Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (TI) Autor "Freienthal, Heli" järgi
Näitamisel1 - 20 28-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, HeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.Nimetus Embargo Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Kurvits, Kairi; Freienthal, HeliLõputöö kirjutati teemal „Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ“. Lõputöö tulemusel juurutati ettevõttes Strongpartner OÜ uus broneerimissüsteemi tarkvara, eesmärgiga muuta klienditeenindusprotsess kiiremaks ja ülevaatlikumaks. Esimeses peatükis kirjeldati arendusprojekti teoreetilisi lähtekohti, kusjuures anti ülevaade projektijuhtimise teooria ja meetodite kohta, broneerimissüsteemi rollist kliendisuhete juhtimisel, seadusandlikest nõuetest ning funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest. Väljaselgitatud nõudeid järgiti ka arendusprojekti teostamisel. Teises peatükis anti ülevaade empiirilise uuringu metoodikast. Lõputöö protsess põhines EVS-ISO 21502:2021 standardil „Projekti-, programmi- ja portfellijuhtimine. Projektijuhtimise alused.“, kuna sooviti lähtuda parimatest tavadest. Tarkvara juurutusprotsess põhines traditsioonilise projektijuhtimise meetodil - koskmudelil (ingl k Waterfall). Koskmudel valiti seetõttu, et juurutusprotsess koosnes kindlatest etappidest, mis tuli teostada järjest. Lisaks oli teada kindlad nõuded, mis projekti jooksul ei muutunud, ning projekt oli väikemahuline. Antud lõputöö puhul kasutati deduktiivset käsitlusviisi ning empiirilises uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit, mis tulenes kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest meetodist. Andmete kogumiseks kasutati kolme meetodit – vaatlus, digitaalsed küsitlused Google Forms platvormil ja individuaalintervjuud, valimi moodustas eesmärgile vastav valim. Kokku viidi läbi kaks küsitlust püsiklientide seas ning neli intervjuud ettevõtte töötajate seas. Kolmandas peatükis kirjeldas autor ettevõtte Strongpartner OÜ eelnevat broneerimissüsteemi ning selgitas ettevõtte juhatajaga intervjuu käigus välja funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed tellijanõuded. Lisaks viidi läbi broneerimisprotsessi kliendiootuste kaardistusuuring püsiklientide seas ning turul pakutavate tarkvarade võrdlus, mille käigus valiti ka välja juurutatav tarkvara. Neljandas peatükis anti ülevaade väljavalitud tarkvara juurutusprotsessist vastavalt valitud meetodile ning anti ülevaade juurutatud programmi ülesehitusest. Arendusprojekti tulemuslikkuse hindamiseks toetuti neljale pidepunktile. Hinnati vastavust tellijanõuetele, kusjuures toodi välja testimisprotsessi kirjeldused, ning seadusandlusest tulenevatele nõuetele, mille puhul kirjeldati ka kontrolltegevused nõuete järgimiseks. Lõputöö käigus jäädi kõikide nõuete piiridesse. Viidi läbi ka Strongpartner OÜ töötajate ja püsiklientide rahulolu kaardistusuuringud, esimese puhul kasutati meetodiks intervjuusid ja teise puhul digitaalseid küsimustikku. Lisaks toodi peatükis välja uuringust tehtavad järeldused ning ettepanekud, mis edastati ettevõtte juhatajale. Lõputöö raames läbi viidud uuringule saab anda positiivse hinnangu ehk püstitatud ülesanded said täidetud. Uuringu tulemusena selgus, et nii töötajate kui ka püsiklientuuri hinnangul on ettevõttes teostatud tarkvara vahetusest tulenevad muutused märgatavad, broneerimisprotsess on muutunud kiiremaks ja lisafunktsioonide tõttu on klienditeenindus muutunud efektiivsemaks. Samuti on programm töötajate jaoks ülevaatlikum, kuna kõik informatsioon broneeringutega seoses asub ühtses programmis. Lisaks avastati projekti jooksul juurutatud tarkvaras mõned kitsaskohad, mille kohta edastas autor parendusettepanekud Strongpartner OÜ juhatajale.Nimetus Piiratud juurdepääs Digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Vask, Rauno; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud digitehnoloogia ökoloogilise jalajälje vähendamise võimalused Eesti tootmisettevõtetes. Lõputöö tulemusel kaardistati tootmisettevõtetes hetkeolukord digikäitumisest ning tehti ettepanekuid ökoloogilise jalajälje ja ökoloogilise seljakoti vähendamiseks. Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti tootmisettevõtete digikäitumist ja sellest tulenevat digiprügi teket, et teha ettepanekud digitaalsest käitumisest tuleneva ökoloogilise jalajäle vähendamiseks. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti digitehnoloogia ökoloogilise jalajäle vähendamise teoreetilisi lähtekohti. Selle käigus käsitleti digiprügi ja e-jäätmete erinevusi ning teket. Samuti käsitleti nendest tingitud turvariskide olemust. Lõputöö teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat. Metoodikaks oli kvantitatiivne empiiriline uurimus, mille uurimismeetodiks oli valitud kaardistusuuring (Survey). Uurimisstrateegia oli deduktiivne, mille puhul üldisest teooriast lähtudes selgitati ja ennustati üksiku juhtumi või nähtuse käitumist. Lõputöö kolmandas peatükis teostati empiirilise uuringu analüüs ja toodi välja ettepanekud ökoloogilise jalajälje ja seljakoti vähendamiseks. Analüüsiks koostatud küsimustik jagunes neljaks osaks, millest esimene jaotus keskendus ettevõtte taustainfole. Teine osa keskendus andmetele ja digiprügile, kus vastajad pidid hindama, millised andmed on nende ettevõtte jaoks olulise väärtusega. Samuti teises jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi kuhjumist ettevõttes turvariskina ja digiprügi mõju olulisust keskkonnale. Küsitluse kolmas jaotus keskendus e-jäätmetele ja nendest tulenevatele turvariskidele. Samuti kuidas hinnatakse e-jäätmete mõju keskkonnale ning mis põhjusel ja kui tihti tehnikat välja vahetatakse. Viimases jaotuses uuriti kuidas hinnatakse digiprügi ja e-jäätmete mõju olulisust keskkonnale. Lõputöö tulemusena kaardistati 25 ettevõtte digiprügi ja e-jäätmete olukord. Digiprügi valdkonnas on näha, et üle poolte ettevõtetest on kursis digiprügiga seonduvalt ehk teavad, et mõju on olemas. Samas aga ka pea pooled ettevõtted ei teosta digikoristust või teevad seda ainult juhul, kui andmemahtu jääb väheks. Samuti pea pooled ettevõtted hindasid digiprügi kuhjumisest tingitud turvariske väikeseks või ei oma digiprügi kuhjumine üldse riske. Sellest võib järeldada, et teadlikus kui selline on küll olemas, kuid teema üldiselt tundub inimestele kauge ja mitte käega katsutav ega 44 tuntav. Sellest ka tingitud tunnetus, et see ei mõjuta nii olulisel määral meie ökoloogilist jalajälge. E-jäätmete valdkonnas on näha, et nende riske ja mõju keskkonnale tunnetatakse paremini. Vastanutest 92% teavad, et e-jäätmete mõjust keskkonnale ning 84% hindavad e-jäätmetest tingitud turvariske suureks või väga suureks. Samuti suur osa ettevõtetest kasutab võimalikult maksimaalselt oma seadmeid ning võimaluse korral proovitakse seadmeid parandada, enne kui välja vahetatakse. E-jäätmete käitlemine on hästi reguleeritud. Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise jalajälje vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Vaadata üle lepingutest tulenevad kohustused, milliseid dokumente säilitada ja millised dokumendid ja andmed on ärikriitilised. Säilitada ainult ärikriitilised dokumendid. 2. Äriliselt väga kriitilise tähtsusega dokumente dubleerida maksimaalselt kolmes erinevad kohas. Vähem tähtsaid andmeid aga dubleerida kahes kohas. 3. E-mailide näol vaadata üle seadusest ja lepingutest tulevad kohustused säilitamiseks. Vähemalt korra aastas teha koristus oma maili postkastis. 4. Koostada digikäitumise juhend, mis hõlmab digikoristust vähemalt korra aastas. 5. Juurutada arusaam, et digiprügi ja e-jäätmeid võiks vaadata ühtse kompleksina, kui digitaalne heaolu Analüüsi tulemusena tehti ettevõtetele ökoloogilise seljakoti vähendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Anda eesmärk teises oma seadmetel näiteks teises osakonnas näiteks vana kontoriarvuti terminalina tootmises. 2. Katkised ja kasutud e-jäätmed viia e-jäätmete kogumispunktidesse või teha leping käitlemisettevõtetega. Autori hinnangul on kõik lõputööle seatud eesmärgid täidetud. Lõputöö tulemusena on kaardistatud Eesti tootmisettevõtete digikäitumise olukord lähtuvalt e-jäätmetest ja digiprügist, mida saab hinnata rahuldavaks. See tähendab seda, et teadvustatakse probleemi olemust. Võib järeldada, et ettevõtetel on olemas käitumismudelid ja standardid, kuidas käituda e-jäätmetega. Digiprügi osas vajavad tegevused üle vaatamist ning täpsemalt reguleerimist. Lõputöö analüüsi tulemusena koostati ettevõtetele ettepanekud, mida järgides saaksid nad oma digitehnoloogiast tingitud ökoloogilist jalajälge vähendada.Nimetus Piiratud juurdepääs E-spordi harrastamine Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Pastimäe, Joel; Freienthal, HeliLõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada Eesti elanike tarbimis- ja harrastamisharjumused e-spordis. Selgitada välja huviliste, mittehuviliste ja harrastajate seisukohad ja erinevused. Selgitada välja peamised puudused võrreldes traditsioonilise spordiga. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eestis puudub selge ülevaade e-spordi tarbimis- ja harrastamisharjumustest ja arusaam valdkonna tulevikust nii riigi tasemel kui ka erasektori tasemel. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks e-spordi olemust ja eripärasid. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teoreetilises osas andis autor ülevaate e-spordi olemusest, organisatsioonidest ja puudustest. Viidi läbi tarbijaküsitlus ja e-sportlaste küsitlus ning analüüsiti tulemusi. Uuringu tulemusena selgus, et e-spordi üldine teadlikkus on suhteliselt kõrge eriti nooremates vanusegruppides. Tuli välja, et peamine tarbimine ja osalemine toimub läbi interneti ülekannete vaatamisega. Selgus, et suurem osa huvilisi osaleb e-spordis vähemalt korra kuus. Selgusid kõige populaarsemad e-spordialad Eestis, milleks olid FPS ja MOBA arvutimängud, tulemus oli sama nii huviliste kui ka harrastajate osas. Uuringust selgus veel, et e-spordi tarbimist mõjutab arvutimängudest huvitamine ja otseülekannete hea kättesaadavus. Tuli välja erinevate osapoolte e-spordi tunnustamine spordialana. Selgus veel, et peamiselt avastatakse arvutimängud ja e-sport läbi sotsiaalmeedia, tutvusringkonna ja mängu teavituste. Uuringust tuli välja, et peamised puudujäägid e-spordil kui valdkond on seotud harrastajate füüsilise ja vaimse tervisega. Uuringust selgus, et e-sportlaste poolt valdkonna tajumine sarnaneb huvilistega. Harrastajate puhul on valdkonna peamised probleemid seotud turniiride arvuga ja korraldamisega ning Eesti e-spordi keskkonna vähese toetusega. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid ja ülesanded. Lõputöö tulemusel selgitati välja tarbimiseelistused ja tarbimist mõjutavad tegurid, harrastajate käitumine ja osalemine valdkonnas, mittehuvituvate inimeste eelistused ja probleemid seoses e-spordiga ning leiti e-spordi peamised puudused võrreldes teiste spordialadega.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti administratiivtöötajate töökiusamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Paulus, Annabel; Kranich, Kaie; Freienthal, HeliLõputöö pealkirjaks oli "Eesti administratiivtöötajate töökiusamise uuring". Töökiusamine mõjutab oluliselt kiusatava tervist ja organisatsiooni edasist toimimist ja nagu uuringutest on selgunud, siis on kiusamine tõsine probleem, mis vajab lahendamist. Lõputöö uurimisülesanneteks olid: luua teoreetiline raamistik töökiusamise uuringuks; lähtuvalt valitud uurimistöö metoodikast viia läbi empiiriline uuring administratiivtöötajate seas töökiusamise välja selgitamiseks; teha küsitluse vastuste põhjal järeldused; leida võimalusi, kuidas toetada administratiivtöötajate paremat toimetulekut töökiusamisega ning edastada soovitused õppematerjali loomiseks koolitusettevõtetele.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, HeliLõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Petrov, Mardo; Freienthal, HeliKäesoleva lõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada eesti tarbijate ostukäitumine ja tarbimisharjumused e-kaubanduses. Selgitada tarbijate hulgas toodete ja teenuste ostmist mõjutavad tegurid kaupmeeste teadlikkuse suurendamiseks. Uurimustöö oli vajalik, sest puudub selge ülevaade tarbijate tarbimisharjumustest e-kaubanduses. Lõputöös kasutatud tarbimis teooriad pärinesid peamiselt Eerme, Kuusiku, Vihalemi, Vahtramäe, Mallene, Blythe, Tonndorfi, Jaansoo, Kreegimäe ja Sinisalu teostest. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks tarbijakäitumise olemuse teoreetilised lähtekohad. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Autor andis ülevaate ostukäitumise olemusest ja mõjuteguritest ning tarbija ostukäitumise muutustrendidest 21.sajandil. Seejärel viidi läbi tarbijaküsitlus ning analüüsiti andmeid. Leiti võimalusi e-kaupmeeste teadlikkuse tõstmiseks. Uuringu tulemusena selgus, et e-teenuste tarbimiseks kasutatakse kõige rohkem arvutit ja nutitelefoni. Tuli välja, et suurem osa vastajaid ostavad e-kauplustest vähemalt kord kolme kuu jooksul ja korra kuus. Selgus, et kõige populaarsemad kaubad mida ostetakse on ilu ja moekaubad, elektroonikatarbed ja riided. Põhjusteks miks tarbijad ostukorvi pooleli jätavad selgus, et nad ei ole valimis veel ostma ning uudistavad niisama ja transpordi liiga kõrged kulud. Uuringust selgus veel, et tarbijad ei ole nõus kiirema tarne eest eriti maksma. Keskmiselt kulutatakse e-poes ühe ostu peale vähem kui 50 eurot ja kõige rohkem kasutatakse tasumisel pangalinki. Kõige enam kuulevad vastajad uuest tootest läbi erinevate veebilehtede ja sotsiaalmeedia. Uuringust selgus, et vastajad on huvitatud allahindlustest ja eripakkumistest, ning üle poolte neist muudavad allahindluste mõjul oma ostuharjumusi. Uuringus analüüsitud väidete põhjal selgus, et tarbijate sisemiste mõjuteguritena domineerivad motivatsioon, hoiak ja tajumine ja välimiste mõjuteguritena domineerivad situatsioonid ja kultuur. E-kaubanduse tähtsamateks teguriteks on kõik tarnega seonduv (hind, täpsus ja kiirus) ning üldine e-poe maine koos toodete tutvustustega. Selgus, et e-kaubandus on tarbijaid mõjutanud, sest tarbijad on nõudlikumad kui varem ning otsivad kvaliteeti, nad tahavad ehtsaid asju ja panevad rõhku ostust saadud kogemusele. Uuringu põhjal selgus, et suurimad e-kaubanduse puudused on toote mitte proovimine ega nägemine, lihtne petta saamine, järgmisena kauba tagastamise keerukus ja isikuandmete jagamise turvalisus. Eriliseks puuduseks ei peeta sularahamaksete puudumist, krediitkaardi olemasolu, e-poodide usaldust ja kokkupuudet müüjaga. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning õppematerjalid on veebikeskkonnas leitavad lingilt: https://opiojbekt.000webhostapp.com/Nimetus Avatud juurdepääs EGO laohaldustarkvara juurutamise mõju DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsessidele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Ruven, Ristiine; Freienthal, HeliLogistikavaldkonna kiire areng on sunnitud ettevõtteid otsima uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et säilitada konkurentsivõime ja optimeerida lao äriprotsesse. Lõputöö jaoks püstitatud eesmärk oli hinnata laohaldustarkvara EGO juurutamist ja juurutusprojekti tulemuslikkust DHL Logistics Estonia OÜ laoosakonnas, et leida võimalusi laohaldusprotsessi automatiseerimise taseme tõstmiseks. Laohaldustarkvara juurutamise eesmärk oli tagada ladude efektiivne haldamine, logistikaprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine ning kliendirahulolu suurendamine. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati erinevaid uurimisülesandeid, mis autori arvates said täidetud. Lõputöös uuriti EGO projekti rakendamise eripärasid, selgitati laonduse ja laohalduse teoreetilisi lähtekohti ning infosüsteemi olulisust laomajanduses. Selgitati empiirilise uuringu metoodikaid ja tutvustati uurimisobjektiks võetud ettevõtet ning loodi ülevaade juurutusprojektist ning projekti juhtimise teoreetilisest lähtekohtadest. Autori hinnangul viidi edukalt läbi uue laohaldussüsteemi EGO juurutusprojekt, mille eesmärk oli lisaks vana süsteemi välja vahetamisele ka pakkuda uuenduslikke ja parendatud võimalusi laomajanduses, lihtsustades ja tõhustades lao tööprotsesse. EGO juurutusprojekt algas põhjaliku gap analüüsiga, mille käigus määrati kindlaks süsteemi nõuded ja tehti kindlaks vajalikud muudatused, seejärel teostas Sitaci koostöös DHL-i meeskonnaga süsteemi kohandused ja alustati kasutajate koolitamist, kasutades selleks demo keskkonda ning Teamsi vahendusel toimuvaid sessioone. Projekti käigus viidi läbi kasutajate aktsepteerimistestimine (UAT) ja andmete migratsioon vanast süsteemist uude, millele järgnes süsteemide paralleelne jooksutamine, et tuvastada ja lahendada vajadusel tekkivaid probleeme, enne EGO süsteemi ametlikku käivitamist Go-Live etapis. Lõpuks jätkus süsteemi järel hindamine, et parandada tuvastatud vigu ja koguda ettepanekuid süsteemi edasiseks täiustamiseks. Projekti õnnestumine näitab, et põhjalik ettevalmistus, tihedas koostöös läbiviidud kohanduste ja kasutajate järkjärguline kaasamine on olulised edukaks uue süsteemile üleminekuks. Uue laohaldustarkvara rakendamine on oluliselt automatiseerinud DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsesse.Nimetus Piiratud juurdepääs IT-kasutajatoe iseteenindusportaali loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Moor, Risto; Furs, Nadežda; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud IT-kasutajatoe iseteenindusportaali loomine Tallinna Strateegiakeskuse näitel. Lõputöö tulemusel arendati ja evitati Tallinna linna sisemistele klientidele suunatud IT-teenuste iseteenindusportaal. Lõputöö käigus täitis autor mitut rolli, olles arendaja, projektijuht, analüütik ja konsultant. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldati asutuse hetkeolukorda. Hetkeolukorra kirjelduses toodi välja asutuse struktuur, kasutatavad ITIL protsessid ning kasutusel olev ITSM tarkvara. Lisaks kirjeldas autor esimeses osa projekti ajakava ning analüüsis kasutuses olevat intsidendihalduse protsessi. Analüüsi käigus selgus, et hetkel kasutataval protsessil on mõningaid puudusi. Näiteks ei ole protsess ametlikult kinnitatud, kõiki pöördumisi ei registreerita, paralleelselt on kasutusel palju erinevaid kanaleid ja puudub ühtne kontaktpunkt ning pöördumisel on lahendamise käigus mitu erinevat vastutajat. Teises peatükis kirjeldas autor tarkvara funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kaardistamist. Kaardistamine viidi läbi FURPS+ meetodil, kaardistamises osales lisaks autorile tooteomanik. Kaardistatud nõuded prioritiseeriti kasutades MoSCoW prioritiseerimise mudelit. Kaardistamise tulemused kirjeldati FURPS+ ja MoSCoW tabelites. Kolmandas peatükis kirjeldas autor Scrumi, võrdles seda teiste raamistikega ning selgitas, miks on Scrum antud projekti läbi viimiseks sobivaim arendusmetoodika. Scrumi eelistamise põhjuseks on selle metoodika suurem paindlikkus nõuete täitmisel ja asjaolu, et arendades tarkvara väikeste osadena on võimalik selle kasutamist alustada juba enne kõikide nõuete täitmist. Lisaks on sellisel meetodil tarkvara arendades väiksem risk projekti ebaõnnestumisele muutuvate või hiljem lisanduvate nõuete tõttu. Tööde käigus selgus, et metoodika valik osutus sobivaks, kuna enne viimast sprinti tuli sisse viia olulised muudatused projekti skoobis ja see eeldas metoodikalt suurt paindlikkust. Peatükis kirjeldati ära ka sprindikava, kus on välja toodud sprintide käigus teostatavad tööd. Lahti on seletatud ka tarkvara paigaldamise protsess ja testimise meetodid. Tarkvara paigaldus toimub osade kaupa, vastavalt sprintides toodetule. Testimiseks metoodikaks valiti musta kasti testimine ja kasutatavad testitüübid on vastavuse testid, integratsioonitestid ning UAT testid. Neljandas peatükis kirjeldab autor arendussprintide käiku planeerimist, arenduste käiku ning arendustööde sprinti tulemusi. Välja on toodud nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Lisaks kirjeldatakse testimisel välja tulnud probleeme. Kuigi projekti käigus esines mitmeid takistavaid tegureid ning skoobi muutuseid, saab projekti hinnata edukaks. Viiendas peatükis toob autor välja lõputöö tulemusel tehtavad järeldused ning annab hinnangu projekti käigus kasutatud metoodikatele, nende kasutusvõimalustele avalikus sektoris ning kirjeldab Scrumi kasutamise eeliseid klassikalise koskmudeli ees. