada vastavalt tema vajadustele. • probleemide ja rikkumiste korral peaks vastavad olukorrad ja asjaolud fikseerima (koguma ja alles hoidma tõendid) ning töötajatele tehtavad hoiatused vormistama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • teha töölepingute muudatused TLS § 5 tulenevatel alustel; • tööandja peab loomulikult ka ise jälgima ja teadvustama, et nii tema tegevus ja käitumine kui ka tööõigusalased dokumendid oleksid kooskõlas kehtiva seadusega. Soovitus oleks kaardistada ja teha selgeks kuidas ettevõttes peaks välja nägema töölepingute ülesütlemine, rohkem tähelepanu pöörata töötamise registri kannete aluste tähendustele ja mis on nende õigusliku aluse sisuks, märkida korrektne lõpetamise alus vastavalt seadustele. Edaspidiselt 41 kõik dokumentatsioon ja avaldused esitada kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, hilisemate töövaidluste vältimiseks. Uuringu tulemusena leiab autor, et uuritava ettevõtte töölepingu ülesütlemise alused oleksid vastanud seadustele kui oleks olnud dokument mis oleks kinnitanud, mida pooled omavahel kokku leppisid, antud dokumendi puudumisel olid viiel korral vormistatud ülesütlemised seadusega vastuolus. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Koostatud lõputöös on analüüsitud OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste protsessi, võrreldud ülesütlemiste vastavust seadustega ning antud töövaidluste vältimiseks erialaspetsialistide soovitused.Nimetus Avatud juurdepääs Personalidokumentatsiooni audit IPF Digital AS-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Haponen, Helina; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö oli koostatud teemal „Personalidokumentatsiooni audit IPF Digital AS-s“. Töö eesmärgiks oli välja selgitada töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe vastavus töölepingu seadusele IPF Digital AS-s, vältimaks töölepingu seadusele mittevastavusi ning võimalikke töövaidlusi. Tulemuste põhjal tehti järeldused ning esitatati ettepanekud ettevõtte juhtkonnale töölepingute seadusega kooskõlla viimiseks. Eesmärgi saavutamiseks loodi teoreetiline raamistik, kus anti ülevaade personalidokumentatsiooni auditi olemusest ja töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest. Teoreetilise raamistiku alusel viidi läbi ettevõtte IPF Digital AS töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe analüüs, mille tulemustest lähtuvalt tehti ettepanekud IPF Digital AS personalidokumentatsiooni parendamiseks ja seaduspärasemaks muutmiseks. Töölepingu ja varalise vastutuse auditeerimiseks on vajalik mõista, millised on seadusest tulenevad sätted kokkulepete osas ning kõik vajalikud töötingimused peavad olema esitatud töötajale enne tööle asumist. Töölepingute vormistamisel ei pöörata korrektsele ja seaduspärasele töölepingu sisule väga palju tähelepanu ning tihtipeale kasutatakse ka üldsusele kättesaadavaid ja aegunud töölepingute põhjasid. Oluliseks veaks ja võimalikuks töövaidluse tekitajaks on seaduse mittetundmine ning seeläbi erinevate kokkulepete sätestamine, mis ei ole seadusest tulenevalt isegi võimalikud. Sellise riski ja probleemi lahendamiseks oleks mõistlik teostada ettevõttes personalidokumentatsiooni audit, mis aitab tuvastada valdkondi organisatsioonis, mis vajaksid parendamist ning see aitab näha laiemat vaatenurka ning abistab tulevaste tegevussuundade defineerimisel. Iga jätkusuutliku töösuhte aluseks on mõlema poole selged arusaamised kokkulepitust ning mida selgemad ja arusaadavamad on töösuhet puudutavad dokumendid, seda vähem tekib ka eriarvamusi. Uurimistöö objektiks oli aktsiaselts IPF Digital, mis pakub kiireid, paindlikke ja kliendisõbralikke krediidilahendusi oma klientidele ja kelle põhitegevusalaks on laenuandmine. Uurimustöö tulemusena sai auditeeritud ettevõtte töölepingud, ametijuhend ja varalise vastutuse kokkulepe, mille tulemusena tehti ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud: • Lisada teatud ametipositisioonide puhul töölepingutesse kaugtöö tegemise võimalikkus ja sellega kaasnevad tingimused, kuna umbes pooled ettevõtte töötajatest kasutavad tänasel päeval kaugtöö tegemise võimalust, aga kokkulepped on kirjalikult tööandjaga reguleerimata. • Lisada töölepingutesse täpsed töökoormused, seda esmajoones osalise tööajaga töötavate töötajate puhul. • Eemaldada töölepingutest ametinimetused kui nendega ei kaasne õiguslikku tagajärge. • Täpsustada töötasu sissenõutavaks muutumise kuupäeva. • Eemaldada töölepingust aegunud sõnastused (näiteks „määramata tähtajaks“ või „Eesti Vabariigi töölepingu seadus“). • Eemaldada töölepingutest tühised ja mitte kohaldatav teave, sealhulgas hinnata iga ametipositsiooni puhul eraldi erinevate tingimuste kohaldamine. • Lisada varalise vastutuse kokkuleppesse hetkel puuduvad kohustuslikud tingimused nagu näiteks vastutuse ülemine piir ja mõistlik hüvitis, mida makstakse töötajale kokkuleppe kohaldamise eest ning mis oleks kooskõlas seatava varalise vastutuse rahalise ülempiiriga, et seeläbi muuta varalise vastutuse kokkuleppe ettevõttes seaduspäraselt kohaldatavaks. Lõputöö autor on seisukohal, et püstitatud eesmärk sai täidetud ning töö koostamise käigus leiti vastused kõigile püstitatud uurimisülesannetele. Ettevõtte töölepingute ja varalise vastutuse kokkuleppe tingimused analüüsiti ning selgitati välja analüüsitud lepingute tingimuste vastavus töölepingu seadusele, samuti tehti ettepanekud töölepingu ja varalise vastutuse kokkuleppe tingimuste seadusega kooskõlla viimiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes ja kohtupraktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lainemaa, Triin; Annus-Anijärv, LaiviLõputöö koosneb 55 leheküljest, mis sisaldab resümeed, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Lõputöös on 7 joonist ja 3 tabelit. Töös on kasutatud 51 kirjandus allikat, millest 5 on võõrkeelsed. Lõputöö teema käsitleb raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutust äriühingu raamatupidamises. Lõputöö keskendub sellele, milles raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus seisneb, kas sellel tegevusalal töötavatele isikutele on nende ülesanded arusaadavad ning täidetakse seadusest tulenevaid nõudeid ja milliseid karistusi võib normide rikkumine raamatupidajatele karistusõiguslikus tähenduses kaasa tuua. Teema on aktuaalne, sest raamatupidaja töö on väga vastutusrikas ja äriühingutele olulise tähtsusega, seetõttu on tähtis, et raamatupidaja ja juhatuse liige teaks oma kohustusi ja seda, mille eest ta vastutab. Teema püsib aktuaalsena seni kuni ei ole välja töötatud ühte kindlat regulatsiooni, mis reguleeriks vastutuse jaotuse küsimusi äriühingutes. Lõputöö probleem seisneb selles, et vastutuse puhul on tegemist teemaga, mida reguleerivad mitmed õigusaktid ja mille õiguslik alus valitakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Seetõttu on keeruline ja raskendatud kindlat ning ühest vastust leida küsimusele, kes vastutab ettevõttes raamatupidamise korraldamise ja õigsuse eest. Lõputöö eesmärk on selgitada välja raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus vastutusest raamatupidamises ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku kohtupraktikat. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Esitada lühiülevaade raamatupidamisele ja raamatupidajale esitatavatest nõuetest. 2. Tuua välja seadustest tulenev raamatupidaja vastutus ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamise eest. 3. Välja selgitada raamatupidajate ja juhatuse liimete teadlikkus vastutusest raamatupidamises. 4. Välja selgitada ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku vastutust kohtupraktikas. 