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti uuritavale asutusele autori poolt järgnevad põhjendatud ettepanekud. 1. Kasutada sarnaste arenduste puhul tulevikus arendusmetoodikana Scrumi. 2. Autor soovitab tulevikus iseteenindusportaali juurutamiseks kavandada vähemalt 5 rolli. 3. Kasutada sarnaste lahenduste testmetoodikana musta kasti metoodikat. 4. Viia asutuse intsidendihalduse protsess vastavusse ITIL 4 raamistikuga, kirjeldada ja kinnitada protsess ning võtta kasutusele mõõdikud selle tõhususe hindamiseks. 5. Juurutada ITIL 4 raamistikule vastavad probleemihalduse ja muudatuste halduse praktikad. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid. Lõputöö tulemusel on arendatud ja evitatud Tallinna linna sisemistele klientidele suunatud IT-teenuste iseteenindusportaal, mille tulemusel on võimalik kasutajatel saada enda pöördumise hetkeseisust misläbi tõuseb kasutajatoe protsessi läbipaistvus. Lihtsustab portaali kasutusele võtmine autori hinnangul kasutajatoe tööd, kuna teenuste kataloogi funktsionaalsus laseb kasutajal pöördumise juba esitamisel klassifitseerida. Autori hinnangul sobib lõputöö käigus valitud arendusmetoodika Scrum sarnaste projektide läbi viimiseks tulevikus nii Tallinna Strateegiakeskuses kui teistes sarnastes asutustes. Lisaks on analüüsitud kehtiv intsidendihalduse protsess ning antud soovitused selle vastavusse viimiseks ITIL 4 raamistikuga.Nimetus Piiratud juurdepääs Kahe Tallinna lasteaia andmeturbe korraldamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Keiv, Inver; Freienthal, HeliKäesoleva lõputöö teema valiti eesmärgiga välja selgitada kahe Tallinna lasteaia andmeturbe korraldamist ja kaardistada andmeturbe alaseid tegureid, lisaks töötajate teadlikkust andmeturbest. Lõputöö oli vajalik, kuna direktoritel puudus selge ülevaade Küberturvalisuse seadusest, Avaliku Teabe Seadusest ja Tallinna linna andmekaitsetingimustest tulenevatest nõudetest andmeturbe korraldamisest oma hallatavas asutuses. Autori hinnangul said lõputöö kõik ülesanded ja eesmärk täidetud. Tehti ettepanekuid andmeturbe korraldamiseks. Eesmärgi saavutamiseks anti ülevaade andmeturbe korraldamise teoreetilisest raamistikust, kus vaadati üle andmeturbe kriteeriumid ja õigusaktidest tulenevad nõuded ning uuriti asutuste enamlevinud puudujääke andmeturbe korraldamises. Seejärel leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Lõputöö autor viis läbi lasteaia direktoritega intervjuud, koostas küsitlused ja teostas dokumendivaatluse. Saadud tulemused analüüsiti, tehti järeldusi ja viis ettepanekut. Uuringus selgus, et Küberturvalisuse seaduse alusel rakendatakse Tallinna linna hallatavates asutustes E-ITS (varasemalt ISKE) standardit. Uuritavad lasteaiad ise infosüsteeme ei arenda ega halda. Infosüsteemide haldajaks on Tallinna Haridusamet, kes peab tagama turbemeetmete rakendamise. Lasteaedade direktorid on peakasutaja rollis. Avaliku teabe seadusest ja Tallinna linna andmekaitsetingimustest tulenevate nõuetega direktorid arvestavad ja nõuete täitmisega tegeletakse, kuid puudub andmeturbe alane vaade, mis tähendab, et nõuete täitmist ei seostata Küberturvalisuse seadusega ega E-ITS raamistikuga. Direktorid saavad eelkõige mõjutada töötajate teadlikkust läbi organisatsioonikultuuri, tõstes andmeturbe organisatsioonikultuuri osaks. Andmeturbe teadlikkuse tõstmine on vajalik kõikidel töötajatel. Uuringust selgus, et oht asutusele võib tulla nii väljastpoolt kui asutuse seest. Kõiki ohte ei ole võimalik likvideerida ja kõikide ohtude likvideerimine ei ole majanduslikult põhjendatavad ja otstarbekad. Oluline on teada, kus andmed tekivad ja neid töödeldakse, vaid sel juhul saab riske hinnata. Ohtude kaitseks on vaja teha, kas detailne riskianalüüs või rakendada etalonturbe raamistikku. Parima kaitse tagamiseks peab lisaks juhenditele panustama inimeste koolitamisele. Andmeturve peab olema organisatsioonikultuuri osa, vaid sellisel juhul on võimalik viia riske võimalikult väikeseksNimetus Piiratud juurdepääs Kasutaja usaldatavuse tagamine Järvamaa Kutsehariduskeskuse infosüsteemides(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Okas, Kuldar; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk, analüüsida Järvamaa Kutsehariduskeskuse infosüsteemide kasutaja usaldatavuse tagamist mõjutavaid tegureid ja lahendusi, et leida võimalusi nende nõrkuste ja riskide vähendamiseks ning lähtuvalt uuringu tulemustest teha juhtkonnale vastavaid parendusettepanekuid, autori hinnangul saavutati. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik täidetud. Esimene peatükk koosnes teoreetilisest osast, kus anti ülevaade kasutaja usaldatavuse tagamise teoreetilistest lähtekohtadest ja tehnilistest lahendustest üldiselt. Teises peatükis analüüsiti Järvamaa Kutsehariduskeskuse kasutaja usaldatavuse tagamist mõjutavaid tegureid ja tehnilisi lahendusi ning samuti kaardistati asutuse küberturbe meetmed CIS raamistikuga (Lisa 4) ning loodi ka arvutivõrgu kasutamise korra näidisdokument (Lisa 3). Kolmandas peatükis analüüsiti uurimistulemusi ning leiti võimalusi kasutajate usaldatavuse tagamise mõjutavate tegurite ja tehniliste lahenduste riskide ja nõrkuse vähendamiseks ning tehti ka juhtkonnale ja IT-osakonnale vastavaid parendusettepanekuid. Autor toob välja olulisemad tulemused: • uuritavas asutuses puudusid infoturbealased dokumendid, v.a privaatsuspoliitika; • uuringust selgus, et puudub küberturbealane kasutajate koolitamine ja teadlikkuse tõstmine; • asutuses on varem juurutatud erinevaid turbeelemente, kuid neid enam ei rakendata; • olenemata ametlikult määratlemata dokumentide puudumisest, on asutus suutnud ära hoida katastroofilisemad küberintsidendid tänu IT-osakonna heale tööle. Tuginedes teoreetilisele analüüsile ning uurimistulemustele tegi lõputöö autor Järvamaa Kutsehariduskeskuse kasutajate usaldatavuse tagamise parendamiseks viis ettepanekut lisaks eeltoodud CIS meetmete kaardistamisele ja arvutivõrgu korra näidisdokumendi loomisele, mille elluviimine tugevdab asutuse üldist küberturvalisuse taset nii organisatsiooniliselt, kui infotehnoloogiliselt; tõstab kasutajate teadlikkust ja oskusi ning annab suunised kuidas jätkata asutuse küberturvalisuse taseme tõstmist. Detailselt on ettepanekud näha alajaotuses 3.4. Digitaalsed andmed ei ole enam ainult arvutites failidena, vaid on erinevate infosüsteemide andmebaasides. Infosüsteemide kasutamiseks on kasutajatel vaja läbida kogu kasutaja usaldatavuse tagamise protsess. Väga relevantne on organisatsioonidel ära määrata oma infosüsteemides andmetele ligipääsu-, haldamise- ja käsitlemise õigused. See on turvalise kasutajate usaldatavuse tagamise alus.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaubandusettevõtetes majandustarkvara Directo valiku ja juurutamisega seotud probleemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Katsan, Kristel; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli hinnata majandustarkvara Directo valiku- ja juurutamisprotsessi uuritavates kaubandusettevõtetes ning leida võimalusi programmi tõhusamaks kasutamiseks ja juurutusprotsessi juhtimise parendamiseks uuritavates ettevõtetes, autori hinnangul saavutati. Kõik uurimisülesanded täideti. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade majandustarkvarade rollist ettevõtte eesmärkide saavutamisel ja valiku põhimõtetest. Majandustarkvara juurutusprotsessi lähtekohtadest ning muudatuste juhtimise teoreetilised lähtekohad majandustarkvara juurutamisel. Kirjeldatakse muudatuse juhtimise mudeleid ning tutvustatakse majandustarkvarat Directo. Uuringu objektiks olid kaks kaubandusega tegelevat ettevõtet, kes läksid aastatel 2017-2019 üle tarkvarale Directo. Uuringu meetoditena kasutati intervjuud ettevõtte juhtidega ning küsimustikku töötajatega. Uuringu tulemustes saadi teada ettevõtte A ja B hinnangud seoses tarkvara Directo juurutuse ettevalmistusetapiga. Millised olid ettevõtete valikukriteeriumid ja eesmärgid. Millised olid hinnangud muudatuste juhtimise teooria läbimisest. Millised olid töötajate hinnangud juurutusetappide läbiviimisega ja kasutamisega. Milline on rahulolu tarkvara kasutamisega. Töö tulemusena selgus, et mõlemad uuritavad ettevõtted soovisid lihtsustada oma töötajate igapäevaseid tööprotsesse, sooviti lisada rohkem andmeid toodete kohta ning saada töötavad liidesed klientidega informatsiooni vahetamiseks. Kõik need soovid suudeti arendaja poolt täita. Kumbki ettevõtte ei lähtunud juurutsprotsessi läbiviimiseks muudatuste teooriast. Töö autor arvab, et juurutusprotsessi edukamaks läbimiseks tuleb rakendada muudatuste teooriat, luua kindel plaan mille järgi töötatakse. Samuti on väga oluline töötajate pidev teavitamine ning nende kursis hoidmine toimuvast. Töö tulemusena selgus, et mõlema ettevõtte töötajate töö lihtsustus peale uue tarkvara kasutusele võttu. Selgus ka see, et koolitusprotsessid olid liiga lühikesed ning peale tarkvarade kasutusele võttu ei osatud veel kogu programmi õigesti käsitleda. Selleks, et uuritavates ettevõtetes oleksid juurutusprotsessid võimalikult edukad, tuleks kasutada juurutusprotsessiks muudatuste teooriat. 40 Uuringu tulemusi ning teoreetilist raamistikku arvesse võttes tehti uuringus osalenud ettevõtetele järgmised ettepanekud tarkvara valikuprotsessi toetamiseks: 1. Järgnevatel juurutusprojektidel uurida töötajate ootusi seoses tarkvara funktsioonidega. Ja ettepanekud majandustarkvara juurutusprotsessi toetamiseks: 1. Järgnevatel juurutusprojektidel on soovitatav koostada eelarve. 2. Järgnevatel juurutusprojektidel on soovitatav ettevõtetel lähtuda muudatuste juhtimise teooriast. 3. Läbida koolituste käigus kõik töös vajalikud protsessid. Selleks, et tarkvaraprogrammi Directo tõhusamalt kasutada, soovitab autor nii ettevõttes A kui ka B koolitada töötajaid, mille käigus läbitakse kõik töös vajalikud protsessid, et tarkvaras tööülesandeid paremini täita. Töö tulemusena on võimalik väita, et väikeses ettevõttes on paremad võimalused töötajate kaasamiseks ning nende kursis hoidmiseks juurutusprotsessist kui suures. Mõlema ettevõtte sooviks oli juurutusprotsessi käigus saada liidesed, et vahetada informatsiooni koostööpartneritega ning see eesmärk täideti.Nimetus Avatud juurdepääs Kliendiandmete haldamise optimeerimine jaemüügi ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Lahe, Liis; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk, kaardistada jaemüügiettevõtte Reginett OÜ andmehalduse ja selle protsesside hetkeolukord (as-is) läbi küpsusmudeli ning leida lahendused optimeerimaks kliendiandmete haldamist võrreldes varasemate protsessidega (to-be), autori hinnangul saavutati ning eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas andis autor ülevaate andmehalduse teoreetilistest ja seaduslikest lähtekohtadest ning tõi välja tehnoloogilised võimalused kliendiandmete haldamiseks. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati juhtumiuuringut (case study). Empiiriline uuring lähtus deduktiivsest käsitlusviisist. Esmased andmed koguti kvalitatiivsel meetodil. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja andmehalduse küpsusemudeli hindamise meetodit. Intervjuu tulemusi analüüsiti andmehaldusküpsuse mudeli ning kirjeldatava äriprotsessi metoodikate järgi. Andmehalduse küpsusemudel valiti Majandus- ja Kommunikatsiooniameti andmehalduse eksperdi soovitusel. Uurimisel selgus, et erasektorile kohandatud andmeküpsusemudelit veel Eestis loodud ei ole ning anti soovitused sobiva mudeli leidmisel andmehalduse küpsuse hindamiseks. Erasektorile kohandatud küpsusmudel plaanitake luua sügisel 2023. Äriprotsessi kirjeldamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit läbi mille kuvati kliendiandmete kogumise hetkeolukorra vaade (as-is). Äriprotsessi kirjeldamiseks koguti andmeid analüüsides dokumente eesmärgiga saada informatsiooni praeguste tegevuste kohta. Uuringu tulemusena loodi mudel, mis võimaldab mõõta ettevõtte andmehalduse juhtimise küpsust 5- astmelisel skaalal. Tulemuste põhjal selgus, et ettevõtte asub küpsusmudeli tasemel üks ehk teadmatuse tasemel, kus puudub struktureeritud andmehaldusprotsess ning andmehaldus ei ole veel nii prioriteetne äriprotsess. Andmed on sageli kaootiliselt hajutatud ning puudub ühtne andmekogumise poliitika. Uurimstulemustena selgitas autor välja ettevõtte hetkeolukorra probleemid lähtuvalt andmehaldusküpsuse tulemustest, tuues välja kitsaskohad, mis takistavad ettevõttel täiel määral kasutamast kliendiandmete potentsiaali. Töö tulemusena valmis: kliendiandmete kogumise reeglistik, kliendiandmete andmemudel, nõuded ja mõõdikud kliendiandmete kvaliteedile, äriandmestike koostamise vastutsmaatriks, kliendiandmete haldamise protsessi BPMN mudel (as-is ja to-be vaates) ning lisaks lõi autor ettevõttele andmehaldusraamistiku, mille koostamisel lähtus töö autor uuringu tulemustest ja ettevõtte tegelikest vajadustes andmehalduse korraldamiseks. Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor ettevõtte juhtkonnale viis ettepanekut andmehalduse parenduseks: • Luua dokumenteeritud andmepoliitika, mis reguleerib andmete kasutamist, säilitamist ja jagamist. • Viia läbi koolitused andmehalduse, andmeanalüüsi ja andmekaitse/andmeturbe kohta kõigile ettevõtte töötajatele. • Andmete täpsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagamine, vajadusel andmekoristuse läbiviimine, äriandmestiku loomine ühtsete põhimõtete alusel. • Võtta kasutusele CRM kliendihalduse tarkvara, lisaks leida sobivad tarkvaralised lahendused andmete töötluseks ja analüüsiks. • Luua reeglid ja mõõdikud andmekvaliteedi haldamiseks. Töö allikatena kasutas autor EL ja Eesti riigi avaliku sektori poolt koostatud juhendeid, teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, raamatuid, internetiallikaid ja teadusallikate andmebaase.Nimetus Piiratud juurdepääs Küberintsidentide käsitlemine Eesti jaekaubanduse ettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Tcherikova, Natalja; Freienthal, HeliTöö on koostatud teemal "Küberintsidentide käsitlemine Eesti jaekaubanduse ettevõtetes". Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada peamiseid küberintsidentidest hoidumise ja käsitlemise meetmeid Eesti jaekaubandus ettevõtetes, et leida võimalusi jaekaubandusettevõtete infosüsteemide turvameetmete parendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitati viis uurimisülesannet. Teooriat puudutavate uurimisülesannete täitmiseks võrdles autor Eestis kehtivate infoturberaamistikega välismaist tunnustatud küberturvalisust sätestava dokumendiga, mille põhjal loodi edasine teoreetiline raamistik. Seejärel kategoriseeriti küberintsidendid kui rünnakud ja intsidente soodustavad ohud. Teoreetilistele alustele tuginedes koostas autor intervjuu küsimustiku, mis jaotus kolme erinevasse teemablokki, et suunata uuritud jaekaubandusettevõtte küberturbe eest vastutavad isikud vastama küsimustele avatult ning informatiivselt. Analüüsi käigus kaardistati uuritavate jaekaubandusettevõtete küberintsidentide käsitlemise ja hoidumise meetodid ning tehti järeldused. Saadud uurimistulemuste põhjal tehti ettepanekuid küberintsidentidest hoidumise ja käsitlemise parendamiseks jaekaubandus ettevõtetele.Nimetus Piiratud juurdepääs Majandustarkvara Odoo ettevõtte müügiprotsessi tõhustajana(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Rüütnurm, Artur; Freienthal, Heli; Vaide, MerjeIga ettevõtte peab ühel hetkel vaatama üle, kas tema hetkel kasutusel olevad protsessid on piisavalt tõhusad. Käsitsi andmete sisestamine täna 21. sajandil ei ole jätkusuutlik ning hakkab pidurdama ettevõtte arengut olenemata sellest, kas tegu on väikse, keskmise või suure ettevõttega. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitati järgmised ülesanded. • Koostati nõuded majandustarkvara valikuks sh andmeturbenõuded. • Leiti ettevõttele sobivaim majandustarkvara ja koostati juurutusplaan. • Teostati juurutamise kaardistusuuring. • Analüüsiti uuringute tulemusi ning esitati ettepanekuid. Autori hinnangul ei saanud antud töös püstitatud eesmärgid täielikult saavutatud kuna juurutamine jäi poolikuks. Tulemustena võib välja tuua, et eesmärgid kuni seisakuni said saavutatud. Autor viis läbi intervjuu, mille põhjal koostas nõuded ning lisaks sellele valis 3 tarkvara ja koostas nende põhjal võrdlustabeli. Lisaks koostas autor juurutusplaani ning vastavalt koolis ja tööl omandatud teadmistele ja kogemustele, andis oma panuse vajaliku uue tarkvara leidmise ja juurutamisega. Lõputöös määratud ülesanded said täidetud. Autor koostas E-ITS meetodil andmeturbe riskide analüüsi, millega tõi välja erinevad riskid, mis on antud turbestandardis välja toodud ning määras vastavalt riskimaatriksile riskinormi. Sellele järgnevalt koostas autor ka alusohud ning mõjud turvakomponentidele. Seejärel esitas autor päringud ettevõtetele eesmärgiga koguda andmeid, klientide tagasisidest, kes on Odoo-d juurutanud ning analüüsida neid. Analüüsimise käigus sai autorile selgeks, et ta oleks võinud juurutusplaani etappide ajakavas protsesside aega lühendada võttes arvesse, et tagasisidet andnud ettevõtetes kestis juurutamine tunduvalt lühemalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Personalihaldustarkvara juurutamine ettevõttes Väike Päike Lasteklubi(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pääro, Ly; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli leida ettevõttele Väike Päike Lasteklubi sobiv personalihaldustarkvara ning selle juurutamine. Teoreetilise raamistiku loomisel kasutas autor erinevate allikate ja autorite teoseid, sealhulgas K. Laasi ja D. Danieli välja antud artikleid, mis käsitlesid personalihaldusega seotud protsesside digitaliseerimist. Nende autorite tööd on andnud olulisi teoreetilisi aluseid uurimusele, mille keskmes on personalijuhtimise protsesside digitaliseerimine ettevõtetes. Teoreetilises osas anti ülevaade personalihaldusprotsesside juhtimisest ja jälgimisest ettevõtetes. Lisaks tõi autor välja personalihaldusprotsessi toetavad dokumendid, nagu töölepingud ja muud personaliga seotud dokumendid. Samuti kirjeldati puhkusearvestuse dokumentide rolli personalihaldusprotsessides. Lisaks uuris personalihaldust toetava tarkvara funktsioone, mis võimaldavad personalihalduse protsesside efektiivset juhtimist ja jälgimist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati lähteülesanne ning kaardistati hetkeolukord ettevõttes. Puudus ühtne personalihaldussüsteem, kuna faile hoiti erinevates andmebaasides ja ka personali isiklikes tööarvutites. Vaatluse käigus jõuti järeldusele, et on vaja kasutusele võtta terviklik personalihaldust toetav tarkvara, mis koondaks kogu ettevõtte personalihaldusprotsessi ühte süsteemi, et tagada efektiivsem ja tõhusam personalihaldus. Tarkvarale funktsionaalsete nõuete väljaselgitamiseks kasutati kasutajalugusid (User Storys) ning nende alusel määrati tarkvarale rollid ja vastused, kasutades CRUD maatriksit. Lisaks kasutajalugudele toodi välja ka kasutusjuhud (Use Cases) vastavalt kasutajate nõuetele. Mittefunktsionaalsete nõuete püstitamine