5. Teha järeldusi ja ettepanekuid seoses vastutusega raamatupidamises. Analüüsi teostamisel rakendatakse andmekogumis meetodina ankeetküsitlust ja dokumendivaatlust. Lõputöö eesmärgi täitmiseks ning uuringu läbiviimiseks kasutas autor nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit. Analüüsi tulemusena jõudis autor järelduseni, et vastutuse piiritlemisel puudub Eestis ühtne regulatsioon ning seetõttu on vastutuse küsimused selgelt piiritlemata. Samuti on raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus endal lasuvast vastutusest madal, mis soodustab vigade teket ja kuritegevust. Raamatupidamise korraldamisel ja arvestuse pidamisel tuleb järgida raamatupidamise seaduses kehtestatut ja raamatupidamise toimkonnajuhendites sisalduvat kasulikku informatsiooni ning suurem osa uuringus osalenud raamatupidajatest ja juhatuse liikmetest seda teevad. Leidis kinnitust probleem, et vastutusega seotud piirid võiksid olla selgemini reguleeritud. Samuti tuleks äriühingutel üle vaadata kontrollimeetmed raamatupidamise korralduse üle.Nimetus Piiratud juurdepääs Raamatupidaja vastutus praktikas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Võip, Kristel; Annus-Anijärv, LaiviRaamatupidajad peavad oma igapäevases töös järgima tööandja poolt kehtestatud reegleid ning vastavalt lepingu liigile ka nendele kohalduvaid seadusi. Lepingutes on võimalik kokku leppida, millised oskused ja teadmised raamatupidajal enda töö jaoks olemas peavad olema, millised on raamatupidaja tööülesanded ning vastutuse ulatus. Näiteks saab leppida kokku, et töötaja vastutab üksnes süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest ja seda vaid teatud kokkulepitud summa juures. Kui antud tööülesanne ei vasta lepingus või seaduses määratule, siis tuleks viivitamatult teatada kirjalikult või e-kirja teel oma tööandjat põhjustest, miks antud ülesannet täita pole võimalik või millised riskid ülesande täitmisega kaasneda võivad. Samuti on raamatupidaja töös oluline pidada kinni raamatupidaja kutse-eetika koodeksist ning jälgida, et tööülesanded oleksid raamatupidaja kutsestandardile kohased. Oluline on meeles pidada, et raamatupidamislikke kandeid võib teha üksnes seadusliku algdokumendi olemasolul. Kuigi seadusega pole nõutud raamatupidajal kutsekvalifikatsiooni, siis on see siiski oluline, et näidata nii ettevõttele kui ka klientidele enda usaldusväärsust. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja raamatupidajate kohustuste rikkumised ja vastutuse tajumine raamatupidajate vastutuse teadlikkuse tõstmiseks, mille autor ka töös esitas. Seega saab öelda, et lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud. Küsitluse ning kohtulahendite analüüsi tulemuste põhjal selgus, et raamatupidajad ei ole enda vastutuse piiridega nii hästi kursis, kui võiks olla. Tihti tehakse vigu teadmatusest ning ajalisest survest, kuid siiski ollakse alati valmis otsima ka abi erinevatest allikatest. Kuna vastutuse piirid ei ole ei ole seaduses selgelt määratletud, siis tekitab see ka töötajates palju segadust ja ebakindlust. Seega oleks vaja töölepingus vaja võimalikult täpselt kõik tööülesanded ja ka vastutus, mis aitaks palju segadust ära hoida. Ka seadusandlikul tasandil on vaja raamatupidaja ja juhatuse liikme vastus selgemalt piiritletud. Oluline roll on ka pidevas töötajate arengus ja koolitamises. Juhatuse liikme kontroll peaks olema ettevõttes suur, kuna see paneks raamatupidajad hoolsamini tööle ja aitaks ära hoida vigade tekkimist. Samuti on see vastutuse koha pealt oluline, sest lõpuks siiski vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Juhtidel tuleks teostada pidevat sisekontrolli, et tagada õige ja toimiv raamatupidamine. Samuti saab raamatupidaja ka ise palju ära teha. Näiteks teostada enne ettevõtte heaks tööle asumist taustauuringut ning kahtlaste toimingute korral keelduda ülesannete täitmisest. Ka töölepingute sisu järgmine on väga oluline, et seal oleks kajastatud kogu vajalik informatsioon ning muudatused oleksid vormistatud kirjalikult.