toimus kasutajalugude poolsete nõuete ja FURPS analüüsimeetodi põhjal. Uurimuses keskenduti sobiva personalihaldustarkvara leidmisele. Selleks koostati tellija poolsed nõuded ja erinevate tarkvara lahenduste vahel valiti välja kolm tarkvara, mis omakorda läbisid põhjalikuma analüüsi. Valituks osutus Wemply tarkvara kuna see vastas enim tellija poolsetele nõuetele. Juurutusprojekti realiseerimiseks pandi kokku meeskond, kuhu kuulus viis inimest. Meeskonna vahel jagati ära rollid ja ülesanded. Juurutusprojekti metoodika valikul arvestati projekti eripäradega ning jõuti järeldusele, et koskmeetod sobis kõige paremini, kuna see võimaldas paremini kontrollida projekti tegevusulatust ning tagas järkjärgulise ja kontrollitud ülemineku uuele personalitarkvarale. Lõputöö raames testiti personalitarkvara erinevaid omadusi, eelkõige keskenduti kasutajaliidese, turvalisuse ja andmete terviklikkusele. Kasutajaliidese puhul hinnati kõrgelt selle lihtsust ja intuitiivsust, mis võimaldas kiiret ja kerget navigeerimist süsteemis. Turvalisuse testimisel selgus, et tarkvara suudab turvaliselt hoiustada andmeid ning takistab volitamata isikutele juurdepääsu. Ning andmete terviklikkuse testis jõuti järeldusele, et tarkvara suudab täita teoreetilises raamistikus kehtestatud nõudeid, näiteks automaatselt arvestada puhkusepäevi vastavalt seadusele ja töötajate õigustele. Tarkvara juurutamine viidi läbi järk-järgult, kasutades varem mainitud koskmeetodit. Alustades siis personali tarkvara paigaldamisest ja seadistamisest, mille järgnes objektide loomine. Objektide loomine võimaldas luua struktuuri, mis peegeldas ettevõtte käsuahelat. Järgmise sammuna loodi kasutajakontod, peale mida alustati varasematest andmebaasidest andmete importimist uude tarkvarasse. Seejärel keskenduti integreerimisprotsessile, et kõik süsteemid töötaksid koos korrektselt ning sisestati töötajate andmed. Ja viimases etapis lasti tarkvaral automaatselt koostada tööajagraafikuid, kasutades eelnevas etapis sisestatud andmeid. Peale tarkvara kasutuselevõttu korraldati töötajatele koolitused, kus tutvustati live-demo ja saadeti välja kasutusjuhend, et tagada töötajatele vajalik oskusteave uue tarkvara kasutamiseks. Lõputöö raames viidi läbi töötajatele suunatud küsimustik ja intervjuu, mille käigus koguti tagasisidet uue personalihaldustarkvara kohta. Saadud tagasiside põhjal võib öelda, et respondendid olid valdavalt positiivselt meelestatud uue tarkvara suhtes. Tänu personalihaldusprotsesside digitaliseerimisele ja uue tarkvara kasutuselevõtule on töötajate rahulolu paranenud ning üldine tööprotsesside efektiivsus ja kiirus on suurenenud. Sellest tulenevalt võib projekti hinnata õnnestunuks ja lõputöö eesmärgid saavutati.Nimetus Avatud juurdepääs Projektijuhtimise parendamine iduettevõttes FitQ Studio OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kõre, Kaisa; Freienthal, Heli; Rääk, MeelisLõputöö eesmärk on kaardistada FitQ Studio OÜ hetkeolukord (as-is) projektijuhtimises ning pakkuda välja (to-be) parendusettepanekuid, autori hinnangul eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas vaadeldakse iduettevõtete eripärasid, projektijuhtimise etappe ning erinevate projektijuhtimise standardeid ja metoodikaid ja nende sobivust iduettevõtetele. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati arendusuuringut. Empiiriline uuring viidi läbi induktiivse strateegia. Andmeid koguti põhiliselt kvalitatiivsel meetodil. Tehti katsetusi ka kvantitatiivsete andmete saamiseks, kuid saadud info põhjal ei olnud võimalik tõetruusid järeldusi teha. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide vaatlust. Lõputöös lähtutakse PBM 7 sammu mudelist. Äriprotsesside kaardistamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit, mille käigus kirjeldati ära projekti algatamise, projekti läbiviimise ja sprintide hetkeolukorrad (as-is). Kõik joonised on koostatud vabavaralise tarkvaraga yEd. Äriprotsessi hetkeolukord on välja selgitatud läbi intervjuude ja ettevõtte vaatluse. Uuringu tulemusena loodi uus (to-be) protsess, mis aitaks ettevõttel paremini projekte edukalt lõpuni viia. Töö tulemusena valmis projektide algatamise, projektide läbiviimise ja sprindi läbiviimise BPMN mudel (as-is ja to-be). Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor juhtkonnale kuus ettepanekut: • Määrata ära Scrumi meistri roll; • planeerida projekte põhjalikult ette; • luua projektidele kasutajalood; • prioriseerida ülesanded kasutades selleks „loo punkte“; • korraldada retrospektiive, et saaks analüüsida projektide õnnestumisi ja mitte õnnestumisi; • viia dokumendid üle ühele platvormile. Töö allikatena kasutas autor teemakohaseid artikleid, internetiallikaid, raamatuid ja varasemaid lõputöid.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Naarits, Lauri; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise. Lõputöö tulemusel arendati ja juurutati RMIT-i infoturbeosakonnale suunatud rakendustarkvara PASS. Autor täitis lõputöö käigus mitut rolli, olles projektijuht ja arendaja. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldab autor lõputöös kasutatud metoodikaid ja raamistikke. Kasutatud metoodikate ja raamistike selgituste ning põhjendustega on võimalik tutvuda vastavete peatükkide juures. Teises peatükis tõi autor välja asutuse hetkeolukord, kus kirjeldas juurutatud rakendustarkvarale eelnenud haavatavate ja keelatud tarkvarade avastamise viise, põhjendas vajadust automaatse järelvalve vahendi järgi, tuginedes avaliku teabe seadusest tulenevate nõuetele ja kirjeldas loodava rakendustarkvara toimimise prosessi. Kolmandas peatükis kirjeldas autor rakendustarkvarale esitatud nõudeid ja nende kaardistamise meetodeid. Kaardistamine viidi läbi FURPS+ meetodil, kaardistamisel osales lisaks autorile ka tellija ja tooteomanik. Kaardistamise tulemused kirjeldati kasutajalugudes, kasutusjuhtumites ja FURPS+ tabelis. Lisaks võrdles autor erinevaid projektijuhtimise raamistikke ja selgitas, miks on agiilne projektijuhtimine antud arendusprojekti läbiviimiseks kõige sobivaim metoodika. Agiilse projektijuhtimise eelistamise põhjuseks on tööprotsessi jagamine iteratsioonideks, mis võimaldab projekti kohanduda muutustele. Lisaks viies põhirõhu arendustegevustele ja kliendisuhtlusele, jättes dokumenteerimisele traditsioonilise meetodiga võrreldes väiksema osatähtsuse, oli võimalik tellijat hoida kursis projekti erinevate etappiga. Neljandas peatükis võrdles autor rakendustarkvara arendamiseks erinevaid arendus ja testimise raamistikke ning põhjendas, miks on ekstreemprogrammeerimine arendusmetoodika ja agiilne testimismetoodika arendus ning testimise etapis sobivaim. Lisaks kirjeldas autor loodud rakendustarkvara tulemuslikkust ja võrdles funktsionaalseid eeliseid projektieelse lahendusega. Ekstreemprogrammeerimise arendusmetoodika eelistamise põhjuseks on antud metoodika väga lühikesed iteratsiooni koos väikese arendusmeeskonnaga. Programmeerimis keeleks ostus Powershell, mis võimaldas rakendustarkvara toimimiseks vajaminevate erinevaid komponente omavahel kerge vaevaga liidestada, lihtsustades arendustöid. Agiilse testimismetoodika kasuks osutus valik soovist testida rakendustarkvara üksikkomponente, võimaldades teha testide tulemuste põhjal täiendusi komponentides. Tellija nõuetest tulenevalt, tuli rakendustarkvarale teostada ka koormustestid, mille tulemusena suudeti optimeerida rakendustarkvara ressursi kasutust märgatavalt. 36 Lõputöös kirjeldatud rakendustarkvara tulemused peegeldavad testkeskkonnas tulemusi kuna tootekeskkonna tulemused olid ka tellija jaoks ootamatud ning nende avalikustamine võib põhjustada otsest mainekahju. Viiendas peatükis tõi autor välja lõputöö tulemusel tehtavad järeldused, andis hinnangu kasutatud projektijuhtimismetoodikale ning tõi esile soovitused rakendustarkvara edasiarendamise võimaluste ja jätkusuutlikkuse kohta. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti autori poolt uuritavale asutusele järgnevad põhjendatud ettepanekud. 1. Kasutada sarnaste arendusprojektide puhul agiilset projektijuhtimise metoodikat. 2. Autor soovitab tulevikus tellida loodud rakendustarkvarale lisaarendust automatiseerimaks tarkvarade haavatavuse kriitilisuse ja skoori määramist vastu usaldusväärset haavatavust andmebaasi. 3. Laiendada loodud rakendustarkvara kasutust klientide arvutite suunal. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid. Lõputöö tulemusena on arendatud ja juurutatud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse jaoks töökoha tarkvarade kasutuse auditeerimiseks automatiseeritud järelvalve vahend, misläbi on võimalik tuvastada inimlikust eksimusest või teadmatusest tulenevad haavatavate ja keelatud tarkvarade kasutus.Nimetus Piiratud juurdepääs Sisekommunikatsioon muudatuste läbiviimisel Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-06) Blähhin, Margarita; Freienthal, HeliErinevad uuringud kinnitavad, et sisekommunikatsiooni probleemiga seisavad silmitsi väga suur arv organisatsioone nii Eestis kui kogu maailmas. Teema aktuaalsusele viitab 2015. a tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuring, millest selgus, et sisekommunikatsioon on pigem ühesuunaline ja vähemotiveeritud, passiivne ning suurematest eesmärkidest vähehuvitav töötajaskond. Tänapäeva keskkonnas, kus info hulk kasvab ja muutused toimuvad kiiresti, omandab efektiivne kommunikatsiooni korraldamine väga suurt tähtsust. Muudatuste läbiviimisel mängib suurt rolli sisekommunikatsioon, kuna see toetab töötajate kaasamist, mis on väga tähtis muudatuste elluviimisel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis töötajate hinnangud sisekommunikatsioonile muudatuste läbiviimisel. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline raamistik välja selgitamaks sisekommunikatsiooni roll muudatuste läbiviimisel. Leiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Uuringu eesmärgi saavutamiseks oli vaja selgitada välja millised sisekommunikatsiooni kanalid on kõige efektiivsemad Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi töötajate hinnangul, välja selgitama kuidas töötajad hindavad praegust sisekommunikatsiooni olukorda ning läbiviidud uuringu põhjal kaardistada sisekommunikatsiooni probleemid muudatuste läbiviimisel. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud. Juhtkonnale tehti üheksa sisekommunikatsiooni ja muudatuste läbiviimist tõhustavat ettepanekut.Nimetus Piiratud juurdepääs Sisekontrollisüsteemi korraldamine riigiasutuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Pant, Pirje; Freienthal, HeliLõputöö eesmärgiks oli selgitada välja asutuse struktuuriüksuse sisekontrolli korraldamise olukord ja vajadusel pakkuda suuniseid kitsaskohtade leevendamiseks. Autori hinnangul lõputöö eesmärk saavutati ning kõik püstitatud ülesanded said autori poolt täidetud. Eesmärgi täitmiseseks andis autor esmalt ülevaate sisekontrolli ja siseauditi teoreetilisest käsitlusest. Järgmisena anti ülevaate siseauditi teoreetilisest käsitlusest. Et kaasaja organisatsioonidel on pea võimatu hakkama saada ilma infotehnoloogiliste lahendusteta andis autor lõputöö eesmärgi täitmiseks lisaks ülevaate ka organisatsiooni IT juhtimise, kontrolli ja auditi teoreetilisest käsitlusest. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et igas organisatsioonis on olemas sisekontrollisüsteem. Üks parimaid viise töötajate ja organisatsiooni kaitseks ning riskide maandamiseks vajalike sammude astumise tagamiseks, on töötada välja tõhus ja organisatsiooni tegevust toetav sisekontrollisüsteem. Eesmärgi täitmiseseks viis autor uuritava asutuse struktuuriüksuse sisekontrolli korraldamise olukorra ja parendamise vajalikkuse välja selgitamiseks läbi poolstruktureeritud intervjuud kolme autori hinnangul enim uuritava asutuse sisekontrolli tegevuste temaatikaga kokkupuutuva ja kursisoleva isikuga. Intervjuudel otsiti vastuseid küsimustele lähtuvalt lõputöö teoreetilises osas käsitletud sisekontrollisüsteemi korraldamise olulisematest aspektidest. Lisaks intervjuudele viidi läbi dokumendivaatlus ja osalusvaatlus. Uuringus kogutud andmeid analüüsiti lähtuvalt teoreetilises osas käsitletud COSO raamistiku viiest tähtsamast komponendist. Uuringu tulemuste analüüsist selgus, et üldjoontes on struktuuriüksuse sisekontrolli olukord hea, sisekontrollitegevused on lõimitud läbi kõigi põhi- ja tugiprotsesside, hinnatakse riske, tegeletakse regulaarsete kontrollitegevustega, sise- ja väliskommunikatsiooni ning teavitustegevustega, toimub pidev seire ja parendamine. Struktuuriüksuses on hoo sisse saanud digivõimekuse arendusetegevused ja kavandamisel on digistrateegia. Käimas on kasutusel olevate infosüsteemide kaardistus. Uuringu tulemuste analüüsist lähtuvalt tegi lõputöö autor struktuuriüksusele sisekontrollisüsteemi täiustamiseks ja kitsaskohtade leevendamiseks viis ettepanekut seoses kontrollitegevuste dokumentatsiooni asjakohastamisega, kasutatava dokumendihaldussüsteemile lisafunktsionaalsuste arendusega, digistrateegias IT kontrollitegevuste põhimõtete määratlemisega, infosüsteemide registri sisseviimise ja kasutamise reeglistikuga ning töötajate digipädevuse tõhustamisega infosüsteemidega toimetulekul.